1984-07-24-01 |
Previous | 1 of 7 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•National:; iiijrarv
\
IGAL TEISIPAEYAL
lA NEUAPAiEVAL
Nr. 55 (3072) XXXni aastakäik Teisipäeval, 24. juulü 1984 —Toesday, July 24,1984 tlksämnmbri hind 79 tmH^
ESTÖ-nädala reede Õhtopoolikol oli Toronto Ülikooli Had
HouseU suur saal, selle fuajee ja ilus siseõu tulvil täis eesti organi^e-ritud
akadeemilise pere liikmeid, kokku 700—800 vahel. Selle„GreaU
Hall'i" seinal on teatavasti ka Tartu Ülikooli vapp, küll nime
Lühikese sõnavõttude osa avas poliit-teadu üldise eesti
Eesti Korporatsioonide Liidu esi- kultuurilooga. Rõhutus oleks nii
mees rotalus Mehis, Vahtra, tervi- õppetegevusel kui uurimistööl, õp-tadeš
osavõtjaid. Lauldi „Gaudea- pomaterjalide valmistamisel' tõlki-must'.
Siis järgnes prof. Olev Trassi sõnavõtt
eestiainelise õppetooli kohta
Toronto Ülikoolis. ,
Vaade Eestile vatoadusmöude forngkälgde T(i>mäito -südaliimffi Y©]iige:^^tö Eesi gaidid lippudega,.mesade
teises lippude koIoMils. Foto: Vaba Eestlane
mainis, et peale küm-neaasta^
vasardamist jõudis pp-
^petooli idee märksa lähemale
reaalsusele siis, kui kaasa lõi
TartuColege.
Aastal 1981, artu Instituudi 10. a.
juubeli puhul peetud sõnavõtus pani
prof. Trass ette tähtsaks Instituudi
ülesandeks edutada õppetooli
loomist, mille eeltööd tema ja
prof. Endel Tulvingu poolt vaikselt
juba käigus olid.
misel jne.
Niisiis osutub meil võimalikuks
laia, ülemaailmselt kokku tui»
nudeeisti akadeemilise pere ees
välja kuulutada suursaavutpena
—^ esimese eestiainelise, 'laial
alusel töötava õppetooli loomine
Kanada kõige kuulsama ülikoola
Juurde.
Edasi tervitas ülikooli presidendi
dr. Strangway nimel irektor dr.
F. lacobucci, juura professor kelle
juures nii mõnigi eestlane on
õppinud, kaasaarvatud ürituse kor-^
raldaja, värske advokaat Mehis
Vahtra. Dr. laeobucci avaldas eestlastele
kühist ja imeüust ESTO-84
tegevuse üle, eriti küna see on mitmekülgne
j a suuremõõtmdine. Ta
on kumeenilise
katedraalis
protsessioonis ^ Ligi 2000 kairikyllst
Aastal 1981, Tartu Instituudi 10. a.
vilja, kui Tartu Collegel (TC) esimees
Elmar Tambid ettepaneku tänas ka eesti ühiskonda Kanadas
tegi TC summade seUeks otstar- selle suurepärase kingi ja saavutuse
beks kasutamiseks. Kavandamine eest ja kinnitas oma veendumust,
võttis hoogu ja kui TC nõukogu et õppetööl saab olema väärtusli-esitatud
plaani heaks kiitis, tehti^ kuks lisaks eestiaste keele-, teaduse
-^sja Kanada teenetei^^^^^ Ülikooli admmist- ja k u ^
. taäd eesti ühiskondlik tegdi^^ vastus^ saabus ^adlik meie t^^^^
mi Soomet ÜUatas ESTO rahvast, ^ aastakoosole- ^laiadest
ökumcenilinse lõpnjumalateenilstus pühapäeva õhtupoolikul (15. juulil) ku}miesnel|aaidate Ülemaa" Ak,e,s. , , v, aatrausidr W CintB^\Cu^ rs' aadet ri?eremd; e^ko"r^d^a^ ^av^a^li^k^k^us'^e^ e^tt^e toodi ^
. Tjr^« Pä^va^a vääriirobc v5J««o«.bc üritoseks, kis haaTas nii luterlasi kn! ka teisi kaasmaalan c 1 ' ^ i • 1^^"^®^^^ ™-
amsete EesÜ Päevade orikaks viimaseks iü rituseklsi, im haaras mi luterlasi krri, - ka ,te i, sr i kaas«m. .a.a la,ä Xi!>"o'o'm"^3t"it» e^e^st^l aste Ja , • , , v-^v l mitmest kirikost ia vabakoguduseSt. Jutlustas meie luteri usu kiriku peapiiskop Kirntzäye^mSUAbOrf^T^ Vah^al^ f?^'»
mist Utnmfae osa täitsid püskopKari Raudsepp, praost Andres IM, iUemJrmter Bmmauuel Lepik, t f^-^l kmud^^~i°^ .rK^' õpetaja Kaljo Haid, juflust^ja AHan Laur ja preester VeUi. Salo. Mufikkujumatoteemstušt kaunistab ^Tf'^^^^^ kond ülikooli instaatsi ,a konu. prof. Ro^^^^^
lOOJÜkmeline üliendkoor ja solistid, kuua ^ mängis profes^ C a r i ^ o Ä s o u Si^^a^^^^ :i ^f^^^'-,?^?^'^ ^ ; R^^
1 ö r , irr, Tirr^, c^««.«*, o k . i ^ o o o o T , o kusc UUS direktor prof. Griffith ja
Ermi Soometi abikaasa 3Lia,tü-
Jumdateenistus toimus Toronto kirikuõpetajad. See, oli ajastu, mü del aga tekkisid süiifed ialMelid,^^^^^^^^ Liii^ii- kops abikaasa, Ants
Pauluse katedraahs. Juba tund ae- kirikute kaudu hakati eestlaste seas mis ka kristliku liikumise lõpetas. Puustiga. ja-nende pojad Lembitu
ga enne teenistuse flgust avati id- usku süvendama, et tegemist ei Praegu aga räägivad paljud tegurid °oolepoiss^^
riku uksed ja algas kirikuliste pi- oie mitte maarahvaga, vaid eesti taas krisüikumaäihna ühendamise Tarvo Puust. Mõlemad poisid olid
dev vool. Kella kaheks olid kesk- rahvaga, kes soovib ise oma maa kasuks, mis võib teostuda kohnan- eesti ^kaudi vormis ja^Randar andis >j ^ - ,
mised puigiread tihedalt täidetud tulevikku kujundada ja juhtida, dal aastaüihandel. Praost A. Taul, üsutlejale teravmeelse vastuse eesti ^ee nõukogu on uhkooli koige
ja palvelisi jätkus isegi suure kate- .. . . Kõik, kes usuvad Jumalasse, kui ökumeenÜisel^^
draali äärmistess^ sektsioonidesse, on kui Jeesuse-Kristuse maapealsed tuse üldltorräldaja , ;tänäs kõiki l^eel, mida ainult asjaosalised mõis-- Eesti õnnetool on esimene mis T> i T> W • IU A \
. ihulükmed. . . . Me täname Juma- ametivendi, naaberkogudusi ja or- tavad. • - ^ ^--^ . Dekaan Robmsom ülesandeks
Täpselt keU kaks kuulutas oreli- j^t, et meil on ühbe keel ja meel ganisatsioone, kes selle teenistuse
mäng vaimulike siserienust.
mmis kulmineerusid tänavu 21. Marvi Rickerit, kes on eestlane ja
juunil vastu võetud „Goyeming korraldab ülikooli-ühiskonna vahe-
Coundl'i" otsusega õppetooli kordi,
•loomfeekso. • " - ;
Marvi Rickerön kaasa aidanud
mitmete eesti ja balti ürituste
korraldamisele ülikoolis.
. . ^ . ^ ja me oleme kui üks ihu. . . . sisustamisele kaasa aidanud.
Frotselssioomst võttis osa 21 ope- Uskugem Jumalasse ja olgem tuge- ..
Hajat ja jutiustajat, kes liikusid ^^d Tema tunnistajaina. Kandkem Järgnes lopuliturgia. Kirikupalve
altarirmmü ja jäid' simia kum* ^^imu edasi meie perekonda- ^^^^^ praost A.. taul. „Meie Isa"
organist esitas preluudiumi — jesse ja ka sõprade- tuttavate,rin- P^^® lauUs Apostliku-õigeusu, ko-.
esimese osa dr. Roman: Toi oreli- g i d g s s g / . guduse koor Güri Raagi juhatusel,
sonaadist , / Õnnistamistalituse pidasid püskop
Pärast koraali kõlas orelil palve- K. Raudsepp ja peapiiskop K.
ja bariton Herbert Kirves laulis Ju- lauluna kodumaa eest — „Su üle Veeni. •
han Aaviku „Sinu tee". Järgnes Jumal valvaku", Praost A. Taul >
Võimsaks-lõppakordiks oli Eo-man
Toi ki^taadist „Psa]m lOr
(a) Jubüate 0eo, b) Suavis est
: c) JumaS^ • • Sild me
eeloleval sügisel määrata komisjon
sobiva kandidaadi Iddmiseks
ja õppetoolile kutsumiseks.
Ametlik osa lõppes Eesti hiiTtt
koraal koguduse kaasalaulmisel. asus teadete osa juurde lühida sis-
Liturgilise talituse raames ütles sejuhatusega, mainides muuseas, et — , „ • « i , J-algussahnid
piiskop K. Raudsepp, ta tunneb sellest jumalateenistusest (a) Jubilate 0eo, b) Suavis esi Jun - Sokolov, endine
Pühakirja luges õpetaja K. Raid erilist rõõmu, kuna selleks on Bommis,: c) JumaS; Siid me ^^^^^^^
(esunene Taaveti laul) ning usutun- ühendunud kõik meie kogudused. Midame). : reKtor, kes miius' nõukogude eliidi-nistuse
ütles Vabakoguduste Al- Võib-oUa, et selline nähe on mur- ^ i -A A^. M . ^f.;!''^^^^P^lf f hukati suste-liansi
esimees, jutlustaja Allan rangulise tähendusega, eriti j , ^ Osf esid; oihendkoo^
Laur. vaadelda kolme aastatuhandet aja- W^lson ja kogudus R. Toi ^^^j^^^^^^^^^^
l ö . \, loolisest ja ka tuleviku s e i s u k o h a l t : A l a s e d toted^ korruptsux^^
Järgnes ühendkoorilt (Toronto . , ^ ^ , , , , , rr • ^ . . selle vastu võitlemisest näitavad, et
E. Baptisti Koguduse segakoor ja f^^^^^^^T ^S^^^^i^?^^^^ , Orgamst lye^as t^^^^^^ president LUST^^^^^^
noorteLr, Peftri Koguduse sl S t ™ t^^lL^ h^mmiga, A. 1 0 ^ ^ kprnipts^ mäh. surn-gakoor
„Cantate Doraino", Vana- ^ased unise pere, teisel aastatuhan dist.
Andrese Koguduse Segakoor, Esto- • • • - ./
nia Koor ja Tqronto Eesti Mees- ^ •• . •.
koor) Jüri Raidi juhatusel Johannes
Hiiobi „Ole ustav surmani".
Peapiiskop K. Veem oli oma jutluse
aluseks võtnud pühakirja sõnad
Tim. 2.6. Peapiiskop tähendas,
et neljandad Ülemaailmsed Eesti
ei kuulu ü h e g i üksikošakonna
juurde, vaid raporteerib otseselt
,,Gi*aduate" koolile. See on ainulaadne
olukord j ä nõudis pretsedendina
märksa rohkem tähelepanu.
Nü on õppetoolü aga võhnalik niga, mis kõlas võimsalt kõrges
tegutseda yäga laial pinnal, kuna peosaalis. SeltskondlUc kokkusaa-tegevus
ei ole piiratud.ühegi ük- mine jätkus veel tundi poolteist,^
MOSKVA —- Üks töiduamete siku osakonna kitsama ainetevali- kuni asuti koduteele, et olla jäUe
kaubamaja direktor lasti maha ja kuga. õppetool võiks tegutseda näi-.Žõ&al õhtuseks ESTO VISIOO-
180 inhnest said karistada musta teks eesti keele ja kirjandusega, NIKS.
turu vastu võitieniise kampaania võrdleva ajalooga, sotsioloogia ja .
tulemusena, ütlesid N. Liiduametid
Ristiti Mngpurjekas„Ets Trei"
T®@4ajd Lembitu Malevopd^
Neljapäeval) 5. juulil toimus Kotkajärvel „Eesti Lipu" ijaaaiImfi->
mist, m i U e g a ^ ^ prbsi- laagris skautukSms Lembitu Maleva ühe õppepurjeka ristimine. Paadeni
Juri Andropov möödunud düe anti ostu toetaja nimi „Ets Trei". Eduard Trei koos abikaasa Sai»
ne ja Rootsist saabunud külalistega võttis talitusest osa. |
Eduard Trei Sudburyst toetas sõitudel, siis võttis pidulikust sünd-
Lembitu Maleva paadiostu $2000.- musest osa ainult laagris viibiv
iiicgailiiiakoBiverentss
ga. Tänuks selle eest otsustas üksuse
juhtide "^kogu paadi ristida toetaja
nimega.
MOSKVA - N. Lüdu ajaleht
„Pravdä" teatab, et Kanada Kom-
Neljapäeva, 5. juuli keskpäeval
saabus Eduard Trei laagrisse jä
juhtide grupp. Trei-poolsed osalised
õlid ta abikaasa Salme ja abielupaar
Varikud Uppsalast, Rootsist,
kes enne EŠTO-le tulekut sõitsid
Sudburysse Treide juurde.
Eduard trei on noorte tegevust
töötanud tuhandete dollaritega. ...
^ ^ TOPO — USA kaitseminister Ctöpar Weinbei^eip on hoiatasid
Pävead algasid pTÄu"jumalatee- «^^P^ ^^^J ®^ ^n küUalt tuge^ sõdimaks Aasias ja Euroo-nistiiseeaia
nüüd lõnekme need P ^ ^ ™ ^ ^J^*^^^^^ ^ ... .... ^. . ^
S e v a ökleeniisV^^^^^ ^'^^^ julgeolekut, sesi tirftte^ommmdstlikud r^^^^^^^^
lateSusefia tegema icohkem N. LiidE äfemdusele vastu panemiseks. niaailma kommunistlike parteide järvel toimus hhtne tseremoonia.
^^^^"lakonverentši pidamiseks, Eduard Trei, kes oma skauditõo-et
pole kei^e ülesanne Ä e <üskuteeritakse poüitiHsi prob- tuse andis poisipõlves Saaremaal
bloki riikidele selgeks teha ja 1^^^^ otsitakse teid, kuidas tuu- noorkotkana, võeti uuesti skauti-neid
mõflema panna, et kaitsele f^/^^v»^® sõjaohu pm^^^ lodven- de ridadesse vanaskaudi - Lem-kulutamme
on vajal^oma vaba-^^^^-^^ati to^ bituleUena.
dnse säilitami^ks^^ , verents 1969.,a.:Moskvas, mü pu-
. - hui avastati suuri erinevusi maa- Temale seoti kaela eesti skaudi core** tüüpi ja istub järelvankrü,
Selle-kinnituseks tõi peapüskop Ta hoiatas N. Lüdu tugevuse Weinberger on mitteobeselt õhuta- ümakommunismis,^^ ^^^m^
näiteid ärkaiiiisaj^t, inü ee^^^^^^^ Kuriharaga. Ta üt» nud Jaapanit, et see teeks Tohkem olnud kasulik neid^^^^^ Ä mesti kuuluvad vormitunnused. lahti kõik veekogud Atlandist kuai
õhutajad olid peamiselt eesti soost les ka Nakasonele, enese kaitseks, V m Kuna poisid olid sel ajal välja- Vaikse ookeanini.
Jumala arm on meid hoidnud ja Weinberger kohtus ühepäevasel
saatnud ka nende pidupäevade külaskäigul Jaapani kaitseministri
kesteL Jumala sõna on olnud Yuko Kuriharaga, peamjnistri Ya-eesti
rahvale tuiksoonekls sajan- suhiro Nakasonega ja välismmištri
dite vältel. Shintaro Abega.
„See on raske raha,-' nimetas ta
jutuajamisel, „saadud maa all
meiallimaaki murdes. Selle protsendid
annan ma eästi noortele.^
Spordipurjek„Ets Trei" pn „Alba
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 24, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-07-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840724 |
Description
| Title | 1984-07-24-01 |
| OCR text | •National:; iiijrarv \ IGAL TEISIPAEYAL lA NEUAPAiEVAL Nr. 55 (3072) XXXni aastakäik Teisipäeval, 24. juulü 1984 —Toesday, July 24,1984 tlksämnmbri hind 79 tmH^ ESTÖ-nädala reede Õhtopoolikol oli Toronto Ülikooli Had HouseU suur saal, selle fuajee ja ilus siseõu tulvil täis eesti organi^e-ritud akadeemilise pere liikmeid, kokku 700—800 vahel. Selle„GreaU Hall'i" seinal on teatavasti ka Tartu Ülikooli vapp, küll nime Lühikese sõnavõttude osa avas poliit-teadu üldise eesti Eesti Korporatsioonide Liidu esi- kultuurilooga. Rõhutus oleks nii mees rotalus Mehis, Vahtra, tervi- õppetegevusel kui uurimistööl, õp-tadeš osavõtjaid. Lauldi „Gaudea- pomaterjalide valmistamisel' tõlki-must'. Siis järgnes prof. Olev Trassi sõnavõtt eestiainelise õppetooli kohta Toronto Ülikoolis. , Vaade Eestile vatoadusmöude forngkälgde T(i>mäito -südaliimffi Y©]iige:^^tö Eesi gaidid lippudega,.mesade teises lippude koIoMils. Foto: Vaba Eestlane mainis, et peale küm-neaasta^ vasardamist jõudis pp- ^petooli idee märksa lähemale reaalsusele siis, kui kaasa lõi TartuColege. Aastal 1981, artu Instituudi 10. a. juubeli puhul peetud sõnavõtus pani prof. Trass ette tähtsaks Instituudi ülesandeks edutada õppetooli loomist, mille eeltööd tema ja prof. Endel Tulvingu poolt vaikselt juba käigus olid. misel jne. Niisiis osutub meil võimalikuks laia, ülemaailmselt kokku tui» nudeeisti akadeemilise pere ees välja kuulutada suursaavutpena —^ esimese eestiainelise, 'laial alusel töötava õppetooli loomine Kanada kõige kuulsama ülikoola Juurde. Edasi tervitas ülikooli presidendi dr. Strangway nimel irektor dr. F. lacobucci, juura professor kelle juures nii mõnigi eestlane on õppinud, kaasaarvatud ürituse kor-^ raldaja, värske advokaat Mehis Vahtra. Dr. laeobucci avaldas eestlastele kühist ja imeüust ESTO-84 tegevuse üle, eriti küna see on mitmekülgne j a suuremõõtmdine. Ta on kumeenilise katedraalis protsessioonis ^ Ligi 2000 kairikyllst Aastal 1981, Tartu Instituudi 10. a. vilja, kui Tartu Collegel (TC) esimees Elmar Tambid ettepaneku tänas ka eesti ühiskonda Kanadas tegi TC summade seUeks otstar- selle suurepärase kingi ja saavutuse beks kasutamiseks. Kavandamine eest ja kinnitas oma veendumust, võttis hoogu ja kui TC nõukogu et õppetööl saab olema väärtusli-esitatud plaani heaks kiitis, tehti^ kuks lisaks eestiaste keele-, teaduse -^sja Kanada teenetei^^^^^ Ülikooli admmist- ja k u ^ . taäd eesti ühiskondlik tegdi^^ vastus^ saabus ^adlik meie t^^^^ mi Soomet ÜUatas ESTO rahvast, ^ aastakoosole- ^laiadest ökumcenilinse lõpnjumalateenilstus pühapäeva õhtupoolikul (15. juulil) ku}miesnel|aaidate Ülemaa" Ak,e,s. , , v, aatrausidr W CintB^\Cu^ rs' aadet ri?eremd; e^ko"r^d^a^ ^av^a^li^k^k^us'^e^ e^tt^e toodi ^ . Tjr^« Pä^va^a vääriirobc v5J««o«.bc üritoseks, kis haaTas nii luterlasi kn! ka teisi kaasmaalan c 1 ' ^ i • 1^^"^®^^^ ™- amsete EesÜ Päevade orikaks viimaseks iü rituseklsi, im haaras mi luterlasi krri, - ka ,te i, sr i kaas«m. .a.a la,ä Xi!>"o'o'm"^3t"it» e^e^st^l aste Ja , • , , v-^v l mitmest kirikost ia vabakoguduseSt. Jutlustas meie luteri usu kiriku peapiiskop Kirntzäye^mSUAbOrf^T^ Vah^al^ f?^'» mist Utnmfae osa täitsid püskopKari Raudsepp, praost Andres IM, iUemJrmter Bmmauuel Lepik, t f^-^l kmud^^~i°^ .rK^' õpetaja Kaljo Haid, juflust^ja AHan Laur ja preester VeUi. Salo. Mufikkujumatoteemstušt kaunistab ^Tf'^^^^^ kond ülikooli instaatsi ,a konu. prof. Ro^^^^^ lOOJÜkmeline üliendkoor ja solistid, kuua ^ mängis profes^ C a r i ^ o Ä s o u Si^^a^^^^ :i ^f^^^'-,?^?^'^ ^ ; R^^ 1 ö r , irr, Tirr^, c^««.«*, o k . i ^ o o o o T , o kusc UUS direktor prof. Griffith ja Ermi Soometi abikaasa 3Lia,tü- Jumdateenistus toimus Toronto kirikuõpetajad. See, oli ajastu, mü del aga tekkisid süiifed ialMelid,^^^^^^^^ Liii^ii- kops abikaasa, Ants Pauluse katedraahs. Juba tund ae- kirikute kaudu hakati eestlaste seas mis ka kristliku liikumise lõpetas. Puustiga. ja-nende pojad Lembitu ga enne teenistuse flgust avati id- usku süvendama, et tegemist ei Praegu aga räägivad paljud tegurid °oolepoiss^^ riku uksed ja algas kirikuliste pi- oie mitte maarahvaga, vaid eesti taas krisüikumaäihna ühendamise Tarvo Puust. Mõlemad poisid olid dev vool. Kella kaheks olid kesk- rahvaga, kes soovib ise oma maa kasuks, mis võib teostuda kohnan- eesti ^kaudi vormis ja^Randar andis >j ^ - , mised puigiread tihedalt täidetud tulevikku kujundada ja juhtida, dal aastaüihandel. Praost A. Taul, üsutlejale teravmeelse vastuse eesti ^ee nõukogu on uhkooli koige ja palvelisi jätkus isegi suure kate- .. . . Kõik, kes usuvad Jumalasse, kui ökumeenÜisel^^ draali äärmistess^ sektsioonidesse, on kui Jeesuse-Kristuse maapealsed tuse üldltorräldaja , ;tänäs kõiki l^eel, mida ainult asjaosalised mõis-- Eesti õnnetool on esimene mis T> i T> W • IU A \ . ihulükmed. . . . Me täname Juma- ametivendi, naaberkogudusi ja or- tavad. • - ^ ^--^ . Dekaan Robmsom ülesandeks Täpselt keU kaks kuulutas oreli- j^t, et meil on ühbe keel ja meel ganisatsioone, kes selle teenistuse mäng vaimulike siserienust. mmis kulmineerusid tänavu 21. Marvi Rickerit, kes on eestlane ja juunil vastu võetud „Goyeming korraldab ülikooli-ühiskonna vahe- Coundl'i" otsusega õppetooli kordi, •loomfeekso. • " - ; Marvi Rickerön kaasa aidanud mitmete eesti ja balti ürituste korraldamisele ülikoolis. . . ^ . ^ ja me oleme kui üks ihu. . . . sisustamisele kaasa aidanud. Frotselssioomst võttis osa 21 ope- Uskugem Jumalasse ja olgem tuge- .. Hajat ja jutiustajat, kes liikusid ^^d Tema tunnistajaina. Kandkem Järgnes lopuliturgia. Kirikupalve altarirmmü ja jäid' simia kum* ^^imu edasi meie perekonda- ^^^^^ praost A.. taul. „Meie Isa" organist esitas preluudiumi — jesse ja ka sõprade- tuttavate,rin- P^^® lauUs Apostliku-õigeusu, ko-. esimese osa dr. Roman: Toi oreli- g i d g s s g / . guduse koor Güri Raagi juhatusel, sonaadist , / Õnnistamistalituse pidasid püskop Pärast koraali kõlas orelil palve- K. Raudsepp ja peapiiskop K. ja bariton Herbert Kirves laulis Ju- lauluna kodumaa eest — „Su üle Veeni. • han Aaviku „Sinu tee". Järgnes Jumal valvaku", Praost A. Taul > Võimsaks-lõppakordiks oli Eo-man Toi ki^taadist „Psa]m lOr (a) Jubüate 0eo, b) Suavis est : c) JumaS^ • • Sild me eeloleval sügisel määrata komisjon sobiva kandidaadi Iddmiseks ja õppetoolile kutsumiseks. Ametlik osa lõppes Eesti hiiTtt koraal koguduse kaasalaulmisel. asus teadete osa juurde lühida sis- Liturgilise talituse raames ütles sejuhatusega, mainides muuseas, et — , „ • « i , J-algussahnid piiskop K. Raudsepp, ta tunneb sellest jumalateenistusest (a) Jubilate 0eo, b) Suavis esi Jun - Sokolov, endine Pühakirja luges õpetaja K. Raid erilist rõõmu, kuna selleks on Bommis,: c) JumaS; Siid me ^^^^^^^ (esunene Taaveti laul) ning usutun- ühendunud kõik meie kogudused. Midame). : reKtor, kes miius' nõukogude eliidi-nistuse ütles Vabakoguduste Al- Võib-oUa, et selline nähe on mur- ^ i -A A^. M . ^f.;!''^^^^P^lf f hukati suste-liansi esimees, jutlustaja Allan rangulise tähendusega, eriti j , ^ Osf esid; oihendkoo^ Laur. vaadelda kolme aastatuhandet aja- W^lson ja kogudus R. Toi ^^^j^^^^^^^^^^ l ö . \, loolisest ja ka tuleviku s e i s u k o h a l t : A l a s e d toted^ korruptsux^^ Järgnes ühendkoorilt (Toronto . , ^ ^ , , , , , rr • ^ . . selle vastu võitlemisest näitavad, et E. Baptisti Koguduse segakoor ja f^^^^^^^T ^S^^^^i^?^^^^ , Orgamst lye^as t^^^^^^ president LUST^^^^^^ noorteLr, Peftri Koguduse sl S t ™ t^^lL^ h^mmiga, A. 1 0 ^ ^ kprnipts^ mäh. surn-gakoor „Cantate Doraino", Vana- ^ased unise pere, teisel aastatuhan dist. Andrese Koguduse Segakoor, Esto- • • • - ./ nia Koor ja Tqronto Eesti Mees- ^ •• . •. koor) Jüri Raidi juhatusel Johannes Hiiobi „Ole ustav surmani". Peapiiskop K. Veem oli oma jutluse aluseks võtnud pühakirja sõnad Tim. 2.6. Peapiiskop tähendas, et neljandad Ülemaailmsed Eesti ei kuulu ü h e g i üksikošakonna juurde, vaid raporteerib otseselt ,,Gi*aduate" koolile. See on ainulaadne olukord j ä nõudis pretsedendina märksa rohkem tähelepanu. Nü on õppetoolü aga võhnalik niga, mis kõlas võimsalt kõrges tegutseda yäga laial pinnal, kuna peosaalis. SeltskondlUc kokkusaa-tegevus ei ole piiratud.ühegi ük- mine jätkus veel tundi poolteist,^ MOSKVA —- Üks töiduamete siku osakonna kitsama ainetevali- kuni asuti koduteele, et olla jäUe kaubamaja direktor lasti maha ja kuga. õppetool võiks tegutseda näi-.Žõ&al õhtuseks ESTO VISIOO- 180 inhnest said karistada musta teks eesti keele ja kirjandusega, NIKS. turu vastu võitieniise kampaania võrdleva ajalooga, sotsioloogia ja . tulemusena, ütlesid N. Liiduametid Ristiti Mngpurjekas„Ets Trei" T®@4ajd Lembitu Malevopd^ Neljapäeval) 5. juulil toimus Kotkajärvel „Eesti Lipu" ijaaaiImfi-> mist, m i U e g a ^ ^ prbsi- laagris skautukSms Lembitu Maleva ühe õppepurjeka ristimine. Paadeni Juri Andropov möödunud düe anti ostu toetaja nimi „Ets Trei". Eduard Trei koos abikaasa Sai» ne ja Rootsist saabunud külalistega võttis talitusest osa. | Eduard Trei Sudburyst toetas sõitudel, siis võttis pidulikust sünd- Lembitu Maleva paadiostu $2000.- musest osa ainult laagris viibiv iiicgailiiiakoBiverentss ga. Tänuks selle eest otsustas üksuse juhtide "^kogu paadi ristida toetaja nimega. MOSKVA - N. Lüdu ajaleht „Pravdä" teatab, et Kanada Kom- Neljapäeva, 5. juuli keskpäeval saabus Eduard Trei laagrisse jä juhtide grupp. Trei-poolsed osalised õlid ta abikaasa Salme ja abielupaar Varikud Uppsalast, Rootsist, kes enne EŠTO-le tulekut sõitsid Sudburysse Treide juurde. Eduard trei on noorte tegevust töötanud tuhandete dollaritega. ... ^ ^ TOPO — USA kaitseminister Ctöpar Weinbei^eip on hoiatasid Pävead algasid pTÄu"jumalatee- «^^P^ ^^^J ®^ ^n küUalt tuge^ sõdimaks Aasias ja Euroo-nistiiseeaia nüüd lõnekme need P ^ ^ ™ ^ ^J^*^^^^^ ^ ... .... ^. . ^ S e v a ökleeniisV^^^^^ ^'^^^ julgeolekut, sesi tirftte^ommmdstlikud r^^^^^^^^ lateSusefia tegema icohkem N. LiidE äfemdusele vastu panemiseks. niaailma kommunistlike parteide järvel toimus hhtne tseremoonia. ^^^^"lakonverentši pidamiseks, Eduard Trei, kes oma skauditõo-et pole kei^e ülesanne Ä e <üskuteeritakse poüitiHsi prob- tuse andis poisipõlves Saaremaal bloki riikidele selgeks teha ja 1^^^^ otsitakse teid, kuidas tuu- noorkotkana, võeti uuesti skauti-neid mõflema panna, et kaitsele f^/^^v»^® sõjaohu pm^^^ lodven- de ridadesse vanaskaudi - Lem-kulutamme on vajal^oma vaba-^^^^-^^ati to^ bituleUena. dnse säilitami^ks^^ , verents 1969.,a.:Moskvas, mü pu- . - hui avastati suuri erinevusi maa- Temale seoti kaela eesti skaudi core** tüüpi ja istub järelvankrü, Selle-kinnituseks tõi peapüskop Ta hoiatas N. Lüdu tugevuse Weinberger on mitteobeselt õhuta- ümakommunismis,^^ ^^^m^ näiteid ärkaiiiisaj^t, inü ee^^^^^^^ Kuriharaga. Ta üt» nud Jaapanit, et see teeks Tohkem olnud kasulik neid^^^^^ Ä mesti kuuluvad vormitunnused. lahti kõik veekogud Atlandist kuai õhutajad olid peamiselt eesti soost les ka Nakasonele, enese kaitseks, V m Kuna poisid olid sel ajal välja- Vaikse ookeanini. Jumala arm on meid hoidnud ja Weinberger kohtus ühepäevasel saatnud ka nende pidupäevade külaskäigul Jaapani kaitseministri kesteL Jumala sõna on olnud Yuko Kuriharaga, peamjnistri Ya-eesti rahvale tuiksoonekls sajan- suhiro Nakasonega ja välismmištri dite vältel. Shintaro Abega. „See on raske raha,-' nimetas ta jutuajamisel, „saadud maa all meiallimaaki murdes. Selle protsendid annan ma eästi noortele.^ Spordipurjek„Ets Trei" pn „Alba |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-07-24-01
