Vaba eestlane , November 29, 1984

              ILL 6 VABA EESTLANE neljapäeval, 2^. aov©mbrü 1984 — Thursday, November 29,1984 Nn
Tänavu korraldati esmakordselt
TToar de France naisjalgrattureile.
1067 km 18-etapilisel distantsil tu­li
esimeseks ameeriklanna Marian­ne
Martin ajaga 29:39.02, teine
hollandlanna Helene Hage
29:42.19, kolmas ameeriklanna
DebreSchunway 29:59.53. Võitja
keskmine tunnikiiras oli 36,;
Nagu muudel spordialadel, para-viaevad
ka kolmikhüppe tulemused.
jKui mõne aasta eest oli 17 m üle-itamine
suur saavutis, siis 1983. a.
[Uksi hüppas 18 sportlast üle 17.20;
aasta varem oli selle ületanud 8
sportlast. Aga brasiillase Joao Gar-los
de Oliveira 1975. a. maailmare'-
kordiline Mpe 17.89 püsib ikka
maaihnarekordina. TaUe järgnevad
inglane Keith Connor 17.57 (1982),
ameeriklane Willie Banks 17.56
(1981), järjestikku mitu venelast,
kuna eestlane Jaak Uudmäe on 17.
kohal 1980, a. hüpatud 17.35-ga.
l Tänavu tähistati yiljandi tennir
se 60. aastapäeva — Viljandi Ten­nise
ja Veespordiklubi asutati
1924. aästal.v Viljandi oli Eesti ise­seisvust
ajal Tallinna Ja Tartu kõr­val
-tähtsušeit kolmas tennisekeskus
Eestis. 1938. ä.yõitis Viljandi Ees­ti
Idubidevahelised meistrivõistlu­sed
B-klässis. 1939, a. alistas Pär­nu
sõsaridubi 9:4 ja a940. a. Tari­tu
Akadeemilise Tenniseklubi 10:3,
jõudes nii ka A^klassis klubideva-
Suhhumis peeti N. Liidu kaiika-võistlused
laskespordis. Eriti heas
vormis oU Eesti laskur Anne
Oberg, kes väikepüssiharjutuses
kolmest asendist (3 x 20 lasku) lasi
võidutulemusega 588 silma, mis on
N. Liidu ja ka Eesti "rekord.
Eestlasist tuli spordipüstolist
laskmises esikohale Piret Pihel 587
silmaga.:
Samas korraldatud N. Liidu
meistrivõistlusel sai Anne Oberg
lamades laskmises 595 sihna ja hõ­bemedali.
Piret Pihel oH neljas
õhupüssiharjutuses 387 silmaga.
Sotshis peetud ametiiihingute
purjetamisvõistlüstel olid edukamad
Tallinna Kalevi purjetajad SoÜng-klassis.
Saadi koguni kaksikvõit.
Meeskond koosseisus T. Tootsi, H.
Taüts ja Ü. Oja tuli esimeseks, A.
Laul koos E Kose ja A. EUeriga
teisele köhale.
M l
FõiEaread? 4.VEirineb tavalisest, -7
Mitte lahku, 9. Laevade pärattdus
köhad, 11. Noor lind, 12. Läbi
igetshäuris peetud N.Lüdu
sõüdevõisüustel sõitsid naised ühe­paadil
kaks korda 5000 m/Esiko­hale
tuli lätlanna M. Zälite>i teiseks
eestlanna Reet Paim.
heHste mfe
; Viljand
re:;v Eesti
Vilj:andi
(1939) ja
rivõistlüsi
istriyõistluste finaali,
f J on peetud suuri turnii-meistrivõistluši
(1934>,
lahtisi meistrivõistlusi
• korduvalt- noorte meist-
, (1933, 1934, 1937,
1940), yiijandist on võrsunud Ees­ti
12-kordne' tennisemeister Ida
Lellep-Laas, kes tänavu tähistas
oma '5p-ndat tenhisemängu juube­lit,
võisteldes kaasa, nii; rajOonL
meistrivõistlustel kui - ka hiljutisel
segapäarismängu turniiril. ^ - :
Minkovos, ;• Valgevfenes^ peeti
toimus 29.
Liidu standärdklassi jurilennuvpist-lused.
Eestit esihdaši 1 Tartu lerinu-spordi
klubi naised Eda Laan j a
Ann Sarak ning Tallinna Aero-klubi
mehed Matti SiUajõe ja Tiit
Soeann,heist paremini esinesid:
naised. Rasketes ilmastikuoludes tu­li
kolmandale kohale E. Laaii 3414
jä neljandale kohale; A. Harak
3358 punktiga. ;
Oktoobri teisel
ümber Viljandi linna
jooks. Seekord oli osavõtjaid 430.
Teist aastat järjest tuli võitjaks
räkverläne Meelis Veilberg, täna­vune
Eesti edetabelijuht maratoni­jooksus.
Kiireim naisvõistleja oli
Tiina Idavain Paidest..
Eesti jalgrattur Erika Saluinäe
edukad võistlused jätkusid hooaja
lõpuni. Oktoobri teisel poolel
Moskvas peetud trekiratturite kari­kavõistlustel
võitis Erika Salumäe
sprindisõidu finaalis endist maail­mameistrit
Galina Tsarjovat. Vii­mased
200 m läbis ta ajaga 12,1
sekundiga. 500Vm lendstardist sõi­dus
oli E. Salumäe kõhnas.
Meeste 45 lingi punktisõidus
üheksa vahefinishiga kuulus esi­koht
16-aaštasele tartlasele Jaan
Krelale (keskmine kiirus 50,75 km
tünnis).';
Oktoobräs lõppesid sieli aastat
kestnud teised Euroopa võistkond­likud
elsivõistlused Idrimales. Fi-naalvpistlusel
tuli üheksa linna
hiilgas teiseks Tartu meeskond, kes
oli samal kohal ka eelmistel võist­lustel.
Esikoha aga sai Hollandi
väikelinna Vughf i meeskond. Taria
meeskonnas mängisid Aare Herai-liri
(sai 5 punkti 8-st võimalikust),
Harald Merilo (6 p.), Toivo Mats
(5 p.) ja Nikolai Kristoffel (^5p.).
Viimane ^saavutas oma laujal ka
esikoha. Teistkordselt rahvusvaheM-še
meistri normi täitnud H. Meri­lo
võitis õiguse ka meisfrlliitlUeo
paistev riie, 13. Toiduaine, 14, Me­henimi,
16. Rüetuseseme osa, 17.
Jõgi Inglismaal, 18. USA osariik,
20. Parem, 23. tmriauto, 26. Pal­jas,
29; Väike kala, 30, Suure,
avara, 31. Mehenimi, 32. Teatud
heli^ 33. Mitte ilus, 34. Torkama,
nõelama — inglise keeles.
Püstread: 1. Ustav, 2. Eesti tea­ter,
3. Ootamine, 4. Eesti naiskir­janik,
5. Endisaegne • kaaluühik, 6.
& j u , 8. Populaarne eesti näitleja
Kanadas, 10. Suur Jalats, 13. Nais­kuju
Piiblis, 14. Mitte palju, 15.
Piits, 19. Graafiline kunstiteos^ 21.
Saar New Yorgi juures, 22.. Maa­litud
pilt, 24. Naisenimi, 25. Puu-tükk,
27. Määrsõna, 28. Seltskond­lik
lõbustus, .31. Lihatoit.
MSTOÖNA NR. 1219^:: -
I^AHENtnaŠr:
Põikread: 1. Koorilaul, 7. Säh,
9. Ridala, 10. Upub^^
Naaber, 13. Kutter, 15. Amet, 16.
Graafika, 19; Sikutama, 21. Sadu,
23. Saurus, 24. Vilets, 27, Tiba,
28. Igor, 30. Rivaal, 31. Ava, 32.
Bonaparte. :, .. •"
nn
on valvel eeitel«mn^
iil^nvide eesti
is L Kuu ,2. Oopium, 3.
Rabatt, 4. Liturgia, 5. Urin, 6. Li­sama,
7. Saab, 8. Hadrianus, 13.
Kaasavara, 14. Tekk, 17. Anasta­ma,,
18. Ihar,. 20. Tõttab, 21. Su­vila,
22. Dupont, 25. Lava, 26. Si­lo,
29. Rüe.
RAAMATUID
MÜÜGIL „VABA EESTLASI" TALITUSES
Hind Soato-
$ knioi»
EESTI -SKAUTLUS WSKjtmiMEND AiyiTAT 2.— $1.—
ESTONIAN SCOUTING J.. 3.— M
Fred Limberg — ISAMAA EEST 18.— .70
EDUARD RÜGA graafik ja maali^ .... 9^ M
A. Käbin — VAIM JA MULD 5.— .70
Ivar lyaöc — ELUKOGU ..: . ^ . . . 10.— $1*—
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.— .50
Johan Kangiff — VAIM, VÕIM JA VABADUS 7.50 .50
Hanno Kompns — KUSTUTAMATA NÄLG
KUNSTI JÄRELE 11.— $1-—
Anna Ahmatova^Marie Under — REEKVIEM 3.50 .50
Herbert Michelson — KODUMAALT VÕÕRSILE 10.— .50
Herbert Michcison — SKAUTLIKUL TEEL .... 3.— .50
Herbert Michelson —NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.— .50
Herbert Michelson — EESTlj RADADELT . 9.— .50
Pani Laan — MÕTTELEND — ^ |a peegddosfi 5.— .50
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
ERZURUM 6.— .50
Ants Vomm — VARJUD Omiietinkõga) ... 8^ $1.—
Salme Ekbaon— AJATAR amdetarirogn) .. A— .50
Ants Vomm — MINU HING (ImrietiiriMSis)).... 20.^ $1^
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS (S^ ,50
Johan PItka — RAJUSÕOÄ^^^^^^....^!^^^^ " . . 8.80 .50
Urve Karuks — KODAKONDUR (hndetiBsk^ 6.— .50
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES
(hndetoskogn) 1.50 .50
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL
Qmüstwäm^ .50
Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES? . . : 14.— J50
Einar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST ............ ..... UM M
V. Veedam — LUWOI AMEEIUKAS .. .. 8.— .70
E. Uustalu— TAGURPIDI SõUDES
(Mälestusi 1914—1943)^^^^^^^^^^.;^^^^.^^^^^.^^.^ . . . . . 18^ $1^
A. Roos — RÄNDAMAIE (hndetnAogn) 6— .70
PB-of. Feüx Oinas — KALEVIPOEG KtTKlS
j.m. esseid 13.— $1.—
E . Sanden „SÜDA JA KIVID« . . * 19.50 .70
L Külvet — NÄTTEMÄNGÜRAAM^
(5 näidendit) 15.— .70
H. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA 4.— .50
Arvi Tinits--. VÄIXHJMÄR0 KASVANI^^
Saatekulu Kanadasse $1.50, mujale $3.—
Gisela McBride — TALES FRÖM ESTONIA 5.75 .50
V. Kimberg-Kotkas luuletuskogu
PttVE A L L J A P I L V E pinaL^^^.^^^.^^^.: . 7
E. Uustalu — FOR FREEDOM ONLY . 14.— 1.—
REHVTTUD PURJEDEGA H ^ 8.-. 1.—
NAER ON TERVISEKS — kõdijutt© .... 8.— .70
Ilmar JAKS ipiPTUN . . . i . . . . . . . . . . . . . . . . . 1^
Ivar Ivask — V E R A N D A R A A Ä ^
luuletuskogu 7.™. .70
S. Ekbaum — Inulefuskogn ÕHUMÄRGI ALL 10.— $1.75
Ants Vomm RISTSÕNAD I . 2.50 .70
Ants Vomm mStSõNADH^^^^.^ 2.25 .70
; N A E R O N TERVISEKS I I $L—
" M . J ü h k a m - - , U S K O N MEID,AIDANU]D; .
(Valimik vaimulikke sõnavõte kodumaale) ..... 12.— $1.50
Robert R a i d—WENN D I E SOWJETS
• koMMEN 19.— $2,—
T A I M I PROOS — E L U K H G E L Ouuletused) 10.— .50
E . Eerme — E E S T I EKSLIIBRIS
VÄUSMAAE I V 5.—. .70
H. Meret — T E R E M I J U T U S T O S ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^.^^.' 2 SlisO
Kord juhtus aga niisugune õn­netu
lugu, et kitsavõitu teel tüli
auto vastu. Miira ei hoolinud suu-raudade
rebimisest, meeletus hir­mus
tundmatu ohu ees kihutas ta
metsikus galopis edasi. Ema hoidis
meeleheitliku pingutusega ohje, ho­buse
kabjad pildusid kive ja mina
naersin suure häälega.
Vanker viskles teel hirmsa koli-kabjäd
kerkisid kõrgele üle nen­de,
ta keha viskles ja vänderdas.
Ema oli põlvili vankri esiosas, oh­jad
keeratud ünib^r käte. Puud^^k^
hutasid mööda, tuul vihises sõidu-hoo
kiirusest, peent kruusa lendas
näkku. Ja mina naersin, muudkui
•naefsin.^"'- - • C''.
Ma polnud nii väike, et ma po­leks
. teadnud, et olime suures ohus.
Teadsin, ;et Müra võib' teelt'kõrvale
pöörates kraavi komistada ja jala
murda, et vanker võib puu vastu ;
põigates puhastuda, teadsin, mis
sõitjatega võib juhtuda — ja naer­sin,
aina naersin..
See naer oli, muidugi suur teesk­lemine
iseenese ees. Mu endäkaitse
vaist võitles kohutava hirmu vastu
valjuhäälse naeruga, mis pidi mind
veenma olukorra koomilisuses.
Kui hobune pikapeale rahunes
ja ema oma kohale tagasi istus, oli
ta lubikahvatu. Mul oli oma naer­mise
pärast natuke häbi — aga
jaanalinnu pea oli ikka veel liiva
•.-aii;,.;;-:;;
: „0n sellel aga jalad!" ütlesin va-näinimeslikult.
Ema ei vastanud.
Nüüd tundsin end halvasti olin
haavunud, et ema mind vastuse
vääriliseks ei pidanud.
Ma ei olnud päris pesuehtne ta-luiaps.
Talu oU ostetud pärast isa
surma,-et lapsi sõjaaegsest toidu-nappüsest
päästa. Esimene maail­masõda
Oli käimas, kaasas häda,
viletsus ja kurjus.
Meie talu oli, suure maantee
ääres ja sagedasti pöördus üks või
teine mööduv võõras me väravast
sisse. Nad küsisid leiba, piima,
võid, liha. Mõni küsis öömaja, siis
sattus ema kunbatusse. Liikus
kuuldusi, , et öömajalised kaovad
majast eime hommikut ja viivad
kaasa, mis neile meeldib.
ühd hiiissügisesel varahommi­kul
selgus, et naabritalu öömajali­sed
olid kaasa viinud nieie Müra.
Irevus oli suur. ^^^M
sed, teadsime, et hobuse kaotus oli
väga suur majanduslik kahju, aga
me leinasimeMiirat siiski peami­selt
kui üht talu ja selle elamise
Juurde kuuluvat hingelist, kõigi
lemmikut neljajalgsete hulgas.
Ema ei jäänud, käed süles, ho­bust
taga nutma, vaid pani kõik
võimalikud rattad käima, et varas
või vargad tabataks.
Vargaid ei tabatud. Aga Müra
leiti Tallinna lähedasest metsast
puu külge seotuna ja vigaseks sõi-dbtuna.
Ema teadis rääkida, et,ta pare­ma
esikabja raud olnud lahti. Öisel
kihutamisel pidi see varsti kaduma
ja kontkõvaks kühnanud konarik-kudel
aeti hobune honmiikuks vi­gaseks.
Võimalik, et see ta meile
päästis, „öömajaline" ei saanud vi­gasel
hobusel edasi ja oli sunnitud
ta inahä jätma.
Müra toodi koju äUes mitme,
päeva pärast. Ta jalg oli sidemes,
ta nahk oh siit-sealt armetult pu­ruks
hõõrutud, ta ergust olekust
polnud palju järel.
Kurb oli vaadata^ kuidas ta iga­kord
kergelt tõrkus, enne kui oma
ravijatele kuuletus jä peene jala
sidumiseks ja rohitsemiseks üles
tõsta laskis. Varsti oli kõigile sel­ge,,
et Mürast ei saa enam endist
Mürat.
Loomade vaistud öeldakse olevat
tugevad. VÕib-olla teadis ja tundis
Miira mingil meile mõistetamatul
kombel, et ta elupäevad oii lõpu­korral.
Vigast kodulooma ei jäta
keegi armuleiba sööma. Müra
müüdi naha hinna eest. Me tead­sime,
mis teda ootab.
Kui Müra ära vüdi, oli nagu
leul majas. ;
Ühel hommikul sõitis ema Va­naga
laadale. Kui ta sealt koju
tuli, oli tal uus hobune aiste vahel.
Me ei olnud Vanast palju hooli­nud,
aga kui nüüd selgeks sai, et
Vaha õli laadal müüdud, siis oli
meU temastki pisut kahju. Uus oli
ju võõras,- nagu on võõras müne-
: hegi, kes astub esimest korda õue­väravast
sisse või üle läve tuppa.
Ta oli välimuseltki hoopis teistsu­gune
— võõras mis võõras. Mina
polnud eluilmaski mi suurt hobust
näinud. Ei ka nii jämedaid ja kar­vaseid
jalgu.
„Võik," ütles ema. See tähendas
ta värvi. Võiguks hakatigi teda
kutsuma. Meie, iaste, meelest oli
see nüni sama näotu nagu hobune
isegi. •,, ;
Kui naabriperemees meie uut
hobust vaatama tuli, oli ema nägu
üsna iseteadlik.
„Küll need jalad me põllud üle
jaksavad käia," ütles ta, kui t^ine
neid asjatundliku pilguga silmitses
ja kätega tõstmagi läks.
,,Ei sellel jõust-jaksust puudu tu­le,"
ütles naaber tunnustavalt.
Nüüd pidi aga ema ise kiitusest pi­sut
maha võtma ja lausus kahetse­val
häälel: I
„Aga saani ees kepsutäjat mul
enam ei ole."
„Ja oligi ülearune toredus.see
teie peenikeste jalgadega Miira,"
vastas naabriniees. „Ega see ole
sul sim mõni mõis ega mõisaj ela­mine.";:
V
,,Ega jah," vastas ema kerge oh­kega,
mis väljendas kahetsuse kõr­val
ka olukorraga leppimist. Mü­rast
ei räägitud enam.
K U R J A L A J A L ..
Ega me Elliga just nii väga vä­sinud
ja unised ei .olnudki, kui
meie öövalve kord oli. Aknad olid
tekkidega kinni kaetud, laual põles
pisike lambisilm. Elli kudus suk­ka,
pikad valged sõrmed nobedasti
ametis. Ta oli minust mõni aasta
vanem. .;.
iuiiiiiiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiii&
Meü ei olnud palju millegi üle
rääkida, kummagi mõtted liikusid
eri maaihnas. Minul oli enamasti
mingi raamat ees,' lugematud kor­rad
loetud ja jälle alustatud. Mõ- -
nikord oli hea niisama lambitulle
vaadata, või ka Eliit silmitseda.
Mõtlen nüüd, et just neist öövahi
tundidest ongi mul meeles Elli
kaunikujulised käed ja heledad
juuksed nagu kõige puhtamad
õled. .
Aegajalt jäi õde kuulatama, pi­nevus
näos. See pinevus tuli kui
elektrilöök üle laua ja pani mu sü­dame
tugevasti kloppima. Kas väl­jas
oli obud mingi kahtlane nak-satus,
sammu hiiliv kaja või mitte,
oma erutatud kõrvaga kuulsime
seda nüüd kmdlasti. Võimalik, et
koer unes kiunahtas, võimalik, et
tuul Uigutas mõnd lahtist oksa pi-numaal,
võunalik, et Võik tammus
rehalas ühelt jalalt teisele.
Vaatasime tummas erutuses tei­neteisele
otsa. Kas äratada ema?
Me ei lausunud sõnagi, küsimus
seisis suurte tähtedega mõlema li-mes.
Pärast seda, kui sügisesed kün­nid
küntud, rehed pekstud ja mõ­ned
veodkl tehtud j püüdis ema i l ­ma
töö-abilisteta toime saada. Va­ravalgest
hilise õhtuni oli ta päev
tööd täis, õue, aida ja laudateed
kattusid uute ja veel kord uute jäl­gedega.
Mure tuli alles õhtul, kui
kõik sammud selleks päevaks astu­tud:
kuidas möödyb öö. pärast
Miira kaotust cli see mure kui
mpst pilv üle me maja.