Vaba eestlane , December 6, 1979

              ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
• I •
VABA -EESTLANE' Nr. 91
VABADE EESTLASTE
¥1LIAÄNDJA:0/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumsetb S4
PEATÖIMElVyA; Eari.:Arro
; TOIMETAJA: Haimes Oja
POSTIAADRESS: P.O^Box 70^^
TEI^FONID: toimetus 364-7521,^ t^^^^ (tellimised,"kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675 . ,
TEIXIMISH Kanadas: aastas $35.---, poolaastas $19.50 ja
veeraadaasfas $10.50, kiripostiga aastas $56.—, poolaastas ^Ö.SÖ
, . . • ;>,.;. j a veerandaastas J
TEI4.IMISHINNAD väljasp Kanadat: aastas $38.—, poolaas­tas
121^ ja veerandaastas $11.—.Kiripostiga ÜSA^: aastas
$61.—,podaastias $32.50 ja^v^
LENOTPOŠTIGA iileme^^ aastas $72.—, |>oolaÄ
$36.—ja veeraidaastas $19.—.
Aadressi muudatus 50 c, — üksiknumbri hind^^^
Published by Free Estonian Fublisher Ltd., 135 TeciimsÄ St
Toroto^
„Seesam, seesam! Avaiie, ma ütlen!"
Keskmise suurusega
Kanada mänginud
riigina, ei: tos -Inter Ämedcaini Press; As.so-maaünia
ciationi kokkutulekul, kus tamal-su^
rpoliitika areenil domineeri­vat
rolli, kuid ometi ön ta andnud
sageli omia. panuse rahvusvahelis­te
proMeemide korraldamisel,
eriti pärast Teist maailmasõda,
mil Kanada välisministriks oM
•Kanada,-- nimekam ja ;silmapaist­vam
düplbmaat Lestdi' Pearson.
m T O rajamisel ja Liitunud: Rah­vaste
Organisatsiooni kujundami­sel
täitis Lester Pearson silmator­kavat
osa, lootes oma liberaal-idealisiiike
ideede rakendamisega
kaasa aidata maailmarahu säilita­misele
ja rahvusvahelise olukorra
stabiliseerimisele.
• :• Pärast Lester Fearsoni dominee­rivat
osa Liitunud Rahvaste Or­ganisatsioonis
ja maailma poliiti­lisel
tegevusväljal ei ole Kanada
andnud tugevaid diplomaate ega
maailma poliitilist olukorda mõ­jutavaid
välispoMitili^ juhte ning
on esinenud viimase kümmekonna
aasta jooksul rahvusvalieliste
probleemide korraldamisel pas­siivse
abistajana ja heatahtliku
partnerina, kes on andnud suuri
toetussummasid majanduslikuilt
mahajäänud arengumaadele ning
rakendatnud oma sõjajõudüsid
Liitunud Rahvaste Organisatsioo­ni
rahujõudude raamides ma^T
ma tüli- Ja tulipunktidesse rahu
säilitama. Seda rõõmustavam on
EÜüd konstateerida, et Kanada
uue konservatiivide valitsuse vä­lisminister
FloraMacDonald tun­neb
erilist huvi inimõiguste raken­damise
küsimuse vastu kogu
maailmas ning on oma seisukoh-
.'ti mitmelt puhul , avalikult esile
toonud.-.
' Välismimster Flora MacDonald
tekitas Liitunud Rahvaste Organi-satsiooms
teatavat sensatsiooni,
kui ta maailmaorganisatsiooni
üidköosolekul kritiiseeris selle or­ganisatsiooni
tegevust Ja ükskõik­sust
põhiliste inimõiguste raken­damise
nõudmisel. Ta esitas inim­õiguste
rakendamise alal ka mõ-
^ningäid uusi ideesid, nõudes Lii­tunud
Rahvaste OrganisatsiooniS|
erilise alamsekretäri ametisse ni­metamist,
kelle ülesandeks oleks
ombudsmani osa täitmine inim­õiguste
küsimuses. Ehkki sellise
funktsionäri ametisse nimetamine
ei taga automaatselt kõigi päevar
: korral olevate probleemide'lahen-damist,
oleks see siiski vaike
samm edasi inimõiguste küsimus­te
esüe tõstmisel.
Oma tõekspidamisi ja arusaar
misi inimõiguste küsimuses sel-
• gitas\ välisminister: Flora MacBo-riald
lähemalt 1^. oMoöbrilToron-nis,
et ta on inimõigusjte küsimus­te
vastu huvi tmidhud Juba aas­taid.
Ta ütles, et tema veendumu­se
kohaselt on i^eks tema tähtsa­maks
ülesandeks poliitilisest elust
osa võtmisel inimõiguste eest
võitlemine. Välisminister kinni­tas,
et valitsuste eesmärgiks on
oma inimestele kaasa aidata, et
nad Saavutaksid maksimaalseid
tulemusi materiaalselj polütüisej
Ja majanduslikul alal. See tähen­dab
ka seda, et valitsused peavad
hoolitsema inimõiguste viljelemi­se
ja rakendamise eest^
Vabaduse Ja demokraatia säili­tamiseks
ei ole tähtsamaid tegu­reid
kui sõna- Ja .ajakirjanduse
vabadused, toonitas välisminister.
Kuid samal ajal oleme^ märganud
kibedusega, et pühalikele dekla­ratsioonidele
ei Järgne alati samar
laadsed teod. Seetõttu ei pruugi
eriti imestada, ktd teatud Juhtu­del
teatud valitsused leiavad ole;-
vat väga mugava Ja nende arva­tes
isegi õiglase • kui nad alla su­ruvad
.ajakirjanduse vabaduse,
üities Flora MacDonald.; / - ,
Kanada uue välisministri seisu­kohad
tunduvad JMgustavatena
ja annavad uut lootust nendele
rahvastele, kes on kannatanud
aastakümneid põhiliste inimõi­guste
allasurumiste tulemusena.
Tema seisukohad lähevad tundu-
Toit valmistati tsooni
gis feõMdele osajfeondadele ja
eraldi vangidest sanitaridele. Loo-miilikiil
polnud sanitaridel imin-git
hmi süüa oma 'vangitoitu ja
seetõttu varastasid nad kõik pa-de
huilgas oli endisi arste, insene- mitte jkohaiviibivad sanitarid,
re, ilendureid, sõjamehi kõik Kõik haiged tiriti ükshaaval pala-tühnisid
iprügikaistides, et. leida titest välja ning peksti terve ikar-mjõnd
sanitaridest või arstidest ja rusikate ja,saabastega läbi. Ka^
järelejäänud ikoni., hei haigel murti seejuures ribid,
nii et nad pidid kuid lebama voo­dis.
Juhtiihust keelati kirjutada
kodudesse;
Sellises ijõhkruses ja sadismis
Sigarette jaJotas välja-üks sani­taridest.
Oli kuijimenud nofmiiks>
rema nueie eest. 'Sealjuures arsti- et. tä võttisVilnia kelleltki küsima-de
ja valveohvitseride täielikul .ta endale 'KOik haigetele lügseina
teadmisea ning heakskiid-ül. Tihti saabühüd sigaretipakid, samuti
astusid ka iarstid;ja õed ise köö- nagu ta varastas k a haigeüe kodu- "kõrguÄt" ning -iiumanisnü'*
gist läbi, k ii^a viia. [dest saadötud toitu/kaejata p^^^
.Köögist toodi toit; enne igat nudliaigel kellelegi. nõiida. et hakka või uskuma:
söökikord^ osakonda, ^ söökla Haigetele kehtestatud .rezhito^^
nägi ette, et haige võib saada kö^
es sooa^ermo^es. T^du jaga- ^ ^ sigaretipakke ning
jaks oli uks sanitaridest, noude^ rahasaadetis! püramatiMar^^
juhul ikui haige töötas haigla töö­ka]
as, maksti talle palka, ehkki
ironiseerivas: suuräšes .— ' kiuni
•pesijaks — haige. Mõnda aega
tuli minul olla nõudepesijaks,
mistõttu võisin oma silmaga nä­ha,
ikuidas toimus haigete toitmi-:
ne..•../^^ r\..^,;':.\v ••, :,••:.•••.
Kui sAJ^pid-pudrud: olid jfeo^^
toodud, saabusid söögiruumi kõi­gepealt
sanitarid, nii need^ kes
momendil olid valves, k u i ka^ühis-elamust.
Avati šupitenmos. Algul
ongiteeti pikavarrelise kulbiga
selle põhjast välja lihatükid, see­järel
oodati kuni vedeilik ..rahu­nes''
ning süs koguti pinnalt kok­ku
rasv. Kõik see jagati sanitari­de
ja vaüveõdede vahel. Loomuli­kult
käidi k a arstide käest küsi­mas,
kes neist momendil süüa
soovib.-
seisnebki sotsiailismi tõeline pale,
siin võis näha nõukogude medit-des
nõnda, et hakka: või uskuma.
Oma : põhikoosseisus " t u l e ks
nõukogude pslihhiaatrid anda
rahvusvahelise kohtu alla, koos
kõigi neid toetavate isikutega.
Mmbergi otsoised oleksid nende
jaoks veel liialt humaansed, neid
tuleks üles puua jalgupidi.
vait lahku Kanada endise liberaa­lide
välisuse seisukohtadest, mis
baseerusid n.n'. „valkse!e - diplo­maatiale",
^vältides inimõiguste
rikkumisie küsimuse altakrüpsu-tamist'Ja
selle avalikku diskutee-.
rimist. MeU jääb vaid loota, et
Välisminister Flöra MacDonald
oma seisukohti veelgi vihnistleb
ja oma nõudmisite teraviku suu­nab
eriti nend^ riiMde vastu, kus
iniimõigusi kõige rohkem rSkutak-
Seni on Flöra MacDonaM püüd­nud
nende riikide esile toomisest
kõrvale põigelda, kuid tema
inimõiguste aktsioonil ei oie loi
detud mõJu ega tulemusi kui need
jäävad ainult ühekülgseks väikse­mate
riikide kritiseerimiseks. Iga­tahes
eelolev Madriidi konverents,
kus arutusele tulevad Helsingi
kokkulepete rakendamise küsimu-sed,
peaks andma välisminister
Flora MacDonaldile häid võunalu-si
inimõiguste eest võitlemiseks
ning meie Jääme ootama, ^t te­ma
seisukohad ei Jää seal ainult
piimapealseks virvenduseks, vaid
et nendes.' peitub ka vajalikku, si­su
ja'sügavust. : ; : : :•
;.:.:••-•.;••-••• K.A.::
kuus rubla 'lihes kuus. Sanitäiridel
oli palk küll kümme korda suu­rem,
kuid postipakkide ja ralia
kulutamise lõbud olid neil vangi-rezhümiga
ipiiraitud. See^eest oli
sanitaride kätte usaldatud hä|gei-le
saabunud pakkide valvamine
ning toidminete üks kord päevas
jaopärast väljajagamine. MeÜe
jäi kaks võimalust: ikas lasta koik'
ära varastada või. anda ;osa ära
vabatahtlikult. Mõned, sealhulgas
mina, kasutasime oma toidtiaine-te
vabatahtlikku är^ndmišt täi­endavate
sigarettide väljavõtmi­seks
omaenda pakkidest. MJõni
halge jäigi seejuures lihtsameel­selt
usiküma. et vaat kui andekalt
KOMISJON
Samamoodi talitleti kõikide toi­tudega
Haiged ei saanud kätte
p o cM neile ettenähtuni 20 gram. ta ka^^aldas ule Andrianovat, km-mist
võist päevas, leiba said päe­vas
miaksimum 250 gramnü, kui­vatatud
fpuuVil j a < ^ ,
kompotti 100 grammis. Ü l e j ä ^ 1 ^^ga hasti kursis, terve see ^ s -
kdhta võis vaid öelda, et kä pai- kõik need piiratused olidki
las vesi on rammusam. väljamõeldud s ^ t e et näidata
onia võiniiU', niõnitada haigete üle,
Juhul kui keegi patsientjkiest
oma pühas ;lihtsameelsüses läks
arstidele kurtma, et 'süüa saab
vähe ning et sanitarid varastavad
ja rüüstäva4, meüe^ ettenähtut,
siis sellise•ika.ebuse peale määras
arst haigöle „tugevd)atud ravi"
ning käskis sanitaridel haige läbi
WASHINGTON Ülks välisiml-nisteeriumi
ametnik teatas, et
USA on alanud vabatahtliku eva­kueerimine
pa:ogrammigaj kuš
tuuakse ära mittevaijailikke dip^.
loma^te, nende perökonnaiiiknieid
ja ärimehi umbes Ssiimnäšt mu­hameedlaste
riigist, kus neid äh­vardab
vtõiimaillk hädaoht.
Iraan ei kuulu nende maade
Kuulutamine
täidab oma eesmärgi!
saatkonnas vangistatud, on maalt
lahkunud. Ametnik ei nimetanud
aga ühegi nüsüguse riigi nime­tust,
kuid. arvatakse, et nende
hulgas on riigid, tos viimasel
kuul on olnud, vaenulikke . de-monsratsioone
Ameerika • vastu,
hulka,' kuna kõik ameeriklased,. nagu .Pakistan, Bangladesh ja
need, kes .on omalTeherm.
Peale kahenädalast tööd nõude-pešioana
keeldusin sellest ametist,
oma hingerahu säilitamise huvi­des.:
Seeläks mulle maksma, ka­hekuist
triftazünisustide kuuri-
Kuu aega sellest pidin veetma ük:
sitokongis. Isolaatoris viibides, et
mitte meelt heita, tegelesin ingli­se
keele graimmatika konspektee­rimisega,
õpilku ja konspekti ära­võtmist
saatis osakönnaijuhataja,
nõükiogude arst ja ohvitser Muki-movitsh,
siõnadega: >,Sina, spioo-h
t e ettevalmistuija, rahvavaenla­ne,
siga!" ja määras täiendavalt
zertsiinisüsticl.
ŠIGÄRETIB •
Haigla ülema, meie maal laialt­levinud
sõjaiilmides näidatavaicl
gestaapolasi- meenutava naiste­rahva,
meditsiiniteaduste kandi­daadi
Lidida Andrianova erikbr-raldusega
o l i ettenähtud väi j asta-da
haigetele, kelledele saadetak­se
kodudest sigarette, neli siga­retti
päevas ning sanitarid peavad
andma neüjal 'kindlal ajal päevas
tualettruumis tuld
seks.
Ig;a poole aasta tagant sõitis
meile professor Alijev hing teos­tati
komisjon. Otsustati, kelle
kohta haigetest oleks aeg teha et­tepanek
kohtule, suunata ta elu­kohajärgsesse
harilikku hullu-majija,
kus siis võidakse ötsuitar
da, millal ta kohaiiiku kohtt^ kau­du
lõpuks ikoju lasta võib. Meü o l i
inimesi, kes õlid viibinud nn. „rar
vü" juba üle ikümne aasta. Mõned
ei väljunudki palatist kutsele ü-muda
komisjoni ette ja suurem
osa lootis vabaks saada rohkem
tänu Hiina relvastatud j õududele
kui professor Alijeyi komisjonile:
Peale koonisjoni oli tavaliseks
nähteks enesetapülaine. Pärast|
üht, 1976. aasta kõnüsjoni poosid
end. ühe öö • jooksid üles 6 inimest.
Nende hulgas kolm noort naist
naiste osakonnast. Valvearst, Je­lena
Sergejevha: kommenteeris
juhtunut vaid lausega ,.Nende
saatanate pärast ei jõua ^ma õigel
kellaajal koju, peab surmatunnis-tusi
yonnistama".
Jah,: need on saatanad, jkejle
pärast inimesed olid viidud ene­setapuni.
-
•,m^ KALLUTÄ P E A L E ! " •'
da paki omaenda sigarette päe­vas.
Oli ääretult vastik lugeda "^o^i^^^^^^^ oli
pihku neile, kommunistlike .varga- 'S©ldale tätoveeritud naljäikas lau-mehkeldavaüe
varga- ^® kalluta peale". Aastate
oma ema hoolitsevate i Jooksul, nagu paljud teisedki, oli
kätega toiipsetatud piriikaid^ ja [ta 'õppinud ehiraskustest lohutust
kotte. Kuidas vastata neile, kau- l e i t e a kange tee joomisega See
kis samtaridele oma konservid ja
nüüd saan paki suitsu päevas. Te-agk
olid arstid kõigega
viia nende seisund tõeliselt: pa­randamatute
psüühiliste häirete
staadiumini ning selle kaudu nü-nimetatud
sotsiaalse ohutuseni.
Minul tuli iga k u u loovutada poo­led
mulle kodust saadetud toidu-pakkidest.
sigarettidest ja rahast
ainult selleks, et Saaksin suitseta-
Maailmas on alati vaadatud
diktaatorite sünnile kui Boülelegi
ebanormaalsele. Parast targuta-takse,
et teatud ajal võinuks kõi­kide
nende fanaatikute ja hullu­meelsete
Jõupositsioonidele asu­mise
vältimiseks astuda õigeid
samme õigel ajal, seega takista­des
juba alguses hiljem ületama­tuks
muutunud probleemi.
Kuid maaUmas on alati olnud
nii, et n^nde hiljem huHumeel^
seiks tunnistatutega on tahetud
igal võimalikul viisil ja viimase
hetkeni äri teha, Jättes nende si-seasjuks,
kas tegemisit on selle
riigi hullumeelse või aruka dik-taatoriga.
Lisaks kommunistlikele diktaa-ilöreile,
keuiega maaihna näib Jü.
ha igati leppinud olevat, on tulnud
ffookusse usuline diktaator, keda
alul võeti kui raugastanud habe-nukku.
Keegi ei tea kui Itaua Al-
^ah talle võünutsemiseks aega an­nab,
kuid mehe võimuähnus näib
ületavat tema kolleegide oma,
ega keegi ei tea milliste komptli-katsioonideni
see Võib välja viia.
Seni mahajäänud ja pooleldi
suurvõimude alla Jmulunud isla­mi
maailm ärkab, kuid selle ära­tajaks
on hullumeelne fanaatik,
kes ei arvesta ühegi rahyus\Tiheli-se
seadusegaj kuna usub, et tema
kstmiku all olevate õliallikatega
ta juhib maailma. Ja fcid tema ise
ei suuda veel seda mõjutada, siis
suudavad ta agitaatorid ja shiiti-de
usulahu fanaatilmd selle muu­ta
iüamiriikide ulatusega liiku­miseks,
mille tulemusi ei mõista
ega julge veel keegi ette näha.
Tuleb Vaid arvestada, et väike
Kuuba ori praegu maailmas sõja­liseks
jõuks, kelle üksused asuvad
mitmes rügis Aafrikas.
Kui nüüd üha selgemini nähak­se,
et üks hullumeelne on laiuta­ma
hakanud, rniks siis keegi ei
katsu teda korrale kutsuda? On
ju olemas Liitunud Rahvaste Or­ganisatsioon
oma kontroll-väeük-sustega;
Kuid selle jülgeolekii-nõukogu
on seni koos istunud ja
Iraani uus diktaator on sellele
häbematult keelt näidanud. Jät­tes
kohale tulemata. Mis kasu
olekski, kui Julgeolekunõukogu
mingile tagaselja otsusele jõuaks,
kui seda ei mõteldagi arvesta­da.
Kui nüüd kogu läänemaailma
silmad on pööratud Ameerika
Ühendriikide poole, siis mitte
enam sealt abi saamise lootusega,
vaid kaastundega, nähes selle saa­matust;
hür on kassi terroriseeri­ma
asunud ja kass püüab olla
hästi Ifuss, et ehk saaks Selleläbi
armulikuma kohtlemise osaliseks.
gest kodust kuid võõras keeles
kirjutatud kallitele ridadele ,JPo-jake,
ikuiidas apelsinid maitse­sid
. . , N e i d apelsine, nagu paljut­ki
muud, õnnestus mul vaid näha.
SICÄNDAAL',;- V
Suitsetamiseks o l i vaja hankida
veel tikke, mida poonud haigetel
lubatud ojnada. Sanitarid müüsid
ühe konservi kondenseeritud pii-rna
eest ^ kümme tikku- Ostsime
ja lõikasinie lõmblusnõela abü iga
oli väga kallis lõbu. Sajagrammi­se
teepaM müüsid sahita.rid viie
rubla eest. Lihtsameelne noor­mees
maksis paari paki tee eest
ette. Kui ta Ä s neid pakke küsi­ma,
peksid sanitarid ta surnute.
Poiss oli juba läbi komisjoni
väljakirjutatud, tal oli jäänud
veel paar kuud oodata kohtuot­sust.
Aga nüüd sai ta vabadusse
jalad ees. Teda ipefcsti saabastega
kõhtu, nü. et tal lõhkes maks j a
rebenesid neerud. Ta elas Veel
paar_ tundi, ta o l i mõistuse juu-
Ja Jälle imetleb tänapäev kui­das
kasvatatakse diktaatorit Ja
I>annakse maaiilm tema ette põlvi
nõtkutama. Khomeinil, kui tal
elupäevi on, on palju suuremad
võünaiused maailmavallutusteks
kui olid Hitleril, sest araabia maa-üma
äratundmiseks oti vaid vaja
sõnajoudu Ja 800 mUjonit alluvat
on oma fanaatilises usus kohe te­ma
järglased — Ja ka sõdurid,
kui vaja. õnneks pole nende teh­niline
relvastuse tase veel küllalt
tugev.
Kui nüüd Khomeinile uue põhi­seadusega
on antud täielik võim
nende inimeste iile, kes talle kuu­letuvad,
süs tuleb jääda lootma
aüiult Allahi armu peale, et ta
Oma habemiku sulase enne ära
kutsuks, kui USA preiädendi ema
Lily on leidnud inimesi, kes ühe
miljoni
võiksid
dollari annetaniisega,
i vägivaldselt kõrvalda-
0
Kaua ettevalmistused olnud, pal­ju
tööd Ja kulu nõudnud Würaltl
festival on möödunud. Eesti
Kunstide Keskus itahtis Toronto
eestlastele anda võimalus© oma
(Järg lk. 3)
tiku neljaiks osaks. Kuskü jõulude
paiku 1©75. aastal, ühe järjekord-. res, kui saabus kirurg ja õli mõis^
se- läbiotsimise ajal leidis maani toe juures, kui k i n i r g lahkus...
purjus osakonna velsker haigelt
toosi tikke, m i l l e eest t a muidugi
lubas määrata haigele sulfaziini-süstid.
Velsker sai teenitud kõrva­kiilu,
mille eest t a peksis koos sa-
Ta ei olnud veel kplmekümne-negi,
venelane, nimi — Sergei.
On võimatu kirjeldada kõike
seda, milleks, on võimeline puna­ne
sandamieeriašüsteem, sün hn
vaid tühine osake sellest, mida
nitaridega aastatega ärakurnatud
suitsetami- haiget saabastega kõhtu ja näkku.
I Sellepeale keeldus terve osakond mul on tulnud näha viimaste aas-
Muidu8:i oli suitšetajaile selline õhtusöögist. Kutsuti kohale vai- tate jooksul. Ja mülise räpase
rezhüm Miga ränk. Haiged, kelle- vemeeslsomm sMurid • j a Isõlk ning mädanenud moraaliga riik
lei^b endal olevat veel õiguse ke­dagi
Inltiseerida..,
Nõukogude inseneridele tundub
uskumatuna fakt, et USA-s on ise­gi
töötatöölise alDiraha ligi 1000
dollarit kuus, siin elab rahvas
kommimistliku propaganda pime­duses/
inimesed, avage oma sil-inad
ja vaadake seda sõnnikut,;
mida te teenite!
im. a., Tallinn
Nr. 91
8. ja
^51-6Ulj
15. ja
461-091^
Jõulul
Eesti
ti Abisti
V. Hubei
nesi ee
tusmüül
le
ga ja m|
dega.
ruumis
likül.
tulvil ja|
meeleolf
suürei
EAK
lejdnud
jõulukin]
EAK-}e
made aij
kel olid
ning pe£
rahvas
dega v(
Samut
Catharii
Ella J(
Armudel
ümber
ring.
Keldril
Hubelt
Ontario
Kitjsas
kuid süJ
siakülU
ne ja t(
tuttavais
nägemisj
loonuni.
Gaidk
neid omi
gi laua
Detsei
seganudl
kide 'osti
aastaid
ha sedal
Ml
i l
567 ROE»
kujutavl
tutvurai
toodud
Eduardi
kunsinil
ja kirji
sündmi
vaja VM
de ette)
lased k
must, p|
jõulukii
mas.
Toroi
huvi sel
võtt olil
puhul
diga põ
huvipm
kistusel
olid tei
seks, s
töid Ise
des, k i
kõike
apaatsu
lest rai
entusia
tahtjaid
kultuur
lie tunt
korrald
osanud
siinses
müüfril
Sisul
rikkusi,
kaasa
teadmiS
tuurist,
kõnelus
ka omj
Mõniko
takse p
tagi.