1984-05-24-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk.
eaxa
a, 24. , May 24,1984 Nr. S0
ma
Nr. 39
£StO-84 laske<^
, ESTO-84 laskevõistlused leiavad
a k 9„ 10. ja 11: juulil 1984, Toronto
Eesä Maja üleniisel korral
asuval siseturul, korraldajaks Toronto
Eest Püssi- ja I^toliklubi.
jTiinl} on vastselt sisse seatud õhu-jahutus
ja kuus lasÖohta. Tiiru
pikkus on 50 jalga. Esialgse kava
järgi toimuvad võistlused järgne-
;Yäit- •
>äev, 9.1 juiilij Püštolivõist-lused,
algusega kell 10 hommikul.
Võistlused toimuvad 22-kaliibrili-
BQS vabapüstolis- (60 lasku) ja 22-
kaliibrilises standard-püstoÜs (3 x
20 laŠAi). Võisüusi juhatab klubi
püstoliosakõnna toimkond (Arvi
Ivo Rannala, Toomas
l^^s). palutakse las-
I küreid ette registreerida, kas klubi
aadressil või sekretäri juures (Arvi
Tinits, 28 Fakiiouth Ave. Scabo-rou^,
Ont, Ganäda MIK 4M6,
•tel; (416) ^61-5200). Ä t d alal
noortöklass (alla 18 a.)-puudub.
Teisipäev, 10. juulis Võistlused
sealsamas, 22-kaliibrilises vabapüssis,
3 X 20 lasku (lamades, püsti,
põlvelt), (samuti „inglise matshis",
60 lasku lamades. Võistlused toimuvad
kõMes klassis: noorte klass
alla 18 aasta, täiskasvanute klass
18—55, mästerite klass üle 55 aasta
vanuses. Jiihatavad E. Gering,
J. Vares, A. Giling. v
^Eolmapäev, i l . : juialirSpordipüs- •
sivõistlused, samas köhas, samadel
aegadel, yõistlusrelvaks 22-kaliib-riline
spordipoiss, kolmes asendis,
• 3x20 lasku. Klassid: Noored kuni
^18 aastani/täiskasvanud üle 18 ehi-aasta,
niasteridiile 55. Kui on
tahtjaid , siis võib veel lasta alla
14-äastaste klassis lamades 20 lasku.
Juhatavad E. Gering, J. Vares,
A. Oiiing ja teised klubiliikmed.
Kõik matshid t(Mmuvad rahvusvaheliste
mää-ruste järgi, rahvusvahelistel
märklehtedel. Laskurid, kes
oma relvad ja laskemoona kaasa
tahavad tuua, paluks seda teha.
Kel need puuduvad yõi kes nendega
jännata ei taha (ülemeremaa-dblt).
Siis on klubÜ olemas küllal-daselt
märgilaskmispüstoleid ja
;püs^e, et kõikide soove rahuldada.
Ka laskemoona saab klubist osi a.
Auhinnad antakse välja Klubi
juhatuse korraldusel selleks edaspidi
teatavaks tehtud ajal ja ko-
New Yorgis peetud sisevÕistlu^
tel hüppas kaugushüppe maailmameister
'Carl Lewis uue siseyõist-luste
maailmarekordi hüpates 8.79,.
mis bn sama kui ta möödiinud
aastal väljas tehtud hüpe. Eelmine
siserekord kuulus tema nimele
8.56-ga. Teisele kohale tuli. Larry
Myricks 8.38-ga. Teivashüppes üritas'
5.70 ületanud William Olson,
teist puhku järjest tipptulemust
5.82 ületada, kuid tagajärjetult.
Kõrgusihüppes olid kaks parimat
Dwight Stones ja James Hov^ard,
mõlemad said üle 2.30-st,
Tshehhoslovakkias peetud sisevõistlustel
saavutas Remigius
Machura kuulitõukes 21.29, mis
on 19 sentüneetrit parem Uwe
Beyeri nrniel olnud siserekordist.
Lääne-Berliinis hüppas Cario
Thränhardt uue meeste kõrgushüppe
šiserekordi tagajärjega 2.37,
niis on Sentimeeter parem kui Igor
Paklinil 1. veebr. • tehtud tulemus
Milanos.
Reima Salonen, soome sportlane
Turust võitis 20^^ km käimises Bulgaarias.
Osavõtjaid oli enam kui
kümnest maast, ka N . Liidu rekor-dimeeš
leedulane Kaslauskas Valdas,
kes jäi siiski neljandaks. Sa-lose
võidutulemüs oli 1:23.03,6.
Tema möödunud aastane parim tulemus
on 1:22.26.
MÜÜdBL ..VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Soate-
$
2. —
3.—
4. Kohanimi Järvamaal,
7. Kohanimi Tartumaal. 9.
Võitlusväli, 11. Eesti keelemees.
12. Eesti kirjanik, hõbevalgete lugude
looja. 13. Eesti teadlane
USA-s. 14. Riik Põhja-Ameerikas.
16. Naisenimi. 17. Eesti keelemees.
18. Eesti malemeister. 20.
Ajanäitja. 23. Puurimise vahend.
26. Väsimatu usk millessegi. 29.
Eesti näitlejatari eesnimi Toron-
Veelkörd, kel võimalik, palun E. Pensionäride Klubi loteriil oli ka raamatute müügüaud. Pildil
osavõtusoovist ette teatada klubi Ja Olga Eraav ja Eesti Keskarhiivi Juhataja Richard Äntik.
sekretäri aadressil. • y Foto: Vaba Eestlane
tos. 30. Eesti kirjandusteadlane.
31. Kodune, hubane, mõnus. 32.
Algus.,33. Eesti helilooja. 34. Lill.
Allas 1. Vasitsündinud. 2. Elus
olema. 3. ÕUe valmistamisel vajalik.
4. Teatud põllupidaja Eesti
iseseisvuse ajal. 5. Eesti kunstnik.
6. Naisenimi. 8. Tuba. 10. ÜksU-dane.
13. Vahend ronimiseks. 14.
Eesti ajakirjanik. 15. Kohanimi Virumaal.
19. Eesti kõrgem sõjaväelane
viimases sõjas. 21. Juhib laeva
sadamasse. 22. Mõttetu jutt. 24.
Suu osa. 25. Kunagine automark
Fordi tehases. 27. Pole rumal. 28.
Truu, usaldatav. 31. Kurit^liku.
•RISTSÕNA NR. 1195
LAHENDUS :
Põikread? 1. Külvet, 6. Antsla,
10. Lahus, 11. Koonus, 12. Ideaal,
13. Saamatu, 14. Riiv, 16. Etemj
18. Lõhe, 19. Laastama, 22. Saar,
24. Mortiir, 25. Väikene, 27.. Even,
29. Kodukana, 32. Geto, 35. Otis,
36. Tttt, 37. Paituse, 39. Vastas,
40. Troika, 41. Amman, 42. Killud,
43. Vangla.
Püstread: 1. Kokard, 2. Laokil,
3. Elus, 4. Tasakesi, 5; Ruumala,
7. Nadu, 8. Sparta, 9. Alluma, 12.
Itta, 15. Võitius, 16. Etikett, 17.
Emand, 20. Arve, 21. Robot, 23.
Aren, 26. Ängistav, 28. Vaatama,
29. Kohvik, 30. Diisel, 31. Avas,
33. Otsing, 34. Otsata, 37. Pagu,
38, Ema,
EESTI SKAUiXUS VHSKÜMMEND AASTAT
ESTONIAN SiGOUTING
Fred Uinberg ISAMAA EEST 18^
EDUARD EÜGA graafik ja maali|i0 9^
A. Käbin «-VAIM JA MULD 5.—
Ivar Ivask — ELUKOGU 10.—
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.—
Jnhan Kangnr — VAIM, VÖIM JA VABADUS 7.50
Hanno Kompns — KUSTUTAMATA NÄLG
.KUNSTI WRELE 11^
Anna Alimatova—Marie Under — REEKVIEM 3.50
Herbcrt Michelson — KODUMAALT VÕÕRSILE 10.—
Herbert Michelšon — SKAUTLIKUL TEEL 3.—
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.—
Herbert Michelson— EESTI RADADELT 9.—
Paul Laan — MÕTTELEND — pilte Ja pecgddud 5.—
A.Küng— ADREAM OF F R £ £ ^ ......
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA
ERZURUM
AntsVomm — YAIUIJD OindetiBfcogn) ^^.^....
Salme Ekbanm — AJATAR (hndetaskogo) . . .
Ants Vomm — MINU HING (hraletnkkogiB) ..
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS
Johan Pitka — RÄJUSÕLMED . i . ..
Urve Karuks — KODAKONDUR (UndetodtogD)
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES
Onuletuskoga)
Hannes Oja ^ TUNNETE PURDEL
Xluuletuskogu) 2.75
Andres Küngr- MIS TOIMUS SOOMES? 14.—
Einar Sanden — LOOJANGUL
LAHKUMINE TALLINNASnT L
$ 1 -
.50
.70
.70
.70
$ 1 -
.50
.50
6.—
8.—
4.—
20.—
8.80
«.—
.50
.50
.50
.50
.50
.50
.70
,50
$1.-
.50
$1.-
.50
.50
.50
1.50 .50
.50
.50
16.20 .50
V. Veedam — LURICH AMEERIKAS 8.— .70
E. UiBtelu — TAGURPIDI SÖUDES
(Mälestusi 1914—1943) ^^^^^^^ ' 18.— $1.—
A. Roos — RÄNDAMAIE (hniiet«*ogü) . . . . . 6.— .70
Prof. Fclix Oinas — KALEVIPOEG KOTKF.^
J.m. esseid 13.- $1^
E. Sanden„SÜDA JA KIVID** 19.50 ..70
L Külvet — NÄllEMÄNGURAAMAT
(5 näidendit) 15.— .70
H. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA 4.— .50
Arvi Tinite — VÄLGUMÄRGI KASVANDIKUD 47.—
Saatekuhi Kanadasise $1.50, mujale $3.—
Gisela McBride — TALKS FROM ESTONIA 5.75 ,50
V. Kimberg-Kotkas luuletuskogu
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL ... 7.— .70
E. Uustalu — FOR FREEDOM ONLY 14.— 1.—
REHVTTUD PURJEDEGA H 8.— 1.—
NAER ON TERVISEKS — kõdijutt® . . 8.— .70
Hmar JAKS — NEPTUN 18.— 1.—
Ivar Ivask — VERANDARAAMAT
luuletuskogu 7.— V70
S; Ekbaum — luuletuskogu ÕHUMÄRGI ALL. 10.— $1.75
Anis Vomm RISTSÕNAD I 2.50 .70
Anis Vomm RISTSÕNAD U ................................ 2.25 .70
RAAMATUID LASTELE;
KALEVEPOEG (õppe- Ja tööraamat lastele) .....
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- |a tööraamat
edkodieaüstele lastele ySrvitrflkis)
ÕPETA MIND LUGEMA n (õppe- |a tööraamat
eelkooliealistele lastele ySrvitrOkis) ..
EESn KEELE HARJUTUSTK I . . . .
PIKKE MIKKE — Tottsaba ja rntträba
3.— .50
S.— .50
5.— .50
3.— .50
2.50 .50
IHSmiiHNIttWtUinUllUlllliliHININHIiHlltltllW^
kat! õige kaugele • tundrasse, laiali
mööda hiigla suurt Venemaad. Mis
Venemaad! See siin vähemasti oli
muiste soomerUgri rahvaste ala...
Kui Toomas öhtül Piretile matustest
jutustas, siis tuli tal meelde,
et ausamba olid. lubanud mehed
panna meestele — naistest ei olnud
juttugi. Aga Piret lohutasr^jMis
sellest, nii "ongi õige, eesti naisi on
ju Vorkutas üsna vähe jä surnud
vist mitte
„Ega nüüd selle pärast," laskis
Toomas ennast lohutada: j,MeesoD
ju vanas rahvakeeles sõna, mis sageli
inimest üldse tähendab. Igamees
Oli ju samahästi naine kui
mees.
Paljud kuulajad tundsid pigistust
kurgus, see tegi silmad niiš^
k f e t%s mees ^^^^(^^ vähem;
aga ta maeti vähemalt oma maa
meestega. Toomast tegi hardaks
eriti see, et meestel niisugune mõte
oli. tulnud „langehüd" yennastele
monument püstitada siia tund^
ra^kahnistule. Tublid pead, meeste
südamed... Aga need mehed, ainult
mõne kuu väljaspool laagrit
ja juba iniräesed, täiesti inimesed!
Mida kuradit need punased tsaarid
meist tahavad, on neil maad vir
Kirst lasti hauda, vhaud aeti kiE°
oi, päitsesse pandi puurist kadunu
olmega. Kääbas kaeti omatehtud
roheliste pärgadega, kõige väärika-amas
paigas sini-mixst-valge lint.
Mõnedki mehed ei saanud ütlemata
jätta lühikest järelhiiüet pärga
hauäkünkale pannes. Vana sõber,
kes juba enne oli kõnelenud, asus
uuesti haua äärde, nüüd juba risti
juurde ja ütles:
„Me laulame viimaseks hüvastijätuks
Eesti hümni. Kodumaa pärast
lahkunu siia toodi ja kodumaa
pärast ta siia peab jäämagi"
Orkester alustas vägevamalt,
kui pillide arvu järele oodata oleks
võinud. Kõik mehed laulsid kaasa:
,,ei leia mina iial teal
siin suure, laia ihna peal,
tais mul nii armas oleks ka
ku Sa mu isamaa!"
. .Tuul. viis isamaalaulu helid tü-
Rutt oli matusekirjelduse lugemise
lõpetanud ja vaatas nüüd vähe
/üllatunult kaustikut. Sellest oli
hulk lehti just sealt välja rebitud,
kuhu ta lugedes oli jõudnud. Ta
võrdles leheküljenumbfeid ja tegi
kindlaks, et tükkjagu lehii
tõesti puudus — võib olla just kõige
huvitavamad. Kahjutunnet maha
surudes jätkas ta lugemist.
Toomas istus üksi Pireti teas ja
tegi märkmeid paberilehele harjumuslikult,
sest „Blaupunk'dst" ti'.-
lid parajasti BBC uudised. Ta oli
hajameeke, magu tegi põrguvalu
. ja tuju kipj. is vägisi alla nulli; Järjekordselt:
cli. tal haigusleht, aga
tõtt öelda, tööle ta enam tagasi
minna ei mõtelnudki, olgugi pt haigusleht
homme tuli lõpetada.. •
Piret oh Teises Telliskivis,
hüvasti jäLiia tüdrukutega .— temalgi
oli olnud täna viimane Vorkuta
tööpäev.
„Ei oleks uskunud," mõtles
Toomas, „ei oleks arvanudki, et
ärasõit Voi^kutast võib tekitada sär
herdusi põrgu-piiiiu!" Ta pani sigareti
põlema. Kolm nädalat tagasi
oli ta komandantuurist sedeli saanud,
et võib sõita Kirovisse —
seal asumisel oleva perekonna juurde.
Teade oli meest sedavõrd vapustanud,
et ta algul muud nüdagi
ei saanud mõelda kui:
,,Aga Piret? Kuidas — nii ei
ole ju üldse Võimalik! Pureti juurest
ära? Ei!"
Piret pidi sel õhtul ise koman-dantuuri
minema ja tuli seetõttu
hiljem. Toomas oli söögi valmistanud
ja kõndis nüüd väikeses toas
neli sammu edasi neli tagasi. Sellel
käimisel ei onud mõtet ja tema
mõtetes ei olnud loogikat: emotsioonid
lämmatasid kõik.
Siis tüU Piret ja ulatas mehele
mingi trükitud paberi. Toomas luges
seda mitu korda nagu juhm —
aga ei saanud aru. Piret oli amnesteeritud
ja võis kodumaale sõita...
Kui ta lõpuks taipas andis ta onia
sedelikese Piretile.
Ka naine luges pikka aega, miski
tä näos ega käitumises ei väljendanud
hämmastust kui ta lõpuks
lausus: ,,Siis sõidame koos!
Vähemasti poole teed..." Alles
nüüd võttis Piret pealisriided seljast,
istus välivoodi äärele ja ütles:
i,Minema me peame."
Naiseväline rahulikkus vapustas
meest sainavõrd kui need uudised
olid vapustanud. Ta seisis raadioaparaadi
juures ja võpatas, kui Piret
tõusis, pea ta õlale toetas ja
vaikselt nutma hakkas. Toomas
' hoidis naist oma" käte vahel, aga ei
suutnud sõnagi öelda. Kuid juba
pööras Piret tema poole oma märja
näo ja naeratas:
,,Arma^ Aadam, tundra on juba
paksu lume all. Meil on aeg siit
lahkuda!"
„Siit lahkuda, aga ometi mitte
teist lahkuda!" sai ka. Toomas lõpuks
hääle kurku.
„Ei, istume voodi servale ja arutame
— kuidas sõita, mida kaasa
võtta.,. Ega ma enam ei nuta."
Piret pidi hankima passi, pidi enne
vajalikud fotod taha laskma,
pidi vahekorrad- töökohaga selgitama.
Toomale ei olnud passi vaja,
temale aitas komandandi saatekirjast
küll.
Aga raha ei olnud kummalgi, ei
sõiduks, ei reisiks.
„Kuidas?" hüüdis Piret äkki,
,,meil on ju kapital!" ja osutas siis
raadiole ja näitas käega kogu tuba:
„Selle kõik müüme maha ja
siis meil juba sõiduraha on!"
Piret lükkas järsult tagasi Tooma
protesti („Ega siis mina...!")
väites, et tema tegi ju võlgu ja
maksis ära, miks Toomas nüüd samuti
ei või teha? „Annan teile, pikaajalist
laenu — minul pole selle
vene rahaga mingit kiiret!" V
Nüüd pani Toomas lauale veini-pudeli
nagu kauba kinnituseks...
ja Piret ütles: „Sic transit gloria
Vorcutana! Aga eks me pea rõõmsad
olema oma töö ja tegemise
juures? Kasr mitte nii, professori
härra?"-
Vorkuta hiilgus kahanes ja kadus
tõesti. Nüüd saadi ärasõidulü-be
juba kümneid päevas. Aga mis
oli Vorkuta peale inimeste? Lumi,
süsi ja armetud barakid... Ilma
vangideta ja inimesteta selleis haleduses
ei olnud Vorkutal enam
mingit au ega hiilgust.
Vahepeal oli «Pisuhänna" etea-dus
Võrguta linnateatris juba toimunud.
Ligi pooltuhat eestlast
publikuks saavutas tükk suure menu
ja tormilise aplausi. Hea oli
vaadata ja selges vene keeles kuulda
kuidas Vestmann oli peal ja
Piibeleht all ja siis jälle Vestmann
all ja Piibeleht peal. „Kui Vilde
selle „Domavoi" oleks kurbmänguna
kirjutanud, siis täna oleks see
ikkagi naljamänguks tehtud" arvas
Toomas vaheajal, kui eestlastest
publik jalutuskoridoris naeris ja
sumises. Teises vaatuses loeti ajalehte
„Postimees" ja selle tiitel oli
poolemeetriliste tähtedega trükitud,
nii et paistis selgelt ka kõige tagumisse
ritta. Teise rajooni eesti
poisid olid detailide suhtes lavastajat
õige mitmeski asjas õpeta- ^
nud, nii et Tiit Piibelehe eri värvi
sokidki olid selgesti näha.. . Ja
Tiit ise kõneles ukraina keeles —
oli seegi parandus tõlkesse võetud.
Väikevene keel suurvenekeelses
tekstis andis sama hea koomilise
efekti kui Piibelehe murdekeel originaalis
annab. Igatahes oli keskmise
Vorkuta eestlase enesetunne
tüki maad I tõstetud pärast „Pisu-hänna"
etendust — naabreist lätlastest
oli ühes asjas jälle ette jõutud...
Ihnad olid aga tulipakased sel
sügisel \5äga varakult. Ka virmalised
vehklesid juba oktoobrikuus
nii heledalt ja ägedalt kui tavaliselt
alles novembris-detsembris.
^ Lõpuks ometi tuli Piret, kulmud
ja ripsmed härmas, sõrmed villastes
labakinnastes külmast krõnksus
ja lubjaviitidel paks lumi.
P
II
Ilu
lm
( Il
1
Tuiukutlci
lõpetanut!
27. aprülil koi
seride Kogu Kd
vahelise peo '\
keskmises s?.r
oli küll vareii)
dest napima
kuid meeleolull
kondlikuin.
õhtu avas CJ
hatuselüge iil
Reinans, kes
võtus terntas
dis ülevaate v|
koolist. Järgmj
seride Kogu
Nikolai Valge
väekadettidc- kl
da kuulaja.5koi|
ga. Kolmandalj
Kõrgema Sõjal
ten August Nõi
ga veenvalt I,
masüdadest. L
Moskva ei aluj
da, kuna ta ei|
na pääseks.
Lõpuks kapil
mälestas kõiki
kodu-Eesü ee^
ve.
Muusikalises
ra Norheim k\|
- risaatel S. Ro|
„Tule tagasij
„Vüja laulu"
ri „01en arm^
ja said mõlehj
t)lejäänud s\
esimees N. V?
misjärel kestil
pidu, kuni oli|
lahkuda. .
Toimetul
kirjonduj
LÄÄNEKA
2 — 1984. Vj
bülletäänis oi
la „V.E.S. ut
aasta'*, J. Ei
ne", ,,Vanco|
tegevusaasta]
port V.E.S.
„Kirilaifondi|
„Eesti Vabj
couveris**, Bl
rügi 66. aastl
„E. Ev. 11
Peetri ko^idj
di majas", AI
keelses kd
„Evangeeliui
Eesti Ühendi
Vütre „Kma(
jane! Kes
H. J. MLug)
mees 65-aas(
õunapuu 13C
„Süna Keml
re ,Jjeida
bei", L. Pül
tmitud eisti
ris", L. S.
näitus puhl
„V. E. S.
informatsiool
Mõitet<
Armastus
ningas, van^
ranniks.
VABi
avat^
ree<;(e
Telefoüic
.VAI
on tasi
üi.s toU
kuuiutust^
t©k'?tis ..
esiküJid
nädala
©masp. h\
nädala tci
map.
mi
Leida
PostiaR(
^ PaiTa^l
.Willow<
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 24, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-05-24 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840524 |
Description
| Title | 1984-05-24-06 |
| OCR text | Lk. eaxa a, 24. , May 24,1984 Nr. S0 ma Nr. 39 £StO-84 laske<^ , ESTO-84 laskevõistlused leiavad a k 9„ 10. ja 11: juulil 1984, Toronto Eesä Maja üleniisel korral asuval siseturul, korraldajaks Toronto Eest Püssi- ja I^toliklubi. jTiinl} on vastselt sisse seatud õhu-jahutus ja kuus lasÖohta. Tiiru pikkus on 50 jalga. Esialgse kava järgi toimuvad võistlused järgne- ;Yäit- • >äev, 9.1 juiilij Püštolivõist-lused, algusega kell 10 hommikul. Võistlused toimuvad 22-kaliibrili- BQS vabapüstolis- (60 lasku) ja 22- kaliibrilises standard-püstoÜs (3 x 20 laŠAi). Võisüusi juhatab klubi püstoliosakõnna toimkond (Arvi Ivo Rannala, Toomas l^^s). palutakse las- I küreid ette registreerida, kas klubi aadressil või sekretäri juures (Arvi Tinits, 28 Fakiiouth Ave. Scabo-rou^, Ont, Ganäda MIK 4M6, •tel; (416) ^61-5200). Ä t d alal noortöklass (alla 18 a.)-puudub. Teisipäev, 10. juulis Võistlused sealsamas, 22-kaliibrilises vabapüssis, 3 X 20 lasku (lamades, püsti, põlvelt), (samuti „inglise matshis", 60 lasku lamades. Võistlused toimuvad kõMes klassis: noorte klass alla 18 aasta, täiskasvanute klass 18—55, mästerite klass üle 55 aasta vanuses. Jiihatavad E. Gering, J. Vares, A. Giling. v ^Eolmapäev, i l . : juialirSpordipüs- • sivõistlused, samas köhas, samadel aegadel, yõistlusrelvaks 22-kaliib-riline spordipoiss, kolmes asendis, • 3x20 lasku. Klassid: Noored kuni ^18 aastani/täiskasvanud üle 18 ehi-aasta, niasteridiile 55. Kui on tahtjaid , siis võib veel lasta alla 14-äastaste klassis lamades 20 lasku. Juhatavad E. Gering, J. Vares, A. Oiiing ja teised klubiliikmed. Kõik matshid t(Mmuvad rahvusvaheliste mää-ruste järgi, rahvusvahelistel märklehtedel. Laskurid, kes oma relvad ja laskemoona kaasa tahavad tuua, paluks seda teha. Kel need puuduvad yõi kes nendega jännata ei taha (ülemeremaa-dblt). Siis on klubÜ olemas küllal-daselt märgilaskmispüstoleid ja ;püs^e, et kõikide soove rahuldada. Ka laskemoona saab klubist osi a. Auhinnad antakse välja Klubi juhatuse korraldusel selleks edaspidi teatavaks tehtud ajal ja ko- New Yorgis peetud sisevÕistlu^ tel hüppas kaugushüppe maailmameister 'Carl Lewis uue siseyõist-luste maailmarekordi hüpates 8.79,. mis bn sama kui ta möödiinud aastal väljas tehtud hüpe. Eelmine siserekord kuulus tema nimele 8.56-ga. Teisele kohale tuli. Larry Myricks 8.38-ga. Teivashüppes üritas' 5.70 ületanud William Olson, teist puhku järjest tipptulemust 5.82 ületada, kuid tagajärjetult. Kõrgusihüppes olid kaks parimat Dwight Stones ja James Hov^ard, mõlemad said üle 2.30-st, Tshehhoslovakkias peetud sisevõistlustel saavutas Remigius Machura kuulitõukes 21.29, mis on 19 sentüneetrit parem Uwe Beyeri nrniel olnud siserekordist. Lääne-Berliinis hüppas Cario Thränhardt uue meeste kõrgushüppe šiserekordi tagajärjega 2.37, niis on Sentimeeter parem kui Igor Paklinil 1. veebr. • tehtud tulemus Milanos. Reima Salonen, soome sportlane Turust võitis 20^^ km käimises Bulgaarias. Osavõtjaid oli enam kui kümnest maast, ka N . Liidu rekor-dimeeš leedulane Kaslauskas Valdas, kes jäi siiski neljandaks. Sa-lose võidutulemüs oli 1:23.03,6. Tema möödunud aastane parim tulemus on 1:22.26. MÜÜdBL ..VABA EESTLASE" TALITUSES Hind Soate- $ 2. — 3.— 4. Kohanimi Järvamaal, 7. Kohanimi Tartumaal. 9. Võitlusväli, 11. Eesti keelemees. 12. Eesti kirjanik, hõbevalgete lugude looja. 13. Eesti teadlane USA-s. 14. Riik Põhja-Ameerikas. 16. Naisenimi. 17. Eesti keelemees. 18. Eesti malemeister. 20. Ajanäitja. 23. Puurimise vahend. 26. Väsimatu usk millessegi. 29. Eesti näitlejatari eesnimi Toron- Veelkörd, kel võimalik, palun E. Pensionäride Klubi loteriil oli ka raamatute müügüaud. Pildil osavõtusoovist ette teatada klubi Ja Olga Eraav ja Eesti Keskarhiivi Juhataja Richard Äntik. sekretäri aadressil. • y Foto: Vaba Eestlane tos. 30. Eesti kirjandusteadlane. 31. Kodune, hubane, mõnus. 32. Algus.,33. Eesti helilooja. 34. Lill. Allas 1. Vasitsündinud. 2. Elus olema. 3. ÕUe valmistamisel vajalik. 4. Teatud põllupidaja Eesti iseseisvuse ajal. 5. Eesti kunstnik. 6. Naisenimi. 8. Tuba. 10. ÜksU-dane. 13. Vahend ronimiseks. 14. Eesti ajakirjanik. 15. Kohanimi Virumaal. 19. Eesti kõrgem sõjaväelane viimases sõjas. 21. Juhib laeva sadamasse. 22. Mõttetu jutt. 24. Suu osa. 25. Kunagine automark Fordi tehases. 27. Pole rumal. 28. Truu, usaldatav. 31. Kurit^liku. •RISTSÕNA NR. 1195 LAHENDUS : Põikread? 1. Külvet, 6. Antsla, 10. Lahus, 11. Koonus, 12. Ideaal, 13. Saamatu, 14. Riiv, 16. Etemj 18. Lõhe, 19. Laastama, 22. Saar, 24. Mortiir, 25. Väikene, 27.. Even, 29. Kodukana, 32. Geto, 35. Otis, 36. Tttt, 37. Paituse, 39. Vastas, 40. Troika, 41. Amman, 42. Killud, 43. Vangla. Püstread: 1. Kokard, 2. Laokil, 3. Elus, 4. Tasakesi, 5; Ruumala, 7. Nadu, 8. Sparta, 9. Alluma, 12. Itta, 15. Võitius, 16. Etikett, 17. Emand, 20. Arve, 21. Robot, 23. Aren, 26. Ängistav, 28. Vaatama, 29. Kohvik, 30. Diisel, 31. Avas, 33. Otsing, 34. Otsata, 37. Pagu, 38, Ema, EESTI SKAUiXUS VHSKÜMMEND AASTAT ESTONIAN SiGOUTING Fred Uinberg ISAMAA EEST 18^ EDUARD EÜGA graafik ja maali|i0 9^ A. Käbin «-VAIM JA MULD 5.— Ivar Ivask — ELUKOGU 10.— Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.— Jnhan Kangnr — VAIM, VÖIM JA VABADUS 7.50 Hanno Kompns — KUSTUTAMATA NÄLG .KUNSTI WRELE 11^ Anna Alimatova—Marie Under — REEKVIEM 3.50 Herbcrt Michelson — KODUMAALT VÕÕRSILE 10.— Herbert Michelšon — SKAUTLIKUL TEEL 3.— Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.— Herbert Michelson— EESTI RADADELT 9.— Paul Laan — MÕTTELEND — pilte Ja pecgddud 5.— A.Küng— ADREAM OF F R £ £ ^ ...... Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA ERZURUM AntsVomm — YAIUIJD OindetiBfcogn) ^^.^.... Salme Ekbanm — AJATAR (hndetaskogo) . . . Ants Vomm — MINU HING (hraletnkkogiB) .. Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS Johan Pitka — RÄJUSÕLMED . i . .. Urve Karuks — KODAKONDUR (UndetodtogD) Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES Onuletuskoga) Hannes Oja ^ TUNNETE PURDEL Xluuletuskogu) 2.75 Andres Küngr- MIS TOIMUS SOOMES? 14.— Einar Sanden — LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNASnT L $ 1 - .50 .70 .70 .70 $ 1 - .50 .50 6.— 8.— 4.— 20.— 8.80 «.— .50 .50 .50 .50 .50 .50 .70 ,50 $1.- .50 $1.- .50 .50 .50 1.50 .50 .50 .50 16.20 .50 V. Veedam — LURICH AMEERIKAS 8.— .70 E. UiBtelu — TAGURPIDI SÖUDES (Mälestusi 1914—1943) ^^^^^^^ ' 18.— $1.— A. Roos — RÄNDAMAIE (hniiet«*ogü) . . . . . 6.— .70 Prof. Fclix Oinas — KALEVIPOEG KOTKF.^ J.m. esseid 13.- $1^ E. Sanden„SÜDA JA KIVID** 19.50 ..70 L Külvet — NÄllEMÄNGURAAMAT (5 näidendit) 15.— .70 H. Rajamaa — MARIE UNDER INIMESENA 4.— .50 Arvi Tinite — VÄLGUMÄRGI KASVANDIKUD 47.— Saatekuhi Kanadasise $1.50, mujale $3.— Gisela McBride — TALKS FROM ESTONIA 5.75 ,50 V. Kimberg-Kotkas luuletuskogu PILVE ALL JA PILVE PIIRIL ... 7.— .70 E. Uustalu — FOR FREEDOM ONLY 14.— 1.— REHVTTUD PURJEDEGA H 8.— 1.— NAER ON TERVISEKS — kõdijutt® . . 8.— .70 Hmar JAKS — NEPTUN 18.— 1.— Ivar Ivask — VERANDARAAMAT luuletuskogu 7.— V70 S; Ekbaum — luuletuskogu ÕHUMÄRGI ALL. 10.— $1.75 Anis Vomm RISTSÕNAD I 2.50 .70 Anis Vomm RISTSÕNAD U ................................ 2.25 .70 RAAMATUID LASTELE; KALEVEPOEG (õppe- Ja tööraamat lastele) ..... ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- |a tööraamat edkodieaüstele lastele ySrvitrflkis) ÕPETA MIND LUGEMA n (õppe- |a tööraamat eelkooliealistele lastele ySrvitrOkis) .. EESn KEELE HARJUTUSTK I . . . . PIKKE MIKKE — Tottsaba ja rntträba 3.— .50 S.— .50 5.— .50 3.— .50 2.50 .50 IHSmiiHNIttWtUinUllUlllliliHININHIiHlltltllW^ kat! õige kaugele • tundrasse, laiali mööda hiigla suurt Venemaad. Mis Venemaad! See siin vähemasti oli muiste soomerUgri rahvaste ala... Kui Toomas öhtül Piretile matustest jutustas, siis tuli tal meelde, et ausamba olid. lubanud mehed panna meestele — naistest ei olnud juttugi. Aga Piret lohutasr^jMis sellest, nii "ongi õige, eesti naisi on ju Vorkutas üsna vähe jä surnud vist mitte „Ega nüüd selle pärast," laskis Toomas ennast lohutada: j,MeesoD ju vanas rahvakeeles sõna, mis sageli inimest üldse tähendab. Igamees Oli ju samahästi naine kui mees. Paljud kuulajad tundsid pigistust kurgus, see tegi silmad niiš^ k f e t%s mees ^^^^(^^ vähem; aga ta maeti vähemalt oma maa meestega. Toomast tegi hardaks eriti see, et meestel niisugune mõte oli. tulnud „langehüd" yennastele monument püstitada siia tund^ ra^kahnistule. Tublid pead, meeste südamed... Aga need mehed, ainult mõne kuu väljaspool laagrit ja juba iniräesed, täiesti inimesed! Mida kuradit need punased tsaarid meist tahavad, on neil maad vir Kirst lasti hauda, vhaud aeti kiE° oi, päitsesse pandi puurist kadunu olmega. Kääbas kaeti omatehtud roheliste pärgadega, kõige väärika-amas paigas sini-mixst-valge lint. Mõnedki mehed ei saanud ütlemata jätta lühikest järelhiiüet pärga hauäkünkale pannes. Vana sõber, kes juba enne oli kõnelenud, asus uuesti haua äärde, nüüd juba risti juurde ja ütles: „Me laulame viimaseks hüvastijätuks Eesti hümni. Kodumaa pärast lahkunu siia toodi ja kodumaa pärast ta siia peab jäämagi" Orkester alustas vägevamalt, kui pillide arvu järele oodata oleks võinud. Kõik mehed laulsid kaasa: ,,ei leia mina iial teal siin suure, laia ihna peal, tais mul nii armas oleks ka ku Sa mu isamaa!" . .Tuul. viis isamaalaulu helid tü- Rutt oli matusekirjelduse lugemise lõpetanud ja vaatas nüüd vähe /üllatunult kaustikut. Sellest oli hulk lehti just sealt välja rebitud, kuhu ta lugedes oli jõudnud. Ta võrdles leheküljenumbfeid ja tegi kindlaks, et tükkjagu lehii tõesti puudus — võib olla just kõige huvitavamad. Kahjutunnet maha surudes jätkas ta lugemist. Toomas istus üksi Pireti teas ja tegi märkmeid paberilehele harjumuslikult, sest „Blaupunk'dst" ti'.- lid parajasti BBC uudised. Ta oli hajameeke, magu tegi põrguvalu . ja tuju kipj. is vägisi alla nulli; Järjekordselt: cli. tal haigusleht, aga tõtt öelda, tööle ta enam tagasi minna ei mõtelnudki, olgugi pt haigusleht homme tuli lõpetada.. • Piret oh Teises Telliskivis, hüvasti jäLiia tüdrukutega .— temalgi oli olnud täna viimane Vorkuta tööpäev. „Ei oleks uskunud," mõtles Toomas, „ei oleks arvanudki, et ärasõit Voi^kutast võib tekitada sär herdusi põrgu-piiiiu!" Ta pani sigareti põlema. Kolm nädalat tagasi oli ta komandantuurist sedeli saanud, et võib sõita Kirovisse — seal asumisel oleva perekonna juurde. Teade oli meest sedavõrd vapustanud, et ta algul muud nüdagi ei saanud mõelda kui: ,,Aga Piret? Kuidas — nii ei ole ju üldse Võimalik! Pureti juurest ära? Ei!" Piret pidi sel õhtul ise koman-dantuuri minema ja tuli seetõttu hiljem. Toomas oli söögi valmistanud ja kõndis nüüd väikeses toas neli sammu edasi neli tagasi. Sellel käimisel ei onud mõtet ja tema mõtetes ei olnud loogikat: emotsioonid lämmatasid kõik. Siis tüU Piret ja ulatas mehele mingi trükitud paberi. Toomas luges seda mitu korda nagu juhm — aga ei saanud aru. Piret oli amnesteeritud ja võis kodumaale sõita... Kui ta lõpuks taipas andis ta onia sedelikese Piretile. Ka naine luges pikka aega, miski tä näos ega käitumises ei väljendanud hämmastust kui ta lõpuks lausus: ,,Siis sõidame koos! Vähemasti poole teed..." Alles nüüd võttis Piret pealisriided seljast, istus välivoodi äärele ja ütles: i,Minema me peame." Naiseväline rahulikkus vapustas meest sainavõrd kui need uudised olid vapustanud. Ta seisis raadioaparaadi juures ja võpatas, kui Piret tõusis, pea ta õlale toetas ja vaikselt nutma hakkas. Toomas ' hoidis naist oma" käte vahel, aga ei suutnud sõnagi öelda. Kuid juba pööras Piret tema poole oma märja näo ja naeratas: ,,Arma^ Aadam, tundra on juba paksu lume all. Meil on aeg siit lahkuda!" „Siit lahkuda, aga ometi mitte teist lahkuda!" sai ka. Toomas lõpuks hääle kurku. „Ei, istume voodi servale ja arutame — kuidas sõita, mida kaasa võtta.,. Ega ma enam ei nuta." Piret pidi hankima passi, pidi enne vajalikud fotod taha laskma, pidi vahekorrad- töökohaga selgitama. Toomale ei olnud passi vaja, temale aitas komandandi saatekirjast küll. Aga raha ei olnud kummalgi, ei sõiduks, ei reisiks. „Kuidas?" hüüdis Piret äkki, ,,meil on ju kapital!" ja osutas siis raadiole ja näitas käega kogu tuba: „Selle kõik müüme maha ja siis meil juba sõiduraha on!" Piret lükkas järsult tagasi Tooma protesti („Ega siis mina...!") väites, et tema tegi ju võlgu ja maksis ära, miks Toomas nüüd samuti ei või teha? „Annan teile, pikaajalist laenu — minul pole selle vene rahaga mingit kiiret!" V Nüüd pani Toomas lauale veini-pudeli nagu kauba kinnituseks... ja Piret ütles: „Sic transit gloria Vorcutana! Aga eks me pea rõõmsad olema oma töö ja tegemise juures? Kasr mitte nii, professori härra?"- Vorkuta hiilgus kahanes ja kadus tõesti. Nüüd saadi ärasõidulü-be juba kümneid päevas. Aga mis oli Vorkuta peale inimeste? Lumi, süsi ja armetud barakid... Ilma vangideta ja inimesteta selleis haleduses ei olnud Vorkutal enam mingit au ega hiilgust. Vahepeal oli «Pisuhänna" etea-dus Võrguta linnateatris juba toimunud. Ligi pooltuhat eestlast publikuks saavutas tükk suure menu ja tormilise aplausi. Hea oli vaadata ja selges vene keeles kuulda kuidas Vestmann oli peal ja Piibeleht all ja siis jälle Vestmann all ja Piibeleht peal. „Kui Vilde selle „Domavoi" oleks kurbmänguna kirjutanud, siis täna oleks see ikkagi naljamänguks tehtud" arvas Toomas vaheajal, kui eestlastest publik jalutuskoridoris naeris ja sumises. Teises vaatuses loeti ajalehte „Postimees" ja selle tiitel oli poolemeetriliste tähtedega trükitud, nii et paistis selgelt ka kõige tagumisse ritta. Teise rajooni eesti poisid olid detailide suhtes lavastajat õige mitmeski asjas õpeta- ^ nud, nii et Tiit Piibelehe eri värvi sokidki olid selgesti näha.. . Ja Tiit ise kõneles ukraina keeles — oli seegi parandus tõlkesse võetud. Väikevene keel suurvenekeelses tekstis andis sama hea koomilise efekti kui Piibelehe murdekeel originaalis annab. Igatahes oli keskmise Vorkuta eestlase enesetunne tüki maad I tõstetud pärast „Pisu-hänna" etendust — naabreist lätlastest oli ühes asjas jälle ette jõutud... Ihnad olid aga tulipakased sel sügisel \5äga varakult. Ka virmalised vehklesid juba oktoobrikuus nii heledalt ja ägedalt kui tavaliselt alles novembris-detsembris. ^ Lõpuks ometi tuli Piret, kulmud ja ripsmed härmas, sõrmed villastes labakinnastes külmast krõnksus ja lubjaviitidel paks lumi. P II Ilu lm ( Il 1 Tuiukutlci lõpetanut! 27. aprülil koi seride Kogu Kd vahelise peo '\ keskmises s?.r oli küll vareii) dest napima kuid meeleolull kondlikuin. õhtu avas CJ hatuselüge iil Reinans, kes võtus terntas dis ülevaate v| koolist. Järgmj seride Kogu Nikolai Valge väekadettidc- kl da kuulaja.5koi| ga. Kolmandalj Kõrgema Sõjal ten August Nõi ga veenvalt I, masüdadest. L Moskva ei aluj da, kuna ta ei| na pääseks. Lõpuks kapil mälestas kõiki kodu-Eesü ee^ ve. Muusikalises ra Norheim k\| - risaatel S. Ro| „Tule tagasij „Vüja laulu" ri „01en arm^ ja said mõlehj t)lejäänud s\ esimees N. V? misjärel kestil pidu, kuni oli| lahkuda. . Toimetul kirjonduj LÄÄNEKA 2 — 1984. Vj bülletäänis oi la „V.E.S. ut aasta'*, J. Ei ne", ,,Vanco| tegevusaasta] port V.E.S. „Kirilaifondi| „Eesti Vabj couveris**, Bl rügi 66. aastl „E. Ev. 11 Peetri ko^idj di majas", AI keelses kd „Evangeeliui Eesti Ühendi Vütre „Kma( jane! Kes H. J. MLug) mees 65-aas( õunapuu 13C „Süna Keml re ,Jjeida bei", L. Pül tmitud eisti ris", L. S. näitus puhl „V. E. S. informatsiool Mõitet< Armastus ningas, van^ ranniks. VABi avat^ ree<;(e Telefoüic .VAI on tasi üi.s toU kuuiutust^ t©k'?tis .. esiküJid nädala ©masp. h\ nädala tci map. mi Leida PostiaR( ^ PaiTa^l .Willow< |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-05-24-06
