1981-10-08-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäeval, 8. oktoobrill981 — Thursday, October 8,1981 NPX71 \
VABADE EESTLASTE H M L E E A N D J I
i: o/ü Vaba EestOans, 135 Tecumseth 1^. T©inomföoo.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P O Box 70, Stn. C, Toronto Ont M6J 8M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus ( t e l l i m M , kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38—/poolaastas $21.- |a
veerandaastas $11.—, kiripostiga aastas $61.—, p o o l a a s t a s t—
ja veerandaastas $17—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42—, poolaastas
$23— ja veerandaastas $12— Kiripostlga üSA-s: aastas
$67—, poolaastas $35Ä) ja veerandaastas $18.50
LENNUPOSTIGA ülemere-niaadesse: aastas pt—,
$38— ja veerandaastas $20.—
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri bind 50
Kommentaaril
lÄie-Saksamaal viimasel ajä^^^
töimutiud suured Ühendriikide vastased
demonstratsioonid, mis toimuvad
\ rahukampaania sildi all,
panevad mõtlema ja küsima -T-kas
Saksamaal tõesti meeleolud
ameeriklaste vastu niivõrd üles ori
kruvitud^ et rahva enamus nõuab
nende lahkumist ja Bonni välispoliitika
uutele roobastele juhtimist,
mis oleks alguseks esialgu Lääne-
Saksaniäa ja hiljem kogu Lääner
Euroopa jjsoomestuniise" protses-
;«te?-'y':'':;;^"";;^^^
Asjad ei ole siiski im halvad nagu
see esialgsel vaatlusel paistab.
Seda kinnitab eriti hiljuti Lääne-
Saksamaalkorraldatudlaiaulatus-likuiii
ringküsimüs, mille teostamisel
esitati rahvale terve rida praegu
päevakorral olevaid küsimusi
välispoliitilisest sektorist, eriti seoses
praeguse pealtnäha populaarse
ja suuri masse haaranud „rahulii-kumisega."
Ringküsimüs näitas, et
53 protsenti küsitletud sakslastest
kinnitasid heaks NATO tegevuse ja
leidsidy et see liit või kaifseorgani-satsioon
ori teinu4 tõliusatöÖ Euroopas
stabiilsuse säilitamiseks j
venelaste pealetungiplaanide ohjeldamiseks.
Ainult 20 protsenti kü-sitatutest
olid NATO vastu. Küsi-duse
küsimuses ei lahendanud sidele veel ühe viimase võimaluse ' ^ r r " " " ' " ' ^ « * ' ' , , musele, kas NATO toob sakslaste-
. , .. . . „ . i . . A , , , V - J ! le rohkem eeliseid voi negatuv-praegust
tesi, vaid aitas ism kompromissi taotlemiseks, kmd Okupeeritud Eestist viimati läände jõudnud samizdati eestikeelne dokument osi publitseeritud 40 aasta nrobleeme vastasid 55 prot-veelgi
õli tidle valada, suurendades samal ajar.andi^^^ hoiatuse, et eest Eestis, Lätis ja. Leedus teostatud massküüditamis te meenutamiseks. See o^ ilmselt esmajoones määra- senti küsitatutest et NATO L ob
segadust põhiseaduse Inglismaalt ta ei kavatse selle probleemi aru- tud levitamiseks eestlaste hulgas kodumaal ja on üleskutseks mitte unustada 14.—15. juuni 1941. aasta ^^^^^ eeliseid Ainult 9 protsenti
kojutoomise ja seUe parandamise tärnist lõpmatuseni pikendada. traagUisi sündmus! ja neile hiljem järgnemud rahvamõrva (genodde) tegusid eesti kui kä üheaegselt läti ja et NATO toob sakslastele
Ja täiendamise ümber, ülemkohtu Trudeaul on oodata eriti suurt vas- leedu rahvaste kallaL J , ' . , -
. „ •• • •• -.• .1 r, ^ 1 ' • .^kaela-suun raskusi.
otsus sisaldas mõlemaid pooli — tuseisu oma plaanidele Quebeci se- j i M i ^ i,* •
mn keskvalitsust kui ka provintse paratistlikult valitsuselt, kes tegi Dokument on dateeritud: „mai- likad nüüd tagantjärgi 1941. a. lik nuhkimis-ja jälitamisaparaat ja Kuid kuidas on lood suhtumise-
- pooldavaid -seisukohti ja tule- teatavaks, et ta ei aktsepteeri põ- i ^ f ^ l ^ ^ l " ja selle koostajad on küüditamisi õigustavad^ Red.) vene kolonistidest tsiviilgarnison, ^^f'".^,^^^^^^^^^
museks on uute võitlusrimiete hiseadus^ tehtind muudatusi ilma eelistanud anonuumseiks jaada - vaid et just see takistas alustatud Elame ja käitume nonda, nagu asid ""atuslikult, et 65 protsent,
koondamine põhiseaduse ümber,. Quebeci.|elanikkonna nõusolekuta, ilmselt KGB teravnenud yalvuse repressioonide plaanipärast l^^i- meie vangivalvund meile ette kir- laa^^^^^^^^^^
mille taga kummitab ka võrdlemi- Selles^omplit.eeritud olukorras 1""" ^^^^ J""'' , ^""'"''^ "^^"^ ameeriklastele ja ainult 17 protsen-
"W^^ „Ümmarguselt 60.000
Published by Fres Estonian Publish^ Ltd., 135 TecumsÄ St.,
Toront© Ont. M6J 2H2
Vaade õpilastele J a lastevaneihaUe Eesti Keskkooli avamise puhul. Foto: Vaba Eestlane
Eesfi s^mhd&f kmdifammsf
Äsja avalikuks tehtud Kanada tegemise ajal Austraalias Common- yleskyfse eestS m@rMe ifäeSe miiie^iku jCi kdüBICStyste tyndma
ülemkohtu otsus Kanada põhisea- wealthi konverentsU, lubas provint- "
§i mõjuvalt üles tõstetud ettepanek on lahenduse leidmiseks hakatud
kogu probleemi lahendamiseks rääkima rahvahääletuse korralda-rahvahääletuse,
korras. misest, mida teevad kõik teised
Kanada ülemkohtu otsus oli tea- rügid selliste tähtsate otsuste tege-taval
määral suureks pettumuseks misel, nagu seda ori põhiseaduse
ktina see jättis mõlemad võitlevad j^ügimuš. Kuid — nagu arvatakse
pooled oma kaitsekraavidesse istu- _ on Kanadas isegi rahvahääletu-viimase
järsku surma vangilaagris.
Dokumendi anonüümsed koostajad
ütlevad, et mitmetele noortele
c itatud küsimustele saadud
vastused 1941. aasta juunisünd-muste
kohta näitasid, kui äärmiselt
vähe nad neist teavad.
inimohv- tahaksime ise elada ja käituda va- ti^ on ameeriklaste vastu. Kuid sant
1940—41 (küüditatud ja ta- bade inimestena. Nõnda iseloomus- märingküsimuse raamides avalda-petud,
sundmobilisatsiooniga tab eesti sämiždati dokument oina * i siiski teatavat kriiti^^^ Ühendrü-yenemäalevHdud,
kaotsi jäänud) rahva o l u t o pani WepoIütiUse ja majandusliku süs-
— see oli eesti rahva ränk ja ve- aluse Äikkbnnaärabirmutamiseteemisuhtes^^^
rine tollimaks tööi;ahvaparadii- esimene aktsioon— 1941. aasta pro*seritiküsitatut(ist,^^^e^
S8 sisseastumise eest." juuni mässküü^ riigid annavad kogu^^^^^^^n^^^
. _ , „-„ 1941. aasta terroripoliitikät^ga- Välismaale lastakse^^^m^^
ma ja käimasolevat võitlust endi- ge korraldamine põhiseadusele See as^-^olu ongi tinginud vajaduse järjeks arvatakse ka ligi 70.000 kes kuulekalt käituvad, aga ka siis mise süsteem ja suure läbikäigu
sel kuju jätkama. Võitluse põhju- ^ndla aluse panemiseks siinsete valgustr Ja lähemalt eesti rahva ei- eestlase põgenemine kodumaalt tuleb lapsed ja perekonnaliikmed majandus ühe riigi. Iga teine küsi-seks
on teatavasti Kanada liberaal- etniüste, poliitüiste ja regionaalse- lu tänini sügavad märgid jätnud 1944. aasta sügisel läheneva puna- pantvangidena koju jätta. Tunne- tatutest pidas vajalikuks kritiseeri-se
keskvalitsuse algatus Briti p,ar- te erinevuste taustal väga proble- esimest massküüditamist, öeldakse' armee eest. Tõuke selleks meele- me endid lakkamatult terroriseeri- da ameeriklasi, et nad toetavad
lamendis asuva Kanada põhiseadu: maatOine. Kanada olukorras ei samizdati dokumendis. heitlikuks põgenemiseks, teekonna tuina, mis mõjutab ja suunab kõiki „fashi& ükke ja ebaõiglasi" rezhü-seNorth
America Aeti koju too- „õua rahvahääletus põhisedusekü- Noorte teadmatuse üle pol^ võijnalikke hädaohte arvestamata, meie reflekse, alateadvuses aga me., Kuid samal ajal on lääne-miseks,
parandamiseks ja selle- giriiusesmitite ainult üleriigilist imestada, ütlevad selle koostajad, ancis kahtlemata 1941. aasta koge- püsib ebakindlus omaenda isiku jä sakslaste enamus kindal arvamisel, .
le põhiliste õiguste printsiipide l i - kogusummalist häälte enamust sest kust nad peaksid infofmatsi- mu j. Ja kodumaal järgnevad' sünd- kogu rahva saatuse pärast. Sest etyükski teine maa .maailmas ei
samispks. Provintsidele on eriti vaid siin kerkib päevakorrale ka ooni saama. Neile pole kättesaada- mufeed, mis kulmineerusid 1949. 1941. ja 1949. aastate kogemused võitle nii energiliselt demokraatia
vastumeelt põhiseaduse täiendami- üksikute provintside elanikkonna vad muud allikad, kui nõukogude aasta suurküüditamises nende hir- sosistavad üha: meiega võidakse eest ja ei moodustada sellist Wnd-ne
üma provintside nõusolekuta, hoiak. Mis juhtub näiteks kui kõik omad ja need õigustavad mi esi- mu. ükskõik mida t e h a . . . l»st kommunistliku diktatuuri vas-kuna
põhiseaduses tehtud lisandid provintsid hääletavad Trudeau et- mest suurküüditamist kui hilise- Peale elanikkonna hirmu all Et oma kaotusi, hirmuvaeva ja tu kui seda on Ühendriigid. .
OM kohustuslikud nii keskvalitsus.e^ tepaneku poolt kuid Quebec või maid rahvahävitamisi, kui neid hoidmise oli massiivsel terroripo- alandust endile mitte tunnistada ^ Ehkki rahvamasside hulcas teh-le
kiü ka provintsivalitsustele. mõni teine provmts on sellele vas- üldse mainitakse. Faktilisele infor- lutikal veel teine eesmärk, öeldak- me püüame katki rebida side- tud ringküsiniuste kokkuvõtted si-Üheksa
Ülemkohtu lüget tuM Sellega tuleb Kanada ühtsuse iriatsioonile Hsaks kommenteerib se samizdati dokumendis. Nimelt: med minevikuga, sildavad teatava eksituste protsen-oma
lõppotsustes välja seisukohta- säilitamiseks tõsiselt arvestada dokument 1941. aasta juuni-küü- kui Balti rahvad oleksid säilinud jätta seljataha tapmised, kuudita- di, annavad ^need siiski ^nam-vä-taotlemisega
mõlema poole — ning siin on tegemist väga põh|Mse ditamisi järgmiselt: enam-vähem normaalses olukorras mised, purustatud kodud, pagulus- hem täpse pildi rahva .hoiakust ja
keskvalitsuse ja provintside - va- ja kaaluva argumendiga. TFPPr^ro TTTNriNim (sõjakaotused ja kahjud maha ar- se- sunnitud rahvuskaaslased, vaa- arvamistest. Sün mainitud ringkü-liel.
Kohus mainib ühest küljest, et .g^h võimnlus iatkata läbirääki- TvSlF AT A T F A B V I T W S W ^^^"^^ ^^^^^ ^^"^ kolonistide sisse- data mööda omaenda isiksuse la9s- simuse taustal vo,b .oletada, et
keskvalitsusel on juriidUiselt õigus ^ f r t l ™ n J ^ ^ ^ ^ ^ ^ ALATEADVUSESSE ^.^^ ^.^^^^^^ ^.^^^^ ^^^^^^^^^ ^^^.^^^^ ^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^ ameerikavastane kampaania ei ole
põhiseaduse teglismaalt ära too- iusu§trvahd "^oo kauge, juba ähmaseks jääv vastupanule. just kui endakaitseks tallata jalge Laane-Saksamaal siiski võtnud se-miseks
Ja selle parandamiseks, ^j-^^^.^ ^^j^^^^. j^^^^ ^.^^^ tragöödia on meile kõigile siiski
M d vastavate kirjutamata tavade ^^^^^^^ 4^^^ provintsi- hämmastavalt elav ja konkreetne
ja traditsioonide Icohaselt on sel- ^^j^ s „ e m a i d järelandmisi, mil-leks
vajalik provintside nõusolek. ^^ p,,^ 3^^^,^ ^^^^g^ ^^^^^ varnalt
sest ta on mõjutanud meid sügaja
destrüktiivsemalt kui
kultuursuse poolest alla kõike valu selle pärast mis da ulatust nagu seda võiks järel-märksa
madalamal seisvate ve- meilt on võetud... dada seal korraldatud meeleaval-nelaste
pääs juhtivatele kohta- Nõnda iseloomustab eesti sa- dustest ja rahu sildi all organiseeri-dele
poleks OÜ lihtne olnud. mizdati dokument oma rahva olu- tud Moskva välispoliitika toeta-
Teiste sõnadega: kohus ütleb, et ^^^^ -^j^^, ^g^- järgnenud sõda oma märksa suu Samas seoses märgitakse, et korda, millesse teda on tõugatud misaktsioonidest.
keskvalitsus Trudeau juhtimisel arvestada Oueheriffa kes ise- ""^""^^^ purustuste ja vapustustega , , .
asub praeg-u l^e g-a al's elt õ- ig-e l t^ eel^ j-a . a. rv. e.s ta. da -.«ju^ elbrnemcingraf»,m iKsseisid pisqet - gündmust ennast e"i mäle. tata venJe tk olomstide^ os•a tähts-u s-e järje- mutamise poliitikaga.
võib Põhiseaduse ära tuua, kuid tlsed p ^ r S J ^ t Ä m ^ i a SSdlrmd! S l r S i r ^ v S r o S ^^"^ ''^ ^'^^
kohus kinnitah provintside huvi- p . . „ , , , , . võimalused lase- Srsesf MosS vt^^^^^^ REHABaiTEER.DA
seks provintside nõusolek.
remate purustuste ja vapustustega. Kremli rahvuste-poliitikasse kuulub 1941, aasta juunis alüstatiJxi\ärä ' ^
Lääne- ja ida-Sakšania^^^^^^^^
sooritati hiljem suurem spioonide
väljavahetamise tehing, mille tule-dest
lähtudes lisaks et Trudeaul " ' ' ' ' • - eiav ja reaaine, mis Kanuuo vane- siuc». scai iviusivva v^iu uma vai- musena paases vangikongist ja sur-neab
olema oma plaani teostami- Järeldada, et sirgejooneline Ja ^^^j^ j^g^^jg -^^^^ lastelastele, lutuses kindel olla alles siis, kui ' Eelnenud masendava pildi taus- ^"s raudeesriide taha Ida-Saksa-
. selgepiiriline lahendus Kanada po- alateadvuslik tunnetus, et jahvusprovintside elanikkonnast tal seob viimati okupeeritud Eestist meisterspioon Günther Guil-meiega
võidakse mis tahes teha." üle poole on venelased ja nõuko- saadud samizdati dokument lootust keda võib täie^õigusega pi-
„Jiiist seepärast", öeldakse edasi, gude-vene elulaadi ja mentaliteedi- liehde vabadüsürituste esimeste ^^^^ Teise m^^
,jei saa lükata seda tragöödiat ga inimesed. Eesti osas peetakse sammudega.ka Eestis äsjästd aas-• ""'^ P^^^
ajalukku või näha temas ainult arengut selles suunas muret tekita- tailL,,Mgü need Ü^^
ajalooprotsessi üht IkõrvaMäh- vaks. isešeisvusnõudmised, eestlaste, lät- Saksamaa võimud pidasid Günther
lasre ja leedulaste Vühine taotlus^^^^^^^ niivõrd tähtsaks
Mclotov Ribbentropi pakti tühista- väljavahetamise objektiks, et nad
miseks või siis eesti koolinoorte an<lsid tema vastu vabaks 60 Ida-hisej)
dwse küsimuse üksmeelseks
ülemkohtu otsust on mõlemad lahendamiseks on veel väga kau
pooled tõlgendanud oma võiduna arvamisel on Umselt ka
kuid tegelikult ei ole sim võitjad peamuušter Trudeau, kes lubab
ega kaotajaid ning aastaid kest- ^^atamata kõigile takistustele ja
nud kauplemine keskvalitsuse ja eriarvamistele põhiseaduse Inglis-
provintside vahel võib uuesti ot- ^^^^^^^ ^^^^^^^^ ^^^^^^ MEIE E ! TOBI UNUSTADA
East aiata. Kaüeksa provintsi pea- ^^^^^^^ toonitas, et sel- programmi ja see osutus rahva Eeltoodut arvesse võttes küsi-mmistrid,
Kes on opositsioonis ^^^^ ^. legaalseid takistusi - füüsilise ^ja vaimse hävitamise pro- takse: spontaansed iahvuslil^ud meele-.saksamaal, arreteeritud ja palju-peaminister
Trudeau kavatsustega, ^j^j^^^ valitsus peaks arvesse võt- grammiks. Sellega algas avalik ko- „Kas oleks siis tänapäeval põh- avaldused 1980. aasta oktoobris ^eks aastateks kinnimõistetud lää-ongi
juba alustanud aktsiooni uute seniseid tavasid ja provint- dusõda eesti (ja teiste balti rahvas- just arvata 1941. aasta juuni sünd--või siis 40 eesti -kultuuritegelase ne-sakslast, kfeda süüdistati spio-loupidamiste
korraldamiseks kesk-, g.^^ kirjutamata õigusi põhiseadu- te) vastu nagu N . Liit oli seda ju- mused minevikku ja need unusta- avalik mure eesti rahva seisundi ja «eerimises. Vahetusoperatsioonile
valitsuse ja provmtsivalitsust^ va- • ' " - • • - -
hei. Peaminister Trudeau, kes v i i -
Ibis Ülemkohtu otsuste teatavaks
se küsimuse käsitamisel.
KA,
onOmeti k®rd
vabaduse tunne
inimesi,
oma tundeid.
o o
likkuse, peremehetunde, usu, aja- nii palju kui sellest läänes teatatak-
Eestfl rahvas on endiselt pant- joo, solidaarsuse ja väärikuse juur- se ja tema tegevus spioonina
vangiks kutseliste terronsHde ja de! pakuksid materjali erakordselt põ-rahvusvaheliste
kuritegijate üias» Haihtugu võõristus ja umbusal- neva spionaazhifilmi valmistami-tiorganiseeritud
jõugu kaes, dus, lähenegem üksteisele mõist- seks. Nagu nüüd selgub, oli ta
kelle nimi on N. Liidu Kõmmu- vait, jõudkem üksmeelsele ja ühi- K G B ohvitser ja spioneerimise
mida meie polnud kohanud kolm sed ei julge avameelselt rääkida ha Andri Gromõkot palju rohkem nistliku Partei juhtkond. Meid vai- selt tegutsemisele perekondades alal põhjaliku väljaõppe saanud
aastat — autode pasundamised, Seal ei ole vene reportentel min- U N ' i avalikel istungitel kui Mosk- vavad võõrad piiriväe üksused, P^õlvkon lade vahel, kodu- ja valis- kommunist, kes saadeti suurte
pidurite krigin,. taksojuhtide karju- git juurdepääsu juhtivamatele rii- vas. Tavaline venelane ei saa teda meie pantvangide seisundit tagavad eestlaste vahel! ülesannetega Lääne-Saksamaale.
mised. Nägii^e üle pika aja jälle gitegelastele. Ameerikas võib nä- Moskvas iialgi näha." (VES) nõukogude armee üksused, ulatus-. (Järg lk. 7) Wg lk. 3)
N
ba mitu aastakümmet oma elanike da? Kas nõukogude riigikorra keh- tuleviku p ä r a s t . . t ä i e n d u s e k s lubab Ida-Saksamaa :
vastu pidanud." testamine on andnud meile mingi Lähtudes neist manifestatsiooni- punane diktaator Erich Honecker
Edasi tuletatakse meelde, et tagatise uute massiliste repressioo- dest ja tuletades ka meelde Harta- siirduda 3000 i d a Ä s t o^
Moskvas oli juba 1939. aasta ok- nide vastu? — Ei. Mingit tagatist 77 liikumist ning Poola sündmuä Mäne-$aksamaal ühmeda oma pe->^
• t • }r t A w t (kui Eesti, Läti ja Leedu ei ole. Selle rezhiimi kaks tugisam- lõpetatakse esimese massküüditä- rekondadega. Need 3000 isikut on '
1, kes ei kartnud avaldamast ^^j^ ^^^^^ iseseisvad riigid) välja mast on endiselt terror ja valelik- mise 40. aastapäeva puhuks koos- s"ski Höneckerile heaks müügiob-jndeid.
töötatud detailne kava — nn. Se- kus Kuigi viimasel ajal aktsent tatud dokument üleskutsega, milles J ^ ^ ^ ^^
Walter ^ töötas UPI ja Mary j-Qvi instruktsioon, millele pidid terrorilt on nihkunud valelikkusele, öeldakse: Sf Lääne-Saksamaalt 25.000 dolla-
Moskvast saabus Ameerikasse ^^9"^ kirjasaatjana Moskvas. Ma- järgnema muud rahvahävituse sest rahvas on selleks küllalt ära ^Eestlased, meil on aeg ise en- mida põhjendatakse nendele \
tagasi kirjasaatjatest abielupaar ^. ^^^^^ ^^l}} jõudes: „Kui suure- sammud, mida aga saksa-nöukogu- hirmutatud, et valitsus võib oma did rehabiliteerida^ asuda tagasi- *^*k"*ele hariduse andmise kulu-
Walter ja Mary Wisniewski, kes Parane on jälle naha kauplusi tais sõja puhkemine katkestas. Nõu- näo päästmiseks mõnevõrra lee- teele oma vaimsest pagendusest! ^ega.
olid kolm aastat töötanud N . Vene kaupu ja kaia ostudel. Esimene asi kogude endi allikaid tsiteerides ja bust näidata. Tulge tagasL oma-^õiguste, rahvus- Günther Guillaume elukäik —
pealinnas. ^^ju jõudes oh tõtata juuksuri neid. kommenteerides öeldakse
„Esimene kodune tunne oli meil i " " ^ ^ ^ ' eesti samizdati dokumendis: „Se1-
pärast Kennedy lennuväljalt- New ^^^^^ ^aada. Ma arvan, et j a - g^^^ mitte sõjaoht ei tineinud
Yorki saabumisel liikluskära 3. ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^^ repressioone (nagu nõukosud^e al-avenüül",
jutustas Walter Wisniev^- ^ma ostukirge rahuldada." '
ski.„See oli just muinasjutuline, Walter lisas: ,,Venemaal inime-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 8, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-10-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e811008 |
Description
| Title | 1981-10-08-02 |
| OCR text |
VABA EESTLANE neljapäeval, 8. oktoobrill981 — Thursday, October 8,1981 NPX71 \
VABADE EESTLASTE H M L E E A N D J I
i: o/ü Vaba EestOans, 135 Tecumseth 1^. T©inomföoo.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P O Box 70, Stn. C, Toronto Ont M6J 8M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus ( t e l l i m M , kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38—/poolaastas $21.- |a
veerandaastas $11.—, kiripostiga aastas $61.—, p o o l a a s t a s t—
ja veerandaastas $17—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42—, poolaastas
$23— ja veerandaastas $12— Kiripostlga üSA-s: aastas
$67—, poolaastas $35Ä) ja veerandaastas $18.50
LENNUPOSTIGA ülemere-niaadesse: aastas pt—,
$38— ja veerandaastas $20.—
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri bind 50
Kommentaaril
lÄie-Saksamaal viimasel ajä^^^
töimutiud suured Ühendriikide vastased
demonstratsioonid, mis toimuvad
\ rahukampaania sildi all,
panevad mõtlema ja küsima -T-kas
Saksamaal tõesti meeleolud
ameeriklaste vastu niivõrd üles ori
kruvitud^ et rahva enamus nõuab
nende lahkumist ja Bonni välispoliitika
uutele roobastele juhtimist,
mis oleks alguseks esialgu Lääne-
Saksaniäa ja hiljem kogu Lääner
Euroopa jjsoomestuniise" protses-
;«te?-'y':'':;;^"";;^^^
Asjad ei ole siiski im halvad nagu
see esialgsel vaatlusel paistab.
Seda kinnitab eriti hiljuti Lääne-
Saksamaalkorraldatudlaiaulatus-likuiii
ringküsimüs, mille teostamisel
esitati rahvale terve rida praegu
päevakorral olevaid küsimusi
välispoliitilisest sektorist, eriti seoses
praeguse pealtnäha populaarse
ja suuri masse haaranud „rahulii-kumisega."
Ringküsimüs näitas, et
53 protsenti küsitletud sakslastest
kinnitasid heaks NATO tegevuse ja
leidsidy et see liit või kaifseorgani-satsioon
ori teinu4 tõliusatöÖ Euroopas
stabiilsuse säilitamiseks j
venelaste pealetungiplaanide ohjeldamiseks.
Ainult 20 protsenti kü-sitatutest
olid NATO vastu. Küsi-duse
küsimuses ei lahendanud sidele veel ühe viimase võimaluse ' ^ r r " " " ' " ' ^ « * ' ' , , musele, kas NATO toob sakslaste-
. , .. . . „ . i . . A , , , V - J ! le rohkem eeliseid voi negatuv-praegust
tesi, vaid aitas ism kompromissi taotlemiseks, kmd Okupeeritud Eestist viimati läände jõudnud samizdati eestikeelne dokument osi publitseeritud 40 aasta nrobleeme vastasid 55 prot-veelgi
õli tidle valada, suurendades samal ajar.andi^^^ hoiatuse, et eest Eestis, Lätis ja. Leedus teostatud massküüditamis te meenutamiseks. See o^ ilmselt esmajoones määra- senti küsitatutest et NATO L ob
segadust põhiseaduse Inglismaalt ta ei kavatse selle probleemi aru- tud levitamiseks eestlaste hulgas kodumaal ja on üleskutseks mitte unustada 14.—15. juuni 1941. aasta ^^^^^ eeliseid Ainult 9 protsenti
kojutoomise ja seUe parandamise tärnist lõpmatuseni pikendada. traagUisi sündmus! ja neile hiljem järgnemud rahvamõrva (genodde) tegusid eesti kui kä üheaegselt läti ja et NATO toob sakslastele
Ja täiendamise ümber, ülemkohtu Trudeaul on oodata eriti suurt vas- leedu rahvaste kallaL J , ' . , -
. „ •• • •• -.• .1 r, ^ 1 ' • .^kaela-suun raskusi.
otsus sisaldas mõlemaid pooli — tuseisu oma plaanidele Quebeci se- j i M i ^ i,* •
mn keskvalitsust kui ka provintse paratistlikult valitsuselt, kes tegi Dokument on dateeritud: „mai- likad nüüd tagantjärgi 1941. a. lik nuhkimis-ja jälitamisaparaat ja Kuid kuidas on lood suhtumise-
- pooldavaid -seisukohti ja tule- teatavaks, et ta ei aktsepteeri põ- i ^ f ^ l ^ ^ l " ja selle koostajad on küüditamisi õigustavad^ Red.) vene kolonistidest tsiviilgarnison, ^^f'".^,^^^^^^^^^
museks on uute võitlusrimiete hiseadus^ tehtind muudatusi ilma eelistanud anonuumseiks jaada - vaid et just see takistas alustatud Elame ja käitume nonda, nagu asid ""atuslikult, et 65 protsent,
koondamine põhiseaduse ümber,. Quebeci.|elanikkonna nõusolekuta, ilmselt KGB teravnenud yalvuse repressioonide plaanipärast l^^i- meie vangivalvund meile ette kir- laa^^^^^^^^^^
mille taga kummitab ka võrdlemi- Selles^omplit.eeritud olukorras 1""" ^^^^ J""'' , ^""'"''^ "^^"^ ameeriklastele ja ainult 17 protsen-
"W^^ „Ümmarguselt 60.000
Published by Fres Estonian Publish^ Ltd., 135 TecumsÄ St.,
Toront© Ont. M6J 2H2
Vaade õpilastele J a lastevaneihaUe Eesti Keskkooli avamise puhul. Foto: Vaba Eestlane
Eesfi s^mhd&f kmdifammsf
Äsja avalikuks tehtud Kanada tegemise ajal Austraalias Common- yleskyfse eestS m@rMe ifäeSe miiie^iku jCi kdüBICStyste tyndma
ülemkohtu otsus Kanada põhisea- wealthi konverentsU, lubas provint- "
§i mõjuvalt üles tõstetud ettepanek on lahenduse leidmiseks hakatud
kogu probleemi lahendamiseks rääkima rahvahääletuse korralda-rahvahääletuse,
korras. misest, mida teevad kõik teised
Kanada ülemkohtu otsus oli tea- rügid selliste tähtsate otsuste tege-taval
määral suureks pettumuseks misel, nagu seda ori põhiseaduse
ktina see jättis mõlemad võitlevad j^ügimuš. Kuid — nagu arvatakse
pooled oma kaitsekraavidesse istu- _ on Kanadas isegi rahvahääletu-viimase
järsku surma vangilaagris.
Dokumendi anonüümsed koostajad
ütlevad, et mitmetele noortele
c itatud küsimustele saadud
vastused 1941. aasta juunisünd-muste
kohta näitasid, kui äärmiselt
vähe nad neist teavad.
inimohv- tahaksime ise elada ja käituda va- ti^ on ameeriklaste vastu. Kuid sant
1940—41 (küüditatud ja ta- bade inimestena. Nõnda iseloomus- märingküsimuse raamides avalda-petud,
sundmobilisatsiooniga tab eesti sämiždati dokument oina * i siiski teatavat kriiti^^^ Ühendrü-yenemäalevHdud,
kaotsi jäänud) rahva o l u t o pani WepoIütiUse ja majandusliku süs-
— see oli eesti rahva ränk ja ve- aluse Äikkbnnaärabirmutamiseteemisuhtes^^^
rine tollimaks tööi;ahvaparadii- esimene aktsioon— 1941. aasta pro*seritiküsitatut(ist,^^^e^
S8 sisseastumise eest." juuni mässküü^ riigid annavad kogu^^^^^^^n^^^
. _ , „-„ 1941. aasta terroripoliitikät^ga- Välismaale lastakse^^^m^^
ma ja käimasolevat võitlust endi- ge korraldamine põhiseadusele See as^-^olu ongi tinginud vajaduse järjeks arvatakse ka ligi 70.000 kes kuulekalt käituvad, aga ka siis mise süsteem ja suure läbikäigu
sel kuju jätkama. Võitluse põhju- ^ndla aluse panemiseks siinsete valgustr Ja lähemalt eesti rahva ei- eestlase põgenemine kodumaalt tuleb lapsed ja perekonnaliikmed majandus ühe riigi. Iga teine küsi-seks
on teatavasti Kanada liberaal- etniüste, poliitüiste ja regionaalse- lu tänini sügavad märgid jätnud 1944. aasta sügisel läheneva puna- pantvangidena koju jätta. Tunne- tatutest pidas vajalikuks kritiseeri-se
keskvalitsuse algatus Briti p,ar- te erinevuste taustal väga proble- esimest massküüditamist, öeldakse' armee eest. Tõuke selleks meele- me endid lakkamatult terroriseeri- da ameeriklasi, et nad toetavad
lamendis asuva Kanada põhiseadu: maatOine. Kanada olukorras ei samizdati dokumendis. heitlikuks põgenemiseks, teekonna tuina, mis mõjutab ja suunab kõiki „fashi& ükke ja ebaõiglasi" rezhü-seNorth
America Aeti koju too- „õua rahvahääletus põhisedusekü- Noorte teadmatuse üle pol^ võijnalikke hädaohte arvestamata, meie reflekse, alateadvuses aga me., Kuid samal ajal on lääne-miseks,
parandamiseks ja selle- giriiusesmitite ainult üleriigilist imestada, ütlevad selle koostajad, ancis kahtlemata 1941. aasta koge- püsib ebakindlus omaenda isiku jä sakslaste enamus kindal arvamisel, .
le põhiliste õiguste printsiipide l i - kogusummalist häälte enamust sest kust nad peaksid infofmatsi- mu j. Ja kodumaal järgnevad' sünd- kogu rahva saatuse pärast. Sest etyükski teine maa .maailmas ei
samispks. Provintsidele on eriti vaid siin kerkib päevakorrale ka ooni saama. Neile pole kättesaada- mufeed, mis kulmineerusid 1949. 1941. ja 1949. aastate kogemused võitle nii energiliselt demokraatia
vastumeelt põhiseaduse täiendami- üksikute provintside elanikkonna vad muud allikad, kui nõukogude aasta suurküüditamises nende hir- sosistavad üha: meiega võidakse eest ja ei moodustada sellist Wnd-ne
üma provintside nõusolekuta, hoiak. Mis juhtub näiteks kui kõik omad ja need õigustavad mi esi- mu. ükskõik mida t e h a . . . l»st kommunistliku diktatuuri vas-kuna
põhiseaduses tehtud lisandid provintsid hääletavad Trudeau et- mest suurküüditamist kui hilise- Peale elanikkonna hirmu all Et oma kaotusi, hirmuvaeva ja tu kui seda on Ühendriigid. .
OM kohustuslikud nii keskvalitsus.e^ tepaneku poolt kuid Quebec või maid rahvahävitamisi, kui neid hoidmise oli massiivsel terroripo- alandust endile mitte tunnistada ^ Ehkki rahvamasside hulcas teh-le
kiü ka provintsivalitsustele. mõni teine provmts on sellele vas- üldse mainitakse. Faktilisele infor- lutikal veel teine eesmärk, öeldak- me püüame katki rebida side- tud ringküsiniuste kokkuvõtted si-Üheksa
Ülemkohtu lüget tuM Sellega tuleb Kanada ühtsuse iriatsioonile Hsaks kommenteerib se samizdati dokumendis. Nimelt: med minevikuga, sildavad teatava eksituste protsen-oma
lõppotsustes välja seisukohta- säilitamiseks tõsiselt arvestada dokument 1941. aasta juuni-küü- kui Balti rahvad oleksid säilinud jätta seljataha tapmised, kuudita- di, annavad ^need siiski ^nam-vä-taotlemisega
mõlema poole — ning siin on tegemist väga põh|Mse ditamisi järgmiselt: enam-vähem normaalses olukorras mised, purustatud kodud, pagulus- hem täpse pildi rahva .hoiakust ja
keskvalitsuse ja provintside - va- ja kaaluva argumendiga. TFPPr^ro TTTNriNim (sõjakaotused ja kahjud maha ar- se- sunnitud rahvuskaaslased, vaa- arvamistest. Sün mainitud ringkü-liel.
Kohus mainib ühest küljest, et .g^h võimnlus iatkata läbirääki- TvSlF AT A T F A B V I T W S W ^^^"^^ ^^^^^ ^^"^ kolonistide sisse- data mööda omaenda isiksuse la9s- simuse taustal vo,b .oletada, et
keskvalitsusel on juriidUiselt õigus ^ f r t l ™ n J ^ ^ ^ ^ ^ ^ ALATEADVUSESSE ^.^^ ^.^^^^^^ ^.^^^^ ^^^^^^^^^ ^^^.^^^^ ^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^ ameerikavastane kampaania ei ole
põhiseaduse teglismaalt ära too- iusu§trvahd "^oo kauge, juba ähmaseks jääv vastupanule. just kui endakaitseks tallata jalge Laane-Saksamaal siiski võtnud se-miseks
Ja selle parandamiseks, ^j-^^^.^ ^^j^^^^. j^^^^ ^.^^^ tragöödia on meile kõigile siiski
M d vastavate kirjutamata tavade ^^^^^^^ 4^^^ provintsi- hämmastavalt elav ja konkreetne
ja traditsioonide Icohaselt on sel- ^^j^ s „ e m a i d järelandmisi, mil-leks
vajalik provintside nõusolek. ^^ p,,^ 3^^^,^ ^^^^g^ ^^^^^ varnalt
sest ta on mõjutanud meid sügaja
destrüktiivsemalt kui
kultuursuse poolest alla kõike valu selle pärast mis da ulatust nagu seda võiks järel-märksa
madalamal seisvate ve- meilt on võetud... dada seal korraldatud meeleaval-nelaste
pääs juhtivatele kohta- Nõnda iseloomustab eesti sa- dustest ja rahu sildi all organiseeri-dele
poleks OÜ lihtne olnud. mizdati dokument oma rahva olu- tud Moskva välispoliitika toeta-
Teiste sõnadega: kohus ütleb, et ^^^^ -^j^^, ^g^- järgnenud sõda oma märksa suu Samas seoses märgitakse, et korda, millesse teda on tõugatud misaktsioonidest.
keskvalitsus Trudeau juhtimisel arvestada Oueheriffa kes ise- ""^""^^^ purustuste ja vapustustega , , .
asub praeg-u l^e g-a al's elt õ- ig-e l t^ eel^ j-a . a. rv. e.s ta. da -.«ju^ elbrnemcingraf»,m iKsseisid pisqet - gündmust ennast e"i mäle. tata venJe tk olomstide^ os•a tähts-u s-e järje- mutamise poliitikaga.
võib Põhiseaduse ära tuua, kuid tlsed p ^ r S J ^ t Ä m ^ i a SSdlrmd! S l r S i r ^ v S r o S ^^"^ ''^ ^'^^
kohus kinnitah provintside huvi- p . . „ , , , , . võimalused lase- Srsesf MosS vt^^^^^^ REHABaiTEER.DA
seks provintside nõusolek.
remate purustuste ja vapustustega. Kremli rahvuste-poliitikasse kuulub 1941, aasta juunis alüstatiJxi\ärä ' ^
Lääne- ja ida-Sakšania^^^^^^^^
sooritati hiljem suurem spioonide
väljavahetamise tehing, mille tule-dest
lähtudes lisaks et Trudeaul " ' ' ' ' • - eiav ja reaaine, mis Kanuuo vane- siuc». scai iviusivva v^iu uma vai- musena paases vangikongist ja sur-neab
olema oma plaani teostami- Järeldada, et sirgejooneline Ja ^^^j^ j^g^^jg -^^^^ lastelastele, lutuses kindel olla alles siis, kui ' Eelnenud masendava pildi taus- ^"s raudeesriide taha Ida-Saksa-
. selgepiiriline lahendus Kanada po- alateadvuslik tunnetus, et jahvusprovintside elanikkonnast tal seob viimati okupeeritud Eestist meisterspioon Günther Guil-meiega
võidakse mis tahes teha." üle poole on venelased ja nõuko- saadud samizdati dokument lootust keda võib täie^õigusega pi-
„Jiiist seepärast", öeldakse edasi, gude-vene elulaadi ja mentaliteedi- liehde vabadüsürituste esimeste ^^^^ Teise m^^
,jei saa lükata seda tragöödiat ga inimesed. Eesti osas peetakse sammudega.ka Eestis äsjästd aas-• ""'^ P^^^
ajalukku või näha temas ainult arengut selles suunas muret tekita- tailL,,Mgü need Ü^^
ajalooprotsessi üht IkõrvaMäh- vaks. isešeisvusnõudmised, eestlaste, lät- Saksamaa võimud pidasid Günther
lasre ja leedulaste Vühine taotlus^^^^^^^ niivõrd tähtsaks
Mclotov Ribbentropi pakti tühista- väljavahetamise objektiks, et nad
miseks või siis eesti koolinoorte an |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-10-08-02
