1982-08-26-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 64 VABA EESTLANE neljapäeval, 26. aug^stü 1932 Thursday, August 26,1982 KALEV ESTIENNE RÜTMILIS AASTA TUNNIPLAAN SPÄEV — Lawrence ja Avenue Rd: 17:00—18:00 Lapsed 18:00—19:00 Naised 19:00—20:30 Teismelisad ^1:30 Naised MELJAPÄEV— Bayview ja Sheppard 18:00—19:00 Teismelised NorthYork, Bayview Junior High Schoo! 18:30—20:00 Endised võimlejad Südalinnas JesseKetchum :00—20:00 Naised :00—21:30 Senior TEISIPÄEV Layyrence ja Avenue Rd. GIenview Public School , Bayview ja Sheppard KOLMAPÄEV iisenior noorte eliit, laste eliit 18:00—19:00 Lapsed Bayview Junior High School 19:00—20:00 Teismelised Don Mills ja Lawrence 17:30—18:30 Lapsed WUPÄEV Norman Ingram School 18:30—19:30 Teismelised Runnymede ja Bloor 17:30—18:30 Lapsed Runnymede Public School* 18:30—19:30 Teismelised\ 19:30—20:30 Naised * Allmaaraudtee läheduses Victoria Park ja St. Clair Crescent School* St. Clair ja Yonge Deer Park Public School* 8:00—19: 12:45—14: 14:00—15: Lapsed Teismelised Lapsed . Pleasant ja Davisville Hodgson Public School St. Clair ja Yonge Deer Park Public School* :00—11:00 Lapsed :00—12:00 Lapsed 12:00— 1: 2: Teismelised Lapsed Teismelised ja . noorte eliit Registreerimine toimub teisipäeval, 7. septembril kell 18:00—20:30 G\emm Public School, 401 Roseweil Ave. Tunnid algavad 13. septembril. Informatsiooniks 889-7889 E. Koop või 465-7020 L. Viinamäe. Võistlusvõimlemise programmi informatsioon saadaval ainult telefoni teel. VALViARST NÄDALALÕPUL n. )a 29. aug. J . Mariest tel. 921-777? 41., 5. ja 6. sept dr. A . Mae, t e l 493-7231 lommentaarii (Älgusilk. 2) 40. aastapäeva tähistamise eelreklaamiks. Artikü autor nendib, et ametivõimud on võimaldanud Igal aastal Suure Isamaasõja veteranidele tasuta ekskursioone sõja la- Mngutega seotud paikadesse. Käidud on Saaremaal, Kuramaal, Bres-tis ja Volgogradis. „Need sõidud on tugevdanud veteranide ühtekuuluvust ja värskendanud mälestusi'', väidab Felix Eerma. Kuid käesoleval aastal sooritati erakorraline sõit — 5000 kilomeetr i pikkune (edasi-tagasi) reis Uura-l i taha. Siberi metsadesse, kuhu viidi 1941. aastal Eestist mobiliseeritud noored viletsais oludes töötama, elama ja nälgima, enne kni meid juleti hakata sõjalisteks ülesanneteks ette valmistama ja sõja-väeüksustesse formeerima. Kuivõrd viletsates ja primitiivsetes oludes elasid Eestist mobiliseeritud noored, selgub sellest kui Felix Eerma hakkab võrdlema sunniviisil Siberissei veetud eesti nmrte ja samas piirkonnas praegu aega teenivate pnnaisõdurite elu. „lsamaasõja" veterani artiklist selgub, et mobiliseeritud eestlased pidid elama muldonnides, ühe ah-takse aknaga ja kahe pika narirea-ga, millel küljealuseks vitstest punutud matid. Lõpuks veel ahi ja „tattnina'' ning see oligi kõik!'' ,,Äga kui hästi ta kaitses meid Siberi pakase, tuule ja vihma eest," väidab Felix Eerma paatoslikult. Kuid vastutasuks selle olukirjelduse eest, mis näitab kuidas Vene' maal koheldi Eestis mobiliseeritud noori, peab Eerma sügava kummardusega kiitma nõukogude sõduri praegust elu. Veteranid vüdi esmajoones väeosa kultuurikomplek-si,^ kus olevat suur raamatukogu, lugemissaal, kino ja dormaalmõõt^ metega võimla. Kultuurikompleksi lähedal olevat hoone, millel ilutseva südi järele võib oletada, et tegemist on kohvikuga. Kohvikus olevat värvilme mööbel, poliestriga kaetud lauad, rikkalike kondiitritoo-detega valikuga puhvet. Nagu sellest kirjeldusest nähtub ^ läbi ja lõhki «kulturnaja". Veteranide külaskäigu ajal kor-iraldati loomulikult ka vastav miiting, millest osa võtma olid kutsutud kohalikes üksustes aega teenivad „Eestimaa poisid". Uurali-maal aega teenivate noormeeste hulgas on Pärnust pärit Roland ILiesment |a E^ki Idvand, Jaan 01- dekop Märjamaalt ja Toomas Paiste Saaremaalt. Miitmgul pandi rääkima Erki Idvand, kes olevat kommunistlik noor. Felix Eerma kirjutab ka pärja-panekust külakalmistul sõjameeste mälestuseks püstitatud terasobelis-ki juurde. Seda tseremooniat kirjeldades mainib ta muu-hnlgas: ^Leinavüsl saatel astuvad kalmu juurde Jaan Otto ja Valentin õunapuu ja asetavad obeliski jalamile iiukkunnte sünnimaal kasvanud l i l - Hugo Tammik tuli esimesd(s Eesti Jahtklubi Kanadas tähistas oma kümnendat aastapäeva Laupäeval, 7. augustil kogunesid eesti purjesportlased Ge^rgiaia Bay äärde, et ühiselt tähistada Eesti Jahtklubi Kanadas 10. aasta juubelid. Hommikul avati Eugo Rooneeme suvila maa-alal pnrje-päevad Eesti lipu heiskamisega ja ühislauluga. Kella 11-ks kogunesid jahid Colling-woodi sadamasse, kus võeti pardale külalised Torontost ja mnj^t. > Grupp Seitsme Kunsti Nädalast osavõtjaid keele-ja teatri-ala juhendaja'XstaWUlmanni ümber nõu pidamas. PUdü vasakult TiaRuutopõld, seljaga Jüri Sepp, Eesti Kunstide Keskuse president ja kunstinädala juhataja Stella Kerson, Jyri Kork, Asta Willmanna, seljaga Alar Allas, Toivo Siitam Columbusest ja Peter Mättiii. ' Foto: Vaba Eestiane „Armaada" fcoosnes järgmistest purjejahtidest: ,,Kajak" Paul Kriisa, i,Helida'^ — Hugo Later, „Alona" - Kalju Pullerits, „Taali" — Hugo Rooneem, „Riff H I " — Hugo Tammik, „Phoebe-*-- dr. To-ming ja K. Pulleritsi mootorpaat, mis oli kasutada regati korraldajail Heino Kasakul ja Ilmar Martensil. Ilm oli soodne, palju päikest ja tuult, mis hijlem süsM nõrgenes. Wasaga ramia läibedal paigutati jahid ankrusse. Simia olid kogunenud ka Rein Kori Ja hr. Kaim oma mootorpaatidega. -Sün oli võimalus supelda ja ilusat päeva nautida. Mõne tunni pärast algas tagasisõit Cqllingwoodi, mis toimus regatina. Esimesena läbistas finishi Hugo Tammiku „Riff ! Q " , teine Paul Kriisa „Kajak". külalised Hugo Rconeeme suvila maa-alale. Siin toimus lipu^langeta-mine. Sõna Võttis Eesti Jahtklubi Georgian Bay osakonna esindajana Hugo Tammik. Ta meenutas esimest ühist purjetamist Torontos kümme aastat tagasi, millest võttis osa ligi 30 inimest kuue jahiga. 1980. aastast alates on korraldatud. purje-päevad vaheldumisi Ontario järvel ja Georgian Bayl. Kõneleja kriipsutas alla, et eriti meeldiv on näha eesti noorte hulgas levinenud purjespordi huvi, kelledest on välja sdekteerunud häid purjetajaid. Ta tänas purje-päeva-dest osavõtjaid ja soovis kõigile head tuju. Järgmisena võttis sõna Heino Ka-sak, andes üle regati võitjale Hugo Tammikule auhinna. Hiljem oli õhtusöök Hugo Roonee- KANADASSE JUURI OTSIMA Karin Norho Soomest vestleb ©ma muusika-alasest tööst Klaveripedagoog Karin Narho Soomest, Pori Munast, oU kouajaliisel külaskäigul oma tädipoja Eglto^ Ronge juures Torontos. Ta külastas sel ajal Suvihari 1982 pidustost Seedriond, tutvus Toronto eluga ja külastas ka „Vaba Eestlase" toimetust, jälgides eeisti ajalehe valmimist Selle juures jotustas ta oma eliBšt eestlasena Soomes j a tööst muUlsikapedagoogiua Pori linnas. õhtuks kogimesid purjetajad ja me suvila avaral maa-alal. VABA EESTLANE kaks Icorda nädalas „Noore tüdrukuna õppisin Tallinnas prof.^Artur Lemba klaveriklassis ja samaaegselt ka laulu Hehni Betlem'! stuudios. Võib-olla ta mäletab veel oma kunagist õpilast Karin Leinberg-Leinolat? Kuna mu ema oli soomlane, siis viis perekonna tee 1943. a. Soome. Seal astusin kohe Sibelius akadeemiasse, kus lõpfetasin prof. Ernst Linko 'klaveriklassi, saades klaveriõpetaja diplomi," ütleb ta kokkuvõtlikult mitmete aastate hoolika töö tulemuse kohta ja jätkab siis: „Peale lõpetamist leidsin koha P o r i . konservatooriumis. Järgnes abiellumine toreda Soome noormehe Paul Norhoga. Mina töötasin, mees lõpetas ülkooli inseneriteaduskonna. Sündisid poeg Jaan ja tütar Kristine. Alguseaastad ei olnud meilegi kerged. Abikaasa alustas peale õpingute lõpetamist Porisse plastikuvabri-ka rajamüst, mis oli üks esimene sellelaadiline Soomes. Algasime väikselt vanades hoonetes; hüüd oleme juba aastaid tagasi ehit&ud uued vabrikuhooned ja esialgsest mõnest töölisest on saanud mõnisada." Oma erialast rääkides ütleb ta: jjKogu aeg töötasin Uori konservatooriumis. Igal muusikaharul on õpetajad ja üks vanemõpetaja, kelleks olen mina praegu. Konservatoorium kuulub Haridu^inistee-riumi alla; nii me oleme kõik riigiametnikud. M a olen müüd kla-ledest pärja". Eerma ei selgita, kes olid need „hukkunud" ja kuidas nad hukkusid, kuid tõenäoliselt olid need eesti noored, kes viidi mobilisatsiooni sildi all Siberi ürgmetsadesse muldonnidesse, kus paljud neist ebainimlikes tingimustes veripedagoogina töötanud 31 aas-- tat ja mul on hea meel, et mitmed minu õpilastest on Sibelius akadeemiasse sisse saanud, kuhu saab sisse ainult põhjalikkude eksamitega. Neist on nüüd mitmed ise muusikapedagoogid." Selle kõrval viib ta pilgu Soome muusikaellu ka laialdasemalt, mär- Jcides oma töö kohta konservatooriumi õppejõuna: „Soome muusikaelu on elav. Mõni aasta tagasi seati algkoolides sisse muusikaklassid, kuhu võetakse 7—8-aastaseid andekaid lapsi vastu ainult eksamitega. Need lapsed alustavad laulu, koorilaulu, teooria ja üldse muusikatundmise õppimist. Harilikult need lapsed alustavad samal ajal ka konservatooriumis õppimist. Konservatooriumis on igal aastal vähemalt 7—8 mitmesuguste instrumentide kontserti ka vokaalsolistidele. Eraldi on veel 1—2 kontserti, kus esinevad õpetajad. Kontserdid toimuvad kontsertsaalis või kirikutes. K a minul on tulnud nii solistina kui ka saatjana esineda." Iseloomustades konservatooriumi ulatust ütleb ta: „Meie koolis on ka oma kammerorkester, milles mängivad nii õpetajad kui õpilased. Orkester annab tavaliselt aastas ühe kontserdi. Koolis on õpilasi 400 ümber ja kindlaid õppejõude 27, peale selle tunniandjaid. Näitöks klaverialal on 5 õppejõudu ja 8 tunniandjat." Väljaspool konservatooriumi kirjeldab ta Pori linna muusikaelu, öeldes: „Pori on küll vaid 80.000 elanikuga linn, mis kaugele maha jääb Toronto kahest miljonist, kuid muusikaelu on Poris väga elav. Meil on suur sümfooniaorkester, mida juhib maestro Numminen, kontsertmeistriks on prae^gu ameeriklane. Konservatooriumi lõpetajatd õpilastel om võimalik orkestris solistma esineda. Igal suvel toimuvad Poris juuli kuul nädalapikkused dzhäss-pidus^ tused, millest osa võtavad dzhäss^ orkestrid ja solistid üle terve maailma. Olen seal kuulanud ja näinud ka Ameerika mandri kuiüsusi. Pori on sellega ainsa linnana Soomes väga kuulsaks saanud^ Poris on ka oma ooperikompanii ja teater. Ha-rilikult lavastab ooperikompanii ühe ooperi aastas. Peale selle on muidugi teisi lavastusi. Minnes üle isiklikumale pinnal© räägib ta iseenesest: jjKolm aastat tagasi suri-minu abikaasa. Poeg Jaan, kes õppis elektriinseneriks, juhib nüüd koos ühe vanema inseneriga vabrikut Tütar Kristme on kodumajanduskooli õpetaja. Mõlemad on abielus ja mõlemü on 2 last." : Nüüd kui kõik enesest on r ^ gitud, küsime kuidas ta on Soome «l'iga rahul, vastab Karin Norho: «Olen väga rahul, kuid, olles Poris ainus eestlane, on suur igatsus eestlaste järele. Eestikeelseks kontaktiks on 86-aastane ema, kes elab Rootsis, kuhu minu isa ja vend on maetud, siis veel sõbrad Rootsis ja Kanadas, ja kirjavahetus sõprade ja sugulastega. Loen ka juba aastaid TRIINm ja ootan uue numbri saabumist. Mu sugulased Kanadas kinMsId miüle kaunid Väike-Maarja rahvarõivad. V i in need Soome kaasa ja kavatsen neid igal pidulikul juhul kanda, kus oliskord rahvarõivaid nõuab. Mu tädipoeg on mulle nüüd venna eest ja ütlen temale alati, et ma tulen Kanadasse tema juurde oma „juuri" otsima," Motksab Eittuidas: $45^ $55^ $24.- $29.- VMrandaastas $13.- $1So- + SAATEKULU Aastas Poolaastas Kaoftdaas VSqnpeoS Kinadflfe $26.. + $39.— I $44*— -{- $19.5® I ' + $ poolaastas veerandaastas YiUJASPOOL K A N A D A T Ja U S A ^ LENNUPOSTIGA aastai $49.-^, pooiaastafl $26 ja veon^ aastas $14.— - f S A A T E K U L U — aastss' $ 6 6 ^ . , poolaastea $33.— ia Teeamdfiosto $16.5® Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 60 oefi^ b i a d i i i aadrcflsidete palärae i!3täridd!& ^ O S T A L CODE** |n USA aadrmMele „ZIP CODE'' Pangatshekkv(H rahakaart kirjutada To/ffnifflio saata: EESTLANE 1955 Losiio St., Don MiHs. Ont. Palun mdlö saata V A B A EESTLANE aastoks / podaortadES / — tavalise / kiripostiga alates .........................^^ . . . 19 ...Tdlimise katteks tanS..;^ / tshskiga / rahakiuirdisa. C ^ l i a isata afanit^^lilitkiiiai^. Ninai , •
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , August 26, 1982 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1982-08-26 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e820826 |
Description
Title | 1982-08-26-03 |
OCR text | Nr. 64 VABA EESTLANE neljapäeval, 26. aug^stü 1932 Thursday, August 26,1982 KALEV ESTIENNE RÜTMILIS AASTA TUNNIPLAAN SPÄEV — Lawrence ja Avenue Rd: 17:00—18:00 Lapsed 18:00—19:00 Naised 19:00—20:30 Teismelisad ^1:30 Naised MELJAPÄEV— Bayview ja Sheppard 18:00—19:00 Teismelised NorthYork, Bayview Junior High Schoo! 18:30—20:00 Endised võimlejad Südalinnas JesseKetchum :00—20:00 Naised :00—21:30 Senior TEISIPÄEV Layyrence ja Avenue Rd. GIenview Public School , Bayview ja Sheppard KOLMAPÄEV iisenior noorte eliit, laste eliit 18:00—19:00 Lapsed Bayview Junior High School 19:00—20:00 Teismelised Don Mills ja Lawrence 17:30—18:30 Lapsed WUPÄEV Norman Ingram School 18:30—19:30 Teismelised Runnymede ja Bloor 17:30—18:30 Lapsed Runnymede Public School* 18:30—19:30 Teismelised\ 19:30—20:30 Naised * Allmaaraudtee läheduses Victoria Park ja St. Clair Crescent School* St. Clair ja Yonge Deer Park Public School* 8:00—19: 12:45—14: 14:00—15: Lapsed Teismelised Lapsed . Pleasant ja Davisville Hodgson Public School St. Clair ja Yonge Deer Park Public School* :00—11:00 Lapsed :00—12:00 Lapsed 12:00— 1: 2: Teismelised Lapsed Teismelised ja . noorte eliit Registreerimine toimub teisipäeval, 7. septembril kell 18:00—20:30 G\emm Public School, 401 Roseweil Ave. Tunnid algavad 13. septembril. Informatsiooniks 889-7889 E. Koop või 465-7020 L. Viinamäe. Võistlusvõimlemise programmi informatsioon saadaval ainult telefoni teel. VALViARST NÄDALALÕPUL n. )a 29. aug. J . Mariest tel. 921-777? 41., 5. ja 6. sept dr. A . Mae, t e l 493-7231 lommentaarii (Älgusilk. 2) 40. aastapäeva tähistamise eelreklaamiks. Artikü autor nendib, et ametivõimud on võimaldanud Igal aastal Suure Isamaasõja veteranidele tasuta ekskursioone sõja la- Mngutega seotud paikadesse. Käidud on Saaremaal, Kuramaal, Bres-tis ja Volgogradis. „Need sõidud on tugevdanud veteranide ühtekuuluvust ja värskendanud mälestusi'', väidab Felix Eerma. Kuid käesoleval aastal sooritati erakorraline sõit — 5000 kilomeetr i pikkune (edasi-tagasi) reis Uura-l i taha. Siberi metsadesse, kuhu viidi 1941. aastal Eestist mobiliseeritud noored viletsais oludes töötama, elama ja nälgima, enne kni meid juleti hakata sõjalisteks ülesanneteks ette valmistama ja sõja-väeüksustesse formeerima. Kuivõrd viletsates ja primitiivsetes oludes elasid Eestist mobiliseeritud noored, selgub sellest kui Felix Eerma hakkab võrdlema sunniviisil Siberissei veetud eesti nmrte ja samas piirkonnas praegu aega teenivate pnnaisõdurite elu. „lsamaasõja" veterani artiklist selgub, et mobiliseeritud eestlased pidid elama muldonnides, ühe ah-takse aknaga ja kahe pika narirea-ga, millel küljealuseks vitstest punutud matid. Lõpuks veel ahi ja „tattnina'' ning see oligi kõik!'' ,,Äga kui hästi ta kaitses meid Siberi pakase, tuule ja vihma eest," väidab Felix Eerma paatoslikult. Kuid vastutasuks selle olukirjelduse eest, mis näitab kuidas Vene' maal koheldi Eestis mobiliseeritud noori, peab Eerma sügava kummardusega kiitma nõukogude sõduri praegust elu. Veteranid vüdi esmajoones väeosa kultuurikomplek-si,^ kus olevat suur raamatukogu, lugemissaal, kino ja dormaalmõõt^ metega võimla. Kultuurikompleksi lähedal olevat hoone, millel ilutseva südi järele võib oletada, et tegemist on kohvikuga. Kohvikus olevat värvilme mööbel, poliestriga kaetud lauad, rikkalike kondiitritoo-detega valikuga puhvet. Nagu sellest kirjeldusest nähtub ^ läbi ja lõhki «kulturnaja". Veteranide külaskäigu ajal kor-iraldati loomulikult ka vastav miiting, millest osa võtma olid kutsutud kohalikes üksustes aega teenivad „Eestimaa poisid". Uurali-maal aega teenivate noormeeste hulgas on Pärnust pärit Roland ILiesment |a E^ki Idvand, Jaan 01- dekop Märjamaalt ja Toomas Paiste Saaremaalt. Miitmgul pandi rääkima Erki Idvand, kes olevat kommunistlik noor. Felix Eerma kirjutab ka pärja-panekust külakalmistul sõjameeste mälestuseks püstitatud terasobelis-ki juurde. Seda tseremooniat kirjeldades mainib ta muu-hnlgas: ^Leinavüsl saatel astuvad kalmu juurde Jaan Otto ja Valentin õunapuu ja asetavad obeliski jalamile iiukkunnte sünnimaal kasvanud l i l - Hugo Tammik tuli esimesd(s Eesti Jahtklubi Kanadas tähistas oma kümnendat aastapäeva Laupäeval, 7. augustil kogunesid eesti purjesportlased Ge^rgiaia Bay äärde, et ühiselt tähistada Eesti Jahtklubi Kanadas 10. aasta juubelid. Hommikul avati Eugo Rooneeme suvila maa-alal pnrje-päevad Eesti lipu heiskamisega ja ühislauluga. Kella 11-ks kogunesid jahid Colling-woodi sadamasse, kus võeti pardale külalised Torontost ja mnj^t. > Grupp Seitsme Kunsti Nädalast osavõtjaid keele-ja teatri-ala juhendaja'XstaWUlmanni ümber nõu pidamas. PUdü vasakult TiaRuutopõld, seljaga Jüri Sepp, Eesti Kunstide Keskuse president ja kunstinädala juhataja Stella Kerson, Jyri Kork, Asta Willmanna, seljaga Alar Allas, Toivo Siitam Columbusest ja Peter Mättiii. ' Foto: Vaba Eestiane „Armaada" fcoosnes järgmistest purjejahtidest: ,,Kajak" Paul Kriisa, i,Helida'^ — Hugo Later, „Alona" - Kalju Pullerits, „Taali" — Hugo Rooneem, „Riff H I " — Hugo Tammik, „Phoebe-*-- dr. To-ming ja K. Pulleritsi mootorpaat, mis oli kasutada regati korraldajail Heino Kasakul ja Ilmar Martensil. Ilm oli soodne, palju päikest ja tuult, mis hijlem süsM nõrgenes. Wasaga ramia läibedal paigutati jahid ankrusse. Simia olid kogunenud ka Rein Kori Ja hr. Kaim oma mootorpaatidega. -Sün oli võimalus supelda ja ilusat päeva nautida. Mõne tunni pärast algas tagasisõit Cqllingwoodi, mis toimus regatina. Esimesena läbistas finishi Hugo Tammiku „Riff ! Q " , teine Paul Kriisa „Kajak". külalised Hugo Rconeeme suvila maa-alale. Siin toimus lipu^langeta-mine. Sõna Võttis Eesti Jahtklubi Georgian Bay osakonna esindajana Hugo Tammik. Ta meenutas esimest ühist purjetamist Torontos kümme aastat tagasi, millest võttis osa ligi 30 inimest kuue jahiga. 1980. aastast alates on korraldatud. purje-päevad vaheldumisi Ontario järvel ja Georgian Bayl. Kõneleja kriipsutas alla, et eriti meeldiv on näha eesti noorte hulgas levinenud purjespordi huvi, kelledest on välja sdekteerunud häid purjetajaid. Ta tänas purje-päeva-dest osavõtjaid ja soovis kõigile head tuju. Järgmisena võttis sõna Heino Ka-sak, andes üle regati võitjale Hugo Tammikule auhinna. Hiljem oli õhtusöök Hugo Roonee- KANADASSE JUURI OTSIMA Karin Norho Soomest vestleb ©ma muusika-alasest tööst Klaveripedagoog Karin Narho Soomest, Pori Munast, oU kouajaliisel külaskäigul oma tädipoja Eglto^ Ronge juures Torontos. Ta külastas sel ajal Suvihari 1982 pidustost Seedriond, tutvus Toronto eluga ja külastas ka „Vaba Eestlase" toimetust, jälgides eeisti ajalehe valmimist Selle juures jotustas ta oma eliBšt eestlasena Soomes j a tööst muUlsikapedagoogiua Pori linnas. õhtuks kogimesid purjetajad ja me suvila avaral maa-alal. VABA EESTLANE kaks Icorda nädalas „Noore tüdrukuna õppisin Tallinnas prof.^Artur Lemba klaveriklassis ja samaaegselt ka laulu Hehni Betlem'! stuudios. Võib-olla ta mäletab veel oma kunagist õpilast Karin Leinberg-Leinolat? Kuna mu ema oli soomlane, siis viis perekonna tee 1943. a. Soome. Seal astusin kohe Sibelius akadeemiasse, kus lõpfetasin prof. Ernst Linko 'klaveriklassi, saades klaveriõpetaja diplomi," ütleb ta kokkuvõtlikult mitmete aastate hoolika töö tulemuse kohta ja jätkab siis: „Peale lõpetamist leidsin koha P o r i . konservatooriumis. Järgnes abiellumine toreda Soome noormehe Paul Norhoga. Mina töötasin, mees lõpetas ülkooli inseneriteaduskonna. Sündisid poeg Jaan ja tütar Kristine. Alguseaastad ei olnud meilegi kerged. Abikaasa alustas peale õpingute lõpetamist Porisse plastikuvabri-ka rajamüst, mis oli üks esimene sellelaadiline Soomes. Algasime väikselt vanades hoonetes; hüüd oleme juba aastaid tagasi ehit&ud uued vabrikuhooned ja esialgsest mõnest töölisest on saanud mõnisada." Oma erialast rääkides ütleb ta: jjKogu aeg töötasin Uori konservatooriumis. Igal muusikaharul on õpetajad ja üks vanemõpetaja, kelleks olen mina praegu. Konservatoorium kuulub Haridu^inistee-riumi alla; nii me oleme kõik riigiametnikud. M a olen müüd kla-ledest pärja". Eerma ei selgita, kes olid need „hukkunud" ja kuidas nad hukkusid, kuid tõenäoliselt olid need eesti noored, kes viidi mobilisatsiooni sildi all Siberi ürgmetsadesse muldonnidesse, kus paljud neist ebainimlikes tingimustes veripedagoogina töötanud 31 aas-- tat ja mul on hea meel, et mitmed minu õpilastest on Sibelius akadeemiasse sisse saanud, kuhu saab sisse ainult põhjalikkude eksamitega. Neist on nüüd mitmed ise muusikapedagoogid." Selle kõrval viib ta pilgu Soome muusikaellu ka laialdasemalt, mär- Jcides oma töö kohta konservatooriumi õppejõuna: „Soome muusikaelu on elav. Mõni aasta tagasi seati algkoolides sisse muusikaklassid, kuhu võetakse 7—8-aastaseid andekaid lapsi vastu ainult eksamitega. Need lapsed alustavad laulu, koorilaulu, teooria ja üldse muusikatundmise õppimist. Harilikult need lapsed alustavad samal ajal ka konservatooriumis õppimist. Konservatooriumis on igal aastal vähemalt 7—8 mitmesuguste instrumentide kontserti ka vokaalsolistidele. Eraldi on veel 1—2 kontserti, kus esinevad õpetajad. Kontserdid toimuvad kontsertsaalis või kirikutes. K a minul on tulnud nii solistina kui ka saatjana esineda." Iseloomustades konservatooriumi ulatust ütleb ta: „Meie koolis on ka oma kammerorkester, milles mängivad nii õpetajad kui õpilased. Orkester annab tavaliselt aastas ühe kontserdi. Koolis on õpilasi 400 ümber ja kindlaid õppejõude 27, peale selle tunniandjaid. Näitöks klaverialal on 5 õppejõudu ja 8 tunniandjat." Väljaspool konservatooriumi kirjeldab ta Pori linna muusikaelu, öeldes: „Pori on küll vaid 80.000 elanikuga linn, mis kaugele maha jääb Toronto kahest miljonist, kuid muusikaelu on Poris väga elav. Meil on suur sümfooniaorkester, mida juhib maestro Numminen, kontsertmeistriks on prae^gu ameeriklane. Konservatooriumi lõpetajatd õpilastel om võimalik orkestris solistma esineda. Igal suvel toimuvad Poris juuli kuul nädalapikkused dzhäss-pidus^ tused, millest osa võtavad dzhäss^ orkestrid ja solistid üle terve maailma. Olen seal kuulanud ja näinud ka Ameerika mandri kuiüsusi. Pori on sellega ainsa linnana Soomes väga kuulsaks saanud^ Poris on ka oma ooperikompanii ja teater. Ha-rilikult lavastab ooperikompanii ühe ooperi aastas. Peale selle on muidugi teisi lavastusi. Minnes üle isiklikumale pinnal© räägib ta iseenesest: jjKolm aastat tagasi suri-minu abikaasa. Poeg Jaan, kes õppis elektriinseneriks, juhib nüüd koos ühe vanema inseneriga vabrikut Tütar Kristme on kodumajanduskooli õpetaja. Mõlemad on abielus ja mõlemü on 2 last." : Nüüd kui kõik enesest on r ^ gitud, küsime kuidas ta on Soome «l'iga rahul, vastab Karin Norho: «Olen väga rahul, kuid, olles Poris ainus eestlane, on suur igatsus eestlaste järele. Eestikeelseks kontaktiks on 86-aastane ema, kes elab Rootsis, kuhu minu isa ja vend on maetud, siis veel sõbrad Rootsis ja Kanadas, ja kirjavahetus sõprade ja sugulastega. Loen ka juba aastaid TRIINm ja ootan uue numbri saabumist. Mu sugulased Kanadas kinMsId miüle kaunid Väike-Maarja rahvarõivad. V i in need Soome kaasa ja kavatsen neid igal pidulikul juhul kanda, kus oliskord rahvarõivaid nõuab. Mu tädipoeg on mulle nüüd venna eest ja ütlen temale alati, et ma tulen Kanadasse tema juurde oma „juuri" otsima," Motksab Eittuidas: $45^ $55^ $24.- $29.- VMrandaastas $13.- $1So- + SAATEKULU Aastas Poolaastas Kaoftdaas VSqnpeoS Kinadflfe $26.. + $39.— I $44*— -{- $19.5® I ' + $ poolaastas veerandaastas YiUJASPOOL K A N A D A T Ja U S A ^ LENNUPOSTIGA aastai $49.-^, pooiaastafl $26 ja veon^ aastas $14.— - f S A A T E K U L U — aastss' $ 6 6 ^ . , poolaastea $33.— ia Teeamdfiosto $16.5® Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 60 oefi^ b i a d i i i aadrcflsidete palärae i!3täridd!& ^ O S T A L CODE** |n USA aadrmMele „ZIP CODE'' Pangatshekkv(H rahakaart kirjutada To/ffnifflio saata: EESTLANE 1955 Losiio St., Don MiHs. Ont. Palun mdlö saata V A B A EESTLANE aastoks / podaortadES / — tavalise / kiripostiga alates .........................^^ . . . 19 ...Tdlimise katteks tanS..;^ / tshskiga / rahakiuirdisa. C ^ l i a isata afanit^^lilitkiiiai^. Ninai , • |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-08-26-03