1985-09-17-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
l a t i o n a l Lijrary 5S253
Acquisitions Scction
OTTAWA, Ont. KLA om
Seconi dsss msiii .
ffegistration nsmber A B A O i E i S T L AS
xooz
Nr. 69 (3182) XXXIV aastakäik Teisipäeval, 17. septembril 1985 l^iesday, September 17,1985
ILMUB IGAL TEISIPÄEVAL
JANEUAPÄEVAL
ÜksikDumbri hind 70 cenlfi
uut paadipõgenikku üle Soome Rootsi
ärcihüppcaiaiie andis Soome valitsus ametiiky asumisioa
POR¥00 — Kaks, tõenäoliselt eestlasest meest ja üks naine said kolmekuulise
asumisioa Soome pärast vigastatud kummipaadiga Soome lahe ületamist. Ärahüppajad
otsustasid süski kohe jätkata oma reisi Rootsi. Soome ametivõunude ütelusej kohaseM
tähenda asumisioa andmine mingit muudatust Soome suhtumises ärahüppajaii^e<>
Esmaspäeval, 2. septembril Por-voo
lähedal asuval Lusholmi
(Glosholmi) saarel leitud ärahüppajad
teatasid oma algsest kavatsusest
mimia Rootsi. Soome ametivõimud
andsid neile asumisioa ja
naine ning teine meestest jätkasid
teekonda Rootsi.
Kolme balti rahva veteraniühingute juhid, vasakult leedulane S. Jokubaitis, lätlane E.
Ozols ja eestlane August Jurs Seedriord peetud Põhja-Ameerika Sõjameeste Päeval.
Foto: Tommy Tomson
Traditsiooniline ÄK tükeldati kaheks ürituseks
. Igasügiseneskautliku nooruse parlament -^aastakoosolek, ^
poolitati tänavu katseliselt gaidide ja skautide malevate nõupäevadeks ja aastapea°
koosolekuks, mis tounub Ihmas. Nõupäevad peeti 14./i5. septembri mdalalõpul sü-giskargel
Kotkajärvel 75 noortejuht osavõtul. Peakoosolek toimub Torontos pühapäeval,
6. oktoobril ja kestab ainult mõned tunnid.: Kõik otsused tehakse peakoosok
Nõupäevad algasid üldiselt laupäeva
hommikul lipu heiskamise,
palvuse ja tervitustega, mida toimetasid
gaidide imaleva juht Anne-
Mai Kaunismaa ja skautide maleva
juht Egbert Ruuge. Gaiderite Kogu
poolt tervitas gdr. Lisanne Vaher,
E. Gaidide Liidu peagaid gdr. Hilja
Kuutma tervitas kirjalikult.
Ühendriikide skaudinooruselt tõi
tervitusi skm. Linold Milles ja kutsus
Kanada noori tuleval suvel toi?
muvasse Järvemetsa juubelilaag-risse;
Toronto Eesti Skaudisõprade
Seltsi esimehe Lembit Pikkovi tervitused
andis edasi Heino Jõe,
Pärast avangut jagunesid noorte-juhid
üksuste kaupa oma nõupidamistele
—
Põhjala Tütred ©ma Järvetajre
Ja selle ümbrusesse, Rajaleidjate
Upkonna juMd oma Rajatarre,
Kalevid oma suurte majja ja
licmbitu oma külasse, iiuiatarre.
Lembitu pidas seal oma traditsioo;
nilist maapäeva, milleks tavaliselt
on kasutatud tervet nädalalõppu.
Kõikidel teistel toimusid ka oma
aastased peakoosolekud ja tegevusplaanide
koostamised. Samad nõupidamised
jätkusid pärast lõunasööki.
1 . '
õhtul kogunesid kõik noorte juhid
peamajja ühisele arutluskoosoleku-le,
mille sissejuhatuse tegi gdr.
Tiia Küttj Arutlusele tuli kogu
maailma skaudiliikumist puudutav
aktuaalne probleem — kas ja kuidas
oleks võimalik teostada gaidide
Ja skautide ühist tegevust. Paari
aastakümne eest alustati sellega
mõnedes skautluse maades.
Nüüd on n.n. KO-ED-skautlus järjest
levinenud. Eesti noortest tegutsevad
ühise malevana Rootsi, Austraalia
ja Saksamaa, eraldi ÖÖ ainult
Kanada Ja ühendriigid. Kanadas
on juba varem paljude aastate
jooksul seda küsimust refereeritud
ja kavandatud, tegudeni pole jõutud.
Praegu on tendents, et tüdru^
küd ise omal käel hakkavad küsimusi
lahendama.
Pärast skm. Kennet Meipoomi
analüütilist selgitust sellele probleemile,
jagati osavõtjad arutlus-
Tühmadesse ja anti nendele kätte
arutlusteemad. Tumii möödudes
tõi iga rühm oma aruüustulemused
avalikkuse ette ja nende kohta toimusid
veel üldised sõnavõtud.
üldiselt näis, et pooldati mmi&
üMst tegevust vamemates astmetes;
kus ükski ofganisatsioon
emam sugupHDlte eraldamist ei
harrasta. •
Pärast arutlust toimus peamajas
tants Ja kohvikus kerge maiustamine
Ja valguspiltide näitamiüe
Guelphis toimunud Kanada jambo-ree
Ja Soomes toimunud Mülu
suurlaagri vaadetest nmg sündmustest.
Soome suurlaagris viibis
kogu aja Rajaleidjate Upkonna
rühmajuht Lydia van der Veen ja
lühema külastuse laagrisse tegi
skautide maleva juht Egbert Ruuge^
Lembitu külas pii saun köetud
omadele Ja külalistele. •
Pühapäev algas jällegi lipuväljakul
Endel Rubergi palvuse.ja Egbert
Runge sissejuhatavate sõnadega.
Hommikul tegid tüdrukute- ja
poiste juhid eraldi oma malevate
töökavu nmg kogunesid ennelõunal
teisele arutluskoosolekule, mida
H. Liit tegi ettepafgefci
pidi Juhendama Lembitu Maleva
Juht Harold Kivi. Teenistusülesannete
tõttu nõupäevadelt lahkuma
sunnitult andis ta Juhendamise edasi
VeUo Sootsile Ja Ants Evardile.
Teemaks olid eesti skautluse tule»
viku küsimused Kanadas — liikmete
arvu langus, juhtimise
probleemid j.m. millega noorte-r
juMd iga päev peavad tegelema.
Sissejuhatuse tegi Ants Evard,
arutluse rakendas käiku Ja võttis
kokku Vella' Soots, üldine arvamus
oli, et eesti skautlus peab tmgima-ta
edasi viljelema eesti keelt Ja et
noorte juhtide pealekasvu eest tuleb
pidevalt ja asjatundlikult hoolitseda.
Lõunasöögile Järgnes osavõtjate
pildistamine4a gaidide Ja skautide
ühine tegevuskava arutlus. Varasel
pärastlõunal ütlesid malevate Juhid
osavõtnuile tänusõnu Ja langetati
sini-must-valge Kotkajärve peaväljakul.
Lembitu maapäeval Ja lip-kondade
koosolekutel tehtud otsused
avaldame meie lehe hilisemates
numbrites.
Soome välismaalaste büroo juhataja
Risto Veijalainen vaidleb rangelt
vastu, et seekordses ärahüp-pamises
oleks midagi erinevat varematega,
võrreldes. „Pole olnud
küsimus mingist erandist", ütles
Veijalainen ja põhjustas oma seisukohta
sellega, et. ta on olnud välismaalaste
büroo juhatajaks kaks
ja pool aastat ja oli esimest korda
kokkupuutes nõukogude ärahüppa-jatega.
Ta ei soovinud siiski mitte en-
Hiüstada, et tulevikus võiksid
ärahüppamised sageneda Soome
kui Eelstis leviib teade, et Soome
nõustub asumislubade andmisega
N. Lüdisst ärahüppajaile.
Ametlikest teateist ei selgu, kas
ärahüppajad olid eestlased või
muud nõukogude kodianikud. Ühel
ärahüppajaist oli Helsingis, Espoos
;Äst«*ar mehe telefonmuniberw^ Politr
sei võttis ühendust sellega ja es-pöolasel
lasti veidi rääkida oma
tuttavaga. Soomlane tunnistas hääle
tuttavaks. Sellega seoses selgus
ka, et ärahüppaja oli tutvunud
soomlasega kristlaste kogunemisel
Tallinnas, mis viitab sellele, et ärahüppajad
olid eestlased.
„Ee&ti Päevalehe" teatel on selgunud,
et tegemist on eesti neli-pühilastega,
kes nähtavasti tahtsid
pääseda usulisest jäHtamisest Eestis.
^•
Fõgenikud sõitsid Soomest edasi
Stokholmi korralise liinilaevaga,
kuhu nad saabmsid kolmapäeva
varahommiku!.
Selline sõit on teatavasti ohutu,
kuna dokumentide kontrolli ei esi-
•ne. .•
Pärast Stokholmi saabumist on
kolmik „kadunud", vähemalt esimesel
päeval nad ametivõimudelt
asüüli ei taotlenud. On' võimalik,
et nad siirdusid oma usukaaslaste
juurde.
Polevat võimatu, et seekordsed
paadipõgenikud said omamoodi
inspiratsiooni nelja nooruki põgenemisest
eelmise aasta kevadei,
mis samuti toimus kummipaadiga.
Kuid kõik põgenemised pole lõppenud
õnnelikult.i
Üks selline on teada: Soome ram-jüikul
leiti nimelt kmnmipaat põ«
geniku laibaga.
Hiljem selgus, et tegemist oli ühe
Tallinna raadio- ja televisioonimeT
hega, kes püüdis pääseda^ vabadusse.
Charta 77 soovitab uuendusi
— Tshehhoslovakkia inimõiguste grupp
Charta 77, märkides N. Lfidu invasiooni 17. aastapäeva,
kutsus üles valitsust reformideks, nagu on olnud teistes
Ida-Euroopa maades. Oma üleskutses maaliti masendav
püt invasioonijärgsest elust ja 196S. a. liberaliseerimise
programmi maha surumisest.
Viimastel aastatel Gustav Husa- Ms on samased poliitilised süs»
ki juhtimise aU on Tshehhoslovak- teemidj
kia võtnud üli-ortodokse kõmmu- mõned mis meenutavad Tshehho-nistliku
elulaadi, mis reflekteerib slovakkia reforme 60-ndais aas-
Moskva liini ilma kõrvale kaldumi- tais."
seta. Isegi riikide Juhid j mis surusid
CChhaarrttaa 7777 vväällijeenndduussee*s: ööeellddaakkssee-, j^^^j^^^^ ^ü^^le s^tõ^u^s^m^ &isev apmroitnse\ts seed a1si9 p6r8o,t-
„Fakt, et teised poliitilised SÜÜ- sessidega, mille eesmärk on teha
nad on võimalikud näitavad naa- majanduslikku ja poliitiüst olukor-berrükides
tehtavad ffeformid, da paindlikumaks.
. , • . . • - . . . . . . . . . . . . . . • «'
El»reaalsed arvud N. Uidu põllumajandiBes
Alandatud produktsiooni normid ei muuda tegelikkust
MOSKVA (Reuter) — N. Ludu juht MOihail Gorbatshov on andnud mõistta, et
N. Lüt l^õib tulevikus alandada oma teravUja produktsiooni norme. Lääne vaatlejate
kohaselt «n ka nued nonnid ebareaalsed |a tegelikkuses kättesaamatud.
WASfflNGTON — USA lükkas tagasi N. Lndn
Mihhail Gorbatshov! idee keemiliste relvade vaba tsooni
loomiseks põhjusel, öeldes et see on vana ettepanek, mis
võiks vähendada vaid püüdlusi ülemaailmsest keemiliste
relvade läbirääkimistest loobumisekso
Kohtumisel Lääne-Säksa poliitikutega
möödunud nädalal Gorbatshov
ütles, et sellise tsooni loomine
oleks teostatav, kui USA toetaks
seda. Ta lisas, et Moskva
võiks„garanteerida ja respekteerida"
igasugust kokkulepet.
Varssavi pakti riigid/ soovitasid
sellist kokkulepet, luua Euroopas
keemiliste relvade vaba tsoon juba
samuti on nad selle küsimuse
tõstnud üles ÜRO's, ka on
sellest räägitud relvasttise vähendamise
kongressidel.
Valge 'Maja esindaja ütles, et
USA tahab jätkata keemiliste relvade
produtseerimist vastukaaluks
N. Liidule kuni sellise keelu üle
pole läbiräägitud, kuid USA'l pole
siiski mitte plaanis keemiliste relvade
paigutamme Euroopasseo
Gorbatshov ütles Kasahstanis, et
ta peab minimaalseks saagiks ha^-
va lõikuse korral .200 miljonit tö%'
ni, kuna nornaaalne lõikus;põleks;
250 miljonit tpniii või enam. Lää^:
ne eksperdid tõlgitsevad seäa nüi
et Gorbat^hovi arvates pteaks keskmine
viljasaak viisaastakus olema
250 miljonit tonni. See oleks madalam
kui praegu kehtiva viisaastaku
ettenähtud keskmine saak
239 miljonit tonni, ent siiski ääretult
ebareaalne arvestades madalaid
saake viimaste aastate jooksul -
Gorbatshov ütles, et ülaltoodud
arvud moodustavad aluse põlluma»-
janduslikule strateegiale eelseisvateks
aastateks, mis tähendab, et
need võetakse järgmise viisaastaku,
1986—90, toodangu aluseks. „ T a
on. unistaja, kui ta arvab, et säärased
saagid on võimalikud," ütles
üks ekspert.
9,Nad ireflekteerivad N. Liida teravilja
vajadusi, mitte aga pöl-lumajanduse
potenteiaäii. •*
USA põllumajandusministeerium
ennustab N; Liidu 1985-nda aasta
saagiks 190 miljonit tonni, mis on
suurem kui läinudaastane saak 170
miljonit tonni ja järjekordselt
üheksas madal lõikus. ^ - ^ :
. Gorbatshov, kes on sündinud ja
üle? kasvanud koUiobsis, ütles, et
selleaastane saak oli suurem kill
möödunud aastal, ent arvusid ta ei
Gorbatshov olevat ka märkmud,
et tema arvates täidetataie Vilja
; | ^ ^ plaan Kasahstanis,
•"v'IJiiralis ja Siberis, -r;-
Ne^ alad tavaliselt produtseerivad
ühe kölinandiku kogii N: liidu
toodangust ja nende produktsioon
on kombekphaselt ikka madalam
plaanis ettenähtud normist.
Oma kõnes Gorbatshov tunnistas,
et halvad lõikused on sundit
nud valitsust kulutama välisvaluutat'viija
unpqrteefiniis^is; 1984-—
85 iõikusaastal kulutati selleks 55
mUJonit: USA dollarit.
Lääne väatleiadoMMatun^
et Gorbatshov, oma esimeses põllumajandust
käsitleyas kõnes,
ei tulnud välja mite ja p:ogres°
süysete ideedega toodangu tõst->
• iniseks.:'. '
Ta olevat lihtsalt korranud praegu
jõusolevat „toitlustamisprograto?
mi", mis pole erilisi tulemusi and-
:nud. V
,,PõlLiliselt ta näib uskuvat, et
nn.„tqitlustamispfogranun" on ikkagi
N. Liidu põllumajanduspoliitika
aluseks, mis suurendab pro^
duktiivsust," ütles üks vaatleja.
Gorbatshov kavandas „tpitlusta-nüsprogrammi"
1982, aastal, kui ta
oli Kommunistliku partei keskkomitee
põllumajanduse koordineerija.
Võibolla sellepärast ka olu^
kord, et pole mida^ uut N. Liidu
põllumajanduses. :
Eestlaste Progressiivsete Kohservat^
tolmiHh 23. sept kem9.0p Eesti l^ja keldanises saalos.
Järgneb keU 20.00
Kõnekoosolek
Koolinõukõgu kandidaat eelol^atd valimistel
;:••>• KÕIK TERETULNUD! ^ :
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 17, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-09-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850917 |
Description
| Title | 1985-09-17-01 |
| OCR text | l a t i o n a l Lijrary 5S253 Acquisitions Scction OTTAWA, Ont. KLA om Seconi dsss msiii . ffegistration nsmber A B A O i E i S T L AS xooz Nr. 69 (3182) XXXIV aastakäik Teisipäeval, 17. septembril 1985 l^iesday, September 17,1985 ILMUB IGAL TEISIPÄEVAL JANEUAPÄEVAL ÜksikDumbri hind 70 cenlfi uut paadipõgenikku üle Soome Rootsi ärcihüppcaiaiie andis Soome valitsus ametiiky asumisioa POR¥00 — Kaks, tõenäoliselt eestlasest meest ja üks naine said kolmekuulise asumisioa Soome pärast vigastatud kummipaadiga Soome lahe ületamist. Ärahüppajad otsustasid süski kohe jätkata oma reisi Rootsi. Soome ametivõunude ütelusej kohaseM tähenda asumisioa andmine mingit muudatust Soome suhtumises ärahüppajaii^e<> Esmaspäeval, 2. septembril Por-voo lähedal asuval Lusholmi (Glosholmi) saarel leitud ärahüppajad teatasid oma algsest kavatsusest mimia Rootsi. Soome ametivõimud andsid neile asumisioa ja naine ning teine meestest jätkasid teekonda Rootsi. Kolme balti rahva veteraniühingute juhid, vasakult leedulane S. Jokubaitis, lätlane E. Ozols ja eestlane August Jurs Seedriord peetud Põhja-Ameerika Sõjameeste Päeval. Foto: Tommy Tomson Traditsiooniline ÄK tükeldati kaheks ürituseks . Igasügiseneskautliku nooruse parlament -^aastakoosolek, ^ poolitati tänavu katseliselt gaidide ja skautide malevate nõupäevadeks ja aastapea° koosolekuks, mis tounub Ihmas. Nõupäevad peeti 14./i5. septembri mdalalõpul sü-giskargel Kotkajärvel 75 noortejuht osavõtul. Peakoosolek toimub Torontos pühapäeval, 6. oktoobril ja kestab ainult mõned tunnid.: Kõik otsused tehakse peakoosok Nõupäevad algasid üldiselt laupäeva hommikul lipu heiskamise, palvuse ja tervitustega, mida toimetasid gaidide imaleva juht Anne- Mai Kaunismaa ja skautide maleva juht Egbert Ruuge. Gaiderite Kogu poolt tervitas gdr. Lisanne Vaher, E. Gaidide Liidu peagaid gdr. Hilja Kuutma tervitas kirjalikult. Ühendriikide skaudinooruselt tõi tervitusi skm. Linold Milles ja kutsus Kanada noori tuleval suvel toi? muvasse Järvemetsa juubelilaag-risse; Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsi esimehe Lembit Pikkovi tervitused andis edasi Heino Jõe, Pärast avangut jagunesid noorte-juhid üksuste kaupa oma nõupidamistele — Põhjala Tütred ©ma Järvetajre Ja selle ümbrusesse, Rajaleidjate Upkonna juMd oma Rajatarre, Kalevid oma suurte majja ja licmbitu oma külasse, iiuiatarre. Lembitu pidas seal oma traditsioo; nilist maapäeva, milleks tavaliselt on kasutatud tervet nädalalõppu. Kõikidel teistel toimusid ka oma aastased peakoosolekud ja tegevusplaanide koostamised. Samad nõupidamised jätkusid pärast lõunasööki. 1 . ' õhtul kogunesid kõik noorte juhid peamajja ühisele arutluskoosoleku-le, mille sissejuhatuse tegi gdr. Tiia Küttj Arutlusele tuli kogu maailma skaudiliikumist puudutav aktuaalne probleem — kas ja kuidas oleks võimalik teostada gaidide Ja skautide ühist tegevust. Paari aastakümne eest alustati sellega mõnedes skautluse maades. Nüüd on n.n. KO-ED-skautlus järjest levinenud. Eesti noortest tegutsevad ühise malevana Rootsi, Austraalia ja Saksamaa, eraldi ÖÖ ainult Kanada Ja ühendriigid. Kanadas on juba varem paljude aastate jooksul seda küsimust refereeritud ja kavandatud, tegudeni pole jõutud. Praegu on tendents, et tüdru^ küd ise omal käel hakkavad küsimusi lahendama. Pärast skm. Kennet Meipoomi analüütilist selgitust sellele probleemile, jagati osavõtjad arutlus- Tühmadesse ja anti nendele kätte arutlusteemad. Tumii möödudes tõi iga rühm oma aruüustulemused avalikkuse ette ja nende kohta toimusid veel üldised sõnavõtud. üldiselt näis, et pooldati mmi& üMst tegevust vamemates astmetes; kus ükski ofganisatsioon emam sugupHDlte eraldamist ei harrasta. • Pärast arutlust toimus peamajas tants Ja kohvikus kerge maiustamine Ja valguspiltide näitamiüe Guelphis toimunud Kanada jambo-ree Ja Soomes toimunud Mülu suurlaagri vaadetest nmg sündmustest. Soome suurlaagris viibis kogu aja Rajaleidjate Upkonna rühmajuht Lydia van der Veen ja lühema külastuse laagrisse tegi skautide maleva juht Egbert Ruuge^ Lembitu külas pii saun köetud omadele Ja külalistele. • Pühapäev algas jällegi lipuväljakul Endel Rubergi palvuse.ja Egbert Runge sissejuhatavate sõnadega. Hommikul tegid tüdrukute- ja poiste juhid eraldi oma malevate töökavu nmg kogunesid ennelõunal teisele arutluskoosolekule, mida H. Liit tegi ettepafgefci pidi Juhendama Lembitu Maleva Juht Harold Kivi. Teenistusülesannete tõttu nõupäevadelt lahkuma sunnitult andis ta Juhendamise edasi VeUo Sootsile Ja Ants Evardile. Teemaks olid eesti skautluse tule» viku küsimused Kanadas — liikmete arvu langus, juhtimise probleemid j.m. millega noorte-r juMd iga päev peavad tegelema. Sissejuhatuse tegi Ants Evard, arutluse rakendas käiku Ja võttis kokku Vella' Soots, üldine arvamus oli, et eesti skautlus peab tmgima-ta edasi viljelema eesti keelt Ja et noorte juhtide pealekasvu eest tuleb pidevalt ja asjatundlikult hoolitseda. Lõunasöögile Järgnes osavõtjate pildistamine4a gaidide Ja skautide ühine tegevuskava arutlus. Varasel pärastlõunal ütlesid malevate Juhid osavõtnuile tänusõnu Ja langetati sini-must-valge Kotkajärve peaväljakul. Lembitu maapäeval Ja lip-kondade koosolekutel tehtud otsused avaldame meie lehe hilisemates numbrites. Soome välismaalaste büroo juhataja Risto Veijalainen vaidleb rangelt vastu, et seekordses ärahüp-pamises oleks midagi erinevat varematega, võrreldes. „Pole olnud küsimus mingist erandist", ütles Veijalainen ja põhjustas oma seisukohta sellega, et. ta on olnud välismaalaste büroo juhatajaks kaks ja pool aastat ja oli esimest korda kokkupuutes nõukogude ärahüppa-jatega. Ta ei soovinud siiski mitte en- Hiüstada, et tulevikus võiksid ärahüppamised sageneda Soome kui Eelstis leviib teade, et Soome nõustub asumislubade andmisega N. Lüdisst ärahüppajaile. Ametlikest teateist ei selgu, kas ärahüppajad olid eestlased või muud nõukogude kodianikud. Ühel ärahüppajaist oli Helsingis, Espoos ;Äst«*ar mehe telefonmuniberw^ Politr sei võttis ühendust sellega ja es-pöolasel lasti veidi rääkida oma tuttavaga. Soomlane tunnistas hääle tuttavaks. Sellega seoses selgus ka, et ärahüppaja oli tutvunud soomlasega kristlaste kogunemisel Tallinnas, mis viitab sellele, et ärahüppajad olid eestlased. „Ee&ti Päevalehe" teatel on selgunud, et tegemist on eesti neli-pühilastega, kes nähtavasti tahtsid pääseda usulisest jäHtamisest Eestis. ^• Fõgenikud sõitsid Soomest edasi Stokholmi korralise liinilaevaga, kuhu nad saabmsid kolmapäeva varahommiku!. Selline sõit on teatavasti ohutu, kuna dokumentide kontrolli ei esi- •ne. .• Pärast Stokholmi saabumist on kolmik „kadunud", vähemalt esimesel päeval nad ametivõimudelt asüüli ei taotlenud. On' võimalik, et nad siirdusid oma usukaaslaste juurde. Polevat võimatu, et seekordsed paadipõgenikud said omamoodi inspiratsiooni nelja nooruki põgenemisest eelmise aasta kevadei, mis samuti toimus kummipaadiga. Kuid kõik põgenemised pole lõppenud õnnelikult.i Üks selline on teada: Soome ram-jüikul leiti nimelt kmnmipaat põ« geniku laibaga. Hiljem selgus, et tegemist oli ühe Tallinna raadio- ja televisioonimeT hega, kes püüdis pääseda^ vabadusse. Charta 77 soovitab uuendusi — Tshehhoslovakkia inimõiguste grupp Charta 77, märkides N. Lfidu invasiooni 17. aastapäeva, kutsus üles valitsust reformideks, nagu on olnud teistes Ida-Euroopa maades. Oma üleskutses maaliti masendav püt invasioonijärgsest elust ja 196S. a. liberaliseerimise programmi maha surumisest. Viimastel aastatel Gustav Husa- Ms on samased poliitilised süs» ki juhtimise aU on Tshehhoslovak- teemidj kia võtnud üli-ortodokse kõmmu- mõned mis meenutavad Tshehho-nistliku elulaadi, mis reflekteerib slovakkia reforme 60-ndais aas- Moskva liini ilma kõrvale kaldumi- tais." seta. Isegi riikide Juhid j mis surusid CChhaarrttaa 7777 vväällijeenndduussee*s: ööeellddaakkssee-, j^^^j^^^^ ^ü^^le s^tõ^u^s^m^ &isev apmroitnse\ts seed a1si9 p6r8o,t- „Fakt, et teised poliitilised SÜÜ- sessidega, mille eesmärk on teha nad on võimalikud näitavad naa- majanduslikku ja poliitiüst olukor-berrükides tehtavad ffeformid, da paindlikumaks. . , • . . • - . . . . . . . . . . . . . . • «' El»reaalsed arvud N. Uidu põllumajandiBes Alandatud produktsiooni normid ei muuda tegelikkust MOSKVA (Reuter) — N. Ludu juht MOihail Gorbatshov on andnud mõistta, et N. Lüt l^õib tulevikus alandada oma teravUja produktsiooni norme. Lääne vaatlejate kohaselt «n ka nued nonnid ebareaalsed |a tegelikkuses kättesaamatud. WASfflNGTON — USA lükkas tagasi N. Lndn Mihhail Gorbatshov! idee keemiliste relvade vaba tsooni loomiseks põhjusel, öeldes et see on vana ettepanek, mis võiks vähendada vaid püüdlusi ülemaailmsest keemiliste relvade läbirääkimistest loobumisekso Kohtumisel Lääne-Säksa poliitikutega möödunud nädalal Gorbatshov ütles, et sellise tsooni loomine oleks teostatav, kui USA toetaks seda. Ta lisas, et Moskva võiks„garanteerida ja respekteerida" igasugust kokkulepet. Varssavi pakti riigid/ soovitasid sellist kokkulepet, luua Euroopas keemiliste relvade vaba tsoon juba samuti on nad selle küsimuse tõstnud üles ÜRO's, ka on sellest räägitud relvasttise vähendamise kongressidel. Valge 'Maja esindaja ütles, et USA tahab jätkata keemiliste relvade produtseerimist vastukaaluks N. Liidule kuni sellise keelu üle pole läbiräägitud, kuid USA'l pole siiski mitte plaanis keemiliste relvade paigutamme Euroopasseo Gorbatshov ütles Kasahstanis, et ta peab minimaalseks saagiks ha^- va lõikuse korral .200 miljonit tö%' ni, kuna nornaaalne lõikus;põleks; 250 miljonit tpniii või enam. Lää^: ne eksperdid tõlgitsevad seäa nüi et Gorbat^hovi arvates pteaks keskmine viljasaak viisaastakus olema 250 miljonit tonni. See oleks madalam kui praegu kehtiva viisaastaku ettenähtud keskmine saak 239 miljonit tonni, ent siiski ääretult ebareaalne arvestades madalaid saake viimaste aastate jooksul - Gorbatshov ütles, et ülaltoodud arvud moodustavad aluse põlluma»- janduslikule strateegiale eelseisvateks aastateks, mis tähendab, et need võetakse järgmise viisaastaku, 1986—90, toodangu aluseks. „ T a on. unistaja, kui ta arvab, et säärased saagid on võimalikud," ütles üks ekspert. 9,Nad ireflekteerivad N. Liida teravilja vajadusi, mitte aga pöl-lumajanduse potenteiaäii. •* USA põllumajandusministeerium ennustab N; Liidu 1985-nda aasta saagiks 190 miljonit tonni, mis on suurem kui läinudaastane saak 170 miljonit tonni ja järjekordselt üheksas madal lõikus. ^ - ^ : . Gorbatshov, kes on sündinud ja üle? kasvanud koUiobsis, ütles, et selleaastane saak oli suurem kill möödunud aastal, ent arvusid ta ei Gorbatshov olevat ka märkmud, et tema arvates täidetataie Vilja ; | ^ ^ plaan Kasahstanis, •"v'IJiiralis ja Siberis, -r;- Ne^ alad tavaliselt produtseerivad ühe kölinandiku kogii N: liidu toodangust ja nende produktsioon on kombekphaselt ikka madalam plaanis ettenähtud normist. Oma kõnes Gorbatshov tunnistas, et halvad lõikused on sundit nud valitsust kulutama välisvaluutat'viija unpqrteefiniis^is; 1984-— 85 iõikusaastal kulutati selleks 55 mUJonit: USA dollarit. Lääne väatleiadoMMatun^ et Gorbatshov, oma esimeses põllumajandust käsitleyas kõnes, ei tulnud välja mite ja p:ogres° süysete ideedega toodangu tõst-> • iniseks.:'. ' Ta olevat lihtsalt korranud praegu jõusolevat „toitlustamisprograto? mi", mis pole erilisi tulemusi and- :nud. V ,,PõlLiliselt ta näib uskuvat, et nn.„tqitlustamispfogranun" on ikkagi N. Liidu põllumajanduspoliitika aluseks, mis suurendab pro^ duktiivsust," ütles üks vaatleja. Gorbatshov kavandas „tpitlusta-nüsprogrammi" 1982, aastal, kui ta oli Kommunistliku partei keskkomitee põllumajanduse koordineerija. Võibolla sellepärast ka olu^ kord, et pole mida^ uut N. Liidu põllumajanduses. : Eestlaste Progressiivsete Kohservat^ tolmiHh 23. sept kem9.0p Eesti l^ja keldanises saalos. Järgneb keU 20.00 Kõnekoosolek Koolinõukõgu kandidaat eelol^atd valimistel ;:••>• KÕIK TERETULNUD! ^ : |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-09-17-01
