1985-12-19-08 |
Previous | 8 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. g VABA EESTLANE neljapäeval, 19. detsembril 1985 — Thursday Nr. 95.
nimõiguste päeva vastuvõt
ÜRO poolt 1948. aastal
päeval toimus nBinistri'Otto
histamaks inimõiguste päeva
Kiud rassismi ja rassistliku
väljakuulutatud iiaimõlguste
Miueki poolt autud lantsh tä"
ja teist aastakümmet kest»
Koosviibimisest võttis osa üle
500 mimõiguslase, mitmekultuüri
nõukogu liikme, etnilise ajakirjanduse
ja paljude Toronto organisatsioonide
esindaja.
Päevakohase kõne pidas minister
Otto Jelinek, meenutades et 1948.
aastal liikmiesorganisatsioonid tunnustasid,
et sõna-, usuvabadus ja
vabadus kartusest ning hirmust on
suurimaks väärtuseks rahvale. .
Sellele põMmnõttek OBI liiSjem i i -
andunud veel ülemaailmne võit-lm
rassismi ja rassilise diskrimS^
tust ja abi oma kulturipärandi viljelemiseks
ja säilitamiseks, aga kus
hoolikas inimõiguste tähelepanek
on eriti tähtis. Kanada mitmekul-tuurilise
ühiskonna nurgakiviks on,
et kõik kanadaiased võiksid taotleda
edu individuaalsel, sotsiaalsel,
poliitilisel ja majanduslikul eesmärkidel
ilma igasuguste takistusteta,
mis võiksid tekitada kartust, ignorantsust
ja eelarvamisi. Igaühele olgu
ruumi poliitilisel alal, igaüks
peab nautima võrdseid võimalusi
majanduslikul alal, vaatamata ras-
Linnapea Art EggletoE on poliitikute
ja töösturite delegatsiooni
juhiks, mis sõidab uuel aastal Hiinasse
alutamaks kultuurilisi ja kau-baoduslikke
sidemeid Ghongqing'i
linnaga, Hiina pealinn II maailmasõja
aegu. Kuigi Törontol on juba
üks sõsarlinn — Amsterdam, arvab
Eggleton; et taolist võimalust
peaks kasutama, mis avaks Toronto
ärimeestle ukse 200-miljonilise
elanikkonnaga edela Hiina turule.
. sile,. kultuurile ;VÕi:: etnilisele/.pärit-
^^"if- , . Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi sügispeol
Oma kone lõpul ta luges ette pi- ^. ^ , ui • n-i^-i A - U I ^
kema peaminister Briah Muiro- oli uUatuseks Tohkesti noon. Pildil vaade uhele laudkon-ney'it
saadud sõnumi kanadalaste- ^^i^^ organiseerinud Mati Rand, seisab laua ko=
je inimõiguste deklaratsiooni 37. .
'aastapäevaks; ^al Foto; Tomoiy Tomson
Minister Otto Jslinek ütles, et
kui emigrant Tshehhoslovakkiast,
tal on eriti kõrge hinnang vabadusele
ja võimalustele, mida see maa,
Kanadai võimaldab. See hinnang
on võibolla palju suurem kui see
olnuks siis, kur ta sündinuks sel
maal, kus niisugused privileegiumid
on Itavalised ja enesestmõistetavad.
F^õhilised õigused ja vabadused
hõlmavad tema ministeeriumi tööd
täies ulatMses; Pluralistlikus ühiskonnas
nagu Kanada, kus kõik inimesed
paljudest rassidest ja kultuuridest
saavad ministeeriumilt ergu-reedel,
27. dets<
hinnaalandusi
laup.
basarnaste asjade võrd-
[ suse kontsept pole uus.
Nii nagu tina ja sulgedega,
saab kahte asja vaadelda
võrdseina rakendades,ühist
tegurit nagu kaal.
Ontario valitsuse seisukoht
on, et tööturul on palju ebasar-naseid,
ent võrdse väärtusega
töökohti ja sellepärast valitsus
toetab palkade õigluspärasust.
Palkade õigluspärasuse
printsiip tähendab, et väi ja
arvatud sugupoolest olenematud
tegurid, peaks võrdse väärtusega
tööd tasutama samas ettevõttes
võrdselt, vaatamata töötaja
SESSBaSEBSEBI
siis viimase rahvaloenduse põhjal
raikendatakse enamus naisi
20-nel tüübil töökohtadest, mis
on kõige madalapalgalisemad
kogu majanduses. Palkade õigluspärasuse
programmi eesmärgiks
on määritleda nende töökohtade
tõeline väärtus ja •
tasuda naistele õiglaselt nende
panuse eest tööturul.
MIDA TEEB
VALITSUS?
Näitena Ontario valitsuse
palkade õiglupärasuse poliitikast
ja valitsuse pingutusist
tagada naistele võrdseid õigusi
tööturul, on valitsus koostanu^
nn. ,vRohelise raamatu" avalikkuse
informeerimiseks ja selgita-
KAALUB ROHKEM
NAEL TINA
01 NAEL SULGI?
ninrrrr
soolisele kuuluvusele." Teenis-tusvanus
(seniority) on üks
näide sugupooltest olenematuist
tegureist, mis määravad palga
kõrguse.
Kanadas töötavad tuhanded
naised kohtadel, mille väärtus
on alahinnatud ja sellega kaasub
naiste diskrimineerimine, mis
puutub palkadesse. Nende töökohad
võivad olla ettevõttele
sama kasulikud ja tulutoovad
kui mõned teised, meeste poolt
täidetud töökohad, ent palgavahe
eksisteerib. Selle ebatasa-kaalu
põhjustajaks on mitmed
tegurid. Palkade õigluspärasus
käsitleb neist tegureist kahte
kõige olulisejnat. '
EBAVÕRDSUS
Ontarios on enam kui
2.000.000 töötavat naist. Nende
keskmine aastapalk on $16.000
võrreldes $25.CK)0-lise keskmise
l g
1 Mõlemad kaaluvad sama paliu
on võrdsed.
meeste aastapalgaga--—J8- : .
protsendiline vahe. See on
häiriv ja ebaõiglane tõsiasi,
kuna naised töötavad samadel
motiividel kui mehed. Nad pole
ajutised tööjõud, vaid pidevad
töötajad. Peaaegu 40 protsenti
Ontario naistest, kes on vallalised,
lesed või lahutatud töötavad
enese ja oma
ERALDATAVUS' '
Me oleme seda kuulnud
miljon korda: töökohti liigitatakse
kui „mehe töö'* Ja „naise
töö". Ajalooliselt on meeste ja
naiste töö olnud erinev ja traditsiooniliselt
on naiste töö
olnud madalama tasuga. Kui
Kanadas on 500 tüüpi töökohti,
work And traditionally
I QESQQBi QSOSB i4)|MJHHp HSQBB 8BDBB3 rijiimi^ GCSQ&II
Kui te soovite saada eksemplari „Rohelisest raamatust" või |
enam informatsiooni palgavõrdsuse printsiibist, siis kirjutage |
aadressil:
Pay Equity, Queen's Park, /^^^ Honourable lan Seoti. Q.c.
Toronto, Ontario M7A1C2. f CO1 Attorney General and
" " Minister Responsible
for Women's Išsues.
maks võimalusi olukorra parandamiseks.
Selle eesmärgiks on
revideerida soolisest kuuluvusest
ajendatud diskrimineerimist,
mis puutub palkadesse, niitte
palku kui sääraseid. Meeste ;
palku ei alandata, et saavutada
hüvituste võrdsust ja iga seadusandlus
pole tagasiulatuv. ^
Ontario valitsus mõistab,
et palkade õiglupärasuse poliitika
rakendamine nõuab tööandjailt,
anietiühinguilt ja töötajailt
arusaamist ning omapoolset
panust. Vastavalt sellele
ootab valitsus seisukohti ja ettepanekuid
nendelt, keda palkade
õigluspärasus puudutab, aitamaks
valitsust õiglase jä kõikirahul-dava
seadusandluse väljatöötamiseks.
Selleks kavatsetakse korraldada
mitmeid avalikke istun-r.
95
jHuitreali Pensid
])eeti maakondadi
mm
Pensionäride Klubi liikiii(
ga mõte pühendada fiks kiul
maa maakondadele. See põh|
liasta ESTO-i84 maakondade
$uurt tähelepanu ja heakskiiti
realis arutama juba möödunul
ma kuju sai ta alles käesoleva
i l ; ; Esialgu läks käiku „maakuulami. tl
||^^i;}ne" liikmeskonna, maakoi^diiku pä-ll^
t.ritolu suhtes. Selleks paluti igal ^gjit. reedesel kokkutulekul märkida kai- tl
j^vš gil külalisraamatusse nende nraa-kondUk
päritolu, mis andis hea j |
pildi maakondadesse kuuluvusest ja
j^^j samas selgitas, kui suur on huvi
l ^ s V , liikmeil sellest päevast osavõtmi-
II:;; Juhatusekoosolekul kiideti mõte
heaks^ ja algas organiseerimisetöö.
! £ • Kavalises osas sai kasutada E.
iÜ I Runge poolt koostatud teksti „Matk l |
läbi Eestimaa**. Kuna sellest peale
lõunast oli loota rohkearvulist osavõttu,
siis otsustas naispere korraldada
ka lõunasöögi. t)ldperenaiseks
oli L. Oja koos J. Toome, E, Sai-tenise,
D. Müru^ E. Tomseni, A.
*Järvalaidi, A. Reiteli jt. Eeskava-lise
osa organiseerimine ja kava' i
väljatöötamine jäi H, Hööveli hoo-
• vleks..
M^aakondade päev leidis aset reedel
8. nov. Jaani kiriku seltskondlikes
ruumes ^ niida juba varakutt
kohaletulnud organiseerijad ja perenaised
olid väga maitsekalt kaunistanud.
Vastavalt maakondadest
osavõtvate külaliste arvule piid ka
lauad asetatud, kus iga maakonna
laual oli kaunistuseks maakonna
vapp, yärviline küünal ja erineva
värviga servietid. Uksest sisse 'tulles
jäi paremat kätt rahvuslikku
laadi erilaud lillede, käsitööde ja
rahvarõivais nukkudega. Saali üldpilt
oli soe ja hubane. Köhaletulev
publik asus oma maakonnavapl
kohasesse lauda.
J. Toome tervitas kõiki kohalolijaid
juhatuse nimel ja soovis õhtule
head kordaminekut. Peale õpe-
2seax
m
OSTKE iOULI
skandlnaoY^
Scaaddvol delikotessi
meHeteL
SCANDINAyiAI
242SLuclaiow
TELUMISkl
« • • t « * « « « . * • • • • • • ' * « • • * • * * * * . * * * * * * * * * * * * * * * * *
Man mUk jSnlokiDghia VABA
LisiB $ • • • V • • • f • Hinnad
ISinldJä nimi> Mdrens
ii-V'.-;
il'
•. - I f.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 19, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-12-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851219 |
Description
| Title | 1985-12-19-08 |
| OCR text | Lk. g VABA EESTLANE neljapäeval, 19. detsembril 1985 — Thursday Nr. 95. nimõiguste päeva vastuvõt ÜRO poolt 1948. aastal päeval toimus nBinistri'Otto histamaks inimõiguste päeva Kiud rassismi ja rassistliku väljakuulutatud iiaimõlguste Miueki poolt autud lantsh tä" ja teist aastakümmet kest» Koosviibimisest võttis osa üle 500 mimõiguslase, mitmekultuüri nõukogu liikme, etnilise ajakirjanduse ja paljude Toronto organisatsioonide esindaja. Päevakohase kõne pidas minister Otto Jelinek, meenutades et 1948. aastal liikmiesorganisatsioonid tunnustasid, et sõna-, usuvabadus ja vabadus kartusest ning hirmust on suurimaks väärtuseks rahvale. . Sellele põMmnõttek OBI liiSjem i i - andunud veel ülemaailmne võit-lm rassismi ja rassilise diskrimS^ tust ja abi oma kulturipärandi viljelemiseks ja säilitamiseks, aga kus hoolikas inimõiguste tähelepanek on eriti tähtis. Kanada mitmekul-tuurilise ühiskonna nurgakiviks on, et kõik kanadaiased võiksid taotleda edu individuaalsel, sotsiaalsel, poliitilisel ja majanduslikul eesmärkidel ilma igasuguste takistusteta, mis võiksid tekitada kartust, ignorantsust ja eelarvamisi. Igaühele olgu ruumi poliitilisel alal, igaüks peab nautima võrdseid võimalusi majanduslikul alal, vaatamata ras- Linnapea Art EggletoE on poliitikute ja töösturite delegatsiooni juhiks, mis sõidab uuel aastal Hiinasse alutamaks kultuurilisi ja kau-baoduslikke sidemeid Ghongqing'i linnaga, Hiina pealinn II maailmasõja aegu. Kuigi Törontol on juba üks sõsarlinn — Amsterdam, arvab Eggleton; et taolist võimalust peaks kasutama, mis avaks Toronto ärimeestle ukse 200-miljonilise elanikkonnaga edela Hiina turule. . sile,. kultuurile ;VÕi:: etnilisele/.pärit- ^^"if- , . Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi sügispeol Oma kone lõpul ta luges ette pi- ^. ^ , ui • n-i^-i A - U I ^ kema peaminister Briah Muiro- oli uUatuseks Tohkesti noon. Pildil vaade uhele laudkon-ney'it saadud sõnumi kanadalaste- ^^i^^ organiseerinud Mati Rand, seisab laua ko= je inimõiguste deklaratsiooni 37. . 'aastapäevaks; ^al Foto; Tomoiy Tomson Minister Otto Jslinek ütles, et kui emigrant Tshehhoslovakkiast, tal on eriti kõrge hinnang vabadusele ja võimalustele, mida see maa, Kanadai võimaldab. See hinnang on võibolla palju suurem kui see olnuks siis, kur ta sündinuks sel maal, kus niisugused privileegiumid on Itavalised ja enesestmõistetavad. F^õhilised õigused ja vabadused hõlmavad tema ministeeriumi tööd täies ulatMses; Pluralistlikus ühiskonnas nagu Kanada, kus kõik inimesed paljudest rassidest ja kultuuridest saavad ministeeriumilt ergu-reedel, 27. dets< hinnaalandusi laup. basarnaste asjade võrd- [ suse kontsept pole uus. Nii nagu tina ja sulgedega, saab kahte asja vaadelda võrdseina rakendades,ühist tegurit nagu kaal. Ontario valitsuse seisukoht on, et tööturul on palju ebasar-naseid, ent võrdse väärtusega töökohti ja sellepärast valitsus toetab palkade õigluspärasust. Palkade õigluspärasuse printsiip tähendab, et väi ja arvatud sugupoolest olenematud tegurid, peaks võrdse väärtusega tööd tasutama samas ettevõttes võrdselt, vaatamata töötaja SESSBaSEBSEBI siis viimase rahvaloenduse põhjal raikendatakse enamus naisi 20-nel tüübil töökohtadest, mis on kõige madalapalgalisemad kogu majanduses. Palkade õigluspärasuse programmi eesmärgiks on määritleda nende töökohtade tõeline väärtus ja • tasuda naistele õiglaselt nende panuse eest tööturul. MIDA TEEB VALITSUS? Näitena Ontario valitsuse palkade õiglupärasuse poliitikast ja valitsuse pingutusist tagada naistele võrdseid õigusi tööturul, on valitsus koostanu^ nn. ,vRohelise raamatu" avalikkuse informeerimiseks ja selgita- KAALUB ROHKEM NAEL TINA 01 NAEL SULGI? ninrrrr soolisele kuuluvusele." Teenis-tusvanus (seniority) on üks näide sugupooltest olenematuist tegureist, mis määravad palga kõrguse. Kanadas töötavad tuhanded naised kohtadel, mille väärtus on alahinnatud ja sellega kaasub naiste diskrimineerimine, mis puutub palkadesse. Nende töökohad võivad olla ettevõttele sama kasulikud ja tulutoovad kui mõned teised, meeste poolt täidetud töökohad, ent palgavahe eksisteerib. Selle ebatasa-kaalu põhjustajaks on mitmed tegurid. Palkade õigluspärasus käsitleb neist tegureist kahte kõige olulisejnat. ' EBAVÕRDSUS Ontarios on enam kui 2.000.000 töötavat naist. Nende keskmine aastapalk on $16.000 võrreldes $25.CK)0-lise keskmise l g 1 Mõlemad kaaluvad sama paliu on võrdsed. meeste aastapalgaga--—J8- : . protsendiline vahe. See on häiriv ja ebaõiglane tõsiasi, kuna naised töötavad samadel motiividel kui mehed. Nad pole ajutised tööjõud, vaid pidevad töötajad. Peaaegu 40 protsenti Ontario naistest, kes on vallalised, lesed või lahutatud töötavad enese ja oma ERALDATAVUS' ' Me oleme seda kuulnud miljon korda: töökohti liigitatakse kui „mehe töö'* Ja „naise töö". Ajalooliselt on meeste ja naiste töö olnud erinev ja traditsiooniliselt on naiste töö olnud madalama tasuga. Kui Kanadas on 500 tüüpi töökohti, work And traditionally I QESQQBi QSOSB i4)|MJHHp HSQBB 8BDBB3 rijiimi^ GCSQ&II Kui te soovite saada eksemplari „Rohelisest raamatust" või | enam informatsiooni palgavõrdsuse printsiibist, siis kirjutage | aadressil: Pay Equity, Queen's Park, /^^^ Honourable lan Seoti. Q.c. Toronto, Ontario M7A1C2. f CO1 Attorney General and " " Minister Responsible for Women's Išsues. maks võimalusi olukorra parandamiseks. Selle eesmärgiks on revideerida soolisest kuuluvusest ajendatud diskrimineerimist, mis puutub palkadesse, niitte palku kui sääraseid. Meeste ; palku ei alandata, et saavutada hüvituste võrdsust ja iga seadusandlus pole tagasiulatuv. ^ Ontario valitsus mõistab, et palkade õiglupärasuse poliitika rakendamine nõuab tööandjailt, anietiühinguilt ja töötajailt arusaamist ning omapoolset panust. Vastavalt sellele ootab valitsus seisukohti ja ettepanekuid nendelt, keda palkade õigluspärasus puudutab, aitamaks valitsust õiglase jä kõikirahul-dava seadusandluse väljatöötamiseks. Selleks kavatsetakse korraldada mitmeid avalikke istun-r. 95 jHuitreali Pensid ])eeti maakondadi mm Pensionäride Klubi liikiii( ga mõte pühendada fiks kiul maa maakondadele. See põh| liasta ESTO-i84 maakondade $uurt tähelepanu ja heakskiiti realis arutama juba möödunul ma kuju sai ta alles käesoleva i l ; ; Esialgu läks käiku „maakuulami. tl ||^^i;}ne" liikmeskonna, maakoi^diiku pä-ll^ t.ritolu suhtes. Selleks paluti igal ^gjit. reedesel kokkutulekul märkida kai- tl j^vš gil külalisraamatusse nende nraa-kondUk päritolu, mis andis hea j | pildi maakondadesse kuuluvusest ja j^^j samas selgitas, kui suur on huvi l ^ s V , liikmeil sellest päevast osavõtmi- II:;; Juhatusekoosolekul kiideti mõte heaks^ ja algas organiseerimisetöö. ! £ • Kavalises osas sai kasutada E. iÜ I Runge poolt koostatud teksti „Matk l | läbi Eestimaa**. Kuna sellest peale lõunast oli loota rohkearvulist osavõttu, siis otsustas naispere korraldada ka lõunasöögi. t)ldperenaiseks oli L. Oja koos J. Toome, E, Sai-tenise, D. Müru^ E. Tomseni, A. *Järvalaidi, A. Reiteli jt. Eeskava-lise osa organiseerimine ja kava' i väljatöötamine jäi H, Hööveli hoo- • vleks.. M^aakondade päev leidis aset reedel 8. nov. Jaani kiriku seltskondlikes ruumes ^ niida juba varakutt kohaletulnud organiseerijad ja perenaised olid väga maitsekalt kaunistanud. Vastavalt maakondadest osavõtvate külaliste arvule piid ka lauad asetatud, kus iga maakonna laual oli kaunistuseks maakonna vapp, yärviline küünal ja erineva värviga servietid. Uksest sisse 'tulles jäi paremat kätt rahvuslikku laadi erilaud lillede, käsitööde ja rahvarõivais nukkudega. Saali üldpilt oli soe ja hubane. Köhaletulev publik asus oma maakonnavapl kohasesse lauda. J. Toome tervitas kõiki kohalolijaid juhatuse nimel ja soovis õhtule head kordaminekut. Peale õpe- 2seax m OSTKE iOULI skandlnaoY^ Scaaddvol delikotessi meHeteL SCANDINAyiAI 242SLuclaiow TELUMISkl « • • t « * « « « . * • • • • • • ' * « • • * • * * * * . * * * * * * * * * * * * * * * * * Man mUk jSnlokiDghia VABA LisiB $ • • • V • • • f • Hinnad ISinldJä nimi> Mdrens ii-V'.-; il' •. - I f. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-12-19-08
