Vaba eestlane , October 27, 1987

              Nr.-79 ^VÄBA^EESTLANE
Lk: 8
PÕIKREAD:!. Populaarne
, 6 . Saan aru, rnõistanv 12.
Ebamaine olend, 14. Meri Kagu-
Euroopäs, 15. Kolmas täht,16.
Püüab kalamees. 17. Suvitaja
elänfü, 19. ©
Kaksik vokaal, 21. Vannet võtma,
25. Inglise-ameerika filmitäht,
26. Kreeka taht, 27. Suur. terri­toriaalne
haldusüksus Venemaal,
28. Koduloom, 29. Saarimaa alg­keeles.
30. Mehe hüüdnimi, 31.
Pealinn Euroopas, 32,:Oma , 33.
Sama vokaal neyakordselt, 34;^
Hüüdsõna, 37. Ruttama, 41.
Käksikköiisonant, 42. Väike puu;
43. Toortoit, .45. Populaarne
loom ühes TV-filmiseerias, .46.
Sees: ^mitmes võõrkeeles, 47.
Ontario järve naaber. 48.
Kaksikyokaal, 49. Asjaarmastaja,
väheste teadmistega, 54. . . .-tak,
5,5. ,.KõVbelaev'\ 56. Mitte pal-
PÜSTREAD: 1. Rooma riigi­mees
V kes nõudis Kartaago hävi-lüriiist.:
2. Eessõna saksa keeles.
3.. Lind, 4. Ei ole isavene, 5.
alan pisaraid, 6. Tema .. 7. Är-laulja
eesnimi, 24. Kartlikus, 27,
-T lüh., 29. Ikkagi, ometi,
30. Omas; 31. Lind, 32. Seda on
inimene, 33. Koht Tallinna
lähedal, 35 Mitte paks, 36. Väike
vana naine, 58? E^e, 39: Toidu­aine,
40. Linn Eestis, 42. Keedu-nõu.
44. Väike veekogu, 45.
Naisenimi. 45a'. Noot, 50. Artik­kel
prantsuse keeles, 51. Artikkel
lispaania keeles, 52. Sama, mis 2
KostüürnjakMde (mis pikku
varieeruvad) juurde kuuluvad
seelikud on igasuguse tegumoega
ja igasuguse' pikkusega. Need
kostüümid on valmistatud kas
ühevärvilistest või mustrilistest
villastest materjalidest. Siin köhal
ainult mõnigad näited: Üheks bril-jantsemaks
loominguks võiks
lugeda Gloria Sachs'i moelooja
poolt kavandatud kostüümi —
valrnistatud õhukesest kirjust
(cloinineerivaks värviks mürkro-heline)
Yillasest materjalist,
tepitud jakiga ja samast mater­jalist
pika seelikuga. Volks veel
juurde lisada, et see kostüüm on
efekti andmiseks täiendatud ,,An­na-
Karenina' * mustast rebasest ka-rusnahkse
mütsiga, üldpilt on
kaunis ja ,,chic''. Võiks veel
mainida Ghristiaii Diori niodernse
klassilise joonega, lühikese
seelikuga mustast villasest riidest
val^iistatud, maitsekiat kostüümi.
Lisandiks üleskeeratud laia­ääreline
kübar, kui ka Donna
Käran'i palomino-beezh (beige)
värvi, rätsepmeisterlikult valmis­tatud,
naiseliku joonega (pika jaki
lühikese seelikuga) elegantset
kostüümi. On ka • kostüüme,
millede kaunistamiseks on
kasutatud igasugust karusnahka
id ja elegantse
õhtukampsuniteni. Edasi on ,,car-digänid''
mis asendavad soovi
korral jakki. Siia kategooriasse
kuuluvad ka veel sportliku
tegumoega koetud jakid voodriga
ja ilma.
JPäevakleitide juures on ka iga­sugused
moed esitatud .Enamuses
on need lihtsajoonelised kuid
maitsekad. Esinevad taljes&e
liibuvad vähese drapeeringuga (en
garo), tuunikud kitsa või laia
alaosaga, taljestatud puusä-jqönt
rõhutavad, talje joonest allapoole
lainevad kas rataskujüliselt või
krqokidega ehk ka voltidega; siis
kehale liibuvad kantud väga laia
vooga, „ A " joonelised ning veel
mantel- ja n,n. „chemise'^ —
stiilis kleidid. Viimase kahe liigi
keltide kohta võiks öelda: neil on
see hea omadus, et nad varjavad
ära kõik keha ,,patud" (vead) ja
nad on kasulik ost tüsedamatele
daamidele, kes. on kaotanud
saleda taljejoone.
Mis puutub õhtüriietusse siis
on see sel hooajal niivõrd faiB-taasiartkas,
elegantne, luksuslik
kui ka ekstravagantne — olgu
see siis kokteil- või maaiii ulatuv
peo-või ballikleit, igas
võimalikus variatsioonis, et
sellest võiks kirjetada omaette
lur Rinne nimetähed,; 8.^ J
muinasjuttudes,, 9. . kivi —
kiyiiiik. 10.; Sama, rais 7, 11.
Rahvas |lda-Aasias;, '13. Tagatis,
14. Vaimulaad, meelsus. 16. Linn
ja jõgi Soomes. 18. Laohoone,
käändeis, 19. Peremehe, 21..
Madalmaade 17. saj. maalikunst­nik,
kelle töö avastati Eestis mõn­ed
aastat tagasi, 22. Tuntud eesti
RISTSONANR.:,1403-:
.LAHENDUS
: PÕIKREAD: 1^^^^^^ M
Kantsel, 10. Ares, 11. Tõld, 12.
Iro, 13'. Hea, 14. Mure, 15. Trio.
16. Välk. 17. T i g e M a l l , 19.
Airae, 21. Atakk, 23. Pakt, 24.
VE, 25. Seik, 26.:Sirki 27. Mäe,
28. Õrn, 29. Pide. 30. Toll, 31.
Mõnu, 32. Curie. 33. Märk, 34.
Tonn. 35.; Türn, 36: M^^^^ 37.
Le, 38. Sent. 39. Amok. 40. AUK,
41 ./Ants Vomm, 42.:Paus. ; '
; P Ü S T R M D : Iv^M
2:.Örel.:3:.ReaV4: Sš.^
, 7. Sirge. 8. Erie. 9. Loo.. 11.
uli, 14. ^Mälk. 15. Tint, 16.
Vakk, 17. Tikk, 18; Main, 19.
Aare. 20. Keelepeks, 22. Tere;
23^Piduv24: Väli; 26. Sink, 27.
Morn, 29: Põrn, 30.^T^^^
Märts, 32: Cook, B.^^ 34.
Toom, 35, Ten, 36MV!mm, 37.
Luu, 38. Sa, 39. Ao, 40. Aa.
tuleb hulgaliselt igas variat­sioonis
— nii pikkuselt kui ka
tegumoelt — värvilt kui
On lihtsaid kampsuneid kuni
rikkalikult säravate tikanditega
Kokteil-kleite näeme igasugu­seid,
küll kitsaid (pikkade
varukatega) kus seljadekoltee tihti
ulatub üle vööjoone allapoole, või
siis paljastatud õlgadega kehale
liibuvad, kaunistatud efekti and­miseks
erksate, teist värvi suurte
lehvidega, kui ka pimestavalt-šä-ravate
ehtekivide (rhinestone),
litrite, kivide- ja pärlite- tikan­ditega,
ning veel karusnaha ja
sulgedega. Üheks ekstravagantse­maks
kokteil-riietuseks võiks
lugeda St. Laurent'! loomingut,
paljastatud õlgadega, kitsa-jooneline;
valmistatud üleni roosa
värvi jaahalinnu-sulgedest,
vöötatud sania-värvi satään-kurdiga
ja kantud sama värvi jaa-nalinnu-
sulgedest kokteil-mütsi-ga.
Pikkuselt häbemata" lühike
kuid erakorraliselt maitsekas ja
elegantne. Ilus noorele saledale
kandjale. Teises variatsioonis pn
kleidi ülaosa kehale liibuv
(varukatega või ilma), kas üle
puusajoone või taljeni ning keidi
alaosa laiali ja avaraks
,,puhvitud" krinoliinide abil. Või
on siis kleidi alaosa rikkalikkude
volangidega täiendatud, neidtuleb
kas ühevärvilisi või kahevärvi
ko m binat s i oonis. Mõnin gad
kokteilkleidid on ebaühtlase
alusäärega — kas küljejoonelt või
ka eest lühenevad jne. jne. Balli-või
galakleidid, mis valmistatud
luksusiikest materjalidest, on kas
kehale liibuvad ja põlve üm­brusest
kohevile aetud krookide-ga,
mitmekordsete volangidega,
rüüvidega, või siis talje kohalt
alates hiigel-laiade alaosadega.
Suuremalt osalt paljastatud
õlgadega^ tuleb, neid lugemata
variantides. Näitena võiks
mainida Karl Lagerfeld'i omapä-^
rast n.n. ,,split level" (talje
joonest järk järgult alla poole
laiemaks minevat) elegantset^bal-likleiti,
või Oscar de la Renta
suure lillelise mustriga (kus lillede
äärestused tikitud säravate
kividega) erksates värvides,
mahuka alaosaga, suursugust
tualetti. ' •
Lõpuks olgu mainitud, et iga
daami isiksusele sobiva rõivastuse
leidmisel ei peaks olema raskusi
sel hooajal, kuna esitatud kollekt­sioonides
on 'nii palju stiile ja
variante, et seal peaks leiduma
. vastuvõetavat igale ühele.
• HELMI MAIDER
Viimasel ajal on
palakesi trükkima; mida varem kunagi näha ei olnud. Pikkade
poliitilistekõnedeMrvalilmuhkaselliseiidasjakesi, nagu näite
30. septembri Rahva
esimesediiüegrm^
tellimiste täitmist Tallinnas ja
Harjumaal (Harju ra,joonis) vee!
samal päeval.^ K teilimisi
võetakse kä ette vastu, näit
teatud tähtpäevaks: Esiaigu
võetakse tellirnrsi vastu Rootsi
,,lnterflora' 'osakonna kaudu, kes
nfeed siis' teleksi kaudu Eestisse
edasi annab. Pirita näidissovhoo-sis
olevat säadiavalrooise, nelke,
krüsanteerae. Tellida võib
üksiklilli, kirnpe, ; kom­positsioone,
pärgi, mätusekimpe.
Võetakse vastu tellimisi, mille
väärtus ei ole äi la 150 rootsi
krooni (N, Liidus umbes 15
rtibla). Lillegrmmi eest tuleb aga
;u artiiciist
Pirita- lillekasvatuse näidis^sov-hoos
tegevpartnerina tööle fir­maga
.,,Interfl mis on
rahyusvaheline:^^^;B
edastamise organisatsioon. Firma
iTioodustati rohkem kui poolsada
aastat tagasi ja see: tegutseb
praegu 133-es riigis. N. Liit ei ole
' senli svlnterflpra^^
a st unud, kuid nüüd olevat
sõlmitud vastav leping ^^In--
terflora" ja N. Liidu välis-kaubandusfirma
,,Licensintorg"
vahel. Seega alustab Pirita lille­kasvatuse
näidissovhoos, abiesi- ;
mees ?kati Kaup'i järelvalvel, 1.
okt(K)brist peale vastu võtm^^^^
^ ,,1 iIIegramme",
; Eesti Skautlike Noorte Malev
Saksamaal suvelaager; toimus
Deale üheaastalist vaheaega jällegi
Freiburgis. 24. juulist kuni 3.;
augustini koondusid Saksamaal
elunevad gaidid ja skaudid, arvult
25v Freiburgi, läti invaliidide
kodu maa-alal olevale laagriplat-sile.
^.et; -osa . v õ t t a • , .
laagri tegevusest.
Nii külaliste kui ka laagrielani-kega
vesteldes selgub, et laager
õnnestus väga hästi ning terve
tegevus oli viidud peamiselt
skaütlikule praktikale; Ainukene
negatiivne külg oli skaudi- ja
gaidiealiste noorte vähesus laa­gris.
Noorte vähesus on tingitud
peariiiselt koolivaheajaga seotud
vabast ajast ning kihdlasti ka i l -
mastikulistest oludest. Loodetakse
äga, et järgmine laager koondab
enesesse rohkem noori nii et
ühiselt astuda edasi seda tradit­sioonilist
rada.
; Läag r i juhtkonda ku u 1 ü s id
seekord noorema kaadri juhid.'
Laagri juhiks oli riskm. Raimond
Leitaru. Laagri abijuhtideks olid
ngdr. ; Lea Leitaru-Küngas ja
nskm. Toomas Pulst, majandus-s
n^gdr. Astrid Leitaru,
nksm. Jüri Salumets ja
varustuse-ehituse juhiks ysk; Jüri
Kriis. Tehnilistel aladel aitasid
(aasa J. Leitaru, Tiiu Liepins,
Merikfe Toomepuu .vsk-id; Kalev
Kasak ja Arvo Leitaru, vgd. Reet ;
•;FröhiiGhvjt.
Laagrit kü lastas h u lk
kaasmaalasi ning laagri lõpupäe­val
toimunud ühisele suurlõkkele
koondus palju endisi kui ka teisigi
maleva liikmeid, et ühineda koos
laagris viibijatega ühiseks suureks
sõprusringi
Mii
lpl
ml
|ll
iii'-
p'
r*iV.alS
m
m
W4
i
lPi
il
i
M
i :
• i
I
Nr. 79
4 « 1«
Erakorraliseks pühapä|
duses lõikuse tänupüha
teenistusest kui ka koosviibi
ja huvitavate näidetega li
Jaloselt. Armulaua osas
teineteisele armulauda ja|
meeldetuletajaiks viljavihi
koguduse Hikmete poolt,
ülendavalt Vaiki Meltsi juj
Koosviibimist kokkuvõtlil
kirjeldades;, milles oli kodüsusj
elevust, laulis ansamel viis lai
Päevakohase sõnavõtu, pidas H |
ta Lember, kes oma isiklik!
kogemusest märkis, et päi
kodumaalt lahkumist koges
oma tundeis Jumala heldet kl
kes igapäevase leiva annab. Ta
olnud ühes väikeses Saksamaal
rikus, kus viljad olid altari ee!
me ise polnud külvanud
lõiganud ja meil oli igapäevi
leib ja kõik, mis elu ülevalpi^
miseks vajalik. Saaremaa kivi
pindadel nähti vaeva ja hoolt e
kui uudse-leib lauale jõudis. |
kehval pinnal kasvas Jumala
nistatud vili. Ta luges J.
,,Rukkivihud rehe a l l " .
Õp. A. Jalonen lahkub Sooi
Ta oli möödunud aastail sai
jumalateenistusi pidanud ja ko|
dusele omaseks saan
Tänutäheks ja mälestuseks ai
koguduse esimees E. Lepik tl
üle kella. Tänusõnad ütles õp.|
Gnadenteich. ,
Toetused organisatsid
Hiljuti toimunud kana(
koosolekute raamides toim)
poolt ametlikult heategeval
eesti gaidide ja skautide ühj
Gaidid Kanadas (ESGK)
päev varem v astava Usaldi
EJSGK eelkäija Eesti Nooi
Fond asutati juba aastaid laj
eesrnärgiga hankida eesti ühisl
nalt toetusi gaidliku ja skautj
töö edukamaks Jäbivnmis(
Alles möödunud jaanuaris
organisatsioon uue nime ja
põhikirjaga' nii kaugele, et
tunnustati ametlikult Kanj
Tulumakšu-ameti poolt k|
õigusega annetajatele välja
vastava numbriga varusti
kviitunge, millega on anni
mahaarvestatav tulumaksu
kuuluvast summast.
ESGK tegevust juhib vasta]
põhikirjale 8-liikmeline Usal<
kogu, kuhu kuuluvad (praegi
ametikandjad . sulgudes): E|
Skautmasterite Kogu Kanf
Koondise esimees (skm
Kuris, juhataja), Eesti Gaid(
Kogu Kanada Koondise juhal
(gdr Lisanne Vaher, abijuhätaj
Eesti Skautide Maleva Kan<
juht (nskm Rein Pajo), E|
Gaidide Maleva Kanadas Juht (|
Anne Orunuk, sekretär)
vastavate aastakoosolekute p(
valitud neli esindajat — skm EJ
Soomet, ngdr Maie Kask,
Anne-Mai Kaunismaa ja
•Gunnar Mitt (laekur). .
ESGK majandusarua.nnel
aasta lõpuga 31. augustil 1"
selgus, et ametlikke toetusi
laekunud $1.986, intreid
muud sissetulekut $1.321 n
kulusid oli olnud $302. Var
seis aasta lõpus oli $10.374. T