Vaba Eestlane, November 09, 1968

              lfT " "r
„VA9A EESTLANE" on ilmub 2 keria nödofctT
vabade eestlaste hääiekanaja VABA gESTLAN kolmapäeval ja oüpöevflj
Laupäeval 9 novembril 19G8 — Saturdav No 9 IM
ae
cl
i
KIREV MAAILM
BELGRAD — Jugoslaavias pan-di
hiljutise Tshehhi kriisi ajal
mitukimmend isikut aresti kuna
teati et nad sümpatiseerivad N
Liidule Seda nimetati ametlikult
„protektiivseks vangistuseks"
Endist salapolitseitllemat Alex
ander Rankovici kes 19C6 a val-landati
vastuollu sattumise pärast
Titoga ei pandud küll otseselt
trellide taha kuid politsei hoiab
tal kogu aja silma peal
MOSKVA - Moskvast saabu
nud andmetel on tekkinud tõsine
konflikt kompartei esimese sekre-täri
Leonid Brezhnevi ja kaitse-minister
Andrel Grechko vahel
Grechko olnud nimelt Tshehhoslo-vakki- a
invasiooni vastu ja ähvar
danud oma kohalt lahkuda Nii
nasu tavaliselt vi u"""
Nii
selt eitanud
MOSKVA — Liidul on nüüd
rohkem uraani
(uraan 235) kui ta vajab oma
aatomrelvade jaoks ja pakub seda
teistele riikidele Kuulda
I
vasti on eriliselt huvitatud
Rootsi kuna seal ollakse nüüd
võimelised iseseisvalt aatompom-me
valmistama
BRÜSSEL —Miks tõmbas NLiit
nii kiiresti suurema osa sõja-jõudude- st
Tshehhoslovakkiast väl-ja
selle aemel et need pidevalt
sinna jätta? NATO salaluure ar-vab
et Tshehhoslovakkia invasioon
kahandas vene reserwägesld Ja
see puudujääk tuli kiiresti taas-tada
kuna Liit kardab kon-flikti
Puna Kauglda pii-rir- a
joonides
HOLLYWOOD — Hollywoodis
leiti oma majast mõrvatuna ku-nagine
maailmakuulus filmistaar
j Ramon Novarro Politseil
eel mingisuguseid andmeid mõr--
motiivide kohta kuna ei teos-itu- d
mingisugust röövimist ja
puuduvad ka märgid vägivaldse
sissetungimise kohta Novarro oli
kuulus käesoleva sajandi kahe-kümnendatel
aastatel ja ta suurim
menu oli filmis Hur" Mõni
aeg tagasi teatas ta et kirjutab
nüüd oma memuaare millised tule-vad
avaldamisele alles pärast tema
surma kuna siis saab avaldada
kõik mis ta soovib Ta oli 69 aas-tane
ja vallaline
flPT (""PÄH ImintlTnIlt mAlt
vatasid ja vigastasid 14 isikut
Kaebealune et ta
olev at pommid saanud Lääne-Sak- -
samaal tegutsevalt
TÄNA ON JUTTU
Miks post ei tule korralikult kätte
Kirjade keskmine liikumiskiirus USA-- s 5 miili tunnis — Kirjaoskama-tud
kirjade sorteerijateks — Vägivald ja laiskus postkontorites
1'osHteenistuse korrapäratus hukkab Kanadas üha rohkem paistma ja eriti märgatav
on see pagulasajalehtede talitustes Vaevalt möödub päeva millal üks või teine tellijaist ei nuri-seks
selle üle et ta ole eelmist ajalehe numbrit kätte saanud ja esineb isegi juhuseid kus paari
nädala jooksul ei tooda ajalehte Selllele on korduvalt juhitud posti alitsuse tähelepanu kuid
kahjuks pole see annud soovitud tulemusi Halb postiteenistus ei ole aga mitte üksnes Kanada
probleemiks taid see annab end teravalt tunda ka Ameerika Ühendriikides Kui Kanada osas ei
ole lünkade tegelike põhjuste osas veel taielikult selgusele jõutud väljaarvatud ehk see et posti-teenij- ad
ei ikka veel rahul oma palgatingimuste ega tööoludega LTS-- s seda probleemi roh-re- m
uuritud ja selle kohta esitas hiljuti ülevaate ka The New York Times Magazine"
Artikli autor „The Natloni"
korrespondent Washingtonis
bert Sherill märgib et USA pos
titeenistusega on seotud 11 ameti-ühingut
ja selle funktsioneerimine
tihti ged
karmilt
kui need
alluksid
kannatab ka ning I Statistika näitab USA-- s vii-vägiv- alla tõttu Kõiki faktoreid mase viie aasta jooksul esinenud
kokku votes on post tänapäeva i umbes 600 juhust kus kirjakand-düüslennuki- te
ajastul tihtt jad või postiametnikud oma
I __ 1I 1 _!„! _t11~l _Ä„ tl -- 1 _I_I1_ IUItl lai nn N THHi Km ul aJ"' U31 y"' uievuawjaue kusum saiiaic mi- -
mud sellist konflikti di edasl Ponlekspressidega läbi nud näiteks esines Phlladelp- -
N
kõrgekvaliteedilist
müüa
sellest
N
Hiinaga
ei
„Ben
silma
ei
on
käitu- -
i maiaaniasie lerriiuonumi junium kus supervisor legi
Kiri mis pannakse Washingto noomituse ametnikule kes osutus
nis posti esmaspäeva õhtul ei äsja vabanenud vangiks Hiljem
jõua miili kaugusel tungis noomida saanu ülevaatajale' Esineb isegi juhuseid
V 4ni:eAU AMnn I — -- 11 _l 1--
11-1 1 — X — -- I
kolmapäeva hommikul liikudes ' ta New Yorgis postimehed üle-see- ga
keskmise kiirusega viis vaatajaid mitmel korral pussita-mii- li
tunls — poole aeglasemalt j nud ja Chicagos löödi ühel osa-kul
omaaegne poniekspress konnajuhatajal lõhki klrja-Monta- na
lääneranniku vahel kandja poolt varem ähvar- -
New Yorgis tundub olukord veel-danu- d: Esimene mees mulle
gi halvem kuna kiri mõnikord
ühest linnaotsast teise teel kaks
kuni kolm päeva Ja seejuures
Washington ning New York kaht- -
lemata maalima tähtsaimat lippu hoides läbi asutuse hüüdes:
linna
USA postiministeerium saab ka
dumaläinud kirjade pärast umbes
kaebust aastas tähen
dab et Igast 137000-s- t posti
saadetisest läheb kaduma ei
oie aiarmeenvaii
palju tõsisem on korrapära
tu ning tigusammuline lii-kumine
on selle põhjuseks?
Kõigepealt kindlasti personal
A ühendriikides 720000 postl- -
millisest ülevaatajad julge-1000- 00
aastal Seea(j töölt lahkuda
annab kolmekesi
Kui mees Washingtonis möö-dunud
suvel helistas
ja nurises et kirjakandja oli
päeval käimata jätnud vastati
et ka 13 teist rajooni olid
samal päeval vahele Jäänud ku-na
polnud lihtsalt küllaldasel arvul
välja saata
juhitakse Suure
nu sellele et paljudes suuremates
linnades on vahekord
ning ülevaatajate rahel vä-ga
pingeline viib tihti iegi
v ägivallanl
teti surma 24-aasta- ne Ivan Jelic' __________ ja kohtu otsusel pärast seda
president oli lükanud — USA äsjastel
gasi armuandmispalve Teda süü-- 1 presidendivalimistel sai Richard
distati pommi M Nlxon USA-- s päevalehe
allmaaraudteejaama (toetuse kuna toetas Hubcrt
möödunud suvel plah- -' Humphrevd 1960a sai Nlxon
seletas kohtus
grupilt
ajalehe võrreldes 208-g- a
pooldasid Geor-g- a
C Wallace'1 toetajaskonda kuu- -
emigrantide ainult 12 päevalehte kuues
ülevaataja tunneb end na- - Ülemaalises ulatuses on 20
gu löv {taltsutajana kes peab protsenti postiametkonnast neeg- -
alluvatega väga rid kusjuures väljaarvatud lõuna
ma ta tahab et vähegi
distsipliinile
rasslpollitlka et on
aegla-- 1 on
"'""" 1-- 111
kategoorili- -
oma
ole
ole
nias
Isul -1-4-
11
on
pea
ja oli
on
on
üks
midagi ütleb saab et mäletab"
Uks naisametnik kastnud pa-berist
taskuräti haavatud ülemu
se verre ning jooksnud seda nagu
kaks
Nüüd on veri väljas Teeme
talle lõpu peale!" Pisut enne se-da
oli Chicagos üks
löönud ülemuse pikali ja
kanud teda taguma vihma
varju terava otsaga Ehkki olukord
suur arv on paranenud parast
posti
kohati
on
sel
Pommid
lus
nii
oli
tal
ha- -
kuju
kongress võttis vastu uue sea
duse (varem ei tahtnud politsei
nikud kuidagi valitsusasutustes
kedagi areteerida) on New Yorgis
ji i 11 ui - i voraiemisi tavaline namus ci
teenijat arvust umbes postkontorite
igal vaheldub õhtuti ainult
end tunda jhe õl koos Suurem
postkontoris-se
talle
kirjakandjad
WASHINGTON
paigutamisest
Belgradi
Kennedvt
postiametnik
paratamatult
postiamet-nike
osa vägivalla tarvitajatest on
neegrid Ja ei teada ühtegi
juhust oleks kallale tungitud
neegrist ülevaatajale
teenistujaid
kuskile mujale tööle ei
öeldakse postkontorites
Kunagi oli olukord
Artiklls ka tähelepa sugune majanduskriisi ajal
hukati
Tlto
kahe
toetuse
seni
kus
Meie saame endile
keda
võeta"
täiesti teis- -
kolmekümnendatel aastatel peeti
töökohta postil väga väärtusli
kuks Ja esines küllalt juhuseid
kirjakandjateks olid ülikooli
haridusega mehed Pilt muutus
pärast Teist maailmasõda millal
postlteenijad hakkasid massiliselt
lahkuma kohtadelt tööstus-tesse
palgad olid kõrgemad
Asemele tulid peamiselt neegrid
lõunaosarilkidest kelledele Isegi
suhteliselt madalapalgalised kir-jakandjako- had
tundusid meeldi-vaim
Tulemusena on näiteks
Washingtonis praegu 90 protsen
ti postlteenljatest neegrid kuid
osariigid on ka neegritel võimalu-sed
kõrgematele kohtadele tõus-miseks
vastavalt ametivanusele
nagu üldiselt riigiteenistuses
Paljud teenistujad ei ole oma
ülesannete täitmiseks sugugi kva-lifitseeritud
New Yorgis näiteks
oli mõnda aega puudus postitö-ötajalt
niivõrd suur et inimesi
võeti tööle ilma üldise Intelligent- -
sikatsateta
200 asus asse kus pos- -
S?A1I
kes
kes
600 000 mis
See
nut seaa
Mis
Uks
mis
kui ta-- }
634
146
731
kes
oma
oma
kul
ole
kus
oma
kus
aga
tisorteerijatek? on kirjaoskama-tud
või ainult vähese kirjaosku-sega
inimesed
Artikli autorile oli hiljuti tutvus-tatud
Washingtoni postkontorit
ja ülevaataja näitas talle uhkuse
ga poolautomaatset kirjade sor--
teerimtsmaslnat mis pidavat tege-ma
töö suure täpsusega Kui aga
ajakirjanik heitis pilgu lahtrisse
millel oli märgitud „Newark NJ"
oli seal ainult kaks kirja mille-dest
üks oli määratud Indepen-dence- 'i
Montanas ja teine oli ad-resseeritud
Houjstoni Texases
ülevaataja oli selle peale vaid ke-hitanud
õlgu ja ütelnud: Nojah
mõnikord tehakse ju ka vigu"
USA postkontorites on eeskir-jaks
et käsitsi tuleb minimaal
selt sorteerida 39 kirja minutis
ning standardkilruseks oleks 46
kirja minutis Ajakirjanik aga lei
dis et väga vähesed täitsid
Washingtoni peapostkontori mi
nimaalse nõude ja leidus mitmeid
kes ilmselt sorteerisid ainult 10-1- 5
kirja minutis Kui lehemees sel-lele
ametmehe tähelepanu juhtis
ütles see etteheitvalt: Nad on Ju
ainult Inlmolevused ja mitte min-gid
automaadid Pealegi teenivad
nad ainult 5472 dollarit aastas"
Samuti märkas ajakirjanik et
tmltmetel sorteerijatel jätkus aega
lugemiseks mis postkaartidele oli
kirjutatud New Yorgis oli Uks
postkontori Juhataja ütelnud et
kui omal ajal sorteerltl 1000-16- 00
kirja tunnis siis nüüd on maksimu-miks
ainult 500-60- 0 kirja
Nii nagu Kanadas on ka USAs
ametlikult omaks võetud et
tingimused milledes paljud
postiametnikud töötavad jäta-vad
palju soovida ja selles osas
peaks valitsus olukorda paran-dama
Samuti oleks võimalik ainult 500
miljoni dollari kulutamisega au-tomatiseee- rida
75 postkontorit
mis saadavad laiali 52 protsenti
nende ülemusteks peamiselt vai-- 1 USA postist
L£ 2rV'XirlflBBBBnBBBflBBE!BBHFBiK?1K3BiKMf'~XrjniBnV' :3S9MMHKm WfTSSUHBJBJMi
p i ij" ii "'tBT v x c TTBBBiterT PBBHBBBBBBBBBBBBBtBBBBBBBBBI % v - vt x s iHBMfifcšJkBBBr vJM Pa BBBBBBBBBBBlBKflBBBBBBBBi
BHBHBDks9JTUSi1liBBBl v i x "v xNcX~BB lwifsijflHBBiBHHHMMflflBlBBBflBflBjBBflBflBB W5ä:""--x5I1s!!!5BBBjBBBBBBBBBBBBB-BB1
BBflEBBBHBflBi--
B
J -- v IBB Ti'JBBBBwiŽfcTr"'"'aT?BBBBBBBJ
BB¥flBBB¥flBHBBB¥flVAW ' - v AV llBHVHBB¥flB¥flB¥flBBflHVHBKtei£IZ- -
BBJBJBJMbWJk XXlWjBJBJMaiiliB
BVBVBVBVBVBVBVBVBrBVBVBYkv CXSWBVBVBVBVBVjBnaB& BBBBBBBBBBBBBBBMBBBBBBBk ¥ SV--XVvV- V ' BBBBBBBBBH2Jasz=aBI
VbBbBbBbBbVbBbBbBbBbMbBbBb AwJl19bHbMH
Mardotiald-Caliie- rt SUDrrmantee mis lookleb maduialt iile Tnrnntn llhlva liltvlusrtrrrlrlp iUtrmlra Miliilm1t4ii tuti-- ! tui
põhjapiirkonna meenutab õhust vaadatuna tohutusuurt betoonist miskiirusrks Ontario tähtsamatel maanteedel on nüüd 70 miili tunnis
liikuv linti mis kujutab enesest olulist ühenduslüli koeu Kanadat
jEjSyaO7&o
z3eirõar-9an3- r
REEDE
vembVeOr LDTEaRkMiAirNustaUsUEvTälOjaA eVt AjõITuAdaS õkiagleeknsdriatjakrseedtöeõkohT
Naabrimees kes töötab öövahetuses oli redeli seadnudki '
teele ja parandas oma katust Volderman astus redeli alt S ja taUe tuli vastu vanem naisterahvas Must kass hW ?
tteeeeri-da ptaerrevmekaslt pveaasakksuleebaNõünündestuoUmiskiõikõhjutuhltunkuuidVeotIdnnrT koju tuli vilistas ta lõbusasti omaette Midagi ei n?
tunud Voldermanil oli koguni hea meel et homme on lauit
ja ülehomme pühapäev — kaks päeva järjesti igal ii Voldermanil ei olnud ebaõnne kuna ta ei uskunu- d- va-hendab
ta ei ebauskunud "'
ROBINSON CRUSOE VAATAS tihedast lehestikust kui-d-tõmmmaittiu
kpõaragtielemeltisivlaaslteegjaa ürhaensdtuskatnetmi avislajaareseoratundnasmeePsaadidas indõiikaudtemstetegtsiSdlainienettetuvKlaealbmnnisastluueusirsüiünvdiamantgsiöi östmaupuimsreistueplkiisdjuaTsaaurlvgvaeasdbeagRstaoabteiinhisktousöa-mdn--uiti
Ta laadis oma püssi ja tulistas ühte nõida just sel hetkel kui jjsaaeestouvruimirbauesthamsraanntuunsiaaliitvvaabanlaegsi mttauepltimssltaiassdeiekssRotNbeiiõnsitsdonnlõainldagaaedsissuprünsuslit umuaehsati
jaaubsamtustasMsaultuErtdanTkuaSjduLvuAtaenrnSmdgõEeaiDdjjaiaoisimdlKmaaAnakgRhtaeauGaslAsisalSSeiiIevDveavõläetvtlNäegrsÜuoisgÜeadkDsaiitrteaehsppsitaraimambtuiimdisletaeRsrloeseblkkeiaunrijsvaoAaRnniponeõbugesilnntviels-aisotilv-arn-esd vangi pead ja tõstis ta üles See oli noor mees Robinson temale nimeks Reede sest oli parajasti reedene piev an-di- s
NÕNDAMOODI KIRJELDAS UHT reedest päeva ingl kirjanik Danlel Defoe kriblstades hanesulega paberit neil
saatuslikel aastatel kui Eestis möllas Suur Põhjasõda ja katk
ning Peeter Pervoi raius Baltikumi kaudu akent Euroopasse Inglaste auks peab ütlema et nad olid juba sel ajal vabamee-lsed
ega keelanud Defoel kirjutamist kuigi tema raamatud
kõvasti kahjustasid William Shakespeare populaarsust Meie
pole praegugi nii liberaalsed kuna arutleme sageli kuidas
eestikeelne tõlkekirjandus ja kirjandus okupeeritud kod-umaal
kahjustab pagulaskirjandust Samal ajal oleme hästi
majanduslikult mõtlevad sest probleem sellest vaatevinklist ei käsitle kirjandust üldse — küll aga kirjastamist raam tule trükkimist ja müüki
DEFOE OLI VOORUSLIK MEES ja sellepärast on tema
populaarsest raamatust tänapäeval saanud lasteraamat T-änapäevase
kirjanikuna olnuks Defoel olnud ainult üks võim-alus
— muuta päästetud metslase sugu ja teha Reede naiseks
Siis oleks päästmisele järgnenud pool raamatut metsikut ar-muelu
üksikul saarel palmide all ja raamat leiduks paber-kaanelisen- a
iga tubakapoe ja apteegi kirjanduse stendil (see
on uus eesti sõna ja tähendab inglise ständi" samuti naju
meie raadio tähendab inglise „reidiot")
KANNIBALIDE SAARED JA KÕIK MIS nendega ühe-nduses
on populaarne nii vabas läänes kui ka raudkardina
taga Uurijad püüavad selgitada muistset rahvastiku liik-umist
lääne- - ja ida-poolker-ade
vahel Balsapuust parved ja
pontoonpaadid liiguvad iidsete meresõitjate arvatavatel ra-dadel
Otsitakse muistsete kultuuride jälgi ja püütakse kokku
rehitseda suuliselt säilinud pärimusi
IKKA JA JLLE SELGUB et ei ole midagi uus päikese
all Suguharude pealikud ja nõiad hoidsid juba siis jämedat
otsa oma käes — panid rahva tööle ja juhtisid naabrite not-timise- le
Kui välisvõitlus" oli ebaedukas siis oli vaja ko-rraldada
põnevust oma saarel Keegi kes oli eksinud suguharu
seaduste vastu või teinud muud lubamatut nõidust nabiti
kinni ja söödi ira Vahest märgati alles parast seedimist et
kadunukest oleks hädasti vaja kanuud õõnsaks põletama või
pealuude kogu korraldama Asi ei annud enam parandada
Selles mõttes on moodne aeg võrratult inimlikum Vaimse
jumalaga koos on tulnud vaimne inimsöömine vrasõödu
jääb füüsiliselt alles ja teda on võimalik peale mõneaeret
toibutamist jälle kasutada
KANAD POSTIAMETNIKUD LÄHEVAD varsti ule vüe-päevase- le
töönädalale ja see tähendab et nädalalõpp aljao
reede lõuna aial Launipvan Vaha Eestlase number rru
pannakse posti neljapäeval ja peaks reedel käes olema hak-kab
tulevikus esmaspäeva asemel teisipäeval tulema Toim-etus
ja talitus kaaluvad küsimust kuidas asja nii korraldad
et mõlemad numbrid ilmuksid teisipäeval või kesVnidauL
siis on postiametnikud üle saanud eelmise nädalalõpu loid-usest
ega ole jõudnud veel langeda tuleva nädalalõpu lodevus1
POSTITEENIJAID ISELOOMUSTAB praegu järgmin?
naljalugu: väike poiss vaatab üle postkontori leti poti so-rteerimist
Osavõtlik postiametnik küsib poisilt ka ta ei U
ka tulevikus hakata postiametnikuks Poiss raputab pe°
ütleb: „Ei Aga mu vend tahab — tema on juba praesu lo-otusetu
logard"
Lõbusat vahelugemisi
Nõukogude geoloogid otsisid
Põhja-Süür- la kõrbes El-Hamm- ami lahedal õli Kui nad lõpuks avas-tasid
ühe üsna Vohvn iltllra sot
poliitbüroole: Juurunistt'
Hammami juures t1
Palume uusi juhtnööre- SW ' -
hiljem saabus Kremlist "
„Kohe teada kas El-- H
shelk polütik või J?3
sid nad kohe telegrammi Moskva't juhul — tugevasti edasi P--- -