Vaba eestlane , February 7, 1978

              VABA , 7 . -reebruaril 1978 — Tuesday, Bebniaiy f , Nr. 10.
jsaa
xseaa
ZSCCOSSSSXt
VABADE EESTLASTE HMLEKANDM
VÄfMNBJA: O/Ü Vaba EesUane, 135 Tecumseth St Torontos.
TOUffiTAJA: Hannes Oja
POSnAADBESS: P.O. Bos 70, S t i / C , ToroötoS, Ont. MSJ 3M7
l^ELEFONID: toimetus 364-7521, taiitus. (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $30.-, poolaastaj? $16.— ja
veerandaastas $9.-^, kiripostiga aastas $48.—, poolaastas 125.50
ja veerandaastas $13.50.
TELLIMISHINNAD wljaspool Kanadat: aastas $32.-, poolaas­tas
$17.— ja veerandaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas
$53.—, poolaastas $27.50 Ja veerandaastas $15.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas §62.—, poolaastas
$31.50 ja veerandaastas ?16.50
Aadres.si muudatus 30 c. — Üksiknumbri hind 35 c.
by Free Estonian PublTsber; Ltd., 135 Tecumseth
Toronto 3, Ont. M6J 2H2
Iga r^^ suur Ja kaa­luv
tähts^us vaimuixiii^estel — kir-jaaikel,
heliloojate! Ja kunstaikel
mng teiste kultuurialade viljeleja-tel,
kes kannavad edasi rahvaste
loomemaaümä traditsioone
rajavad oma loominguga need tu­gisambad,
millele toetub rahva
vaimne omapära, ta
tugevus ja kultuuriväärtuste
mine. Iga üksiku vaimuinimese
panus oma rahva kultuurielule oss
seda mõjuvam, mida sügavamalt
looja suudab tungida oma rahva
hmgei mida tugevamalt ta on või­meline
helisema pahema need
rahva põhilised tundekeeled, mis
on seotud aastasadade jooksul tal­letatud
kultuuriväärtustega, tra­ditsioonidega
ja rahva spetsiifiHs-te
omadustega.
Eesti rahvas on väike, kuid tema
ridadest on sirgunud silmapaist­vaid
suurvaime, kes on olnud oma
rahva südametunnistuseks ning
kõige selle kogujaks, analüüsijaks
Ja kunstilises vormis edasiandjaks,
mis on meie rahvale iseloomustav
ning esindab meie pürgimusi Ja
ärengusuündäsid, Üks sellistest
meestest — ja võiks ütelda esime
ne esimeste hülgas — on kirjanik
Anton Hansen Tammsaare, kelle
sünnist möödus 30. jaanuaril 100
aastat
Kirjanik Tammsaare on suutnud
valgustada ^esti rahva hinge ja
püüdlusi kahtlemata põhjaliku­malt
ja veenvamalt kui ükski teine
eesti kirjanik. Teataval määral
suudab temaga selles võistelda ai-nalt
Juhan Liiv oma sügavasisu-liste
luuletustega, mis oma lihtsu­ses
ja haaravuses on arusaadavad
ja selged kõigile eestlastele. Ees­ti
talupoja rasket ja visa võitlust
maaga on kirjeldanud ka paljud
teised eesti kirjanikud, kuid ükski
neist pole suutnud teha seda nii
tabavalt, veenvalt ja südamelähe­daselt
nagu tegi seda Anton Han­sen
Tammsaare oma „Tõe Ja õi­guse"
I osas. Teose peategelane
Vargamäe Andres esineb romaa­nis
eesti individualistliku talupoja
prototüübina, kes plaanitseb,, töö.
tab ja ehitab kogu oma eluaja
Jocksul, et muuta oma talu jõu­kaks
ja viijakandvaks majapida-
: miseks. • . •
• A.'H, TAMMSAARE
Kui praegused võimumehed lä
henevad Tammsaarele ja tema
loomingule sellest aspektist lähtu­des,
siis on loomulik, et Tammsaa­re
juubelile pühendatakse erakor­ralist
tähelepanu ja taotletakse
isegi Tammsaare ja tfema loomin­gu
rahvusvahelisele foorumile v i i
mist. Tammsiaare juubeli tähista
miseks loodud erilises komitees e
ole mitte amult kü^janduse- ja
kuristinimesi, vaid ka tähtsaid par-teitegelasi,
kuna komitee esime­heks
oh kommunistliku partei
keskkomitee sekretär ¥.
Toronto Eesti Imajas esines pühapäeval, 29. jaanuaril Eesti Liit Kanadas, Eesti Selts Torom-tos
ja Toronto Eesti Maja ühiste loengute sarjas huvitava ettekandega Vancouverist kohale sa?^
bunud Ema Laanemäe teemal „Eesti keel eesti kodus*'. Loeng pidi tegelikult toimuma neljapäe­val,
26. jaanuaril, Imidliikati suure lumetomii tõttu edasi.^^^^K^ ettekannet jälgima Il­mud
rohkel arvul vaatamata seltskondlikult elavale nädalalõpule. Allpool annanie loengu, mis
peaks huvitama laiemaid hulki, edasi iiihendatud krajEl.;.
Tammsaare oma maaelu kirjel­dustega
ja psühholoogiliste teoste­ga
on oma loominguga jõudnud
rahvusvahelisele tasemele ning
sellest ei saa mööda minna ka
praeguse Eesti kommunistlikud va­litsejad.
Nad peavad arvestama
seMega, et kii-janik Tammsaarel on
sügavale imbunud koht meie rah­va
hinges ning ei seda on sealt
raske välja juurida. Sellest tingi­tuna
on kodumaal valitsevad võõ­rad
ja meie rahva hoiakule ja aru­saamadele
võõrad võimud võtnud
lüüd tarvitusele teise taktika ning
©n hakanud Tammsaar^ loominguid
muutma, väänama ja omamoodi
„seletama" ja „selgitama".
Tammsaare teoseid kirjeldatakse
ja analüüsitakse nüüd kui sisult
sotsialistlikku ja vormilt rahvus­likku
loommgut ning püütakse
ssäidata, et Tammsaare oli põhilb
selt revolutsionäär |a Eesti Vaba-iriigi
Antud olukorras peaksime
Tammsaare juubeli puhul pagulu­ses
eriti märkimisväärselt meie
suurkirjaniku ja tema loomingu
esile tõstma; Kuigi meie piiratud
võimalused ei luba kirjaniku juu­belit
tähistada sellise suurejooneli­susega
nagu seda tehakse skbi ja
vasara embleemi all praegu kodu-maal,
leidub meE siiski võimalusi
suurte aktuste korraldamiseks
ning ka kirjaniku näidendite ja
tööde dramatiseeringute esitami­seks
teatrilaval. Kanada eesti
teatrid on sellest võimalusest kin­ni
haaranud ning suure kirjaniku
juubel tuleb teatrilavadel tema
loominguga tähistamisele, kuid
vabade eestlaste suuremas kesku­ses
Torontos ei ole seni jõutud vee!
ka-janiku suurjuubeli tähistami­seks
suurema aktuse korraldami­seni,
mis laseb meie kultuuriorga-ffiisatsioone
paista väga kahvatus
valguses. Tekib küshnus, kuhu on
jääriud selle suure mehe juubeli
tähistamisel sellised organisatsioo­nid
nagu Eesti Kultuurikogu Kana­das,
Eesti kunstide Keskus, lür-janduse
sõbrad, EKN-ü kultuuriko­misjon
ja teised organisatsioonid.
Olukorra päästjaks oli siin teata­val
määral Eesti Gaiderite Kogu
Kanadas, kes oma Tj^Iiharja peo
seekord sisustas referaadiga
Tammsaarest ja Ristikivist ning
noored kandsid ette väljavõtteid
Tammsaare loomingust.
Eesti keelel on rnitme-palgeline
tähtsus nü rahva kui ka üksiJk-isibu
elus. Perekonna elus on ko­dukeele
ftarvidusel sotsioloogili­sest
vEiatepuniktist. kolm põhi­funktsiooni:
I. Perekonna sidumine ühiste'
elamuste jagamise näol.
II. Laste intellektuaailse kui ka
kõlbelise' arengu soodustamine
ja edutamine. /
l i l . Rahvustunde ja ..kultuuri
säilitamine ja edasi andmine. ^
Emakeel on sidevaliend, mis
soodustab ja säilitab perekoiina
kui, ühiku iiannoonilisit funktsio­neerimist
ning selle primaarne
eesmärk on ühiste elamuste jaga­mine.
Samal ajal- .kodui^eele se­kundaarne
täiitsus on lapse in­tellektuaalse
ja, emotsionaalse
maaihna arendamine. Lapse
arengukäigus on vaga tähtis koht
lauludel, muinasjuttudel ja lugu­del
perekonna ajaloost.
Sidepidamine kahel või rohke­mal
tasapinnal — vanemad onia-vahel
eesti keeles> ja lastega ing­lise
keeles, ^milles vanemal on
raskusi — töhestab perekonna si­deme.:'
• '
vaeslapsena, kelle hingelised
sidemed võivad,ka täisealisena
kättesaamatuks Jääda.
Keele puuduse tõttu ei saa laps
täielikku osadust perekonna
elu fuktsioonidefet.
Täheieipaneküd näitavad, kuid
neid ei oie olnud võimalik uuri­mistööde
abil tõendada, et pere­konnas
lastega emakeele mifcte-rääkimine
võib tekkida mitmel
põhjusd.
Ä. Põhilisest kindlusetusest abio
elu vaheikorriš. Kui abielu ipooltel
on tugevalt erinev intellektuaaihie
kapatsiteet, võib juhtuda, et nen­de
omavahdine side on nõrk,
eriti kui isal pole palju sõna Õi-giist,
või ise on niivõrd karm, ©t
ema j a lapsed hoiavad, ühte ja
ema .püüab lapsi kaitstes võimali­kult
palju isa eest varjata. Tihti
on ka põhjuseks^ et em:aikeslne
side võib olla liigselt delikaatne
kasutamiseks, kuna emiakeelsetel
sõnadel on' eritähendusi, mida
võõrkeelsetel sõnadel ei ole või
ei tunnetata. ; v ;
B. Põhiline kindlusetus sotsi­aalseis
vahekorris. Vähemusghi-pi
liige võib tunda, et ta ei ole
enamusgrupiile vastuvõetav kui ta
kiiresti ei assimiieeru. Ta usub,
et ta enamuskeeie rääikimisega —:
nii tööl kui kodus — endale kohe
enamuse-grupi hulgas koha leiab.
eesti keeie edasi andmist? Mja
olen jälginud eesti keele oskust
teise ja kotoanda generdtsiooni
juujes nii idas kui ika lääiies. —
peamiselt Torontos ja Vancouve.-
ris. Sellel alusel olen järgnevad
hüpoteesid üles ehitanud: a) Ees­ti
rahvusgrupi suurus Torontos
on eesti perekondadele Torontos
annud kindlusetunde, sotsiaaiseis
vahekorris ümbrusega ja b) kon­tinentaalne,
kliima Torontos soo­dustab
eesti keele oskust.
Mõlemate^ hüpoteeside alused
moodustavad tegurid on läheda­ses
seoses.
Ta iisub, et ka ta võõrkeel on
küllaldane, et teda televüsori
keelt rääkides „v6õraks*' ei
ei ole lastel võimalus ko­geda
ühiseid elamusi eestlastena.
Mida kaugemale laps võõrdub
perekonnast, -seda vähemaks, jää- i
vad ühised elamused eestlaste-L«" - J . I • , • ,
jMmu arvates pole need oskused
V mida rohkem ' kumbki ühe keele valdamise tim-
Eestlaste arv Torontos on kül­laldane,
et omavahelises läbi­käimises
sotsiaalseid vahekor-dS
luüa. ./
on „vrõ-ivm^ Karlii k osa võtta pere- i^. ^.s . Ü•h ^t kee^lt ei .o sata e„n ne k, m
ki^o^rn^n^ao 'e^l.-u.asi.t .e^^ma^^aJkr^er. eles, se• dA a r \, oi mhime-se • timdem-uai'a^ il•m se-l les k. ee-klaesmte
nor.a^n n^ e^ilr ü^i\h.icirs.'Ae id e^la mus^i ee-sL t'-\ ',k m.k osedluless o nkr,e eeMl^ecs tesiü•s•dte a^ sõsnoaodjeag•k as,• ,
saab. •••
C. Võimetusest võõrkeelt õppi­da.
Vanemad leiavad, et võõrkeel,
Tavaliselt teeme oma aktustel Ja
JHubelipäeyaäel suuri sõnu Ja rää­gime
palju oma kultuurisaavutus­test
ning eesti kultuuri arendami­sest
paguluses. Kui meie ^unusta:
me" aga Tammsaare sünni
Selline puudulik komniimil^at-slqoni
süsteem laiStega bn püra-tud
. lühikesteks keeldudeks -ja
käskudeks,; pahatihti •isegi sega- • mida nad raskustega on õppmud,
keeles,; ilma igasuguse diskussi-; tuleb lastele .nagu iseenesest, väi-oonita.
Sellega ühenduses jääb ;jas mängides. Vanem on' oma
la^pse igapäevast elu haarav põhi'.südames lapse saavutuse peale
sõoaitagavara modemis keeles uhke, sest laps on seda- kergesti
puudulikuks.
Kontinentaalne klüma soodustalj
tihedat sidet perekondades, sest
'külma ihna tõttu veedavad ini­mesed
toas rohkeim aega pikema
talve jooksul.; Sellega on lapsed
rohkem eestikeöle õhkkonnas
kui Vancouveris — pehmes klii­mas,
kus lapsed tihti a;a®ta 'ringi
väljas mängivad ja ainult sööma
ja magama tuppa tulevad. Idas
veedetakse nädaladopud ja su­ved
oma' suvemajades järvede
ääres, tüiedas läbMimises oma
eestlastest naabritega. Meil lää­nes
pole suvemaju. Suuremates
keskustes idas on rohkesti, eesti
organisatsioone ja eestikeelseid
üritusi nü lastele kui vanematele.
Lastele korraldatail^se suve ja.
sutisalaagreid, to aini^t ühised
eianiused on eesti keeles eestlas­tena.
Sidepidamine ön teil kahe-süuhaline,
.kuna meü läänes on
eestikeelseid üritused iihestiuna.
liset,s.o. lapsed vüakse vahel
eesti üritusi kuulama ja vaatama,
harva ise esinema ja osa võtma.
Kõik need tegurid sihivad ühe
le järeldusele: Vancouveriš
puuduvad eesti keele edasiand
niist soodustavad tegurid väl­jaspool
vanemate tahet.
Paljud tundemärgid lasevad ole­tada,
et Moskva vaatab läbi tume­da
priUi praegu Ida-Säksamaai
valitsevatele meeleoludele mm
kardab Ida-Saksamaa oma, kont­rolli
alt välja libisemist. Nii oa vi%;
nelased Ida-Saksamaa raadiosaa­dete
kommentaaride kaudu aval­danud
hoiatusi „sotsialisml võltsi­mise*'
pärast Ida-Saksamaal ning
Ida-Berliinis asuvad nõukogudi'
marssalid, kellede käsutuses on
diviisi sumwe vene punaarmee,
ön tõstnud valju häält „rahv5isva­helise
proletariaadi" kaitseks ning
on alla kriipsutanud „oktoobrire-volutsiooni
saavutuste" kaitccmise
vajadust. Kõik sellised väited ja
jutud lasevad oletada, et venelaste
king on hakanud Ida-Saksamaa!
mõnest kohast p^igistama ning et
sakslastele tuleb näidata ja allia-kriipsutatult
kuulutada, kes on
maa tõeline peremees.
Läänerükide poliitilised vaatle­jad
kinnitavad, et Ida-Saksamaüi
kommunistlikus parteis on tekki­nud
lõhe miig et dissidendid taha­vad
ajada iseseisvat poliitikat, mis
ei allu Moskva kontrollile. Ai-va-takse
isegi, et partei peahääle­kandja
„Neues Deutschlarid" oii
teataval miiäral dissidentide grupj
mõju all, kuna ajaleht on viimasel
ajal avaldanud kolm artiklit vene
okupatsioonijõudude^ kohta Ida-
Saksamaal. Artiklite andmetd ula­tuvad
need sõjajõud 22 diviisile,
umbes 400.000 mehele. Kuni sen|
ajani peeti vene diviiside ja sõdu­rite
arvu Ida-Saksamaal suures sa­laduses
ning seetõttu tundavacS
partei ajalehes avaldatud venelasS
häirivad andmed üllatavama ning
okupatsioonijöudude vastu suuna-iud
algatusena.
Tähelepanekud näitavad, et ko­dudes
kus vanemad valdavad
head inglise keelt, räägivad ka
lapsed head eesti keelt. Kahjuks
tuleb aga tihti ette selliseid ohi-kordi,
et vanemate - inglise keel.
ei õie küllaldane ja lastel eesti
keel puudub täiesti.
liäeva tähistamise laiemas
ulatuseis ning jätame selle kommu­nistide
organiseerida ja pühitseda,
siis oleme temud eesti kultuurile
tõesti suure karuteeme.-
Last ei saa oma emaikeele mit­tetundmises
süüdistada iküll
aga vanemaid, kes pma perekon­na
põhivääptused on liivale raja­nud.
On tõesti feb kuulata-vaia-data:
Imi kanal ummistub: ema
ja laps või vanaema ja lapselaps,
ei saa^ teineteisest aru.
Perekondini side kaob, laps
• räles
saavutanud, mis italle endale
puudu jääb. Tüiti räägitakse ko­dus
inglise keelt, et laste käest
õppida paremat Inglise keelt.
Kuid samas, kas ^ vanemad pole
teadlikud või unustavad ära, et
lapsed on alles õpilased ja üks­kõik
mis keelt nad räägivad, nad
on kasvamise ja muutuse prot­sessis
ja tavaliselt, vaatavad täis­kasvanu
kui'teejuhi peal^..Lõpp.
Pärast seda ikui kõneleja pea^
tus, Jakob Hurda; teenete juures
eesti keele propageerhnisel ja tõi
esile. tema probleeme ja raskusi,
esitas ta huvitavat" statistSkat
eestlaste kohta Kanadas.
Referent mainis, et 1951. ja
1961. aasta vahel eesti päritoluga
inimeste arv- Kanadas peagu ka­hekordistus,
kuid emakeelt kone
tulemus on lapsed kanada kooli l'^^^® arv ei tõusnud isegi 60%!
Tohime ehk seada hüpoteesi
eestlaste arv tõusis Immigrante
ma, mis on väga raske ja tihti j arvel, M d immigrantidest paris
minnes peavad kodus -õpitud puu-duliM
inglise keele ümber õppi-võimatu.
v ,
Eelpool on vaadeldud tegureid,
mis eesti keele edasi andmi§t ta­kistavad.
Nüüd tkerldb küsimus
— inillised tegurid soodustavad 1
suur osa — võibolla üks kolman­dik—
kaotasid eesti keele üli­malt;
'küresti —r sama dekaadj
jooksul, mil nad Kanadasse tulid
Lääne-Saksamaa ma ?s-ajakiri
,Der Spiegel" avaldas hiljuti JM-Saksamaa
dissidentide gnipi ?.0-ne
elieküljelise manifesti, mis on
äratanud suurt tälielepanu nii Ida-kiu
ka Lääne-Saksamaal. Selles
dokumendis ei atakeerita .teravalt
mitte ainult N.Lütu vaid tuiigilak-se
kallale ka Ida-Saksamaa partei
peaseki-etärile ja Moskva J?mirele
sõbrale Erich Honcckevilc,Mie
rezhiimi nimetatakse ebacfektüv-seks
ning korniptsiooniliseks. Do-.
kumendi sisu on üldiselt teada ka
Ida-Saksamaal ning seda diskutee­ritakse
elavalt elanikkonna hu«gas,
5s ei ole rahul kommunhHliku
rezhümiga. /
See poliitiline ebastabiilsus ja
rahutu meeleolu Ida-Saksamaal oii
toonud kaasa ka olukorra, kus ve­nelased
on suurendanud patrulle
Lääne-Berliini tänavatel, krüiisu-tades
sellega alla oma õigusi lää­neriikide
kontrolli alla kuuluvates
Berliini läänesektorites. Kas ei
vihja need tundemärgid olukorra
arengule, kus Ida-Saksamaa hak­kab
enda õlgadelt maha raputama
Moskva kolonialismi uhelaid, mida
ei suuda koos hoida isegi Saksa­maa
territooriumile paigutatud 22
venö diviisi?
(Järg lk. 3)