Vaba eestlane , December 6, 1979

              Nr. 91
Nr. 91 VABA üaüSTJLÄJM^ neljapäevai, 6. detsembril 1979 — Thursday, December 6, im
on aiäü vaadatud
sünnile kui millelegi
Usele. Päirasit targuta-itud
ajal võinuks kel-fanaatikute
ja hulliB-iüpositsioonidele
asu-
5eks astuda õigeid
^el ajal, seega takista-
Igüses hiljem ületamsi-md
probleemi,
lilmas on alati olnud
ie hiljem huUumeel-
Istatutega on tahetud
jiikul viisjl ja v i i m ^
teha,i jättes nende si­litas
tegemist on selle
leelse või aruka dik-
>mmunistlikele diktaa-lega
maailma näib ju-jinud
olevat, on tulnud
5idine diktaator, keda
li rau^astanud habe-bgi
ei tea kui kaua A i -
(imutsemiseks aega an-lehe
võimuahnus näib
la kolleegide oma,
?i tea milliste kompli-
|ni see võib välja viia.
jajäänud ja pooleldi
le alla kuulunud isla-ärkab,
kuid selle ära-
IhüHumeelne fanaatik,
ata iiiiegl rahvusvaheli­sa,
kuna usub, et tema
olevate õlialllkatega
lailma. Ja kui tema ise
ei jseda mõjutada, siis
la agitaatorid ja šhiitl-
1 fanaatikud selle muu-
[Mde ulatusega liiku-llie
tulemusi ei mõista
[eel keegi ette näha.
arvestada, et väike
;^raegu maailmas sõja-f,
kelle iiksused asuvad
tis Aafrikas.
üha selgemini nähak-iullumeelne
on laiuta-
^d, miks siis keegi ei
korrale kutsuda? On
I.ütunud Rahvaste Or-oma
kontroll-väeük-tuid
selle julgeoleku-seni
koos istunud ja
diktaator on sellele
keelt näidanud, jät-tulemata.
Mis kasu
li jiiIgeoIekimõukogM
laselja otsusele jõuaks,
pi mõteldagi arvesta­sid
kogu läänemaailma
pööratud Ameerika
ie poole, siis mitte
rabi saamise lootusega,
idega, nähes selle saa-on
kassi terroriseeri-
[ ja kass püiiab olla
et ehk saaks selleläbi
kohtlemise osaliseks.
jimetleb tänapäev kul­latakse
diktaatorit ja
laailm tema ette põhi
KhomeinU, kui i al
1, on palju suuremad
maaUmävaJlutusteks
flerü, sest araabia maa-idmlseks
on vaid vaja
|:ia 800 müjöhit alhivat
laatilises usus kohe te-
— ja k a sõdurid,
[nneks pole nende teh-
3tuse tase veel küllalt
Khomeinile uue põhi-jon
antud täfelik võim
leste iÜe, kes talle kuu-
13 tuleb jääda lootma
li armu peale, et ta
biku sulase enne ära
\l USA presidendi ema
nid inimesi, kes ühe
lollari annetamisega,
vägivaldselt kõrvalda-
;^abnistusel olnud, päl­lu
nõudnud Wiiralti
möödunud. Eesti
keskus tahtis Toronto
|artda võimaluse oma
: ^(Järglk: 3)
1 olevat veel õiguse ke-j
r i d a ; . . V
ie insenerideie tundub
fakt, et USA-s on ise-
|lise abiraha ligi 1000
is, siiri elab rahvas
lifcu prnpagända pirrie-
[lesed, avage oma sil-je
seda sõnnikut,
1^9. a.. Taüiim
I.-'
Ja .9. d©ts. dr. T. Küutan, tel.
^51-6141.
15. j a 16. dete, dir. T. Saiaks,.tel.
4S1-0912.' - X l - :V.--
Eesti Majas õli pühapäeval Ees­ti
Abistainiskomitee jõulmnüül^,
V. HubeU kunstmäitus, St. Cathari-nesi
eesiti daamide käsiitööde näi-tusmiüük
ja nende kõrval v6el
gaidide müiigüauad jõulukaart^
ga ja mäiustusist tehtuk jõulupuu­dega.
Samal ajal avatud E A K äri-ruumis,
türigleti jöi^ukingiituste va-likul.
Rahvast oM kõik ruumid
tulvil ja võis itähele panna jõulu­meeleolu,
peal^i^ kui väljas öll
suurepärane talveilm.
EAK jõulumüük oa aastatega
leidnud suurt Äelepanu, kui koht
jõulukmgituste tegemiseks ja
EAK-le pühäde-ieelsete itoetussum-made
andmi^ks; Juba avamishet-kel
olid ruumid täidötud huvÜistest
ning peagi olid loosid müüdud ning
rahvas istus kohvilaudades sõpra­dega
vestlemasl
" Samuti on oodatud olnud St
Gatharinesi eesti käsitöötegijajte
Ella JostmamI Dagmar Pinti ja
Armude Pihla näitusmüük, müle
ümber oli elav tutvujate ja ostjafte
ring.
Keldrikorruse fuajees oli Vello
Hubeli S.M.V. (Sinirrmüst-valge) ja
Ontario maastikumaalide näitus,
Kitsas I ^ d o r i s et pääsenud ta
tööde -mõjukus Mllaldaselt esile,
kuid sundis ^^aatama neid fantaa-siafcüllaseid
S.M.y. kompositsioo­ne
ja tema maastikke eestlastele
tuttavaist kbhtadest, mida ta hea
nägemisöskusega juba aastaid on
loonud.
Gaidide kaartidelaual oli kau­neid
omavalmistatud kaarte igaks
juhuks, küll Jõulupühadeks. Selle­gi
laua ümber oli huviliste ring.
Detsembrialguse jõulumütiki ei
seganud teised üritused, jõulukin­kide
ostubooajä avamiseks on see
aastaid olnud soodne võimalus te­ha
säda mõnusas laadameeleoius.
VÄÄRTUSLIKUM
MAALIKUNSTNIK
Eesti Keele j a Kirjanduse Instituudi Juhatus 1979/80. a. Vasakult
prof. ieodor Kiiimapas, fil. Iie. Faul Ima- (teaduslik sekretäF), mag.
mees),; dotseint Valter Tauli (esimc^), fil...mag. Helmi
vPildilt'-puudiilD |afMt©kt..MsFt JMiaeš^:^
prof. Evald Blumfeldt,
Herman Rajamaa (abiesi-ctr.
Johan ühgersoii.
20 aasta möödumist Eesti Keele ja Kü'janduse Imstitundi (EKEI)
asutamisest tähistati sügispoolaastal peetud üldkoosolekul lühikese
tagasivaatega lämud aastate tegevusele. Instituudi teaduslik sekre°
tär Paul Laan meenutas oma ettekandes tmgimusi* millistes i n s ^
tundil eriti 70-ndatel aastatel on Mnnd töötada, Ja tödülesandeioo
kus on asunud tegevuse pearõhk.
Põhikirja järgi on täpsemalt
määritletud EKKI eesmärgina ees­ti
keele ja kirjanduse uurimine ja
levitamine ning seda eesmärki
1 (taotlev tegevus nagu õpetamine,
kursused, teaduslik dokum^tat-sipon,
uurühuste, l ^ i - ja õpperaa­matute
publitseenmine jne.
EKKI asutamine on otseselt seo-
I tud eesti keele õpetus^a Stdkhol-mi
ülikoolis 50- ja 60-ndatel aasta­tel,
mida korraldas ülikooli juures
asuv Eesti seminar.
Hiljem, pärast Eesti seminari
allutamist Soome keele instituu­dile
sai tema nimeks Eesti osa­kond.
ESTO-BÖ ajal Stokhdmis astub kokku iEÜlemaaünmeEešti^^^I^ m tatsu­tud
kõik rahvuskultuurilised ja rahvuspoliitilised eesti organisatsiponid oma esindajate kaudu. Seniste
andmete järele on loota Stokholmi 600—700. Eest! Eahvaskongressi
EST0-8Ö ajal peetav Ülemaailm­ne
Eesti Rahvusköngress kujuneb
seega kolmandaks kõige ulatusli­kumaks
nõupidamisekSj mis ku­nagi
vabas maailmas peetud, kus
seniste saavutuste ja antud olukor­ra
analüüsidele tuginedes toiiriub
ühiste seisukohtade selgiitamine ja
tuleviku sihtide seadmine.
Rahvusköngress on ESTO-80
kõrgpunkt, kus vormitakse laused
ja mõtted Eesti Vabadustaotluste
•manifestiks,
' ; milles kajastuvad eestlaste kul­tuurilised,
ideoloogilised ja po­j
a müle teksti ESTO-80; esünees
rongikäigü lõppkogumisel ette
loeb ja mida 'kinnitame 15.000—
20;000 käetõstega. • •
Rahvuskongressi seekordne kor­raldamine
on pandud rootsi eest­laskonna
peale. Meie ülesanne on
see hästi läbi viia. Selle täielik ja
igakülgne õnnestumine oleneb et-tevahništüstööde
põh jalfekusest,
aga eelkõige organisatsioonide
ülemaailmsest kaasatulekust oma
esindajate kaudu. Kõik eeldused
selleks on loodud Rootsi Eestlaste
Esinduse ja Eesti Komitee vahe­lise
koostöödeklaratsiooni alla-kh^
jutamisega ja Eesti Komitee
esindajate kaasatöötamisega Rah­vuskongressi
korraldavas toim­konnas,
müle koosseis on järgmi­ne:
esimees Müikel Jüris, abiesi^
mehed: Leo Karupää, Aksel Mark
ja Tarmo Oja, peasekretär Alfred
PÖldmayiiikmed: Agu Kriisa, Vol­demar
Krüppelmän, Priidu Pukk,
Rem Puusepp* ja Johan Ungerson.
Rahyugköngressi laiendatud toim-konda
kuuluvad veel organisat-sioonide
esmdajäd.
Korraldav ^toimkond oma 19. no­vembri
koosolekul võttis lõplümlt
vastu III Ülemaaümše Eesti Rah­vuskongressi
päevakorra raanika-
A. 1959 loodi selle juurde E E K l,
selleks et anda osakonnale kind­lam
seisund ja muretseda pare­mad
eeldused teaduslikuks tegevu­seks...
•..V:^'
EKKI töö on arenenud tulemus­rikkalt
üsna mitmes sektoris. On
korraldatud nü suve- 'kui talvekur-siisi
j a avaldatud rida publikatsioo-
-Ine. EKKI ftounetiste sari hõlmab
vuskongress kahel päeval: teisi- 15 numbrit kaasa arvatud stensi-päeval,
8. juulil 1980 toünuvad leeritud väljaanded On kogutud
töö. ja redaktsioonikomisjönide terminoloogÜist sõnavarämater^
koosolekud ja kolmapäeval, 9. jali. Alalise tööna on olnud käsu
juulil on Rahvuskongressi üld- perio^^iijas ümuvate artüdite bib-koosolek.
. . Iliografeerimine ainete järgi nmg
aga on antud kä inglise,
suse, saksa ja rootsi keeles.
Isial^le käsikurjale tuleb uue
osana lisada rootsi bnniiiid, taien-ada
materjali uute ja/või alg-ekstis
puuduvate mõistetega ja
komprimeeridav liihendada ning
parandada eestikeelset teksti.
Teaduslik sekretär teatas, et
sorjandus Johannes Aaviku mär
estusmärgi heaks on lõpule vii­dud.
On taotletud instituudi isiku-ise
koosseisu laiendamist ariuivi-töö
korras, kuid seni on puudunud
sobiv kandidaat.
Võeti vastu tegevus- ^ majan-dusaruanne
ning määrati uus te-jeyuskava.
Endistele ülesandeüe
isandub Johannes Aaviku 100. sün­niaastapäeva
(1980) tähistaniise et-evalmistamine.
Juhatus ^
esitamiseks Esinduse
sele. • ^ ;
Raamkava järele
Peateemadeks otsustati võtta ja ajalehelõigendite korraldamme ja
teha järgmiste maMe eestlaskon- ^ ^^^^^^^ olulisemaks
dadele eUepanek järgmiste mater- f sandel^ x>n ohmd ees '
jäide ettevah^^^
rendi leidmiseks: 1. Kodumaa ohi-"^^^^ mi eesti kui teistest rahvus-kord
ja meie.— Rootsi, 2. Valis- ja
vabadusvõitlus — USA, 3. Eesti
rahvuskultuuri vüjelemine — Ka­nada,
4. Noortealalised tööülesan­ded
--Austraalia.
test üliõpüastele on võimaldanud
tutvuda eesti keele ja kultuuriga
praegustele rootsi ülikooli nõud­mistele
vastavalt.
Järgnevalt kõneles Eevi Ene
Töögrupid moodustatakse samar ^ööst EKKI-le üle antud Ru-dele
jteemadele. Kavas on veel ter^
vitused, maade aruanded ja lõpuks
dolf Parise kunsti oskussõnaraa-matu
käsikirja redigeerimisel j
567 ROEHAMPTÖN Ave.Toronto.Tel.488-5895
(Algus lk. 2) :
kyjutaykunstiliste probleemidega
tutvumiseks, kus e^itl esile oli
toodud meie suurmehe kunstnik
Eduard Wiiralti looming ja,
kunstnikuisik. Loengud, näitus
j a kirjanduse väljapanek oli Iga­külgne
ja täitnuks juba ise selle
sündmuse, ilma et seda olnuks
va ja veelgi tihedamaks teha muu­de
ettekannetega. Võib-olla eest­lased
kartsi^ sellist pikka, sünd­must,
pealegi ku! mõtted on juba
jõulukinkide ostmisega tegele­mas.-
: -
Toronto eestlased ei tundnud
huvi selle sündmuse vastu. Osa­võtt
oli väike, kuigi alati võib sel
puhul mitte mahuse vaid kvalitee- j
diga põhjendada. Lisaks inimeste
huvipuudusele cli ka Umastik ta­kistuseks.
Neile aga, kes nädalaid
olid teinud ettevalmistusi näitu­seks,
selleks arvukalt Wiiralti
töid laentitades, kataloogi koosta­des,
kirjanduse ^iülesšeadmisel: Ja j
kõike I^ida püüdes, võib selline:
apaatsus tuua pettumustunde sel­lest
rahvast, kellele nad n i i suure
entusiasmiga töiitasid, kellele
tahtsid anda 1 väärtusi, mida eesti
kultuurivaranius on, aga liiga vä­he
tuntakse. Võibolla oli viga ka
korraldajat^ poolel kes ei olnud
osanud „müüa" oma üritust, sest
siinses iihiskonnas tuleb iga' idee
müügile...panna.. ^ i "
Sisuliselt-: o l i . seE^s siIsM. palju
rikkusi, mis neile, kes sellele said
kaasa elada, oli i vääli tuslikuks
' teadmiste kogumiks sellest kul­tuurist,
mida me omaks peame ja
kõneluste kohaselt oleme valmis
ka oma järglastele parandama.
Mõnikord on aga,' tunne, et tahe­takse
pärandada seda mida. e! .tun-
Toronto päevaleht „The Globe and M a i l " avaldas oma 2S. nov.
numbris pikema artikli vestlusest eestlasest börsianalüüsija Har-l
y Rannalaga, kes näeb praegii Kanada kinnisvairamüüke olevat
„talveunes",. kuni raha probleemid kergenevad.: ..
. Baoinala arvab, et kinnisvara­de
omiük on praegu pfeas ,,talve-imes"
USA kõrgete raihaprotsepti-de
tõttu. Ta arvab, et eoamus
aktsiaid, mis on praegu' müügü,
võib osta madalama hinnaga.
Kõrged -pangaprotsendid vähen­davad
tarbij a nõudaiTiist mäj ade-le.
See olukord tingib • vähem
ärengu.votmal"U:Si ja suuremaid
finantsilisi kullfUitiisi kirmisvara-fimiadeie,
mis on kainestav kesk­kond
majamüökidega tegelejaile
kui ka investeerijaile.. -
H.Rannala, vaatleb bö^rsiikõiku-misi
seoses raOiakitsenduste ja
ppötseiritide tõusuga.
.. .Ta: .arvab, et .nüüd ollakse möö­dunud
paraneniise harjast kui
polütikud sega vahele, siis
võime föderaalvalitsuselt ooda-
. .ta .uut antünflatsioonilist aktsi-
.'•ooni..
^Sel pohjiüsel ta ei näe (mingit kii- \
ret .paraneniist Ikinnisvaramüüki-de'lndeksls..
-
H. Rannala. arvab,. et Kanada •
pangaintressi normid peavad ole­ma
kooskõlas ' ÜSA omadega
suurte välislaenude tõttu. Vastu­pidine
poliitika täihendaiks Kanar
da dollatri la/ngiist teiste valuuta­dega
vÕ'rreldes. See ennustus tä­hendab
veelgi kõrgemaid oblikat-sioonide
protsente ja raihalisi kit­sendusi.
.
:. Lõpuks ta ütleb, et . oleks ris­kantne
ennustada 'aikts
on saavutanud oma madalama ta­seme.
Börs on teinud vahepeal
pika tee oma hiljutiselt madalsei­sult,
kuid tal ei oie kristallpalli
ennustuste nägemiseks.
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexdale, Ont. M9V 3Y7 •
Tel. 7454622
resolutsioonide ja manifesti, vastu- täiendamisel,
võtmine." . ^ \ Sõnaraamat on kavatsetud kom­binatsioonina
lingvistilise ja ent;
süklöpeedüise leksikonitüübi va^
hei, kus märksõna ja defmit^
sioon on eestikeelsei, terminid
iti tagasi endises koosseisus: esi­mees
— Valter Tauli; abiesimees —
Herman Rajamaa, sekretär —
Helmi EUer, Evald Blumfeldt,
Mart Jänes, teõdorKünnapas, Jo­han
Ungerson, teaduslik sekretär
— Paul Laan (ex officiö). Juhatus-liüune
kandidaadid: Aats Änder-son,
Arvo Mägi ja Rauno Raag.;
Revisjonikomisjon: Kalju Lepils,
Er& Kalve ja Henno Lender.
EKKI juures asuvad ajalehelõi­gendite
arhüv, teoksü. olev pe­rioodikas
ilmuvate artüdite bib­liograaf
üine kartoteek ' ja Elmar
Wrageri poolt koostatud hüu niur-de
sõnastiku käsildri.
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
: "INSURANCE"
M82 Bathorst St., 4
(Bathurst-St. aau") i
Telefon kontoris 653-7815 ja
653-7816
Kanada naiste ajakiri „Ghate-laine"
ävaildas oma tänavuses det­sembrikuu
numbris püdiartikli
„Emad, tütred ja vanaemad jär
gavad jõulurõõmu'' — k o ^
iuvus. üheks leheilmlješriiüruseks ]
lotoks on selles näitleja Tiiu
Lee-k oma- tütre Lindsay j a ema
Leidaga., öeldakse, et nad armas­tavaid
lihtsaid pühi, mis on vaik­sed
perekondlikud kokkutulekud.
„Rõõm on olla koos inimestega
keda armastad," ütles Tiiu. Tiiu
on pühade ajal siiski Hollywoo-dis,
kuid seal on tal päris ehtne
jõiilupuu ja kalkimipirääd. Tema
ema Leida veedab jõiilud Toron­tos
ülejäänud perekonnaga ja pa­kub
eesti traditsioonilist jõulusöö-ki.
Tüu, tüta,r Lindsay ja ema
kannavad Holt Renirew moeriie-tust,
soengud piid tehtud ' Mic-hael/
Jason Keamsi poolt.
$19.50
Väljaspool
•V^: $38.'
$21.
S T I G A
ÜSA-s:
$32.50
m
Laenu Vajaduse korral kasutage
Toronto Eesti Ühispaaiga madalali
a ennintressim äarasJd.
jtotressid arvestatnd veerandaasta viisi. Laennd on lahtised
PersonaaUaennd on laenuvõtja surma või jäädava töövÕimetiz!is<;
puhul Mndlqstatud $10 OOO.p-^ ulatuses.
Novembri alul toimunud mardi-basaar
läti uues kultuurikeskuse
hoones oli osavõtvaüe eesti kunst-nikele
tulukas; Suurem huvi oli
just Lana Kasaku omapäraste su-lemaalide
vastu, mis olid uudsed,
neid osteti ja anti uusi tellimisi.
Küllaltki rohke oli Marje Eerme-
Urani ja Ants Elkeni keraamika
minek. .; V.
Lätlased pöördusid Eesti Kunsti­de
Keskuse pole sellesarnase koos­töö
sobitamiseks, mida eestlaste
poolt lahkesti kasutati. Lätlased
I olid rõõmsad koostöö üle ja luba-
' sid tuleval - aastal jälle sellesarna-sel
üritusel ruumi anda, mülega
aidatakse kaasa uuele Läti Kultuu-,
rikeskuse'
; LENNUPOSTIGA ülemere-maaiesse:
Aastas $72.—, poolaastas $36.--, Veerandaastas
Aadressi muudatus 50 centi. .; üksiknumbri hmd 45
Kanada aadressidele paluMe märki „POSTAL CODE"
USA aadressidele „ZIP CODE" 1
Pangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Publishers nimele.
Pahmnmlle saata "VABA EESTLANE aastaks /
veerandaastaks — tavahse / kkipostigä dates -
197 Tellünise katteks üsan $ . - -
rahas / t s h ^ g a 7 rahakaardiga. (Raha saata ainult
Nimi-'- • ...... -- " • " V - : - ^ •
/
siinjuures
drjas)«