1982-04-29-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
tk". 6 VABA EESTLANE neljapäeval, 29. apriun 1982 — Thursday, April 29, 1982 Nr. 33
flCEBJ
POAT RISTSO NR. 1100 iHniniiHiiiiiiiiiiniiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiifiiiiiiiiiiiiiiiiii lllllililliil illlliillllilllilllllllllilHlllllllillllilllllillliilillUII
Spordimärkmeid
Maailmameistrivõistlused purjetamises
„Solingen"-klassis peeti
Ferthis, Austraalias, kus maailmameistritiitli
sai Austraalia mees-kond
Mark Bethwaitega roolis.
Hõbemedali sai samuti Austraalia
esindus, kuna proniksmedali said
ameeriklased.
Uus Meremaal Aucklandis peetud
võistlusel jooksis seni rahvusvaheliselt
tundmatu Anne Audain
5000 m ajaga 15.13,22, mis on
inglanna Paula Fudge nimel olevast
maaihnarekordist 1,29 sekundit
parem.
Rahvusvaheline Laskespordi Liit
esitas 1984. aasta Los Angelese
olümpiamängude organiseerimiskomiteele
ametliku protesti. Põhjuseks
on asjaolu, et olümpiatiir on
olümpiakülast 50 km kaugusel ja
sõiduks võistluspaigele kulub üle
tunni, mis on sportlastele väsitav.
Laskevõistlus
hdcsvlipüssist
Toronto Eesti õngitsejate ja Jahimeeste
Seltsi liikmete vaheline
laske\'Õistlus haavlipüssist korraldatakse
laupäeval, 15. mail* algusega
kell 40 hommikul Läti Jahi-klubi
„Berzaine" laskerajal. Võistlus
toimub Seltsi 25 aasta juubeli
rändkarikale ja seltsi poolt välja:
pandud auhindadele. Palume kõikide
laskehuviliste osavõttu. ,
Eesti suusatajate vauemast põlv-konnast
oli möödunud talvistel
„Vaba Eestlase" nr. 30 esiküljel
oleva foto allkirjas on sattunud eksitus,
tuleb lugeda: seisavad Karl
Talpak — abiesimees, Juhan Käis
— välissekretär^ Albert • Lukk ^
abilaefcur, teida Laanemets— abi-setoetär
jne. Viimase nimi oli pildiallkirjast
eksikonibel välja jäänud.
Toimetusele sacsdetud
kirjandus
Ain Kalmus, MEIL POLE JÄÄ-
DAVAT LINNA. Neljas köide mälestusi.
Eesti Kirjanike Kooperatiiv,
Lund 1981. 197. lk.
ÜHISPANGA, UUDISED XXVI
(1982). Sisus: J. Künnapuu „lnflat-
»sioon aja luubis'', A. Kütt,^Toronto
Eesti ühispank 1981. aastal", H.
;[ Urm „Refcordilised arvud laenute-
\ gevuses 1981. aai^tal", Karl Arro
i „Alati eestlaskonna teenistuses'S
I A. Park „Rügi eelarve", E. Run-
; ge „Kotkajärve Uudismaa", E. Ku-
>5 ris „Muudatusi ühispanga juhtkon-r
nas ja ametkonnas" ja „Ants Eric
Kerson, In memoriam". Tekstiosade
vahel Ants Kütti fotosid.
VALGUS nr. 5 —1982. Neljaküm-neüheksandat
aastakäiku käivas
evangeelses kuukirjas on avaldatud:
A. Laur „SõnakuulelUc süda",
H. Söderholm,,Kannatus", Salme
Kahu luuletus „Tunnistus Issanda
ustavusest", S-m tõlgitud „Barna-bas",
N. Roos „Norrköpingist
Rootsist", G. Raberth «Kolmekordne
pühitsus", A. Leesment
Jumal peab meeles ega unusta",
E. Kiil ,,Nelipühi ärkamine Eestis'
' ja lühemaid kirjutusi.
n asacoa
r
M H 10
m • •
m
12
M 9 13
V B b
ü 9 • /5
M ' i
24
Ü • . 1 23 m B l i 1
—
• 26 B •
30 32 33 • 34
\ H II • B • • 1,. • 37 • • 39 M 40 i • i hi • li
42 4S
RAAMATUID
MÜÜGIL ..VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saatt
2.—
3. -
10.—
2.—
7.5®
3.S®
Fõikread: 1. Osa näidendist, 6.
Loom, 10. Aedvili, 11. Sõjagaas,
12. Pealinn Ameerikas, 13. Tap-ma,
14. Võõrasema, 16. Kehaosad,
18. Pude, 19. Moodne, 22.
Ligidal, inglise keeles, 24. Koht
kirikus, 25. Vaade,: seisukoht, 27.
Üks Joosepi poegadest, 29. Vaga
. . . —' F. E. Sillanpää teos, 32.
Hispaania naisenimi, 35. Teravili,
36. Tuli, 37. Tujukus, isemeelne
USURÄNDUR nr. 2 - 1982. Si-võistlustel
aktiivne Tlieo Vellencl, sus: T. Proos „Punane nöör", N.
kes sageli oli esimeste hulgas. Roos Kas hüüad hoosianna või
Foto: H. Kivilö poo''risti!",E. Toompuu ,,Tõeteri
sõnasalvest", A. Roos „Ja sõna
pandi kirja", WH J,,Seitse kogudust",
B. Graham „Loendamatud
ingUd", S. Sjöberg „Kui Issanda
inglid end ilmutavad", „Usuiise ärkamise
algus Eestis", E. Mänd
„K.L. Marley mälestuseks", P.
Kaups „K.L. Marleyd mälestades,
H. ja I. Heneise,,Haiiti", nende
vahel vaimulikke luuletusi, V.R.
Hiiumaa ärkamise lOO^aastane juubel",
teateid ja kroonikat
AJA KIRI — September 1981.
Sisus „Kuhu koondada jõud?",
Amandus Eksüüs Kellele kuulub
kiri?", „Toimetaja tupikus", %.
Susi j,Looming 81", R. Toi ,;§ongs
from Estonia", E. Järvesoo „Tar-tu
ajalugu", Käsu Hans ,,0h! ma
waene Tardo-liin", A. Kaasik„Va-nemuiseta"
Tartu", V. Salo vestlus
Hardu Keck'iga,,,Sydney noor-teleht",
M. Valgemäe,, „ Estonia"
ooper inglise kriitikas", L Mikiver
„SürreaUst" Ehin", V. Salo „Sü-viti",
F. Oinas „Lugeja veerg",
NEWSLETTER FROM BEfflND
THE IRON CURTAIN / neports on
Communist Activities in Eastem
Europe, nr. 511 i - 1981. Eesti Rahvusfondi
väljaanne. 32 lk.
tuju, 39. FilooU 40. Katki, 41.
Riidesort, 42. Muistne Eesti maakond,
43. Ette tundma.
Püstread: 1. Kummaline, imelik,
2. Põllumajanduslik, 3. Ameerika
kirjanik, 4. Petserimaa elanik,
5. Pilli häälestama, vanemas keeles,
7. Emane koer, 8. Ronga teine
nimi, 9. End. kihelkond Pärnumaal,
12. Mitte võõrad, 15. Ruum
karistuse kandmiseks, 16. Peamiselt
metsatööstuses esinev elukutse,
17. Hoiab laeva paigal, 20.
Väike loom, 21. Laevale hädaohtlikud,
23. Tee... — omaaegne
suurfilm, 26. Seda on näiteks president
või kuningas, 28. Lava,
kõrgendatud põrandaosa, 29. Vee
vool, 30. Kiu-eim liiklusvahend,
31. Eesti helilooj a, 3 3. Kohanimi
Virumaal, 34. Sadamalinn Ukrainas,
37. Lind, 38. O. Lutsu teos.
RISTSÕNA Nr. 1099
LAHENDUS
Poikread: 1. Ottawa, 5. Alamal,
9. Habakuk, 10. Karl, 11. Tuul,
13. Ikla, 15, Dott, 17. Koa, 18.
Isase, 21. Toi, 22. Annus, 23.
Luisk, 24. Lepik, 25. Linda, 27.
Evald, 30. Onu, 31. Meran, 35.
Eedi, 37. Liu-, 38. Iiri, 40. Avas,
42. Vasikas, 43. Vähene, 44.
Kanton.
FüstTfads 1. Ontika, 2. Ahaa, 3.
War, 4. Ablas, 5. Aktus, 6. Luu,
7. Akud, 8. Lattik, 10. Klan, 12.
Loti, 14. Kondine, 16. Toselli, 18.
Islam, 19. Amper, 20. Elken, 25.
Loetav, 26. Nudi, 28. Apis, 29.
Darwin, 32. Elise, 33. Atakk, 36.
Iive, 37. Lasn, 39. Ran, 41. Vaa.
EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT
ESTONIAN SCOUTING
Fred Limberg — ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA ^afik ja maalija
A. Käbin — VAIM JA MULD
Ivar Ivask — ELUKOGU
L. Kaagjärv — AASTAPÜHAD
pübUteoloogilisi vaatlusi ^'^^
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST
Evald Mänd — AASTATE PÄRAND
(kolmas valimik vaimulikke vaatlusi)
Juhan Kangur — VAIM, VÕIM JA VABADUS
Hanno Kompus — KUSTUMATA NÄLG
KUNSTI JÄRELE
Anna Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM
Herbert Michelson — KODUMAALT VÖÕRjSILE 10.—
Hcrbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL 3.—
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Herbert Michelson — EESTI RADADELT 9^
ESTONIAN OFMCLiL GUIDE 5.—
Paul Laan —MÕTTELEND —püte ja peegeldoJsS 5.—
Eduard Krants — LUMELHTLASED
(luuletuskogu) £ 3.—
August Kuhja — KADUNUD KODUD —
mälestused 4.—
August Kuhja — MÄLESTUSI KODUSAARELT 2.—
Ilona Laaman — MIS NEED SIPELGAD
(luuletuskogu) 3o—
Aitrand Roos — JUMALAGA, KARS lA
ERZURUM ^ 4.—
Ants Vomm — VARJUD Gmdetuskogu) . ; . 8.—
Salme Ekbaum — AJATAR Oadetn^ogu) 4.—
Ants Vomm — RISTSÕNAD I 2.50
Ants Vomm — RISTSÕNAD U 2.25
Ants Vomm —• MINU HING Guuletuskogin) 20.—
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS ' 5.—
Johan Pitka — RAIUSõLMED 8.80
Urve Karuks --r KODAKONDÜR (Imdetoslsogn) 6.—
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES
(luuletuskogu) 1.50
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL j
Ouuletuskogn) 2.75
Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES? 14.—
Einar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNAST 16.21)
VARRAKU JUTULEHT — KUS ON
NEEME VANAVAARA?
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS
VARRAK — kevad 1982 5.—
E. Uustalu — TAGURPIDI SÕUDES
(Mälestusi 1914—1943) 18.—
A, Roos — RÄNDAMAIE (luluefuskogi) 6.—
RAAMATUID LASTELE:
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat histele) 3.—
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele yänib^kis) 4.—-
ÕPETA MIND LUGEMA U (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele vänltrilkis) 5.—
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3.—
PIKKE MIKKE — Tuttsaha ja vuttsaba 2.50
$1.--
.JS
.70
.50
,70
$1.-
$ L -
.35
.50
.50
.85
J5
.50
.50
.50
.50
.40
..30
.30
o30
.20
JO
.30
.50
.30
.30
.30
o30
.30
.30
.50
.50
.50
.70
.50
l .—
.70"
.50
.40
.40
.50
.50
ffliHiflitniHiiiiiiiiiiifiiiiiiiiniiiiiHiniiiiiiiiitniiHiiiiniiiHiiHUiniim _ : $_
mmmmm
23.
Ja siin too luupainaja nüüd seisis
näoga, nagu läheks terve maailm
hukka, sest et ta ei jõudnud
jaama ühel ajal ^õbra ja minu
Õega.
Ta oli päris mures. Peab^ ütle^
ma, et,mõni mees näeb palju kenam
välja, kui tal on murelik ja
ärritatud ilme, kui .siis, kui ta on
heas tujus. Ja luupainaja oli seda
laadi mees; Ehk küll ma olen vihanud
seda olendit ja kole ta oli
ju ka oma „mahajäetud ohvitseri"
looga, kuid pean küll ütlema, et
praegusel momendil ta oli päris
kena. Ta oli- poisilik-ja lihtne oma'
ärevuses ja ma unustasin, et olime
sõjajalal ning noogutasin talle julgustavalt.
„Pole viga," ütlesin, „see pole
ju teie $üü. Ja kuigi õde läheb
arsti juurde ilma et saaksin ta
kätt hoida, ei lähe ju ka veel maa-^
ilm hukka. Ta ei lase end küll uimastada,
aga nad seda valu ikka
vähendavad. Ta kindlasti ei tunne
üldse midagi."
ütlesin seda samas toonis nagu
koduski olin kõnelnud Nancy
hambavalust, sest ma ei teadnud
ju, kas ta teadis, et see oli vaid
väljamõeldud lugu.
Ta uuris mind kangesti. Hakkasin
mõtlema, kas tal ehk aimu on
sellest loost, kui ta juba ütles:„Ma
kardan, teie õde on väga pahane
mulle." '
Siis mõtlesin jälle, et ta ei tea
midagi.
Kui tal asjast aimugi oleks olnud,
süs oleks ta ka saanud aru, et
kapten Mastersil ja Nancyl midagi
selle vastu ei oleks, kui nad meid
tervel päeval enam ei kohtaks.
Ütlesin sellepärast, ise istudes
ikka veel sõidukis, kuna tema seisis
keset teed nagu hunnik õnnetust:
,,Õde ei pahanduks sugugi!
Kardan, tal oli nii tugev hambavalu,
et tal täiesti ükskõik on, kes
temaga kaasas on. Peaasi, et hammas
välja saab. Võime, või teie vähemalt
minna järgmise taluni või
kõrtsini ja katsuda sealt saada
mingit sõidukit."
„Jah, kõik, on ju väga kena,
mõtlesin isegi sellest," ütles väike
härra Lascelles ikka veel lohutamatu
häälega, ,,kuid ~ "
Siinjuures ta nagu tegi mingi
seesmise otsuse. Vaatas mulle otsa
ja ütles: „Tahan teilt midagi küsida.
Kas te teate asjast? —- See tähendab,
kas teate, et kogu see
hambavalu on vaid ettekääne?"
,,Jah, tean kõik," vastasin, sest
mulle ei jäänud muud üle, kui ta
näis kõik teadvat. ,
„Kas tõesti teate kõik?" kordas
ta. „Kas kõike?"
,,Jah," vastasin.
Siis ta ütles: „Noh, siis saate
isegi aru, miks see asi nii täbdr
on, et ine ei jõua sinna õigeiks
ajaks." '
Väga mõistatuslik.
„Mida te mõtlete sellega?" küsisin.
Ta vaatles mind.
„Kuidas, preili Eliisabet, ütlesite
ju, et teate kõik." ;
„Muidugi tean," vastasin kannatamatult.
Tean, et Nancyl ei
ole hambavalu sama hästi kui tal
pole pidalitõbe. Tean, et see on
vaid ettekääne, et olla teie sõbra
kapten Mastersiga linnas, süüa
seal lõunat ja minna mõnele päevasele
etendusele teatrisse ja mida
veel kõik."
«Etendusele? Päevasele?" hüüdis
luupainaja kriiskava häälega..
Siis naeris oma tavalist kõva
naeru umb^s kaks minutit ja tõsines
uuesti: „Kui te nii mõtlete, siis
te ei teagi, mispärast me linna sõidame?"
Mida ta ometi mõtles?
„Rääkige mulle, mis te teate,"
ütlesin talle. ,,Aga kohe." Kuid ta
ei vastanud ja püüdis vaid närida
oma mokahabet, mis tal aga ei
õnnestunud, sest tal oli seda umbes
sama vähe nagu minul silma-ripsmeid.
ümises vaid:„Miks Har-ry
Masters ei öelnud mulle siis^
kui palju keegi asjast teab, selle
asemel et jätab kõik nii juhuse
hoolde?"
„Teie olete see, kes jätab kõik
juhuse hoolde," vaidlesin sõidukist.
„Jumala pärast, rääkige mulle
ometi, mida kapten Masters
oleks pidanud teüe ütlema."
- Luupainaja avas suu. .
Kuid sel momendil nägime autot
tulevat ümber järgmise käänaku
ja jalamaid oli härra Lascelles
valmis teda kinni pidama. Sõiduk
tuli jaamast ja teda juhtis naine.
Peas oli tal müts, mis ulatus
peaaegu suui;ii, ja seljas palitu
nahkkraega, inis omakorda ulatus
nii kõrgele, et võimatu oli näha,j
mis nägu see inimene õieti oli.
Väike härra Lascelles läks talle
lähemale, tervitas, kui auto käiku
vähendas, ja algas: ,,Ma väga vabandan,
kuid —"
Kuid siis naine hüüdis rõõmsa
imestunud häälega: „Frankie,
Frankie!"
„No. kas - pole! Tõegoolest see
on ju õde!'^ hüüdis häitas Lascel-
Siis ta ütles: „See tähendab õnne,
et kohtan teid siin." Ja minu
poole pöördudes: „Lubake tutvustada
üht mu vana sõpra. —• See
on preili' Eliisabet Verdeley sealt
korterist, kus ma praegu peatun,"
seletas ta naisele. Ja see on preili
Gates."
„No lõpeta juba, Frankie, ja ütle,
et olen su põetaja," ütles naine
sõidukist oma' avameelse naeruga.
„Põetasin teda nimelt pimesoolelõikuse
ajal."
" „ J a oleksingi eluga lõpuarve
teinud, kui poleks teda päästmas
olnud," ütles luupainaja tõsise
näoga. „01in talle küll suureks
vaevaks, kuid läbi vedas."
„01gu pealegi, müles aga nüüd
häda seisab, Frankie? Mis me
neist vanust õrnust mälestusist ikka
välja kraabime. Kas masin ütles
üles?" , I
,,Jah, halb õnn," - ütles härra
Lascelles kahetsusega. „Tahtsime
preili Verdeleyga linna minna ja
— asi seisab nimelt sellest, et meil
on ees väga tähtis toiming, kus ei
tohi mingi hinna eest puududa.**
„Ah tõesti?" ütles naine, sihnit-sedes
mind kaunis uurivalt oma
nahkkrae tagant.
Vaatasin talle otsa avameelselt
ja resigneeritult, seega nagu tahtes
talle mõista anda, et mul pol^ sellest
loost ei vähem ega rohkem
teada kui tal endalgi. Tuli ta ju
vahele sel momendil, kui pidin just
teada saama selle salapärase loo
mu õe ja ta peigmehe kohta.
„Hea meelega viiksin teid linna,*'
ütles daam, „kuid mul endal
on ka tähtis, asjaõiendus teispool
Poriküla. Kas teate,; et mul on
nüüd oma väike haigla, linnasi haavatud
ohvitseride jaoks?" •••
„Kas tõesti? No hüva! Ühel heal
päeval ilmun ma siis jälle teie
juurde, kui sakslased on mulle juba
oma kuule tunda andnud,*' ütles
härra Lascelles ja jätkas: „Ega
me ei taha teid kinni pidada^ kui
teil kiire on, aga olge nii hea ja
saatke meile mõni päästja, kui läbite
Poriküla. Öelge näiteks sepa
juures, et ta saadaks ühe selli —
ükskõik kelle— see pole tähtis."
„Hea küll," vastas daam autost
ja haaras uuesti tüüri, heites mulle
pilgu^ kui paniliikuma oma sõiduki.
Tal blid rõõmsad, targad ja
V9idi pilkavad silmad. Vaatles
mind veel kord teravalt, enne kui
viipas käega jumalagajätuks. Ja
siis algasin uuesti: „Te peate mulle
ütlema, mis see kõik tähendab.
Tahtsite mulle just seletada, kui
teie sõber vahele tuli. Miks Nancy.
ja kapten Masters tähavd, et meie
kaieal oleksime?"
Härra Frank Lascelles tegi
veidra liigutuse oma pruunide^ kinnastatud
kätega. Tundusi, nagu ta
ajaks kõik- nelja tuulde laiali.
„Hüva. Ütlen teile siis, milles asi
seisab. Nad tahtsid, et me seal
oleksime, sest olin neile lubanud
tunnistajaks olla.*'
„Mis!" hüüdsin. „Tunnistajaks
laulatusel?"
„Just nii," ütles luupainaja pool
naerdes, pool kurvalt. ,,Olgu laulatus
kuitahes vaikne, aga tahetakse
ju ikka,, et vähemalt tunnista-jadki
juures oleksid.
Ja jätkas siis oma üllatust:
„Ja teie, preili Tuulepea —
preili Eliisabet, tahan öelda, pidite
pruutneitsi olema."
„Agajumala pärast -—kellelaulatus—
kelle pruutneitsi?" hüüdsin
nii ärritatult, et oleks olnud
päris hea, kui oleksin saanud võtta
kinni ta õlgadest ja raputada te^
da. Ta nägi välja kui mängukaru.
„,Keda teie siis arvate?" küsis
ta. „Hiljemini • või varemini saab
asi niikuinii teatavaks — nii siis,
muidugi oma õe ja Harry Mastersi
pruutneitsiks." •
„Nad tahavad abielluda?" kordasin
poolminestunult. „Abiellu-*
da?"
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 29, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-04-29 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820429 |
Description
| Title | 1982-04-29-06 |
| OCR text | tk". 6 VABA EESTLANE neljapäeval, 29. apriun 1982 — Thursday, April 29, 1982 Nr. 33 flCEBJ POAT RISTSO NR. 1100 iHniniiHiiiiiiiiiiniiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiifiiiiiiiiiiiiiiiiii lllllililliil illlliillllilllilllllllllilHlllllllillllilllllillliilillUII Spordimärkmeid Maailmameistrivõistlused purjetamises „Solingen"-klassis peeti Ferthis, Austraalias, kus maailmameistritiitli sai Austraalia mees-kond Mark Bethwaitega roolis. Hõbemedali sai samuti Austraalia esindus, kuna proniksmedali said ameeriklased. Uus Meremaal Aucklandis peetud võistlusel jooksis seni rahvusvaheliselt tundmatu Anne Audain 5000 m ajaga 15.13,22, mis on inglanna Paula Fudge nimel olevast maaihnarekordist 1,29 sekundit parem. Rahvusvaheline Laskespordi Liit esitas 1984. aasta Los Angelese olümpiamängude organiseerimiskomiteele ametliku protesti. Põhjuseks on asjaolu, et olümpiatiir on olümpiakülast 50 km kaugusel ja sõiduks võistluspaigele kulub üle tunni, mis on sportlastele väsitav. Laskevõistlus hdcsvlipüssist Toronto Eesti õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi liikmete vaheline laske\'Õistlus haavlipüssist korraldatakse laupäeval, 15. mail* algusega kell 40 hommikul Läti Jahi-klubi „Berzaine" laskerajal. Võistlus toimub Seltsi 25 aasta juubeli rändkarikale ja seltsi poolt välja: pandud auhindadele. Palume kõikide laskehuviliste osavõttu. , Eesti suusatajate vauemast põlv-konnast oli möödunud talvistel „Vaba Eestlase" nr. 30 esiküljel oleva foto allkirjas on sattunud eksitus, tuleb lugeda: seisavad Karl Talpak — abiesimees, Juhan Käis — välissekretär^ Albert • Lukk ^ abilaefcur, teida Laanemets— abi-setoetär jne. Viimase nimi oli pildiallkirjast eksikonibel välja jäänud. Toimetusele sacsdetud kirjandus Ain Kalmus, MEIL POLE JÄÄ- DAVAT LINNA. Neljas köide mälestusi. Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund 1981. 197. lk. ÜHISPANGA, UUDISED XXVI (1982). Sisus: J. Künnapuu „lnflat- »sioon aja luubis'', A. Kütt,^Toronto Eesti ühispank 1981. aastal", H. ;[ Urm „Refcordilised arvud laenute- \ gevuses 1981. aai^tal", Karl Arro i „Alati eestlaskonna teenistuses'S I A. Park „Rügi eelarve", E. Run- ; ge „Kotkajärve Uudismaa", E. Ku- >5 ris „Muudatusi ühispanga juhtkon-r nas ja ametkonnas" ja „Ants Eric Kerson, In memoriam". Tekstiosade vahel Ants Kütti fotosid. VALGUS nr. 5 —1982. Neljaküm-neüheksandat aastakäiku käivas evangeelses kuukirjas on avaldatud: A. Laur „SõnakuulelUc süda", H. Söderholm,,Kannatus", Salme Kahu luuletus „Tunnistus Issanda ustavusest", S-m tõlgitud „Barna-bas", N. Roos „Norrköpingist Rootsist", G. Raberth «Kolmekordne pühitsus", A. Leesment Jumal peab meeles ega unusta", E. Kiil ,,Nelipühi ärkamine Eestis' ' ja lühemaid kirjutusi. n asacoa r M H 10 m • • m 12 M 9 13 V B b ü 9 • /5 M ' i 24 Ü • . 1 23 m B l i 1 — • 26 B • 30 32 33 • 34 \ H II • B • • 1,. • 37 • • 39 M 40 i • i hi • li 42 4S RAAMATUID MÜÜGIL ..VABA EESTLASE" TALITUSES Hind Saatt 2.— 3. - 10.— 2.— 7.5® 3.S® Fõikread: 1. Osa näidendist, 6. Loom, 10. Aedvili, 11. Sõjagaas, 12. Pealinn Ameerikas, 13. Tap-ma, 14. Võõrasema, 16. Kehaosad, 18. Pude, 19. Moodne, 22. Ligidal, inglise keeles, 24. Koht kirikus, 25. Vaade,: seisukoht, 27. Üks Joosepi poegadest, 29. Vaga . . . —' F. E. Sillanpää teos, 32. Hispaania naisenimi, 35. Teravili, 36. Tuli, 37. Tujukus, isemeelne USURÄNDUR nr. 2 - 1982. Si-võistlustel aktiivne Tlieo Vellencl, sus: T. Proos „Punane nöör", N. kes sageli oli esimeste hulgas. Roos Kas hüüad hoosianna või Foto: H. Kivilö poo''risti!",E. Toompuu ,,Tõeteri sõnasalvest", A. Roos „Ja sõna pandi kirja", WH J,,Seitse kogudust", B. Graham „Loendamatud ingUd", S. Sjöberg „Kui Issanda inglid end ilmutavad", „Usuiise ärkamise algus Eestis", E. Mänd „K.L. Marley mälestuseks", P. Kaups „K.L. Marleyd mälestades, H. ja I. Heneise,,Haiiti", nende vahel vaimulikke luuletusi, V.R. Hiiumaa ärkamise lOO^aastane juubel", teateid ja kroonikat AJA KIRI — September 1981. Sisus „Kuhu koondada jõud?", Amandus Eksüüs Kellele kuulub kiri?", „Toimetaja tupikus", %. Susi j,Looming 81", R. Toi ,;§ongs from Estonia", E. Järvesoo „Tar-tu ajalugu", Käsu Hans ,,0h! ma waene Tardo-liin", A. Kaasik„Va-nemuiseta" Tartu", V. Salo vestlus Hardu Keck'iga,,,Sydney noor-teleht", M. Valgemäe,, „ Estonia" ooper inglise kriitikas", L Mikiver „SürreaUst" Ehin", V. Salo „Sü-viti", F. Oinas „Lugeja veerg", NEWSLETTER FROM BEfflND THE IRON CURTAIN / neports on Communist Activities in Eastem Europe, nr. 511 i - 1981. Eesti Rahvusfondi väljaanne. 32 lk. tuju, 39. FilooU 40. Katki, 41. Riidesort, 42. Muistne Eesti maakond, 43. Ette tundma. Püstread: 1. Kummaline, imelik, 2. Põllumajanduslik, 3. Ameerika kirjanik, 4. Petserimaa elanik, 5. Pilli häälestama, vanemas keeles, 7. Emane koer, 8. Ronga teine nimi, 9. End. kihelkond Pärnumaal, 12. Mitte võõrad, 15. Ruum karistuse kandmiseks, 16. Peamiselt metsatööstuses esinev elukutse, 17. Hoiab laeva paigal, 20. Väike loom, 21. Laevale hädaohtlikud, 23. Tee... — omaaegne suurfilm, 26. Seda on näiteks president või kuningas, 28. Lava, kõrgendatud põrandaosa, 29. Vee vool, 30. Kiu-eim liiklusvahend, 31. Eesti helilooj a, 3 3. Kohanimi Virumaal, 34. Sadamalinn Ukrainas, 37. Lind, 38. O. Lutsu teos. RISTSÕNA Nr. 1099 LAHENDUS Poikread: 1. Ottawa, 5. Alamal, 9. Habakuk, 10. Karl, 11. Tuul, 13. Ikla, 15, Dott, 17. Koa, 18. Isase, 21. Toi, 22. Annus, 23. Luisk, 24. Lepik, 25. Linda, 27. Evald, 30. Onu, 31. Meran, 35. Eedi, 37. Liu-, 38. Iiri, 40. Avas, 42. Vasikas, 43. Vähene, 44. Kanton. FüstTfads 1. Ontika, 2. Ahaa, 3. War, 4. Ablas, 5. Aktus, 6. Luu, 7. Akud, 8. Lattik, 10. Klan, 12. Loti, 14. Kondine, 16. Toselli, 18. Islam, 19. Amper, 20. Elken, 25. Loetav, 26. Nudi, 28. Apis, 29. Darwin, 32. Elise, 33. Atakk, 36. Iive, 37. Lasn, 39. Ran, 41. Vaa. EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT ESTONIAN SCOUTING Fred Limberg — ISAMAA EEST EDUARD RÜGA ^afik ja maalija A. Käbin — VAIM JA MULD Ivar Ivask — ELUKOGU L. Kaagjärv — AASTAPÜHAD pübUteoloogilisi vaatlusi ^'^^ Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST Evald Mänd — AASTATE PÄRAND (kolmas valimik vaimulikke vaatlusi) Juhan Kangur — VAIM, VÕIM JA VABADUS Hanno Kompus — KUSTUMATA NÄLG KUNSTI JÄRELE Anna Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM Herbert Michelson — KODUMAALT VÖÕRjSILE 10.— Hcrbert Michelson — SKAUTLIKUL TEEL 3.— Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.— Herbert Michelson — EESTI RADADELT 9^ ESTONIAN OFMCLiL GUIDE 5.— Paul Laan —MÕTTELEND —püte ja peegeldoJsS 5.— Eduard Krants — LUMELHTLASED (luuletuskogu) £ 3.— August Kuhja — KADUNUD KODUD — mälestused 4.— August Kuhja — MÄLESTUSI KODUSAARELT 2.— Ilona Laaman — MIS NEED SIPELGAD (luuletuskogu) 3o— Aitrand Roos — JUMALAGA, KARS lA ERZURUM ^ 4.— Ants Vomm — VARJUD Gmdetuskogu) . ; . 8.— Salme Ekbaum — AJATAR Oadetn^ogu) 4.— Ants Vomm — RISTSÕNAD I 2.50 Ants Vomm — RISTSÕNAD U 2.25 Ants Vomm —• MINU HING Guuletuskogin) 20.— Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS ' 5.— Johan Pitka — RAIUSõLMED 8.80 Urve Karuks --r KODAKONDÜR (Imdetoslsogn) 6.— Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu) 1.50 Hannes Oja — TUNNETE PURDEL j Ouuletuskogn) 2.75 Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES? 14.— Einar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST 16.21) VARRAKU JUTULEHT — KUS ON NEEME VANAVAARA? V. Veedam — LURICH AMEERIKAS VARRAK — kevad 1982 5.— E. Uustalu — TAGURPIDI SÕUDES (Mälestusi 1914—1943) 18.— A, Roos — RÄNDAMAIE (luluefuskogi) 6.— RAAMATUID LASTELE: KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat histele) 3.— ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele yänib^kis) 4.—- ÕPETA MIND LUGEMA U (õppe- ja tööraamat eelkooliealistele lastele vänltrilkis) 5.— EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3.— PIKKE MIKKE — Tuttsaha ja vuttsaba 2.50 $1.-- .JS .70 .50 ,70 $1.- $ L - .35 .50 .50 .85 J5 .50 .50 .50 .50 .40 ..30 .30 o30 .20 JO .30 .50 .30 .30 .30 o30 .30 .30 .50 .50 .50 .70 .50 l .— .70" .50 .40 .40 .50 .50 ffliHiflitniHiiiiiiiiiiifiiiiiiiiniiiiiHiniiiiiiiiitniiHiiiiniiiHiiHUiniim _ : $_ mmmmm 23. Ja siin too luupainaja nüüd seisis näoga, nagu läheks terve maailm hukka, sest et ta ei jõudnud jaama ühel ajal ^õbra ja minu Õega. Ta oli päris mures. Peab^ ütle^ ma, et,mõni mees näeb palju kenam välja, kui tal on murelik ja ärritatud ilme, kui .siis, kui ta on heas tujus. Ja luupainaja oli seda laadi mees; Ehk küll ma olen vihanud seda olendit ja kole ta oli ju ka oma „mahajäetud ohvitseri" looga, kuid pean küll ütlema, et praegusel momendil ta oli päris kena. Ta oli- poisilik-ja lihtne oma' ärevuses ja ma unustasin, et olime sõjajalal ning noogutasin talle julgustavalt. „Pole viga," ütlesin, „see pole ju teie $üü. Ja kuigi õde läheb arsti juurde ilma et saaksin ta kätt hoida, ei lähe ju ka veel maa-^ ilm hukka. Ta ei lase end küll uimastada, aga nad seda valu ikka vähendavad. Ta kindlasti ei tunne üldse midagi." ütlesin seda samas toonis nagu koduski olin kõnelnud Nancy hambavalust, sest ma ei teadnud ju, kas ta teadis, et see oli vaid väljamõeldud lugu. Ta uuris mind kangesti. Hakkasin mõtlema, kas tal ehk aimu on sellest loost, kui ta juba ütles:„Ma kardan, teie õde on väga pahane mulle." ' Siis mõtlesin jälle, et ta ei tea midagi. Kui tal asjast aimugi oleks olnud, süs oleks ta ka saanud aru, et kapten Mastersil ja Nancyl midagi selle vastu ei oleks, kui nad meid tervel päeval enam ei kohtaks. Ütlesin sellepärast, ise istudes ikka veel sõidukis, kuna tema seisis keset teed nagu hunnik õnnetust: ,,Õde ei pahanduks sugugi! Kardan, tal oli nii tugev hambavalu, et tal täiesti ükskõik on, kes temaga kaasas on. Peaasi, et hammas välja saab. Võime, või teie vähemalt minna järgmise taluni või kõrtsini ja katsuda sealt saada mingit sõidukit." „Jah, kõik, on ju väga kena, mõtlesin isegi sellest," ütles väike härra Lascelles ikka veel lohutamatu häälega, ,,kuid ~ " Siinjuures ta nagu tegi mingi seesmise otsuse. Vaatas mulle otsa ja ütles: „Tahan teilt midagi küsida. Kas te teate asjast? —- See tähendab, kas teate, et kogu see hambavalu on vaid ettekääne?" ,,Jah, tean kõik," vastasin, sest mulle ei jäänud muud üle, kui ta näis kõik teadvat. , „Kas tõesti teate kõik?" kordas ta. „Kas kõike?" ,,Jah," vastasin. Siis ta ütles: „Noh, siis saate isegi aru, miks see asi nii täbdr on, et ine ei jõua sinna õigeiks ajaks." ' Väga mõistatuslik. „Mida te mõtlete sellega?" küsisin. Ta vaatles mind. „Kuidas, preili Eliisabet, ütlesite ju, et teate kõik." ; „Muidugi tean," vastasin kannatamatult. Tean, et Nancyl ei ole hambavalu sama hästi kui tal pole pidalitõbe. Tean, et see on vaid ettekääne, et olla teie sõbra kapten Mastersiga linnas, süüa seal lõunat ja minna mõnele päevasele etendusele teatrisse ja mida veel kõik." «Etendusele? Päevasele?" hüüdis luupainaja kriiskava häälega.. Siis naeris oma tavalist kõva naeru umb^s kaks minutit ja tõsines uuesti: „Kui te nii mõtlete, siis te ei teagi, mispärast me linna sõidame?" Mida ta ometi mõtles? „Rääkige mulle, mis te teate," ütlesin talle. ,,Aga kohe." Kuid ta ei vastanud ja püüdis vaid närida oma mokahabet, mis tal aga ei õnnestunud, sest tal oli seda umbes sama vähe nagu minul silma-ripsmeid. ümises vaid:„Miks Har-ry Masters ei öelnud mulle siis^ kui palju keegi asjast teab, selle asemel et jätab kõik nii juhuse hoolde?" „Teie olete see, kes jätab kõik juhuse hoolde," vaidlesin sõidukist. „Jumala pärast, rääkige mulle ometi, mida kapten Masters oleks pidanud teüe ütlema." - Luupainaja avas suu. . Kuid sel momendil nägime autot tulevat ümber järgmise käänaku ja jalamaid oli härra Lascelles valmis teda kinni pidama. Sõiduk tuli jaamast ja teda juhtis naine. Peas oli tal müts, mis ulatus peaaegu suui;ii, ja seljas palitu nahkkraega, inis omakorda ulatus nii kõrgele, et võimatu oli näha,j mis nägu see inimene õieti oli. Väike härra Lascelles läks talle lähemale, tervitas, kui auto käiku vähendas, ja algas: ,,Ma väga vabandan, kuid —" Kuid siis naine hüüdis rõõmsa imestunud häälega: „Frankie, Frankie!" „No. kas - pole! Tõegoolest see on ju õde!'^ hüüdis häitas Lascel- Siis ta ütles: „See tähendab õnne, et kohtan teid siin." Ja minu poole pöördudes: „Lubake tutvustada üht mu vana sõpra. —• See on preili' Eliisabet Verdeley sealt korterist, kus ma praegu peatun," seletas ta naisele. Ja see on preili Gates." „No lõpeta juba, Frankie, ja ütle, et olen su põetaja," ütles naine sõidukist oma' avameelse naeruga. „Põetasin teda nimelt pimesoolelõikuse ajal." " „ J a oleksingi eluga lõpuarve teinud, kui poleks teda päästmas olnud," ütles luupainaja tõsise näoga. „01in talle küll suureks vaevaks, kuid läbi vedas." „01gu pealegi, müles aga nüüd häda seisab, Frankie? Mis me neist vanust õrnust mälestusist ikka välja kraabime. Kas masin ütles üles?" , I ,,Jah, halb õnn," - ütles härra Lascelles kahetsusega. „Tahtsime preili Verdeleyga linna minna ja — asi seisab nimelt sellest, et meil on ees väga tähtis toiming, kus ei tohi mingi hinna eest puududa.** „Ah tõesti?" ütles naine, sihnit-sedes mind kaunis uurivalt oma nahkkrae tagant. Vaatasin talle otsa avameelselt ja resigneeritult, seega nagu tahtes talle mõista anda, et mul pol^ sellest loost ei vähem ega rohkem teada kui tal endalgi. Tuli ta ju vahele sel momendil, kui pidin just teada saama selle salapärase loo mu õe ja ta peigmehe kohta. „Hea meelega viiksin teid linna,*' ütles daam, „kuid mul endal on ka tähtis, asjaõiendus teispool Poriküla. Kas teate,; et mul on nüüd oma väike haigla, linnasi haavatud ohvitseride jaoks?" ••• „Kas tõesti? No hüva! Ühel heal päeval ilmun ma siis jälle teie juurde, kui sakslased on mulle juba oma kuule tunda andnud,*' ütles härra Lascelles ja jätkas: „Ega me ei taha teid kinni pidada^ kui teil kiire on, aga olge nii hea ja saatke meile mõni päästja, kui läbite Poriküla. Öelge näiteks sepa juures, et ta saadaks ühe selli — ükskõik kelle— see pole tähtis." „Hea küll," vastas daam autost ja haaras uuesti tüüri, heites mulle pilgu^ kui paniliikuma oma sõiduki. Tal blid rõõmsad, targad ja V9idi pilkavad silmad. Vaatles mind veel kord teravalt, enne kui viipas käega jumalagajätuks. Ja siis algasin uuesti: „Te peate mulle ütlema, mis see kõik tähendab. Tahtsite mulle just seletada, kui teie sõber vahele tuli. Miks Nancy. ja kapten Masters tähavd, et meie kaieal oleksime?" Härra Frank Lascelles tegi veidra liigutuse oma pruunide^ kinnastatud kätega. Tundusi, nagu ta ajaks kõik- nelja tuulde laiali. „Hüva. Ütlen teile siis, milles asi seisab. Nad tahtsid, et me seal oleksime, sest olin neile lubanud tunnistajaks olla.*' „Mis!" hüüdsin. „Tunnistajaks laulatusel?" „Just nii," ütles luupainaja pool naerdes, pool kurvalt. ,,Olgu laulatus kuitahes vaikne, aga tahetakse ju ikka,, et vähemalt tunnista-jadki juures oleksid. Ja jätkas siis oma üllatust: „Ja teie, preili Tuulepea — preili Eliisabet, tahan öelda, pidite pruutneitsi olema." „Agajumala pärast -—kellelaulatus— kelle pruutneitsi?" hüüdsin nii ärritatult, et oleks olnud päris hea, kui oleksin saanud võtta kinni ta õlgadest ja raputada te^ da. Ta nägi välja kui mängukaru. „,Keda teie siis arvate?" küsis ta. „Hiljemini • või varemini saab asi niikuinii teatavaks — nii siis, muidugi oma õe ja Harry Mastersi pruutneitsiks." • „Nad tahavad abielluda?" kordasin poolminestunult. „Abiellu-* da?" |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-04-29-06
