1985-12-19-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
< t I I
• • t t r .
Lk;:
Nr. 95
•sm
eenidr
Clearwäteris toimus
septembri keskel seenioride olümpias
millest osa võttis seekord ka
üks eesÜaBöj IlinarUusvell, võisteldes
seenioride kläsis oma 66*
(siüaastal tennises, kettaheites ja
Ta saavutas esikohad tennise ük-sikmfegus^
paarismängus ko
Walter Ealeriga ja segapaärisniän-.
gus Nenny Steelmaniga, saavutades
sellega kolm kuldmedalit. Ta võistles
kaasa jca kettaheites^ saavuta^
11 meeste ja 8 ^^M^^^ e-
. ^ , . " , ^ " dah sai ta veeremängus.
paevaddr27.ju^ii:te^^
siegu s aÄ pälje km :MeJ^
nireporter tegi temaga intervjuu.
Pikemalt kirjutas temast ka ,,Oear-wäter
Sun"v tuues artikli juures ka
kolmekordse küldmedalimehe foto.
MEHED:
^ S.29,67^$teve:Cram,-:
07 Nizzas
3.29,45 Said Aouita,
0^. Berliinis
. •;.: v.;-;;22.62:Ilf Timmermäon^
lismaa 16. 09. Beriiinis J
3.46,31-Steve.Cram '27.. 07 Oslos
4.51,39 Steve Cram 4-.
\ '--pestis ;,vV
r 47,60;Marita;Koc!i,^:I.-Sak$a;5,:m
•. .•v-.Canberras'.'--^
™ M Eesti Spordiliit Ü S A TS
^ 4-16/71 Mary Slaney, U S A 22, ^8. oma selle-talvised süusapäevad
Zürichis veebruari teisel riädalalõpur^^V
^OOOm montis Rutlandi lähedal asuval po-
14.48,07 ZolaBuddj Inglismaa 26. pulaarsel P i ^ mäel (Pico Ski
Toronto Eesti Mäleklubi ja Etobicoke'i Maleklubi vahelise
võistluse algus. Pildil vasakult peakohtunik Lembit
Joselin, Valdek Pikkand ja Molsoni õllevabriku meister
võimaldas ruumide kasutamise.
30 59 42
2^07.12 GariosLopes, Portugal 20. 2^
04. Rotterdamis
2L
13.00,40 Said Aouita 27. 07. Oslos 08. Londonis Area).Suusapäevade,,peakorteriks"
on kuurordist 2,5 miili kaugusel
asuv j,The Gray Bonnet Irin"
teel nr. 10 Killih^onis. Osavõtjatel
p^alutakse ööbimiseks registreeri^^
enne detsembri lõppu Lembit Pü-strömile,
telefon (201) 263-3073.
Kui leidub küllaldaselt soovijaid^
siis organiseeritakse ka ühine bus-
Rieger^ Auerswald, Göhr) 5. 10. sisõit Nevy Yorgi Eesti Maja juu-
Ganberraš;; \;;^V
6^0 Sergei tokam
2.40 Rudolf Povarriitsõn, N L 11. Londonis
OS.Donetskis 4s
2.41 Igor Ifaklin, N L 4. 09.
)anis
J- 41,37 Ida-Saksamaa
öeivas
20. 09, Berliinis algusega kell 10. Selle korraldajateks
on järjekordselt Riho Melts ja
17.97 Willie Banks, USA 16. 06. 7.44 Heike Drechsler,lda-Saksa°E^^
Indianapolises maa 22. 09, Berliinis toimuvad kahes poiste ja tüdrukute
vanuseklassides (12 ja nooremad
ning 13—-15), naiste klassis ning
kahes meeste klassis (17-44 hing45
ja vanemad). Registreerimine võist'-
lusteks toimub pea'korteris reede
õhtul. Täpsema informatsiooni saamiseks
võib helistada Riho Meltsi-
16^(5161671-566?.
Laupäeva õhtul toimub „The
Gray Bonnet Inn'is" ühine õhtueine
ja kopsviibimine, kus austatakse
ka edukaid võistlusest osavõtjaid.
Seekord loodetakse suusapäevadele
osavõtjaid mitte ainult viiest USA
osariigist, nagu eelmistel aastatel,
väid ka Kanadast.
laad
oni osariiges
Uue aasta alul, 4. ja 5. jaanua-ril
korraldatakse Leavenworth'is,
Washingtoni osariigis, eesti ^ ^ali-olümpiaad.
Laupäeval on kavas
murdmaasuusatamine, pärastlõunal
slaalom, uisutamine kiirusele |a ilule.
Õhtul ball. Pühapäeval, pärast
jumalateenistust' mäestlaskumine ja
suusahüpped, millele järgneb lõputseremoonia.
Olümpiaadi keskus
asub Enzian Motor Innls.
Oi
Lõpuks oli auto viidud sellisele
kohale, kus oli väike mootorratas.
Selle järel Roosna oli läinud Apollo
kooli ja küsinud kooü rektorilt
Piret Kruusiniäed. Piret polnud
siiski olnud koolis; Roosna oli läinud
lähedal olevasse elatistärvete
ärri Monica L . juurde jä küsis sellelt
Barbara Hi. telefphinumbrit. L .
ofi helistanud esiteks Reet Kösose-le
ja saanud sealt õige numbri. Siis
oli RoQsnä helistanud Piretile Bar-bara
H ; korterisse ja soovinud, et
Piret tuleks kohe koju. Piret oli ka
kiiresti lahkunud, jättes oma koolikoti
Barbara juurde.
Roosna oli olnud ootamas trepil
kui Piret tuli.^Lastehoidja^^^^^
lüsel Piret ja^iRjoosna olid läinud
kohe magamistuppa jä sosistanud
seal vaikselt. Natuke hiljem pii
Lepajõe helistanud Ja tulnud korterisse.
Vahepeal olid nad kolme-
'kesi ..pidanud; .mõu- köögis•
MS WS K U L L A m - Roosna ja Piret olid sõitnud esiteks
taksoga Kosose korterisse. Selr
i i le järel nad olid jalutanud takso-
Roosna räägibi et honimikul ta jaama, mis asetses TuUinpuonii
asetas aarded tagasi riiddcotti ja Shelli vastaspoolel. Nad olid sõit-need
viiidi autosse kui jiad läksid nud Vallilasse koas Piretiga auto
Pohjalankatule. järele, kus röövimise saak pidi ole-flelsinginkatüi
linna puuaia ko- nia. Auto oli selleks ajaks siiski po-hal
Roosna ütluse kohaselt peeti litsei poolt juba ära viidud, kuna
kinni ja Lepajõe viis kullad plas- nad autot eileidnud.
tikkotis kuhugi- Ta o l i olnud ära Roosna jutustuse järgi ta oli öel-unibes
15 minutit ja leidnud a Piretile, et Lepajõe oli selle
olevat korras. Selle järele nad läk- vist juba ära viinud, kuigi teadis
sid Pohjalankatule sooritama pan- et tal polnud auto võtit,
garöövi. Lepajõe aga vaidleb vastu,^^^^^^^^^^^^^^'K^^^^ Piret võimeline selgita-et
ta lahkunuks autost. Ta väidab, ma^ miks kohver oli arreteerimis-et
saak olevat Roosna poolt peide- hetkel Monica korteris. Sõit Möhi-tud.
ca korterisse oli tehtud Pireti poolt
Pangaröövimise järel Roosna oli tellitudl taksoga. Lepajõe ei olnud
kõigepealt hd siis lahkunud
ajal Kososele, et ta ei saa tulla te- B. juurde ööks ja Roosna oli laida
haiglasse yiimä. Siis ta oli läi- nud teda saatma,
nud Apollo kooli ja saanud Piretilt Lepajõe oli tulnud neile väljas
Kosose korteri võtme ja läinud vastu, misjärel Roosna ja Lepajõe
sinna. Korterisse oli hetke pärast pHd läinud korterisse tagasi. Täk-helistanüd
ka Lepajõe ja oli tulnud sojuhti. ütleb, et võttis paari Tuk-selle
järel korterisse. Ka Piret oli holmankatul autosse keU^^
häälega. Lepajõe oli dnud ilmselt tulnud pärast kooli umbes kella viinud nad €aloniuksenkatule. Ta
väga närviline. Piret oli varsti selle 14.00 ajal koju. . tundis pildist Piretit ja paari, kel
järel saatnud lapsehoidja koju. KuiLepajõe läks Haapaniemen- oli sania kohver kaasas^ mida talle
Roosna ütluse kohaselt nad lah-^^^^^^^^^ Roosna ja Piret näidati kriminaalpolitseis,
küsid korterist umbes kell 18.00^ Jm^ort^ läksid esiteks
19 00 vahel autot pai^imisgaraa-^^^^
ara tooma. Nad pääsesid sinna kus •R oosn, a laenas Monicalt 2 ^
sisse kellegi tundmata abistaja abil "^^^^^
Siis nad sõitsid Meilahti ja sortee-^^^*^^^^
risid seal saaki .parkimispaigal ^^^^ rahad oh Reet Kosose käes. kooli minna tulnud kaasa
Roosna vaidles vastu, et ta oli vii^^^^^^s^li R
nud ehete aluseid peitu ja ülejää-^^^ 16.00-m. Umbes kell 17.00
nud olid jäänud auto jalaruumi, loniuksenkatule. ajal Piret oli helistanud'B'le ja tei<
mis Roosna sealt enne pangaröövi- ^pnica oli tulnud koju umbes nud kindlaks kas ta oli käinud Ko-rnisele
asumist heitis Kuriipulamet-^^^Vw--^ oli saanud homml-veel
korteris olnud. Umbes kell kui Piretilt võtme ja mote oli tuua
' 19.00 ajal nad olid lahkunud Öel- ära riided, kosmeetikatariieid ja
Selle järele nad olid sõitnud Ja^-^des minevat % ^ Kiii pass. ^
lavatiele ja viinud saagi, relvad ja Lepajõe sinna ilmuks, siis tal t u - S e U ^ ajajärgu kohta Lepajõe üt-rfided
Kosose korterisse; ö^^^^^ oli selgitada kas po-šaaki
sorteeritud ja hinnatud, kus hajäetud auto tuleb ära tüuä kella litsei oli Kosose korteris. Kui B.
lõpusümmaks saadi 803.000 mar- 20.00 ajal HaühOntfe 4 juurest^ aga ei tulnud tagasi ega Piret enam
ka. Lepajõe hinnang oM 50.000 enne seda pidid nad kogunema paljudel^ helistamistele vaatamata
suurem,; -v-' • Monica -korterisse. . .saanud- ühendust,, oli olukord:-Lepajõe
arvates selge, et politsei on
nende jälil..
K e l l 20.00 ajal Piret oli läinud
viima Lepajõe kirja raudteejaama.
Sinna oli helistanud varem Lepajõe
tuttav, nimega L; Piret oli kohanud
meest tema jutu järgi kell
20.40 ja andnud üle Lepajõe kirja.
Ta polnud siiski saanud Lepajõe
poolt soovitud 2000—3000 marka.
Laupäeva hommikul Piret p i i
katsunud helistada alul Ble, aga oli
arvanud, et see pn juba politsei
käes. Selle järel Pii tä katsunud
kohata PatrikWd, aga see polnud
enam nõus lpna. tulema. Mõte oli
temalt saada raha laenuks.
Kui Pu-etKruusimäe vahistati
andis ta ametimärki esitanud politseile
Jukka Henriksenile valed isi-kukohased
andmed, öeldes et tema
nimi on Kristiina Malmberg.
Roosna ja Lepajõe järiel võeti
Coloniuksenkatul kinni ka Barbara
H. ja Kari R., aga nad vabastati
ülekuulamise järel.
MEET V A N G I S T A T A KS
Reet Kosonen võeti kinni T..korterist
neljapäeval, 19. aprillil kell
22.45. Reet Kosonen elab tukhol-mankatul
koos Piret Kruusimäega,
kelle juures Roosna ja Lepajõe
piid veetnud öid. Roosna rohkem
kui Lepajõe. Kosonen rääkis, et
tütar õli sõbrustanud Roosnaga juba
Tallinnas olemise ajal. Ärahüp-pamise
järel oli Roosna vahetevahel
käinud Soomes ja peatus siis
ka Kosose juures. Ka Piret oli käinud
Roosna juures Rootsis,
(Järgneb)
«0 V/MBA EESTLANr
^ Talvel mtltskott^^
Qldhiirld« ecstt
i>'.;';:_v;';<:\<'";->^BK:x>;xv
I M
Haapsalu koolide endiste õp
meses reas Ervin Aleve, Le
mets-Milvek, Maimu Usin^Põl
Asta Kaups-Krabi, Klaüdia
Tõsine, Arnold Kahu, Karl
no Jõe, Ellen Jõe, Ermi Sooj
Neidre.
tähistasid oma ki
Haapsalu koolide, Lääi
selle erinimetuse saanud ki
tööstuskooli õpilased tähistas
sega Läänemaa Ühisgümnaal
vilistlase Roman Marley kod
Koosviibimise avas Ervin Aleve,
märkides et see on järjekorras
viies selline, mis on peamiselt toiminud
R. Marley organiseerimisel,
seekord ka tema kodus. Tänutäheks
annetati koosviibijate poolt
talle Naima Aeru valmistatud puit-taldrek
Haapsalu lossi ja Valge
Daami motiviiga; tema abikaasale,
kes küll läänlane, kuid pandi Tallinna
kooli, kimp nelke.
E. Aleve tutvustas üksteist, kuna
aeg on kunagiste noorte välisilmet
aastakümnete jooksul üsna märgatavalt
muutnud.
Haapsalu koolihoonest Wiedemanni
tänaval vestles noorem vilistlane,
'
teades et pärast tulekahju aastaid
varemeis olekut on koolihoone lõpuks
peaaegu endiseks korrasta-ttud
ja seal töötab praegu Haap- -j
Eestlasest agronoomiapn
€umanis Argentiinas on saani
omanimelise kartuliliigi, olles
Juhtija just looduslike kartulitel
Nüüd käsitleb selle kartuliliigi, tJ
saamislugu Hollandis ilmuv eriaja- oti
kiri „Euphytica" (nr. 34, 1985); ju- E j
tustades, et Põhja-Argentiina kõrg- „i
mägedes, avastati senitundmatu s(
metsiku kartuli liik, mis kasvab rnl
3600—3800 meetri kõrgusel üle me- ja
repinna. Teatavasti pärineb kartul jü|
Ameerikast. ' n(
Selle .uue liigi avastajateks ja su|
määrajateks olid kartulüiike uuri- vi
jad jaapanlane dr. K. Okada ja uul
- ; f I I • I
t ) 4 1
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 19, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-12-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e851219 |
Description
| Title | 1985-12-19-06 |
| OCR text | < t I I • • t t r . Lk;: Nr. 95 •sm eenidr Clearwäteris toimus septembri keskel seenioride olümpias millest osa võttis seekord ka üks eesÜaBöj IlinarUusvell, võisteldes seenioride kläsis oma 66* (siüaastal tennises, kettaheites ja Ta saavutas esikohad tennise ük-sikmfegus^ paarismängus ko Walter Ealeriga ja segapaärisniän-. gus Nenny Steelmaniga, saavutades sellega kolm kuldmedalit. Ta võistles kaasa jca kettaheites^ saavuta^ 11 meeste ja 8 ^^M^^^ e- . ^ , . " , ^ " dah sai ta veeremängus. paevaddr27.ju^ii:te^^ siegu s aÄ pälje km :MeJ^ nireporter tegi temaga intervjuu. Pikemalt kirjutas temast ka ,,Oear-wäter Sun"v tuues artikli juures ka kolmekordse küldmedalimehe foto. MEHED: ^ S.29,67^$teve:Cram,-: 07 Nizzas 3.29,45 Said Aouita, 0^. Berliinis . •;.: v.;-;;22.62:Ilf Timmermäon^ lismaa 16. 09. Beriiinis J 3.46,31-Steve.Cram '27.. 07 Oslos 4.51,39 Steve Cram 4-. \ '--pestis ;,vV r 47,60;Marita;Koc!i,^:I.-Sak$a;5,:m •. .•v-.Canberras'.'--^ ™ M Eesti Spordiliit Ü S A TS ^ 4-16/71 Mary Slaney, U S A 22, ^8. oma selle-talvised süusapäevad Zürichis veebruari teisel riädalalõpur^^V ^OOOm montis Rutlandi lähedal asuval po- 14.48,07 ZolaBuddj Inglismaa 26. pulaarsel P i ^ mäel (Pico Ski Toronto Eesti Mäleklubi ja Etobicoke'i Maleklubi vahelise võistluse algus. Pildil vasakult peakohtunik Lembit Joselin, Valdek Pikkand ja Molsoni õllevabriku meister võimaldas ruumide kasutamise. 30 59 42 2^07.12 GariosLopes, Portugal 20. 2^ 04. Rotterdamis 2L 13.00,40 Said Aouita 27. 07. Oslos 08. Londonis Area).Suusapäevade,,peakorteriks" on kuurordist 2,5 miili kaugusel asuv j,The Gray Bonnet Irin" teel nr. 10 Killih^onis. Osavõtjatel p^alutakse ööbimiseks registreeri^^ enne detsembri lõppu Lembit Pü-strömile, telefon (201) 263-3073. Kui leidub küllaldaselt soovijaid^ siis organiseeritakse ka ühine bus- Rieger^ Auerswald, Göhr) 5. 10. sisõit Nevy Yorgi Eesti Maja juu- Ganberraš;; \;;^V 6^0 Sergei tokam 2.40 Rudolf Povarriitsõn, N L 11. Londonis OS.Donetskis 4s 2.41 Igor Ifaklin, N L 4. 09. )anis J- 41,37 Ida-Saksamaa öeivas 20. 09, Berliinis algusega kell 10. Selle korraldajateks on järjekordselt Riho Melts ja 17.97 Willie Banks, USA 16. 06. 7.44 Heike Drechsler,lda-Saksa°E^^ Indianapolises maa 22. 09, Berliinis toimuvad kahes poiste ja tüdrukute vanuseklassides (12 ja nooremad ning 13—-15), naiste klassis ning kahes meeste klassis (17-44 hing45 ja vanemad). Registreerimine võist'- lusteks toimub pea'korteris reede õhtul. Täpsema informatsiooni saamiseks võib helistada Riho Meltsi- 16^(5161671-566?. Laupäeva õhtul toimub „The Gray Bonnet Inn'is" ühine õhtueine ja kopsviibimine, kus austatakse ka edukaid võistlusest osavõtjaid. Seekord loodetakse suusapäevadele osavõtjaid mitte ainult viiest USA osariigist, nagu eelmistel aastatel, väid ka Kanadast. laad oni osariiges Uue aasta alul, 4. ja 5. jaanua-ril korraldatakse Leavenworth'is, Washingtoni osariigis, eesti ^ ^ali-olümpiaad. Laupäeval on kavas murdmaasuusatamine, pärastlõunal slaalom, uisutamine kiirusele |a ilule. Õhtul ball. Pühapäeval, pärast jumalateenistust' mäestlaskumine ja suusahüpped, millele järgneb lõputseremoonia. Olümpiaadi keskus asub Enzian Motor Innls. Oi Lõpuks oli auto viidud sellisele kohale, kus oli väike mootorratas. Selle järel Roosna oli läinud Apollo kooli ja küsinud kooü rektorilt Piret Kruusiniäed. Piret polnud siiski olnud koolis; Roosna oli läinud lähedal olevasse elatistärvete ärri Monica L . juurde jä küsis sellelt Barbara Hi. telefphinumbrit. L . ofi helistanud esiteks Reet Kösose-le ja saanud sealt õige numbri. Siis oli RoQsnä helistanud Piretile Bar-bara H ; korterisse ja soovinud, et Piret tuleks kohe koju. Piret oli ka kiiresti lahkunud, jättes oma koolikoti Barbara juurde. Roosna oli olnud ootamas trepil kui Piret tuli.^Lastehoidja^^^^^ lüsel Piret ja^iRjoosna olid läinud kohe magamistuppa jä sosistanud seal vaikselt. Natuke hiljem pii Lepajõe helistanud Ja tulnud korterisse. Vahepeal olid nad kolme- 'kesi ..pidanud; .mõu- köögis• MS WS K U L L A m - Roosna ja Piret olid sõitnud esiteks taksoga Kosose korterisse. Selr i i le järel nad olid jalutanud takso- Roosna räägibi et honimikul ta jaama, mis asetses TuUinpuonii asetas aarded tagasi riiddcotti ja Shelli vastaspoolel. Nad olid sõit-need viiidi autosse kui jiad läksid nud Vallilasse koas Piretiga auto Pohjalankatule. järele, kus röövimise saak pidi ole-flelsinginkatüi linna puuaia ko- nia. Auto oli selleks ajaks siiski po-hal Roosna ütluse kohaselt peeti litsei poolt juba ära viidud, kuna kinni ja Lepajõe viis kullad plas- nad autot eileidnud. tikkotis kuhugi- Ta o l i olnud ära Roosna jutustuse järgi ta oli öel-unibes 15 minutit ja leidnud a Piretile, et Lepajõe oli selle olevat korras. Selle järele nad läk- vist juba ära viinud, kuigi teadis sid Pohjalankatule sooritama pan- et tal polnud auto võtit, garöövi. Lepajõe aga vaidleb vastu,^^^^^^^^^^^^^^'K^^^^ Piret võimeline selgita-et ta lahkunuks autost. Ta väidab, ma^ miks kohver oli arreteerimis-et saak olevat Roosna poolt peide- hetkel Monica korteris. Sõit Möhi-tud. ca korterisse oli tehtud Pireti poolt Pangaröövimise järel Roosna oli tellitudl taksoga. Lepajõe ei olnud kõigepealt hd siis lahkunud ajal Kososele, et ta ei saa tulla te- B. juurde ööks ja Roosna oli laida haiglasse yiimä. Siis ta oli läi- nud teda saatma, nud Apollo kooli ja saanud Piretilt Lepajõe oli tulnud neile väljas Kosose korteri võtme ja läinud vastu, misjärel Roosna ja Lepajõe sinna. Korterisse oli hetke pärast pHd läinud korterisse tagasi. Täk-helistanüd ka Lepajõe ja oli tulnud sojuhti. ütleb, et võttis paari Tuk-selle järel korterisse. Ka Piret oli holmankatul autosse keU^^ häälega. Lepajõe oli dnud ilmselt tulnud pärast kooli umbes kella viinud nad €aloniuksenkatule. Ta väga närviline. Piret oli varsti selle 14.00 ajal koju. . tundis pildist Piretit ja paari, kel järel saatnud lapsehoidja koju. KuiLepajõe läks Haapaniemen- oli sania kohver kaasas^ mida talle Roosna ütluse kohaselt nad lah-^^^^^^^^^ Roosna ja Piret näidati kriminaalpolitseis, küsid korterist umbes kell 18.00^ Jm^ort^ läksid esiteks 19 00 vahel autot pai^imisgaraa-^^^^ ara tooma. Nad pääsesid sinna kus •R oosn, a laenas Monicalt 2 ^ sisse kellegi tundmata abistaja abil "^^^^^ Siis nad sõitsid Meilahti ja sortee-^^^*^^^^ risid seal saaki .parkimispaigal ^^^^ rahad oh Reet Kosose käes. kooli minna tulnud kaasa Roosna vaidles vastu, et ta oli vii^^^^^^s^li R nud ehete aluseid peitu ja ülejää-^^^ 16.00-m. Umbes kell 17.00 nud olid jäänud auto jalaruumi, loniuksenkatule. ajal Piret oli helistanud'B'le ja tei< mis Roosna sealt enne pangaröövi- ^pnica oli tulnud koju umbes nud kindlaks kas ta oli käinud Ko-rnisele asumist heitis Kuriipulamet-^^^Vw--^ oli saanud homml-veel korteris olnud. Umbes kell kui Piretilt võtme ja mote oli tuua ' 19.00 ajal nad olid lahkunud Öel- ära riided, kosmeetikatariieid ja Selle järele nad olid sõitnud Ja^-^des minevat % ^ Kiii pass. ^ lavatiele ja viinud saagi, relvad ja Lepajõe sinna ilmuks, siis tal t u - S e U ^ ajajärgu kohta Lepajõe üt-rfided Kosose korterisse; ö^^^^^ oli selgitada kas po-šaaki sorteeritud ja hinnatud, kus hajäetud auto tuleb ära tüuä kella litsei oli Kosose korteris. Kui B. lõpusümmaks saadi 803.000 mar- 20.00 ajal HaühOntfe 4 juurest^ aga ei tulnud tagasi ega Piret enam ka. Lepajõe hinnang oM 50.000 enne seda pidid nad kogunema paljudel^ helistamistele vaatamata suurem,; -v-' • Monica -korterisse. . .saanud- ühendust,, oli olukord:-Lepajõe arvates selge, et politsei on nende jälil.. K e l l 20.00 ajal Piret oli läinud viima Lepajõe kirja raudteejaama. Sinna oli helistanud varem Lepajõe tuttav, nimega L; Piret oli kohanud meest tema jutu järgi kell 20.40 ja andnud üle Lepajõe kirja. Ta polnud siiski saanud Lepajõe poolt soovitud 2000—3000 marka. Laupäeva hommikul Piret p i i katsunud helistada alul Ble, aga oli arvanud, et see pn juba politsei käes. Selle järel Pii tä katsunud kohata PatrikWd, aga see polnud enam nõus lpna. tulema. Mõte oli temalt saada raha laenuks. Kui Pu-etKruusimäe vahistati andis ta ametimärki esitanud politseile Jukka Henriksenile valed isi-kukohased andmed, öeldes et tema nimi on Kristiina Malmberg. Roosna ja Lepajõe järiel võeti Coloniuksenkatul kinni ka Barbara H. ja Kari R., aga nad vabastati ülekuulamise järel. MEET V A N G I S T A T A KS Reet Kosonen võeti kinni T..korterist neljapäeval, 19. aprillil kell 22.45. Reet Kosonen elab tukhol-mankatul koos Piret Kruusimäega, kelle juures Roosna ja Lepajõe piid veetnud öid. Roosna rohkem kui Lepajõe. Kosonen rääkis, et tütar õli sõbrustanud Roosnaga juba Tallinnas olemise ajal. Ärahüp-pamise järel oli Roosna vahetevahel käinud Soomes ja peatus siis ka Kosose juures. Ka Piret oli käinud Roosna juures Rootsis, (Järgneb) «0 V/MBA EESTLANr ^ Talvel mtltskott^^ Qldhiirld« ecstt i>'.;';:_v;';<:\<'";->^BK:x>;xv I M Haapsalu koolide endiste õp meses reas Ervin Aleve, Le mets-Milvek, Maimu Usin^Põl Asta Kaups-Krabi, Klaüdia Tõsine, Arnold Kahu, Karl no Jõe, Ellen Jõe, Ermi Sooj Neidre. tähistasid oma ki Haapsalu koolide, Lääi selle erinimetuse saanud ki tööstuskooli õpilased tähistas sega Läänemaa Ühisgümnaal vilistlase Roman Marley kod Koosviibimise avas Ervin Aleve, märkides et see on järjekorras viies selline, mis on peamiselt toiminud R. Marley organiseerimisel, seekord ka tema kodus. Tänutäheks annetati koosviibijate poolt talle Naima Aeru valmistatud puit-taldrek Haapsalu lossi ja Valge Daami motiviiga; tema abikaasale, kes küll läänlane, kuid pandi Tallinna kooli, kimp nelke. E. Aleve tutvustas üksteist, kuna aeg on kunagiste noorte välisilmet aastakümnete jooksul üsna märgatavalt muutnud. Haapsalu koolihoonest Wiedemanni tänaval vestles noorem vilistlane, ' teades et pärast tulekahju aastaid varemeis olekut on koolihoone lõpuks peaaegu endiseks korrasta-ttud ja seal töötab praegu Haap- -j Eestlasest agronoomiapn €umanis Argentiinas on saani omanimelise kartuliliigi, olles Juhtija just looduslike kartulitel Nüüd käsitleb selle kartuliliigi, tJ saamislugu Hollandis ilmuv eriaja- oti kiri „Euphytica" (nr. 34, 1985); ju- E j tustades, et Põhja-Argentiina kõrg- „i mägedes, avastati senitundmatu s( metsiku kartuli liik, mis kasvab rnl 3600—3800 meetri kõrgusel üle me- ja repinna. Teatavasti pärineb kartul jü| Ameerikast. ' n( Selle .uue liigi avastajateks ja su| määrajateks olid kartulüiike uuri- vi jad jaapanlane dr. K. Okada ja uul - ; f I I • I t ) 4 1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-12-19-06
