Vaba eestlane , September 17, 1985

              VABA EESTLANE teisipäeval, 17. septembril 1985 — Tuesday, September 17, 1985 Nr. 69
Qza
aua
¥ A B A C E S T L A NE
: O/Ü Vaba Eestiane, 1955 Leslie St
Ont M3B 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hames Oja
TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $§4.—J as
ja veerandaastas $16.-^
TELLIMISHINNÄp v t ^ a s ^ Kanadat: aast^
" •^;|:^:::;;;:aastas!'$^7^^Jä.'Ye©randaasta^^ ^^r^^-
nmudätus 70 & tJksiMumbri IUBII
Ms- toU ühel veerul: $5.00,
• s
Pärast
ius teenis: õp.;
järgnes Jõekääru LastesiivekoduW
laulsid
FubUshed by Free Estom Lti
1955 UsÜe St, Don MÜls, Ont. M3B
käes hoides koraali.
Foto: J; Säägi
Naö Jõudsid Balti M^^^ värske Eesti Päevaleht ja prantsuse
fötogräaL Jõ^
kokkuvõtteid Vabadum^ leiab, et see oli
erakordne, kuna Vabadusristi^
... •.Albertas.;-
Commercial Baik of Edmonton'!
kokkuvarisemine, millele võib jäi^-
neda ka Calgarys asuva Northland
Bank'i ülepääsematutesse raskus-teisse
sattumine, ei ole mõjunud
häirivalt mitte ainult Kanada va-
Sitsuses ja mä jariduslikes ringköMda-des,
vaid ka laialdaste rälivamassi-de
Mgas, kes võivad kaotada oma
senise käljukiBidla usalduse Kana­da
rahaasutustesse. Commerci^
Bank*i tegevuse lõpetamine ja
Northland Bänk-i pankroti veerel
kõilmmine on sundinud kahtle^tta-ta
ka paljud eestlasi oma hoiakut
Tor<mtb Eesti Ühis^ tegevu­sesse
suhtumiselümber hindama
nhig viinud nad veendumusele, et
imeie oma rahaasutus on spstu-summade
paigutamisel ning nende­ga
opereerimisel kindlam maja^^^^
duslik;. kants 'kui • mõnedki Eanada -,
.rahaasutused.
Canadian .CommercM; panga
Iie sulgemme on seda masendayam,
et see on 62 aasta jooksul esime­ne
juhus, kus Ottawa On sunnitud
vdiele segama laingiihe panga te­gevuse
lõpetama. Saatuslik päev
fangale ei saabunud üleöö kiina
Canadian CoMmercial pank võitles
juba pikema iaja jooksul raskuste­ga
ning panga juhtkond oli sunni­tud
abipalvega Ottawa>s asu#
keskvalitsuse poole pöörduma. Hii-gl
finantsiliste Idiši^ minister
Barbara McOougall otsustaski
möödunud mä.rtsi5 .raskustesse
sattunud pangale appi minna ja or­ganiseerus
Canadian Commercial
2Ž5inllj6nidoUäri suurus­te
summa
koosnes osaliselt riigi summadest,
osaliselt kuue panga joolt kokku
pandud laenudest:
M peagi selgus, et
äbistaimlsaktsioon^
rahva silmis usalduse kaotanud ra­haasutust
ei suudetud enam p ^ -
ta.'Tag^ärele tundub i^egi, et
tawa tõttas raskustesse sattunud
rahaasutusele appi olukorda põh-jalilmU
a n a l ^^
sellega panga agooniat, millega te-
Mtati riigUe kahjusid ning suuren-,
dati hpiusunmiade omänike^^^ k
si. Finanteüiste küsimuste mmist^
Barbara McDougai, kes kannab
vastutust jselle õnnetu abistamis^-
siooni eest, maini!$ oma vahandu-seks,
et valitsus oli sunnitud vahe­le
astimiaj kuna panga päästnune
väga oluline Lääne-Eanada
stabiilsuse Mndlusta-
•^iiisekSr: ^
Kuid fcnitikud ei nõustu seUega*
Nad leiavad, jBt;valitsuSs üritas ku­lukat
Canadian Commercial panga
päästmisaktsioonn poliitilistel kaa­lutlustel,
hoolimata sellest, et see
operatsioon teostati osaliseM mak-simakšiate
rahadega. Ning valitisn-sele
läheb CommerciaFi Operatsi­oon
veelgi maksmaj kuna Ottawa
on deklareerinud, et isääštusumnia-de
omanikele ei maksta nende ra­ha
välja mitte ainult garanteeritud
60.0Õ0 dollari ulatuses, vaid kOm°
pensatsiooni saavad vastavalt ka
kõik suuremate hoiusummade de­poneerijad.
Siia lisandub veel teis©
raskustesse sattunud panga
Northland Bank of Calgary
päästmisaktsioon, miis on orgm-šeerimisel.
Kanada riigipank on
deklareerinud, et ta ei anna enam
finantsilist toetust seUele raliaasu-tusele
ja loodab, et raskustesse sat­tunud
pank lüdetakse mõne teise
rahaalsutusega. Noriblandi saatus
näib praegu olevat ebaselge, kuid
ei ole võimatu, et Bank of Canada
oma seisukohta muudab ja sMn
Õn loomiÄ
Calgary pankade raskustesse sattu­mine
tõstatab küsimuse, millest
olid neid tabanud tagasilöögid tm-gitud?
I^dub, suurel
määral süüdi panga juhtkond, kes
ei olnud oma üle!sannete kõrguseB
ja andis välja suuri laenusid ker^
gekaalulistele laenajatel^ samuti
jagati suuri la^usununasid töös­tustele,
mis ei saanud jalgu alla
majanduslikult stagneerunud piü>
kondades. Mõlemad rahaasutused
kaotasid järk-järgult rahva ülsaldu^
se, mida oli raske tagasi võita kui
dise juhtkonnaga.
/Kahtlemata'ei ole see õige, kui:
tvk hakkab maksumaksjate käest
kogutud rahadega välja aitama ra­haasutusi,
kes on sattunud eba^
kompetentse juhtkonna juhtimise
tulemusena majandulslikesse raskus­tesse;
Veelgi häirivamana tundub
iku! selliseid päästeaktsioone tehakr
se poliitilistel kaalutlustel, t^dsuse
huvide kaitseks tuleks tulevikus
tõenäoliselt piu:ata ka uute änant-süiste
aetuste rajamist hing võtta
nad tugevama kontroMs^^ mis
väldiks nii mõnegi
on praegBs valja toöta-
MiseluUed reeglid Kanada fhiant»
siliste asutuste tegevuse reguleeri­miseks,
kiM näib, et lieni ei ole
suudetud^ lahendada
hoiusummade kindlustamise küh­must
ja vastava süsteemi loomist.
Royal Bank of Canada juhtkond
rõhutab eriti selle küsimuse lahen­damise
vajadust, mainides et mõ­nede
rahaasutuste suurtesse raskus­tesse
sattumine viimasel ajal on
märgatavalt kõigutanud rahva usal­dust
f inantsilijstesse a!sutustesse suh­tumisel
nmg Ou muutnud nad umb­usklikeks
ja ettevaatlikeks. See e!
ole normaalne olidcord ja Valitsus
peaks sün olukorra parandamiseks
mäitama kindlat,kätt» :
Ja samal Õhtul tuli Pariisi Balti
Majja fotograaf, kes osalenud Va-badugrištlemisel
oli nüüd kokku
Seadnud slaidiprogrammi. Kunagi­ne
kokkulepe (ja sfeejääly jõusse)
kõlas, et söe programm tuleh Pa­riisis
elunevatele baltlastele esitä^
riiisele oktoobrikuus. Uudishimu oli
aga suur jä kuna Balti Majas het­kel
ka oma paarlmmmend iniiiiest^
siis ei suudetud Idusatusele vastu
pahna Ja programmi esmademönst-reerimine
sai kohe teoks; Oli kind­lasti
põhjustki, sest mine tea, kUš
oktoobrikuuks niaja praegused
külalised. Programmi esitamise
õhtul oli neid USA-st, Austraaliast,
Rootsist, Inglismaalt, Hollandist.
Nende hulgas oli vabädüsristlejaid
(hagu BÄTUN-i Euh)opa kontakti­de
vahendaja Imants Gross või läti
noorte tuhmistatud juht Maris
Graüdinsh või võtta maja perenai­ne
Jolanta Taichaitis) ja oli neidki,
kes Wljuti tulnud laMupidudelt/^^^
tis, Leedus. Noh j a küi juba «lah­terdamiseks*'
läks, siis ehk sedagi,
et seltskonnas kolm endist nõuko-gudelast
(kaks siiailma abiellunut;
üks põgenik) ning mis süml]Oplne
— needki lätlane, leedulane ja
eestianje. Nojah! seltskond missu­gune
— lausa maiuspala hÕuko!giüi-keks
väljamõeldisteks!
Prantslane oli progranimi üles
ehitanud kronolopgiliselt, alustas
Kopenhaageni Balti Tribun'aliga ja
sealt loomulikku rada edasi. Pro­gramm
polnud aga riiitte rahuli­kult
vulisev ojake, vaid oškuslümlt
komiponeeritud meri — tormi ja
vaikust, tõuse ja mõõnu.
Pildid meisterlikud, täis sisemist
pinget, ülevust, võitlusvaimu ja
ü-aagikatki. On sümbolitaothistki:
kolm kajakat: taevas, sihnapürüe
suunatud pilke jmt. On ähvardavat
dokumentalismi — vene kahüripaat
BALTIC STARI iseiramas. On vä­hem
ja rohkem tuttavaid inimesi
ja rõõmu teeb, et „küumades pai­kades"
on ikka oma „tööriistade-gä"
— mikrofoni Ja kaamera^^^^^
kaadrisse sattunud kolleeg Jüri
Estam Münchenist. Ju härra süs
head tööd tegi, kui prantsuse foto­graafile
aina jalgu jäi!
Stokholmi või Helsingi meeleval­dustel
pea igal osavõtjal peos lipp,
lipuke .või plakat. Tõmban kodu­maaga
paralleeli - - kui nõukogude
1. mai ja 7. novembri hüsteeriatele
inimeäed veel kuidagi välja aetak­se,
siis kedagi lipuvarda või loo-sungivarre
külge saada on juba
hoopis omaette kunst. Inimesed ei
taha.
Ja; inimesed tahavad lippe ja üle-kutseid
kanda, tahavad süs kui see
on oma lipp ja oma üleskutse. Lipp
südamest, üleskutse hingest.
Tagasi soomlaste juurde. Artikli
alul mainitud EESTI PÄEVALE­HEST
loen:
•, .':.. . Soome TV ei petnud ja
uudistevahendüse korras näidati ka
Balti demonstrante.
Sellegipoolest oli kodumaal tea­tav
pettumus, sest mülegi pärast
vältis soome saade demonstratsioo­ni
neid osi, kus lehvisid sinimust­valged
lipud , .
Jah, soomlastest ja Soome TV-st
võib aru saada ning see ei pruugi
tähendada, et neid tuleb mõista.
E i , hukka mõista ei saa, aga mõist­mast
meel tõrgub.
Slaidiprogrammis aina voogavad
lipud: Eesti, Läti ja Leedu vabarii­kide
lipud.
••' Prantslane-autor ei ole kindlasti
ebaobjektiivne. Tunnen, et ta on
isegi ülimalt objektüjvne ja sellest
pisitüluke põhjus meelehärmikski:
domineerivad lätlased. Eestlased-leedulased
ühtlases ja tagasihoidli­kumas
proportsioonis. .
Aga olgu. . . . jää^u meile kas-palju
võitlusi,
kõik, et oku-vumaad.
Ees on veel
Tuleb jätkuvalt teha
pandile meie kodumaade okupeeri­mine
võimalikult | ebamugavaks
teha. V •'•['• / 1 • •
Lõpeb programm 1 ja autor saab
tänu. õhtu ei lõpe, istume veel
kaua Balti Majas, kuulame oma
rahvaste muusikat, \^estleme. Aust­raaliast
pärit leedu noormees palub
fotograafilt programmi koopiat —
ta tahaks sealmandrü balti kes­kustes
. seda tutvustada. Jõutakse
kokkuleppele. j
BALTIC STAR on ammu Stokhol-mis
tagasi, Vabadüsristlemine äin'a
kestab, kestab kogu maaümas.
A^ame Vahtra
{MiniflnnnM
Dramaatilised hetked Nõukogude
saatkonna juures Helsingis. Konf­likt.
VIGTORIA-tervitusega noored
baltlased. Soome politsei. E i kum­minuiade
välkumist, ei käristatud
kurgi. Väljapeetud rahu: ei tohi; ei
ole lubatud; ole kokku lepitud.
Olgu n i i - k u i ei ole, süs pole.
Paari noormehe arreteerimine ja
vabastamine.
Maris:
^•^(mie politsei oli korrektne,
äärmiselt tasakaalukas. Enam veel
—. üks poistest, kes saatkonna ette
maha istus, rääkis hüjem, et polit­seinik,
kes teda sealt „koristama"
tuli, tegi talle rinnakohal pea mär­kamatu
VICTORIA-tervituse!"
Solidaarsus:
Ei ole soomlane hülges leppinud
sellega, et tal lõunanaabriteks ikes-tatud
rahvad. Ju eelistaks soomla­ne
naabriteks vabu rahvaid vaba­del
maadel.
Jä slaidiprogrammis aina lipud
— lipud. Märkan, et Kopenhaageni,
Balti YabaduslütuesM Kopen-haagems
j a yäbadusristlemisel Läänemerel lätlane Janis
Braukis liOS Angdesest, kes on ka süfidistai^ isik kohtu­protsessis
Los Angelese Olümpiakonutee vastu balti noor­te
rahvatantsijate diskriinineeriniisel. Los^^^A^
tis osa üks Yabadusristlemise juhtidest Gmtras Grusas,
Le edu I lemsraflmse Noorteiihingu esimees, veel neli lee-
Leedu Ülemaailmse Noorteülm
dü noort ning paar lätlast
vanematega nmg mõned 60--70
piirides.
Läänemerel nägi i Janis 7 suure­mat
N. Liidu sõjalaeva, Eesti ligi­dal
kalalaeva sõitmas sadamasse.
Oldi võrdlemisi ligidal Eestile. Va­badüsristlemine
oli väga edukas
üritus ja ta on kõigega täiesti ra­hul.
Küsides, mis põhjustas nii roh­ke
noorte osavõtu, vastas Janis, et
peamiseks põhjuseks oli polütka,
oma juurte otsimine ja soov olla
koos balti noortega. Reisi kõrg­punkt
oli demonstratsioon Helsin­gis.
„Ma nägm kui soomlased nut­sid,
mõned plaksutasid ja hakkasid
meiega kaasa marssima. Meie
tundsime nende poolehoidu. Kokku
võis seal olla . 2000 mimest, neist
370 meid j " seletas Janis.
„Kui jõudsime tagasi Stokholmi,
ootas meid ees üllatus nähes nii-palju
artikleid meie üritustest, mis
katsid seinad.
Ajalehed tõid yäljapaistvatt artik-leid
Kopenhaagenis olevast tri­bunalist,
Vabadusristlemisest,
Helsingi konverentsist ja muidu­gi
ka noortekonverentsist Mosk-vas.
.•• •.
Saksamaal andis television 10-mi-nutilise
saate baltlastest ja rootsi
televisioon ühetunnise saate; Kõik
Kommentaarid
Kanadas tegutseb omapärane or­ganisatsioon,
mis kannab nimetust
Vangide õiguste Komitee. Nagu
sellest nimetusest võib järeldada,
on siin tegemist komiteega, kelle
lükmeskond on võtnud endale üles­andeks
vangide õiguste kaitsmise.
Kuid mitte amult kaitsmise, vaid
ka kurjategijate huvide eest võit­lemise
nagu see hüjuti selgus
Quel)ec'i ülemkohtu otsusest mõrt­sukatöös
surma mõistetud Ühend-rükide
kurjategija väljaandmiseks
Kanadast.
Loo peategelane on 24'aastane
ameeriklane Joseph John Kind-ler,
kes mõisteti FUadelfias surma
ühe mehe tapmise eest, kellega ta
koos oU sooritanud röövretki. Kuid-leril
õnnestus vanglast põgeneda,
kuid ta tabati Montreali lähedal,
kus ta oli sooritanud sissemurd-misi.
Kanada ja t}hendrilkide vahel
sõlmitud kurjategijate vastastikiise
väljaandmise kokkuleppe põhjal
oleks tuhiud Kindler ühendriikides­se
tagasi saatmisele, kuid nüüd se­gas
vahele Vangide õiguste Komi­tee,
kes andis asja kohtusse, dek­lareerides,
et Kanadal ei ole õigust
saata ühtegi isikut tagasi sinna
maale, kus valitseb surmanuhtlus,
kuna Kanadas on surmanuhtlus
kaotatud.
Quebec*i ülemkohtu Uige kohtu­nik
Pierre Pmard tegi Vangide õi­guste
Komitee nõudmise suhtes
väga selge jä õiglase otsuse, kinni­tades,
et temal ei ole Õigust Kana­da
ja ühendriikide vahel sõlmitud
kurjajtegijate väljaandmise kokku­leppe
põhjal nõuda, et kurjategijat
ei saadeta pärast väljaandmist
tJhendrükides elektritoolile. Välja­andmise
küsimuse peab nüüd lõpli­kult
lahendama Kanada õigusmi-nister
John Crosbie.
Kindler pole ainus mõrvar, kelle
kanada inimõiguste entusiastid m
oma kaitse alla võtnud. Veelgi
drastilisem ja sUmatorkavam on
ameeriklase Charles Ng'i tabamme
Kanadas, Calgarys. Charles Ng'i
süüdistatakse ühendriikides vähe­malt
viie inimese metsikus tapmi­ses,
kuid Kanadas tema kaitseks
rakendatud advokaadid võitlevad
tema väljaandmise vastu, setete-des,
et mõrvarit ootab lõuna pool
püri surmanuhtlus. .. . .
^ Kanada inimõiguste eest võitleja­te
väited on kiili kantud kõrgetest
ideaailidest, kuid nende ideaalide
taga puudub loogUine tagapõhi. Kui
kurjategija on sooritanud kusagil
kuriteo, mille eest teda ootab siu-manuhtlus,
süs peab ta selle karis­tuse
vastu võtma, mille talle mää­rab
antud maa seadus. Kanadal
pole mmgit õigust hakata muutma
teise maa seadusi ja rajama siin
Ühendriikidest põgenenud kurjate­gijatele
varjupaUsa. Surma mõiste­tud
mõrvarid teadsid oma kuriteo
sooritamisel väga hästi, niUlme ka­ristus
neid ootab ühendriikide sea­duse
järgi nmg nende väljaandmine
ei ole mmgU viisil kuritegu inim­suse;
vastu. Seda peaks arvestama
ka õigusminister Crosbie kui ta
Kmdleri ja Ngl suhtes oma otsust
hakkab tegema.
Janis Braukis andis ülevaate
sündmusist Balti Vabadusliidule ja
baltlastest ajakirjanikele, Los An­gelese
Eesti Majas. Ta ütles, et
Balti VabadUsristlemise idee andis
läti üliõpüane Maris Graudins,
Chicagost. Graudins koos Gintras
Grusasega töötasid välja esimesed
kavad. Tribunali Kopenhaagenis
korraldas World Federation öf Free
Latvians esimees dr. Olgierts Pav-ioyskis
koostöös Oommitee for L i ­beration
of Lithuania ja Eesti
Kesknõukoguga. Kuna aga tribu­nal
toimus just enne Vabadusrist-lemist
süs maaüma ajakirjandus
kirjutas sellest kui ühest üritusest.
Mõlemad üritused organiseeriti
eraldi kuid koordineeriti.
Kuna tribunalist on juba laial­daselt
kirjutatud, siis usutleti teda
rohkem VabadUsristlemise jä de­monstratsioonide
üle. Janis Braukis
üties, .
et „Baltic Staril** oli umbes 200
lätlast, 50 eestlast ja 50 leedulast,
umbes 70 ajakirjanikku nmg 5
video kaamerat.
Laeval oli leedulasi Los Angelesest,
Chicagost ja Kanadast. Lätlasi oli
5 Austraaliast, süs ühendriikidest,
Kanadast, igalt poolt Euroopast ja
isegi LÕuna-Ameerikast. Keskmi-
: seit oli vanus 20—40 vahel, kuid
olid ka mõned algkooli lapsed oma
Genfist saadud üiformatsioons
kohaselt on nii ühendriikide kui ka
N. l i i du diplomaadid suhtunud po'
sitiivselt ühinenud Rahvaste Orga-nisatsiooni
plaani, mis tootleb
kompromissidega Afganistani küsi­muse
lahendamist nmg sealse hävi­tava
sõjalise tegevuse lõpetamist.
Plaan tundub siiski väga veidra-ne
ning ei ole kuidagi mõeldav, et
ameeriklased sellise roostetanud
õngekonksu otsast sööta hakkavad
püüdma. Asjaomastest ringkonda-
<JSrg lk. 8)
artiklid ja saated olid meile poliiti-
Hselt positiivsed, ütles Janis.
. Rootsis, oli tal kokkusaamine
Balti Komitee sekretäri Lars Aii-dersoniga,
kes ütles, et Balti Va­badusliidu
värvilised voldikud, mis
on harulduseks Euroopas, tegid nii
mõnegi Soome kui ka Rootsi riigi­tegelase
uksed lahti. T a ' soovitas
trükkida seda voldikut ka jaapani,
hispaania ja araabia keeltes.
Balti VabadusHidu juhtkond tä-n^
s Janis Braukist Balti Vabadus­liidu
esindamisel Euroopas, eriti
veel, et asja abiellunud noormees
oma mesinädalad veetis balti küsi­muste
toetamisel
V.P.
• 3
i