0325b |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Uku Peni SO-aatfa- ne r vembril tähistas Stuttgart! jtieto Ditiingenis oma 50 juu- - ripäeva luunmgeime eesi- - e £üSL-- l hesKKomltee abi- -i jT--- Holmenkolinimelise suu-- l osiäre- - ia lakitehase direktor ' a -- mdeohvitser eestlaste vii- - i 'cp v-abadus-heitluses Ja üle-- ! -- aäilaselt tuntud suusasportlane ja pw t!"!! an sündinud talupere-- 1 eve ana Jänedal ja lõpetanud pMumajanduse instituudi i n-- jie aial Kõrgem Põllutöö Ecsifccxi' Olnud põllumajandu-sel 0i-3K'i)c-al Jõgeva mõisas ab-isse -- a Keila riigimõisas va- - &-- "' Nnja mõisas siis Tal- - Ca Ka ie all Löwenruh mõisa si -- ae- iaks rilgimõisade esln- -i ariandiks mille eest sai mi- - luste?' "milf eriauhinna- - vastava} (_ - „j Lõpetanud bõjakoou jspira- - de klassi ja teeninud Soo- - cusr- - de rügemendis Teises -- uur as 46 Eesti rügemendi j t'Sp-ni- i ülem Siv:p"rdiga hakkas juubilari ??? uba kodumaal olles rt m-t- e ia Järvamaa meister suusatamises Pärastsõ- - 10 aas-ia kahekordne ja selts-- 1 korp! Fidentia rajamisest meister j da tähtsat päeva pühitseti 5 ok-- suusatamises Saksamaa olümpla-reeskon- na liige 1952 olümpial Os-los olles sellel olümpial ainus bsltimaalane Ka pärast iktiivsest talvespordist on juubil-ar samal alal teisiti juhtivalt te-gev kahel viimasel taliolümpial tosbruckis ja Grenoble'is suusa-tajate tehnilise teenistuse juhataj-ana Sama juhtiv osa on talle et-te nähtud ka 1970 a Gröden'is maailma esivõistlustel Itaalias J Pert suusatab oma lõbuks kõikidel talihooaegadel ja hoiab end värs-kem suvel - rännakutega mägedes ja murdmaajooksudega Holmenkoli tööstuse juhataja Pent moderniseeris ja automatis-mis selle vabriku ja tõstis tun-duvalt toodete Viie-teistaastase töö järgi on tööstuse läbimüük tõusnud 15-kords-elt looteid saadetakse 32 riiki Hol-seak- oll tehas on Juku Pentl juht-imisel on saanud rahvus vaheli-selt kuulsaks mehena Saksamaa eestl-askonnas on Juku Pent see kes ei väsi kuulutamast ühtehoiu vaja-du- st ta on kujunenud hea tahte apostliks kittljaks Et nii kaugele jõuda selleks on ka vaja paras jagu auahnust Seda nimetatakse ka eestlaste visadus-eks Ja seda on Juku Pentil palju Surun Sinu kätt Su esimese küll eestluse huvides A Kmkige sünnipäevaks EESTLANE" W EESTLASE" RAAMATUID müügil teiste kuna kuue Eesti Seltsi — Paula 10-d- at kuju-- j palju kutse ja — — EUa — Kunstnike — H — teel E — (luuletuskogu) (üliõpilaskonna 2 H "v Asi — 'aulik kunstnahka köites köites J — Lee Illustratsioonidega) J — Mälestusi I J — Mälestusi Hm? — A Niit — An-- D Ahmatova — — 1968 tv — B-- ' — 1967 Tuttsaha ja Vuttsana H Jõe — muinasjutuline päev H Rajamaa — Aabits 1968 LINN „Et meie unustaks" Linna mälestusteenhtus Ksmaspäexal 11 novembril 196S Toronto linn kutsub endist sõdureid Ja linnaelanikke osa vana raekoja ees esmaspäe-val novembril 1968 kell 11 hommikul toimuvalt mälestusteenistusest kestel ja naiste mälestust kes täitsid oma Ülesandest aru saa-de- s oma andes oma oma eest 1914—18 Ja 1939—45 suurtes sõdades PÄRGADE ASETAMINE MÄLESTUSSAMBALE Pärjad anda kell 1015 hommikul vanasse kasutades peasissekäiku James Streefilt kõigiti tulla et nad saaksid osa Rah-vuslikust Mälestuspäevast WILLIAM DENNISON Korp! Fidentia 40-aasta-ne -- urdmaa novembril möödub 40 Saksamaa tat Se-nekor- dne Baieri pikamaa loobumist kvaliteeti Juhtiva lõhede Undakese toobril New Yorgi Eesti Majas Korraldajaks oli USA koondis muusikalise osa eest Ka-nada kes oli peaaegu täies New Yorki sõit-nud Kontsert-aktuse- st ja sellest järgnevast perekonnaõhtust võt-sid osa umbes 100 inimest nende hulgas ka akadeemiliste or-ganisatsioonide esindajad ja kut-sutud külalised Korp! Fidentia on erilaadiline akadeemiline organisatsioon liikmeskonna moodustavad ainult kõrgema muusikalise haridusega akadeemilised naised Organisat slooni asutamise idee kasvas välja Tallinna Konservatooriumis õppiva liikme teha oma jõul midagi rohkem kodumaa heaks Asutati Naismuuslkute Selts valge-kuld-sini- ne sisevärvidega Naismuuslkute eesmär-giks oli Ujelemine naismuuslkute koondamine ja liikmete selts-kondlik ühiskondlik kasvata-mine Organisatsioonile andsid auliik-mein- a oma panuse tuntud nais-muusik- ud: Aino Tamm Miina Här-ma Helmi Brehm Helmi Mohrfeld-Viit- ol Ludmilla Hellat-Lem- ba ja teised Ene juubeliaastat Juubeli puhul Järgmistenl seisab nes Naismuuslkute Selts korporat-Su- l ees tööd küll oma nimega Fidentia alal Joonson „VABA TALITUSES Rlnikivt muusika akadeemiliste 'märgiks valiti värvid: ge-kirslpru- un ühtlus- - õestus-isamaaarmast- us Sellel ajastul järgnevatel aastatel ku-ni võõra võimu tulekuni kasvas liikmete arv umbes 120-130-- ni Se- - Alt Kubbo Tulises katlas Tuudor Tamm Need teod süüdistavad Ilbak Kumisev kannel Eesti Koondis Torontos Kumtlalbum Jaan Tõnisson Mlchelson Krants Tungalterad Nimetu ajakiri) Nr Pärast plahvatust ehtnahka Emakeele lugemik koolile Ja kodule 3unyan Kristlase usurännak (Abel Luks eluteelt ja töömaalt Laks eluteelt ja töömaalt II Ivandl Pargi Pool kaelakeed Requlem M=rte Underi tõlge) Triinu kevad Karuks Savi (luulekogu) Alver Uued luuletused Ja poeemid Ma:a aastaraamat Raamatuid lastele Kalevipoi 11 mille nende tuleb vastu võtta veendumusest Einer Valis- - Hind $ 465 555 475 450 6— 3— 3— -- 50 425 S75 575 150 150 250 150 350 —75 350 130 150 50 150 275 VABA EESTLANE laupäeval 9 novembril — Saturday Nov 9 1968 TORONTO ei võtma austa-takse vahvate meeste suurest kohustust elud kodumaa raekotta Tööandjaid palutakse endistele sõduritele Linnapea hoolitses koondis koosseisus erialal ühendatud slooniks sinlne-va- l-deviisiga: Skautlikul Saatekulu c 20 20 20 20 30 10 10 10 20 10 10 10 20 15 15 15 10 20 20 10 20 10 10 10 10 15 da ajastut võib nimetada korp! Fi dentia õitseajaks Pagulasaastatel 195051 hakkas vii! Juta Kurman 7 endise liikmega uuesti koondama korp! Fidentia ridu New Yorgis asutades USA koondise Alul oli lUkmeskonna juurdekasv aeglane kuid aastate jooksul on arv tundu-valt kasvanud USA koondise ees-kujul hakkas vill Aino Kurg To-rontos 1963 aastal koondama ri-du korp! Fidentia Kanada koon-dise Umber üldkultuuriliselt ja erialaliselt on naismuuslkute tööpanus olnud silmapaistev eriti viimase 20-n- e eksillaasta kestel Peaaegu kõigis rahvuskultuurelu avaldustes on rakendatud muusikat Umbes 75% selle töö tegijaks on olnud korp! Fidentia liikmed On ka uuesti arendatud sõp-russidemeid teiste akadeemiliste organisatsioonidega Oma 40-d- al juubelipäeval ula-tavad korp! Fidentia liikmed vai-mus käed üle kauguste igale kaas-õe- le kes kannataval kodumaal või mujal laias maalimas lootuses et me kord kõik koos kodusadamasse tagasipöördumisel tugeva organi-satsioonina eesti muusikakultuuri edasi kanname Asta Mitt Reaialeidiate" pidulik avakoosolek Toronto Rajaleidjate" gald-llpkon- na pidulik avakoosolek toi-mus koos vanematega 26 oktoobril kuigi töö oli tegelikult alanud 17 sept ammu enne aastakoosolekut Noored kogunesid koos vanema tega llpkonna põlis-kodus- se Peet ri kiriku seltskondlikku ruumi Lippude sissetoomise Järele lauldi lipkonna laulu ja 2 hellakest ja 2 gaidi süütasid küünlad Selle järele anti sõna vanemale gdr Ene Rungele kes oma lühike ses tervituses palus tüdrukutel olla tublid — uhkuseks vanematele juhtidele auks rahvale Ja enestele Ette kutsudes lahkuvat lipkonna juhti gdr Ene LUdig'it ja uut juhti ngdr Reet Vanaseljad ula-tas lipkonna vanem mõlemile väi-kese kimbukese lilli Endisele tä-nuks tehtud töö eest uuele sü-damerõõmuks tulevaste raskuste ületamisel Lipkonda tuli tänavu juurde 11 uut hellakest Hellakeste abijuhti Ellen Kütti hüüdis kõik nimepidi ette ja juht Mari Mae kinnitas ilu-sa sügise õie nende rinnale Hel-lakeste- st läks gaidideks 10 ja juurde tuli veel 3 uut gaidi Nen-dele ulatasid terekäe gaidide juhti j E gaid Anu Pettäi Ja tema abi Hilja Päm samuti said nad lilled Vanemgaidiks läksid neli keda tervitas vanemgaldide juht Lj E gaid Taimi Voksepp Kevadistel gaidillpkondade va-helistel ujumisvõistlustel jagasid I kohta Rajaledjate" hellakesed koosseisus: Katrin Kütti Elda Käärman Rita Valter ja Leena Tinits Põhjala Tütarde" gaidide-ga Gaidirühma vanem ngdr Salme Pakri andis välja gaididele järgu-j- a erikatset märgid eriliselt esile tõstes Anne Vildet kes oli soorl- - ' tanud 15 erikatset Uus lipkonna juht andis piduli-ku- ti üle lahkuvale Juhile eestipä- - 1 rase hõbeehte Sellejarele tutvus- - Vikervalla Montrealis Viis aastat on vikerlased esita-nud suure menuga eesti rahvalaule ja rahvatantse mitmetes lavastus-tes rahvakunsti pidustustel ja te-levlsloonis-aadetes nii eesti kui ka kanada publikule Toale oma kodulinna on viker-last- el olnud võimalus esiseda To-rontos Ottawas Seedriorul Que-bec Cttys Calgarys ja Vancou-ver- is Vikerlaste lavastusi on hin-natud väga kiitvalt eesti Ja kana-da arvustajate poolt: ilus oli tants oma kerguses ja puhtuses ning ilus oli sellesse põi-mitud laul (A Unt) nende rahvamuusika on rüt-miline Ja meloodiline (Walter Christopherson Montreal Star") oli tunne et nad on kõik suu-red elukutselised kunstnikud an-des rahvakunstist melsterloomln-g- u (Aario A Marist) haruldaselt hästi esitatud lihtsalt võrratu rahvakunst kõige loomulikumal kujul (Ce-ll- ne Cote LWction") Kõik Ülaltoodud tunnustavad sõnad on lausutud pärast 1967 aasta kevadtalvel Sir George William! teatris esitatud „Näge-mu- s rannas"kordusetendust Ar-vustajate hinnangud ja tõik et ainuüksi aastal 1968 on Juba 15 esinemist selja taga kõnelevad vi-kerlaste edust ja märkimisväär-sest arengust Andmaks montreal-lastel- e võimalust seda arengut hinnata tuleb 16 novembril 1968 kell 8 õhtul Sir Georce Williams Teatris (Bishop ja Maisonneuve nurgal) esitamisele Quebec Citys Calgarys ja Vancouveris suure me-nuga läinud Vikervalla Vikerlaste eesmärgiks on eest-luse säilitamine eesti rahvakuns-ti viljelemine Ja meie rahvuskul-tuuri tutvustamine võõrastele Vikerlaste tugev rahvuslik hoiak üldiselt hea eestikeeleoskusarvu- - kad esinemised kanadalastele ja Rahvusliku Välisvõitluse Nõuko-gu- lt saadud kultuurauhind tõenda-vad et vikerlaste püüdlused ei ole olnud asjata Vikervalla tähistab ka vikerlaste viiendat tegevusaastat ja on ava-takti- ks Euroopa reis 1970 etteval-mistustele Viimasest asjaolust tingituna on mitmete Euroopa rii-kide peakonsulid lubanud Vlker- - valla etendusele tulla Meie noorte (siirad püüdlused eestluse sätllta-jcnls- el ja prominentsete aukülalis-te kohalolek tingivad et kõik vi kerlaste senini kõige paremat la-vastust vaatama tulevad Mvitaee „VABA EESTLAST" oma finrart-- ! tmtnvntn tatl uut Rajaleidjate" lipkonna juhtkonda milline on järgmine: aupatroon — pr Marie Under au-vanemad — pr MJV Tanner ia gdr K Volko vanem — gdr Ene Runge Juht — ngdr Reet Vanasel- - 1 1 I ja ja aDi — ngdr Henny Aruja sekretär — Helle Naarismaa lae-k- ur — Ilme Paar Hellakeste Ju hid: Juht — Marie Mae abid — Ellen Kütt ja Malle Pajos Gaidid vanem — ngdr Salme Pakri juht — Anu Pettäi abid — Hilja Pärn ja Anu Suigu Salgajuhld on: Lea Kõiv Anne Vilde Linda Pakri Anne Tüll uueks salgajuhlks — Leena Kõiv Vanemgaldide vane-maks: gdr Anne Orunuk Juhiks — Taimi Voksepp Margid ja rahad juubelinäitusel Möödunud nädalalõpul toimus Torontos siinsete resti lati ji leedu filatelistide klubide ühine llaltev lil näitus millega tiihiv tati Balti riikide Iseseisvumise Ja esimeste balti postmarkide 30 juubeliaastat Filatelistid ongi enam kui nui ml organisatsioonid tähelepanu sellele aastale osutanud andes välja Tea criümbrikke j marke Näituse korraldav komitee koos näituse avaja minister Yaremkoga Vasakult — leedulased A Morkunas ja II Jurkshas (esimees) mi-nister J Yaremko lätlased M Zichmanis ja E Alberings ning E Kaid (Eesti) Pildilt puudub teine eestipoolne liige II Mäeste Näituse avas Ontario sotsiaal minister J Yaremko kes märkis et postmargid on ka Uks ala mil-les peegeldub rahvuste ajalugu ja kultuur Edasi tõid tervitusi ign rahvuse esindajad: Balti Liidu ni mel A Kalinsh leedulaste poolt konsul J Zmuidzinas ja RVN ning Eesti konsuli nimel II Pdrk-m- a Näitus ehkki palju avaramas ruumis kui aasta tagasi oli siiski väljapanekuterohke a n:ii3 nagu haaranuks vaid väikse osa balti filatelistikast Näitusel iljapamliul 123 raa-mist kuulusid eestlasile 21 ja 15 numismaatika alusest kas Ust eesllasile 2 mis jättis eest-laste osa mõneti tag?ilmidliku maks Siiski olid eestlaste väljapane kud esmaklassilised filatelistil- - kud näited ja koos numismaati-kaga andsid hea pildi Eesti post-markidest ja rahadest Elustuid silmade ette tuntud postmargid Ja iseseisva riigi rahad Näitus oli jagatud viide ossa esimeses oli Eesti ova Järgnesid läti leedu üldnaitus ju numis-maatika Eesti osas Leida Avandi pakkus 8 raamis Eesti marke 1313 —10 ja käesoleva juubeliaasta pu-hul väljaantud ümbrikke ja eri- - märke Ta rikkalik kogu näitas maitsekat paigutusoskust Ja hoo- - TLLffi: JA LK 7 last tööd Üksikasjalikum Ja kit-sam aga sellega ka huvipakku-vam oli V Mändvcre neil raami esimesest Eesti väljaandeist 1918 —19 ja Eesti õhupostist nii rmr- - kidena kui kirjaümbrikena Kol-mandana Ja ainsana noortest esitus Reet Intveil ühel raamil kaks eesti mülestiisvüljaaiiner Õpetatud Eesti Seltsi juubeli ja Pärnu juubeli puhul alj:intul markidest äratas tähelepanu E Raid! neljale raamile paiguta-tud Toronto postiajalugu gravüü-rides Ja üle 10 aasta vanadel kir-jades Kollektor oli kaks huvi osavalt teineteisega kooskõlasta-nud ja saavutanud väga toreda niatelistllku jutustuse J Untveil esitas neljal raamil 196667 ilmu-nud Rootsi postmarke kuna H Mäeste andis kirjades Ja piltides omapärase Jutustuse Amelin Kar-hart- i otsimisest Numismaatika osas L Avandi A Ekberg Ja E Raid esitasid Ees-ti metallrahasid ja pangjttbhti Osavõtt näitusest oli elav Os tetl saadaolevaid 50 Juubeliaast' ümbrikke varustati neid naitur eritempliga ja postitati et ve viimast päeva maksvusel olevl DALTEX eritempliga märkida Äsjane näitus oli kahtlemata rik-kalikum Ja huvipakkuvam kui eelmine SUUK KESTVUSIIEIIPLAAT VIKERLASED LAULAVAD 16 südantsoojendavat rahvaviisi rõõmsad tujuküllased ja täis elu (E Saarniit USA) rütmikas Ja noorte hääl-te vitaalsusest rõkkav otse harukordselt suur puhtus Ja hellsevus annab noorte laulu edasi nii imetlusväärses reaal-suse- s (HO „Vaba Eestlane") nende rahvamuusika on rütmiline Ja meloodiline (W Christopherson Montreal Star") " — need on arvustajate sõnad mis ei vaja selgitust Tellimised koos rahakaardi või tshekiga saata: Vikerlased 12 Crestwood Avenue Montreal West Plaadi hind koos saatekuluga V"50 KULASTACi: MEIE li-latelistid-est Üldosakonnas JÕULUKINGIÄR! EHTEASJAD INGLISTINAST KÄSITSIVALMISTATUD KERAAMIKA DEKORATIIVSED KUUNLALUHTRID KÄSITSI TÖÖTLETUD LAMBID LAUATARBED VIKING FURNITURE 1520 IIAYV1EW AVE (3 tän lõuna pool Eglinton Ave E) PARIM AJAKOHANE MÖÖBEL 487-756- 7 EESTI KARUSNAIIATÖOSTUS STARK'S FUR SERVICES lill BAY ST (l'i blokki lõuna pool Bloor St) Tel WA 2-32- 23 Saadaval Igasugused karusnaha saadused soodsate hindadega XL liiW ü KF n S lal ti --ml h ii—- -
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, November 09, 1968 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1968-11-09 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000174 |
Description
Title | 0325b |
OCR text | Uku Peni SO-aatfa- ne r vembril tähistas Stuttgart! jtieto Ditiingenis oma 50 juu- - ripäeva luunmgeime eesi- - e £üSL-- l hesKKomltee abi- -i jT--- Holmenkolinimelise suu-- l osiäre- - ia lakitehase direktor ' a -- mdeohvitser eestlaste vii- - i 'cp v-abadus-heitluses Ja üle-- ! -- aäilaselt tuntud suusasportlane ja pw t!"!! an sündinud talupere-- 1 eve ana Jänedal ja lõpetanud pMumajanduse instituudi i n-- jie aial Kõrgem Põllutöö Ecsifccxi' Olnud põllumajandu-sel 0i-3K'i)c-al Jõgeva mõisas ab-isse -- a Keila riigimõisas va- - &-- "' Nnja mõisas siis Tal- - Ca Ka ie all Löwenruh mõisa si -- ae- iaks rilgimõisade esln- -i ariandiks mille eest sai mi- - luste?' "milf eriauhinna- - vastava} (_ - „j Lõpetanud bõjakoou jspira- - de klassi ja teeninud Soo- - cusr- - de rügemendis Teises -- uur as 46 Eesti rügemendi j t'Sp-ni- i ülem Siv:p"rdiga hakkas juubilari ??? uba kodumaal olles rt m-t- e ia Järvamaa meister suusatamises Pärastsõ- - 10 aas-ia kahekordne ja selts-- 1 korp! Fidentia rajamisest meister j da tähtsat päeva pühitseti 5 ok-- suusatamises Saksamaa olümpla-reeskon- na liige 1952 olümpial Os-los olles sellel olümpial ainus bsltimaalane Ka pärast iktiivsest talvespordist on juubil-ar samal alal teisiti juhtivalt te-gev kahel viimasel taliolümpial tosbruckis ja Grenoble'is suusa-tajate tehnilise teenistuse juhataj-ana Sama juhtiv osa on talle et-te nähtud ka 1970 a Gröden'is maailma esivõistlustel Itaalias J Pert suusatab oma lõbuks kõikidel talihooaegadel ja hoiab end värs-kem suvel - rännakutega mägedes ja murdmaajooksudega Holmenkoli tööstuse juhataja Pent moderniseeris ja automatis-mis selle vabriku ja tõstis tun-duvalt toodete Viie-teistaastase töö järgi on tööstuse läbimüük tõusnud 15-kords-elt looteid saadetakse 32 riiki Hol-seak- oll tehas on Juku Pentl juht-imisel on saanud rahvus vaheli-selt kuulsaks mehena Saksamaa eestl-askonnas on Juku Pent see kes ei väsi kuulutamast ühtehoiu vaja-du- st ta on kujunenud hea tahte apostliks kittljaks Et nii kaugele jõuda selleks on ka vaja paras jagu auahnust Seda nimetatakse ka eestlaste visadus-eks Ja seda on Juku Pentil palju Surun Sinu kätt Su esimese küll eestluse huvides A Kmkige sünnipäevaks EESTLANE" W EESTLASE" RAAMATUID müügil teiste kuna kuue Eesti Seltsi — Paula 10-d- at kuju-- j palju kutse ja — — EUa — Kunstnike — H — teel E — (luuletuskogu) (üliõpilaskonna 2 H "v Asi — 'aulik kunstnahka köites köites J — Lee Illustratsioonidega) J — Mälestusi I J — Mälestusi Hm? — A Niit — An-- D Ahmatova — — 1968 tv — B-- ' — 1967 Tuttsaha ja Vuttsana H Jõe — muinasjutuline päev H Rajamaa — Aabits 1968 LINN „Et meie unustaks" Linna mälestusteenhtus Ksmaspäexal 11 novembril 196S Toronto linn kutsub endist sõdureid Ja linnaelanikke osa vana raekoja ees esmaspäe-val novembril 1968 kell 11 hommikul toimuvalt mälestusteenistusest kestel ja naiste mälestust kes täitsid oma Ülesandest aru saa-de- s oma andes oma oma eest 1914—18 Ja 1939—45 suurtes sõdades PÄRGADE ASETAMINE MÄLESTUSSAMBALE Pärjad anda kell 1015 hommikul vanasse kasutades peasissekäiku James Streefilt kõigiti tulla et nad saaksid osa Rah-vuslikust Mälestuspäevast WILLIAM DENNISON Korp! Fidentia 40-aasta-ne -- urdmaa novembril möödub 40 Saksamaa tat Se-nekor- dne Baieri pikamaa loobumist kvaliteeti Juhtiva lõhede Undakese toobril New Yorgi Eesti Majas Korraldajaks oli USA koondis muusikalise osa eest Ka-nada kes oli peaaegu täies New Yorki sõit-nud Kontsert-aktuse- st ja sellest järgnevast perekonnaõhtust võt-sid osa umbes 100 inimest nende hulgas ka akadeemiliste or-ganisatsioonide esindajad ja kut-sutud külalised Korp! Fidentia on erilaadiline akadeemiline organisatsioon liikmeskonna moodustavad ainult kõrgema muusikalise haridusega akadeemilised naised Organisat slooni asutamise idee kasvas välja Tallinna Konservatooriumis õppiva liikme teha oma jõul midagi rohkem kodumaa heaks Asutati Naismuuslkute Selts valge-kuld-sini- ne sisevärvidega Naismuuslkute eesmär-giks oli Ujelemine naismuuslkute koondamine ja liikmete selts-kondlik ühiskondlik kasvata-mine Organisatsioonile andsid auliik-mein- a oma panuse tuntud nais-muusik- ud: Aino Tamm Miina Här-ma Helmi Brehm Helmi Mohrfeld-Viit- ol Ludmilla Hellat-Lem- ba ja teised Ene juubeliaastat Juubeli puhul Järgmistenl seisab nes Naismuuslkute Selts korporat-Su- l ees tööd küll oma nimega Fidentia alal Joonson „VABA TALITUSES Rlnikivt muusika akadeemiliste 'märgiks valiti värvid: ge-kirslpru- un ühtlus- - õestus-isamaaarmast- us Sellel ajastul järgnevatel aastatel ku-ni võõra võimu tulekuni kasvas liikmete arv umbes 120-130-- ni Se- - Alt Kubbo Tulises katlas Tuudor Tamm Need teod süüdistavad Ilbak Kumisev kannel Eesti Koondis Torontos Kumtlalbum Jaan Tõnisson Mlchelson Krants Tungalterad Nimetu ajakiri) Nr Pärast plahvatust ehtnahka Emakeele lugemik koolile Ja kodule 3unyan Kristlase usurännak (Abel Luks eluteelt ja töömaalt Laks eluteelt ja töömaalt II Ivandl Pargi Pool kaelakeed Requlem M=rte Underi tõlge) Triinu kevad Karuks Savi (luulekogu) Alver Uued luuletused Ja poeemid Ma:a aastaraamat Raamatuid lastele Kalevipoi 11 mille nende tuleb vastu võtta veendumusest Einer Valis- - Hind $ 465 555 475 450 6— 3— 3— -- 50 425 S75 575 150 150 250 150 350 —75 350 130 150 50 150 275 VABA EESTLANE laupäeval 9 novembril — Saturday Nov 9 1968 TORONTO ei võtma austa-takse vahvate meeste suurest kohustust elud kodumaa raekotta Tööandjaid palutakse endistele sõduritele Linnapea hoolitses koondis koosseisus erialal ühendatud slooniks sinlne-va- l-deviisiga: Skautlikul Saatekulu c 20 20 20 20 30 10 10 10 20 10 10 10 20 15 15 15 10 20 20 10 20 10 10 10 10 15 da ajastut võib nimetada korp! Fi dentia õitseajaks Pagulasaastatel 195051 hakkas vii! Juta Kurman 7 endise liikmega uuesti koondama korp! Fidentia ridu New Yorgis asutades USA koondise Alul oli lUkmeskonna juurdekasv aeglane kuid aastate jooksul on arv tundu-valt kasvanud USA koondise ees-kujul hakkas vill Aino Kurg To-rontos 1963 aastal koondama ri-du korp! Fidentia Kanada koon-dise Umber üldkultuuriliselt ja erialaliselt on naismuuslkute tööpanus olnud silmapaistev eriti viimase 20-n- e eksillaasta kestel Peaaegu kõigis rahvuskultuurelu avaldustes on rakendatud muusikat Umbes 75% selle töö tegijaks on olnud korp! Fidentia liikmed On ka uuesti arendatud sõp-russidemeid teiste akadeemiliste organisatsioonidega Oma 40-d- al juubelipäeval ula-tavad korp! Fidentia liikmed vai-mus käed üle kauguste igale kaas-õe- le kes kannataval kodumaal või mujal laias maalimas lootuses et me kord kõik koos kodusadamasse tagasipöördumisel tugeva organi-satsioonina eesti muusikakultuuri edasi kanname Asta Mitt Reaialeidiate" pidulik avakoosolek Toronto Rajaleidjate" gald-llpkon- na pidulik avakoosolek toi-mus koos vanematega 26 oktoobril kuigi töö oli tegelikult alanud 17 sept ammu enne aastakoosolekut Noored kogunesid koos vanema tega llpkonna põlis-kodus- se Peet ri kiriku seltskondlikku ruumi Lippude sissetoomise Järele lauldi lipkonna laulu ja 2 hellakest ja 2 gaidi süütasid küünlad Selle järele anti sõna vanemale gdr Ene Rungele kes oma lühike ses tervituses palus tüdrukutel olla tublid — uhkuseks vanematele juhtidele auks rahvale Ja enestele Ette kutsudes lahkuvat lipkonna juhti gdr Ene LUdig'it ja uut juhti ngdr Reet Vanaseljad ula-tas lipkonna vanem mõlemile väi-kese kimbukese lilli Endisele tä-nuks tehtud töö eest uuele sü-damerõõmuks tulevaste raskuste ületamisel Lipkonda tuli tänavu juurde 11 uut hellakest Hellakeste abijuhti Ellen Kütti hüüdis kõik nimepidi ette ja juht Mari Mae kinnitas ilu-sa sügise õie nende rinnale Hel-lakeste- st läks gaidideks 10 ja juurde tuli veel 3 uut gaidi Nen-dele ulatasid terekäe gaidide juhti j E gaid Anu Pettäi Ja tema abi Hilja Päm samuti said nad lilled Vanemgaidiks läksid neli keda tervitas vanemgaldide juht Lj E gaid Taimi Voksepp Kevadistel gaidillpkondade va-helistel ujumisvõistlustel jagasid I kohta Rajaledjate" hellakesed koosseisus: Katrin Kütti Elda Käärman Rita Valter ja Leena Tinits Põhjala Tütarde" gaidide-ga Gaidirühma vanem ngdr Salme Pakri andis välja gaididele järgu-j- a erikatset märgid eriliselt esile tõstes Anne Vildet kes oli soorl- - ' tanud 15 erikatset Uus lipkonna juht andis piduli-ku- ti üle lahkuvale Juhile eestipä- - 1 rase hõbeehte Sellejarele tutvus- - Vikervalla Montrealis Viis aastat on vikerlased esita-nud suure menuga eesti rahvalaule ja rahvatantse mitmetes lavastus-tes rahvakunsti pidustustel ja te-levlsloonis-aadetes nii eesti kui ka kanada publikule Toale oma kodulinna on viker-last- el olnud võimalus esiseda To-rontos Ottawas Seedriorul Que-bec Cttys Calgarys ja Vancou-ver- is Vikerlaste lavastusi on hin-natud väga kiitvalt eesti Ja kana-da arvustajate poolt: ilus oli tants oma kerguses ja puhtuses ning ilus oli sellesse põi-mitud laul (A Unt) nende rahvamuusika on rüt-miline Ja meloodiline (Walter Christopherson Montreal Star") oli tunne et nad on kõik suu-red elukutselised kunstnikud an-des rahvakunstist melsterloomln-g- u (Aario A Marist) haruldaselt hästi esitatud lihtsalt võrratu rahvakunst kõige loomulikumal kujul (Ce-ll- ne Cote LWction") Kõik Ülaltoodud tunnustavad sõnad on lausutud pärast 1967 aasta kevadtalvel Sir George William! teatris esitatud „Näge-mu- s rannas"kordusetendust Ar-vustajate hinnangud ja tõik et ainuüksi aastal 1968 on Juba 15 esinemist selja taga kõnelevad vi-kerlaste edust ja märkimisväär-sest arengust Andmaks montreal-lastel- e võimalust seda arengut hinnata tuleb 16 novembril 1968 kell 8 õhtul Sir Georce Williams Teatris (Bishop ja Maisonneuve nurgal) esitamisele Quebec Citys Calgarys ja Vancouveris suure me-nuga läinud Vikervalla Vikerlaste eesmärgiks on eest-luse säilitamine eesti rahvakuns-ti viljelemine Ja meie rahvuskul-tuuri tutvustamine võõrastele Vikerlaste tugev rahvuslik hoiak üldiselt hea eestikeeleoskusarvu- - kad esinemised kanadalastele ja Rahvusliku Välisvõitluse Nõuko-gu- lt saadud kultuurauhind tõenda-vad et vikerlaste püüdlused ei ole olnud asjata Vikervalla tähistab ka vikerlaste viiendat tegevusaastat ja on ava-takti- ks Euroopa reis 1970 etteval-mistustele Viimasest asjaolust tingituna on mitmete Euroopa rii-kide peakonsulid lubanud Vlker- - valla etendusele tulla Meie noorte (siirad püüdlused eestluse sätllta-jcnls- el ja prominentsete aukülalis-te kohalolek tingivad et kõik vi kerlaste senini kõige paremat la-vastust vaatama tulevad Mvitaee „VABA EESTLAST" oma finrart-- ! tmtnvntn tatl uut Rajaleidjate" lipkonna juhtkonda milline on järgmine: aupatroon — pr Marie Under au-vanemad — pr MJV Tanner ia gdr K Volko vanem — gdr Ene Runge Juht — ngdr Reet Vanasel- - 1 1 I ja ja aDi — ngdr Henny Aruja sekretär — Helle Naarismaa lae-k- ur — Ilme Paar Hellakeste Ju hid: Juht — Marie Mae abid — Ellen Kütt ja Malle Pajos Gaidid vanem — ngdr Salme Pakri juht — Anu Pettäi abid — Hilja Pärn ja Anu Suigu Salgajuhld on: Lea Kõiv Anne Vilde Linda Pakri Anne Tüll uueks salgajuhlks — Leena Kõiv Vanemgaldide vane-maks: gdr Anne Orunuk Juhiks — Taimi Voksepp Margid ja rahad juubelinäitusel Möödunud nädalalõpul toimus Torontos siinsete resti lati ji leedu filatelistide klubide ühine llaltev lil näitus millega tiihiv tati Balti riikide Iseseisvumise Ja esimeste balti postmarkide 30 juubeliaastat Filatelistid ongi enam kui nui ml organisatsioonid tähelepanu sellele aastale osutanud andes välja Tea criümbrikke j marke Näituse korraldav komitee koos näituse avaja minister Yaremkoga Vasakult — leedulased A Morkunas ja II Jurkshas (esimees) mi-nister J Yaremko lätlased M Zichmanis ja E Alberings ning E Kaid (Eesti) Pildilt puudub teine eestipoolne liige II Mäeste Näituse avas Ontario sotsiaal minister J Yaremko kes märkis et postmargid on ka Uks ala mil-les peegeldub rahvuste ajalugu ja kultuur Edasi tõid tervitusi ign rahvuse esindajad: Balti Liidu ni mel A Kalinsh leedulaste poolt konsul J Zmuidzinas ja RVN ning Eesti konsuli nimel II Pdrk-m- a Näitus ehkki palju avaramas ruumis kui aasta tagasi oli siiski väljapanekuterohke a n:ii3 nagu haaranuks vaid väikse osa balti filatelistikast Näitusel iljapamliul 123 raa-mist kuulusid eestlasile 21 ja 15 numismaatika alusest kas Ust eesllasile 2 mis jättis eest-laste osa mõneti tag?ilmidliku maks Siiski olid eestlaste väljapane kud esmaklassilised filatelistil- - kud näited ja koos numismaati-kaga andsid hea pildi Eesti post-markidest ja rahadest Elustuid silmade ette tuntud postmargid Ja iseseisva riigi rahad Näitus oli jagatud viide ossa esimeses oli Eesti ova Järgnesid läti leedu üldnaitus ju numis-maatika Eesti osas Leida Avandi pakkus 8 raamis Eesti marke 1313 —10 ja käesoleva juubeliaasta pu-hul väljaantud ümbrikke ja eri- - märke Ta rikkalik kogu näitas maitsekat paigutusoskust Ja hoo- - TLLffi: JA LK 7 last tööd Üksikasjalikum Ja kit-sam aga sellega ka huvipakku-vam oli V Mändvcre neil raami esimesest Eesti väljaandeist 1918 —19 ja Eesti õhupostist nii rmr- - kidena kui kirjaümbrikena Kol-mandana Ja ainsana noortest esitus Reet Intveil ühel raamil kaks eesti mülestiisvüljaaiiner Õpetatud Eesti Seltsi juubeli ja Pärnu juubeli puhul alj:intul markidest äratas tähelepanu E Raid! neljale raamile paiguta-tud Toronto postiajalugu gravüü-rides Ja üle 10 aasta vanadel kir-jades Kollektor oli kaks huvi osavalt teineteisega kooskõlasta-nud ja saavutanud väga toreda niatelistllku jutustuse J Untveil esitas neljal raamil 196667 ilmu-nud Rootsi postmarke kuna H Mäeste andis kirjades Ja piltides omapärase Jutustuse Amelin Kar-hart- i otsimisest Numismaatika osas L Avandi A Ekberg Ja E Raid esitasid Ees-ti metallrahasid ja pangjttbhti Osavõtt näitusest oli elav Os tetl saadaolevaid 50 Juubeliaast' ümbrikke varustati neid naitur eritempliga ja postitati et ve viimast päeva maksvusel olevl DALTEX eritempliga märkida Äsjane näitus oli kahtlemata rik-kalikum Ja huvipakkuvam kui eelmine SUUK KESTVUSIIEIIPLAAT VIKERLASED LAULAVAD 16 südantsoojendavat rahvaviisi rõõmsad tujuküllased ja täis elu (E Saarniit USA) rütmikas Ja noorte hääl-te vitaalsusest rõkkav otse harukordselt suur puhtus Ja hellsevus annab noorte laulu edasi nii imetlusväärses reaal-suse- s (HO „Vaba Eestlane") nende rahvamuusika on rütmiline Ja meloodiline (W Christopherson Montreal Star") " — need on arvustajate sõnad mis ei vaja selgitust Tellimised koos rahakaardi või tshekiga saata: Vikerlased 12 Crestwood Avenue Montreal West Plaadi hind koos saatekuluga V"50 KULASTACi: MEIE li-latelistid-est Üldosakonnas JÕULUKINGIÄR! EHTEASJAD INGLISTINAST KÄSITSIVALMISTATUD KERAAMIKA DEKORATIIVSED KUUNLALUHTRID KÄSITSI TÖÖTLETUD LAMBID LAUATARBED VIKING FURNITURE 1520 IIAYV1EW AVE (3 tän lõuna pool Eglinton Ave E) PARIM AJAKOHANE MÖÖBEL 487-756- 7 EESTI KARUSNAIIATÖOSTUS STARK'S FUR SERVICES lill BAY ST (l'i blokki lõuna pool Bloor St) Tel WA 2-32- 23 Saadaval Igasugused karusnaha saadused soodsate hindadega XL liiW ü KF n S lal ti --ml h ii—- - |
Tags
Comments
Post a Comment for 0325b