Vaba Eestlane, November 09, 1968

              Uku Peni SO-aatfa- ne
r vembril tähistas Stuttgart!
jtieto Ditiingenis oma 50 juu- -
ripäeva luunmgeime eesi- -
e £üSL-- l hesKKomltee abi- -i
jT--- Holmenkolinimelise suu-- l
osiäre- - ia lakitehase direktor
'
a -- mdeohvitser eestlaste vii- - i 'cp v-abadus-heitluses
Ja üle-- !
-- aäilaselt tuntud suusasportlane
ja pw
t!"!! an sündinud talupere-- 1
eve ana Jänedal ja lõpetanud
pMumajanduse instituudi i
n-- jie aial Kõrgem Põllutöö
Ecsifccxi' Olnud põllumajandu-sel
0i-3K'i)c-al
Jõgeva mõisas ab-isse
-- a Keila riigimõisas va- -
&-- "' Nnja mõisas siis Tal- -
Ca Ka ie all Löwenruh mõisa
si -- ae- iaks rilgimõisade esln- -i
ariandiks mille eest sai mi- -
luste?' "milf eriauhinna- - vastava}
(_ - „j Lõpetanud bõjakoou
jspira- - de klassi ja teeninud Soo- -
cusr- - de rügemendis Teises
-- uur as 46 Eesti rügemendi
j t'Sp-ni- i ülem
Siv:p"rdiga hakkas juubilari
??? uba kodumaal olles rt m-t- e ia Järvamaa meister
suusatamises Pärastsõ- - 10 aas-ia
kahekordne ja selts-- 1 korp! Fidentia rajamisest
meister j da tähtsat päeva pühitseti 5 ok--
suusatamises Saksamaa olümpla-reeskon- na
liige 1952 olümpial Os-los
olles sellel olümpial ainus
bsltimaalane Ka pärast
iktiivsest talvespordist on juubil-ar
samal alal teisiti juhtivalt te-gev
kahel viimasel taliolümpial
tosbruckis ja Grenoble'is suusa-tajate
tehnilise teenistuse juhataj-ana
Sama juhtiv osa on talle et-te
nähtud ka 1970 a Gröden'is
maailma esivõistlustel Itaalias J
Pert suusatab oma lõbuks kõikidel
talihooaegadel ja hoiab end värs-kem
suvel - rännakutega mägedes
ja murdmaajooksudega
Holmenkoli tööstuse juhataja
Pent moderniseeris ja automatis-mis
selle vabriku ja tõstis tun-duvalt
toodete Viie-teistaastase
töö järgi on tööstuse
läbimüük tõusnud 15-kords-elt
looteid saadetakse 32 riiki Hol-seak- oll
tehas on Juku Pentl juht-imisel
on saanud rahvus vaheli-selt
kuulsaks
mehena Saksamaa eestl-askonnas
on Juku Pent see kes
ei väsi kuulutamast ühtehoiu vaja-du- st
ta on kujunenud hea tahte
apostliks kittljaks
Et nii kaugele jõuda selleks on
ka vaja paras jagu auahnust Seda
nimetatakse ka eestlaste visadus-eks
Ja seda on Juku Pentil palju
Surun Sinu kätt Su esimese
küll eestluse huvides
A
Kmkige sünnipäevaks
EESTLANE"
W EESTLASE"
RAAMATUID
müügil
teiste
kuna
kuue
Eesti
Seltsi
—
Paula
10-d- at kuju--
j
palju kutse
ja
—
—
EUa —
Kunstnike —
H — teel
E — (luuletuskogu)
(üliõpilaskonna 2
H "v Asi —
'aulik kunstnahka köites
köites
J —
Lee Illustratsioonidega)
J — Mälestusi I
J — Mälestusi
Hm? —
A Niit —
An-- D Ahmatova —
— 1968 tv —
B-- ' —
1967
Tuttsaha ja Vuttsana
H Jõe —
muinasjutuline päev
H Rajamaa — Aabits
1968
LINN
„Et meie unustaks"
Linna mälestusteenhtus
Ksmaspäexal 11 novembril 196S
Toronto linn kutsub endist sõdureid Ja linnaelanikke osa vana raekoja ees esmaspäe-val
novembril 1968 kell 11 hommikul toimuvalt mälestusteenistusest kestel
ja naiste mälestust kes täitsid oma Ülesandest aru saa-de- s
oma andes oma oma eest 1914—18 Ja 1939—45 suurtes sõdades
PÄRGADE ASETAMINE MÄLESTUSSAMBALE
Pärjad anda kell 1015 hommikul vanasse kasutades peasissekäiku James
Streefilt
kõigiti tulla et nad saaksid osa Rah-vuslikust
Mälestuspäevast
WILLIAM DENNISON
Korp! Fidentia 40-aasta-ne
-- urdmaa novembril möödub 40
Saksamaa tat Se-nekor- dne Baieri pikamaa
loobumist
kvaliteeti
Juhtiva
lõhede
Undakese
toobril New Yorgi Eesti Majas
Korraldajaks oli USA koondis
muusikalise osa eest Ka-nada
kes oli peaaegu
täies New Yorki sõit-nud
Kontsert-aktuse- st ja sellest
järgnevast perekonnaõhtust võt-sid
osa umbes 100 inimest nende
hulgas ka akadeemiliste or-ganisatsioonide
esindajad ja kut-sutud
külalised
Korp! Fidentia on erilaadiline
akadeemiline organisatsioon
liikmeskonna moodustavad ainult
kõrgema muusikalise haridusega
akadeemilised naised Organisat
slooni asutamise idee kasvas välja
Tallinna Konservatooriumis
õppiva liikme teha
oma jõul midagi
rohkem kodumaa heaks Asutati
Naismuuslkute Selts valge-kuld-sini- ne
sisevärvidega
Naismuuslkute eesmär-giks
oli Ujelemine
naismuuslkute
koondamine ja liikmete selts-kondlik
ühiskondlik kasvata-mine
Organisatsioonile andsid auliik-mein- a
oma panuse tuntud nais-muusik- ud:
Aino Tamm Miina Här-ma
Helmi Brehm
Helmi Mohrfeld-Viit- ol Ludmilla
Hellat-Lem- ba ja teised
Ene juubeliaastat
Juubeli puhul Järgmistenl seisab nes Naismuuslkute Selts korporat-Su- l
ees tööd küll oma nimega Fidentia
alal
Joonson
„VABA
TALITUSES
Rlnikivt
muusika
akadeemiliste
'märgiks valiti värvid:
ge-kirslpru- un ühtlus- -
õestus-isamaaarmast- us Sellel
ajastul järgnevatel aastatel ku-ni
võõra võimu tulekuni kasvas
liikmete arv umbes 120-130-- ni Se- -
Alt Kubbo Tulises katlas
Tuudor Tamm Need teod süüdistavad
Ilbak Kumisev kannel
Eesti Koondis Torontos
Kumtlalbum
Jaan Tõnisson
Mlchelson
Krants Tungalterad
Nimetu ajakiri) Nr
Pärast plahvatust
ehtnahka
Emakeele lugemik koolile Ja kodule
3unyan Kristlase usurännak
(Abel
Luks eluteelt ja töömaalt
Laks eluteelt ja töömaalt II
Ivandl Pargi
Pool kaelakeed
Requlem
M=rte Underi tõlge)
Triinu kevad
Karuks Savi (luulekogu)
Alver Uued luuletused Ja poeemid
Ma:a aastaraamat
Raamatuid lastele
Kalevipoi
11 mille
nende
tuleb
vastu võtta
veendumusest
Einer
Valis- -
Hind
$
465
555
475
450
6—
3—
3—
-- 50
425
S75
575
150
150
250
150
350
—75
350
130
150
50
150
275
VABA EESTLANE laupäeval 9 novembril — Saturday Nov 9 1968
TORONTO
ei
võtma
austa-takse
vahvate meeste suurest
kohustust elud kodumaa
raekotta
Tööandjaid palutakse endistele sõduritele
Linnapea
hoolitses
koondis
koosseisus
erialal ühendatud
slooniks
sinlne-va- l-deviisiga:
Skautlikul
Saatekulu
c
20
20
20
20
30
10
10
10
20
10
10
10
20
15
15
15
10
20
20
10
20
10
10
10
10
15
da ajastut võib nimetada korp! Fi
dentia õitseajaks Pagulasaastatel
195051 hakkas vii! Juta Kurman 7
endise liikmega uuesti koondama
korp! Fidentia ridu New Yorgis
asutades USA koondise Alul oli
lUkmeskonna juurdekasv aeglane
kuid aastate jooksul on arv tundu-valt
kasvanud USA koondise ees-kujul
hakkas vill Aino Kurg To-rontos
1963 aastal koondama ri-du
korp! Fidentia Kanada koon-dise
Umber
üldkultuuriliselt ja erialaliselt on
naismuuslkute tööpanus olnud
silmapaistev eriti viimase 20-n- e
eksillaasta kestel Peaaegu kõigis
rahvuskultuurelu avaldustes on
rakendatud muusikat Umbes 75%
selle töö tegijaks on olnud korp!
Fidentia liikmed
On ka uuesti arendatud sõp-russidemeid
teiste akadeemiliste
organisatsioonidega
Oma 40-d- al juubelipäeval ula-tavad
korp! Fidentia liikmed vai-mus
käed üle kauguste igale kaas-õe- le
kes kannataval kodumaal või
mujal laias maalimas lootuses et
me kord kõik koos kodusadamasse
tagasipöördumisel tugeva organi-satsioonina
eesti muusikakultuuri
edasi kanname
Asta Mitt
Reaialeidiate" pidulik
avakoosolek
Toronto Rajaleidjate" gald-llpkon- na
pidulik avakoosolek toi-mus
koos vanematega 26 oktoobril
kuigi töö oli tegelikult alanud 17
sept ammu enne aastakoosolekut
Noored kogunesid koos vanema
tega llpkonna põlis-kodus- se Peet
ri kiriku seltskondlikku ruumi
Lippude sissetoomise Järele lauldi
lipkonna laulu ja 2 hellakest ja 2
gaidi süütasid küünlad
Selle järele anti sõna vanemale
gdr Ene Rungele kes oma lühike
ses tervituses palus tüdrukutel olla
tublid — uhkuseks vanematele
juhtidele auks rahvale Ja enestele
Ette kutsudes lahkuvat lipkonna
juhti gdr Ene LUdig'it ja uut
juhti ngdr Reet Vanaseljad ula-tas
lipkonna vanem mõlemile väi-kese
kimbukese lilli Endisele tä-nuks
tehtud töö eest uuele sü-damerõõmuks
tulevaste raskuste
ületamisel
Lipkonda tuli tänavu juurde 11
uut hellakest Hellakeste abijuhti
Ellen Kütti hüüdis kõik nimepidi
ette ja juht Mari Mae kinnitas ilu-sa
sügise õie nende rinnale Hel-lakeste- st
läks gaidideks 10 ja
juurde tuli veel 3 uut gaidi Nen-dele
ulatasid terekäe gaidide juhti
j E gaid Anu Pettäi Ja tema abi
Hilja Päm samuti said nad lilled
Vanemgaidiks läksid neli keda
tervitas vanemgaldide juht Lj E
gaid Taimi Voksepp
Kevadistel gaidillpkondade va-helistel
ujumisvõistlustel jagasid
I kohta Rajaledjate" hellakesed
koosseisus: Katrin Kütti Elda
Käärman Rita Valter ja Leena
Tinits Põhjala Tütarde" gaidide-ga
Gaidirühma vanem ngdr Salme
Pakri andis välja gaididele järgu-j- a
erikatset märgid eriliselt esile
tõstes Anne Vildet kes oli soorl- -
' tanud 15 erikatset
Uus lipkonna juht andis piduli-ku- ti
üle lahkuvale Juhile eestipä- -
1 rase hõbeehte Sellejarele tutvus- -
Vikervalla Montrealis
Viis aastat on vikerlased esita-nud
suure menuga eesti rahvalaule
ja rahvatantse mitmetes lavastus-tes
rahvakunsti pidustustel ja te-levlsloonis-aadetes
nii eesti kui ka
kanada publikule
Toale oma kodulinna on viker-last- el olnud võimalus esiseda To-rontos
Ottawas Seedriorul Que-bec
Cttys Calgarys ja Vancou-ver- is
Vikerlaste lavastusi on hin-natud
väga kiitvalt eesti Ja kana-da
arvustajate poolt:
ilus oli tants oma kerguses ja
puhtuses ning ilus oli sellesse põi-mitud
laul (A Unt)
nende rahvamuusika on rüt-miline
Ja meloodiline (Walter
Christopherson Montreal Star")
oli tunne et nad on kõik suu-red
elukutselised kunstnikud an-des
rahvakunstist melsterloomln-g- u
(Aario A Marist)
haruldaselt hästi esitatud
lihtsalt võrratu rahvakunst
kõige loomulikumal kujul (Ce-ll- ne Cote LWction")
Kõik Ülaltoodud tunnustavad
sõnad on lausutud pärast 1967
aasta kevadtalvel Sir George
William! teatris esitatud „Näge-mu- s
rannas"kordusetendust Ar-vustajate
hinnangud ja tõik et
ainuüksi aastal 1968 on Juba 15
esinemist selja taga kõnelevad vi-kerlaste
edust ja märkimisväär-sest
arengust Andmaks montreal-lastel- e
võimalust seda arengut
hinnata tuleb 16 novembril 1968
kell 8 õhtul Sir Georce Williams
Teatris (Bishop ja Maisonneuve
nurgal) esitamisele Quebec Citys
Calgarys ja Vancouveris suure me-nuga
läinud Vikervalla
Vikerlaste eesmärgiks on eest-luse
säilitamine eesti rahvakuns-ti
viljelemine Ja meie rahvuskul-tuuri
tutvustamine võõrastele
Vikerlaste tugev rahvuslik hoiak
üldiselt hea eestikeeleoskusarvu- -
kad esinemised kanadalastele ja
Rahvusliku Välisvõitluse Nõuko-gu- lt saadud kultuurauhind tõenda-vad
et vikerlaste püüdlused ei ole
olnud asjata
Vikervalla tähistab ka vikerlaste
viiendat tegevusaastat ja on ava-takti- ks
Euroopa reis 1970 etteval-mistustele
Viimasest asjaolust
tingituna on mitmete Euroopa rii-kide
peakonsulid lubanud Vlker- - valla etendusele tulla Meie noorte
(siirad püüdlused eestluse sätllta-jcnls- el ja prominentsete aukülalis-te
kohalolek tingivad et kõik vi
kerlaste senini kõige paremat la-vastust
vaatama tulevad
Mvitaee
„VABA EESTLAST"
oma finrart-- ! tmtnvntn
tatl uut Rajaleidjate" lipkonna
juhtkonda milline on järgmine:
aupatroon — pr Marie Under au-vanemad
— pr MJV Tanner ia
gdr K Volko vanem — gdr Ene
Runge Juht — ngdr Reet Vanasel- -
1 1
I
ja ja aDi — ngdr Henny Aruja
sekretär — Helle Naarismaa lae-k- ur
— Ilme Paar Hellakeste Ju
hid: Juht — Marie Mae abid —
Ellen Kütt ja Malle Pajos Gaidid
vanem — ngdr Salme Pakri juht
— Anu Pettäi abid — Hilja Pärn
ja Anu Suigu Salgajuhld on: Lea
Kõiv Anne Vilde Linda Pakri
Anne Tüll uueks salgajuhlks —
Leena Kõiv Vanemgaldide vane-maks:
gdr Anne Orunuk Juhiks
— Taimi Voksepp
Margid ja rahad juubelinäitusel
Möödunud nädalalõpul toimus Torontos siinsete resti lati ji
leedu filatelistide klubide ühine llaltev lil näitus millega tiihiv
tati Balti riikide Iseseisvumise Ja esimeste balti postmarkide 30
juubeliaastat Filatelistid ongi enam kui nui ml organisatsioonid
tähelepanu sellele aastale osutanud andes välja Tea criümbrikke
j marke
Näituse korraldav komitee koos näituse avaja minister Yaremkoga
Vasakult — leedulased A Morkunas ja II Jurkshas (esimees) mi-nister
J Yaremko lätlased M Zichmanis ja E Alberings ning E Kaid
(Eesti) Pildilt puudub teine eestipoolne liige II Mäeste
Näituse avas Ontario sotsiaal
minister J Yaremko kes märkis
et postmargid on ka Uks ala mil-les
peegeldub rahvuste ajalugu ja
kultuur Edasi tõid tervitusi ign
rahvuse esindajad: Balti Liidu ni
mel A Kalinsh leedulaste poolt
konsul J Zmuidzinas ja RVN
ning Eesti konsuli nimel II Pdrk-m- a
Näitus ehkki palju avaramas
ruumis kui aasta tagasi oli siiski
väljapanekuterohke a n:ii3 nagu
haaranuks vaid väikse osa balti
filatelistikast
Näitusel iljapamliul 123 raa-mist
kuulusid eestlasile 21 ja
15 numismaatika alusest kas
Ust eesllasile 2 mis jättis eest-laste
osa mõneti tag?ilmidliku
maks
Siiski olid eestlaste väljapane
kud esmaklassilised filatelistil- -
kud näited ja koos numismaati-kaga
andsid hea pildi Eesti post-markidest
ja rahadest Elustuid
silmade ette tuntud postmargid
Ja iseseisva riigi rahad
Näitus oli jagatud viide ossa
esimeses oli Eesti ova Järgnesid
läti leedu üldnaitus ju numis-maatika
Eesti osas Leida Avandi
pakkus 8 raamis Eesti marke 1313
—10 ja käesoleva juubeliaasta pu-hul
väljaantud ümbrikke ja eri- -
märke Ta rikkalik kogu näitas
maitsekat paigutusoskust Ja hoo- -
TLLffi: JA
LK 7
last tööd Üksikasjalikum Ja kit-sam
aga sellega ka huvipakku-vam
oli V Mändvcre neil raami
esimesest Eesti väljaandeist 1918
—19 ja Eesti õhupostist nii rmr- -
kidena kui kirjaümbrikena Kol-mandana
Ja ainsana noortest
esitus Reet Intveil ühel raamil
kaks eesti mülestiisvüljaaiiner
Õpetatud Eesti Seltsi juubeli ja
Pärnu juubeli puhul alj:intul
markidest
äratas tähelepanu
E Raid! neljale raamile paiguta-tud
Toronto postiajalugu gravüü-rides
Ja üle 10 aasta vanadel kir-jades
Kollektor oli kaks huvi
osavalt teineteisega kooskõlasta-nud
ja saavutanud väga toreda
niatelistllku jutustuse J Untveil
esitas neljal raamil 196667 ilmu-nud
Rootsi postmarke kuna H
Mäeste andis kirjades Ja piltides
omapärase Jutustuse Amelin Kar-hart- i
otsimisest
Numismaatika osas L Avandi
A Ekberg Ja E Raid esitasid Ees-ti
metallrahasid ja pangjttbhti
Osavõtt näitusest oli elav Os
tetl saadaolevaid 50 Juubeliaast'
ümbrikke varustati neid naitur
eritempliga ja postitati et ve
viimast päeva maksvusel olevl
DALTEX eritempliga märkida
Äsjane näitus oli kahtlemata rik-kalikum
Ja huvipakkuvam kui
eelmine
SUUK KESTVUSIIEIIPLAAT
VIKERLASED LAULAVAD
16 südantsoojendavat rahvaviisi rõõmsad tujuküllased
ja täis elu (E Saarniit USA) rütmikas Ja noorte hääl-te
vitaalsusest rõkkav otse harukordselt suur puhtus Ja
hellsevus annab noorte laulu edasi nii imetlusväärses reaal-suse- s
(HO „Vaba Eestlane") nende rahvamuusika on
rütmiline Ja meloodiline (W Christopherson Montreal
Star") " — need on arvustajate sõnad mis ei vaja selgitust
Tellimised koos rahakaardi või tshekiga saata: Vikerlased
12 Crestwood Avenue Montreal West
Plaadi hind koos saatekuluga V"50
KULASTACi: MEIE
li-latelistid-est
Üldosakonnas
JÕULUKINGIÄR!
EHTEASJAD INGLISTINAST
KÄSITSIVALMISTATUD KERAAMIKA
DEKORATIIVSED KUUNLALUHTRID
KÄSITSI TÖÖTLETUD LAMBID
LAUATARBED
VIKING FURNITURE
1520 IIAYV1EW AVE (3 tän lõuna pool Eglinton Ave E)
PARIM AJAKOHANE MÖÖBEL
487-756- 7
EESTI KARUSNAIIATÖOSTUS
STARK'S FUR SERVICES
lill BAY ST (l'i blokki lõuna pool Bloor St)
Tel WA 2-32- 23
Saadaval Igasugused karusnaha saadused soodsate hindadega
XL
liiW
ü
KF
n
S
lal
ti --ml
h
ii—- -