1981-10-08-08 |
Previous | 8 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ESTLANE" on
eesfhste HMIekmndfõ
Neljapäeval, 8* oktoobril iggi — Tprarsday, October 8,1981
I
Ilmub 2 korda nädalas —•
teisjpäevat ja neljopäevaf
NEW YORK - Vihmausside kasvatamisega
võib miima rikkaks,
kuulutas üks leidlik ettevõtja ja
pakkus kuulutustes müüa 60.000
vihmauüsi hinnaga $675. Kuulutaja
ü t l ^ et ostja pangu need vihmaussid
oma farmi kasvama ja kuu
aja pärast on neid juba 17 korda
rohkem. Tarvitseb ainult natukene
rehkendada, et selgusele
jõuda, kui ruttu võib vihmaussida-vgä
jõuda milj[onäri-seisusse. Riiklik
tarbimiskomisjon keelas nüüd need
kuulutused kuna tegemist on pettusega.
60,000 vihmaussi tavaliselt
surevad enne ostja kätte jõudmist,
ütles tarbimiskomisjon.
NEW YORK — Joodikuid leidub
ka lindude,, loomade ja putukate
seas, kirju^fcas „N.Y. Times". Puna-kurgukesed
(robins) jäävad ,,vinti
firethom nimelise põõsa marju
süües, miile tulemusena õhus ringi
lennates võivad üksteisega põrkuda
kokku või koguni lennata vastu
akent! Liblikad ja herilased jäävad
ipprju, kui joovad ühe puu mahla
ning muutuvad siis samuti hooii-matuil^
s ringüendajaiks. Elevantide
„kõrtsiks,"; on marula-puu käärima
läinud maarjad. Pärast nende söö-
|nist telfib elevantide-karjas lärma-mine
ja pusklemine nagu inim-joo-dikutegi
keskel.
STOKHOLM — Naisõiguslased on
peale muu hakanud ründama ka
üht õige vana institutsioon — nimelt
abieluvoodit. See olevat —
lähemat põhjendust ei ole — naise
orjastamise sümbol ja pidavat
asendatama kahe voodiga. E i tea,
mis selle kohta ütleksid prantsuse
naised. Üks neist on kunagi avalikult
kmtitanud, et näiteks valimi-
'sed Prantsusmaal (ja üldse tähtsad
poliitilised küsimused) otsustatakse
tegelikult just selles abieluvoodis.
Mille tõttu prantsuse naine ei olnudki
nü väga huvitatud naiste
hääleõigusest.
NEW DELHI — Arstid katsuvad
päästa India suurima alkoholi mürgituse
ohvreid; mis on seni nõud^-
nud 228 elu lõunapoolses Bangala-re
linnas. Kuid ka lähedases keskuses
on 80 inimest surnud alkoholimürgitusse,
I mistõttu politsei
usub, et sama surmajook oli ka
seal selle põhjustajaks. Politsei oli
saanud kätte mingit musta ja kollast
vedelikku, mis analüüsimisel
näitas, et selles oli toorsiirupit ja
kemikaale nagu ammooniaMoorid.
60 inimest on arreteeritud mürgise
alkoholi müügi pärast.
MIAMI ^ Uudne odav hoteU ehitati
Miami lennuvälja naabrusse
nime all New Äirlaines Hotel. Hinnad
on siin 30% odavamad kui tavalistes
sealsetes hotellides^ kuna
ööbija peab ise vüma oma pakid
oma tuppa, tooma vastavast laost
endale seepi ja käterätikuid, tegema
voodiüles ja vajadusel puhastama
oma tuba.
MOSKVA — Kuus kuni kaheksa
miljonit sõitjat on iga päev Moskva
maa-alusel raudteel. Hüjuti täitus
selle ehitam.fse alustamisest 50
aastat. Kogu raudtee puhkus on 193
kilomeetrit, sellest viimane osa
avati alles möödunud aasta lõpul.
Sõidüpilet maksab 5 kopikat ja on
peet^ud samasuurena paarkümmend
aastat tagasi tehtud rahareformist
alates. Järgmistel aastatel
kavatsetakse avada 30 km uut
raudteed 17^ jaamaga.
TORONTO — Royal Ontario Mu-seum
on avastanud maailma väikseima
kala, lühema selgroolise,
mis kunagi teatakse. Emakala pikkus
bn 9,1, isasöl 9,5 mm. Üus kala
trimmatom nanus bn 10% lühem
kui seni tuntud kala goby;- Teadlased
leidsid k^la 1979. aastal, kui
nad olid| ekspeditsioonil Ghagose
korallisaarestikus India Ookeanis,
m|i nad avastasid 40 varemtund-matut
kala. Alul teadlased ignonee-risid
neid tillukesi kalu, arvates
neid maimudeks, kuid hakkasid
siis mikroskoobis uurima ja leidsid,
et emasel oli 54 marja, mis on
maailma väikseimad kalamarjad.
Valge Meaja kardab
WASHINGTON — Iisraeli lob-by
poolt mõjutatud Ühendriikide
senaatorid kalkuleerivad, et nad
on valmis valitsuse ettepanekut
Saudi Aräabiale AWAG tüüpi ra-dariseadmetega?
varustatud luurelennukite
müümiseks toetama ainult
sel juhul kui lennukitele jäävad
Saudi Araabia ja Ühendriik'de
ühendatud meeskonnad. Välisminister
Haig informeeris nüüd senati
väUskomisjoni, et Saudi Aräabiale
ei ole see ettepanek vastuvõetav,
kuna see oleks haavav tema
prestiizhile ja suveräänsusele.
Minister Haig tähendas väliskomisjonis,
et senat teeks tohutult
suure vea kui ta jätaks luurelennukite
müümise tehingu Iisraeli vastuseisu
tõttu kinnitamata, kuna sel-iise
sammu tagajärjeks oleks pa-ratamatult
Ühendriikide suhete
halvenemine ' maailma õlirikkama
riigiga.
Luurelennukite müügitehing tuleb
Kongressis kinnitamisele käesoleva
kuu jooksul ning Valges Majas
kardetakse, et Kongress ci kinnita
Iisraeli ja Ühendriikide juutide
mõju tõttu seda tehingut.
• • O B
D •
a
• 9
a
0
0
0
o
' •
0
0 •
. o.
o
o
ID
0 .
. a
a
a
a
0
a
:• a
a
Rim Rhmooi
i n o o i i o a i i a a a a a o o n a B a B f l o n n o a a o a a a a a a D i i a a i i i i a Q
a
Mennoniidid
Need mehed püüavad ainult suuri kalu. Toronto Eesti õngitsejate ja
Jahimeeste Seltsi äsjasel kalapüügivõistlusel Simcoe järvel tulid esikohtadele
pildil toodud kalasportlased. Vasakult: F. A a d l i d koht), ü.
Villmäe (ü koht) Ja Ed. Harilaid (m koht). Foto: Tommy Tomson
LONDON- — Iiri Vabariikliku
Armee liikmed lõpetasid Belfasti
vangla haiglas oma näljastreigi ja
hakkasid taas toitu võtma. Nälja-str^
eik lõpetati streikijate perekondade
survel, kuna näljastreigi tulemusena
on surnud juba kümme
noort armee liiget, kellede suur
eneseohverdamine ei ole andnud
nende poolt, nõutud tulemust —
poliitilise staatuse andmist vangistatud
Iiri Vabariikliku -Armee liikmetele.
a
n
. a
o •
a i
0'.
B.
o
D '
B
O
Alljärgnevas vaatleme mõningaid
aiatöid, mis aitavad saavutada
ja säilitada kaunist kevadist
iluaeda.
MURU
Niidame muru kui see enam
ei kasva. Teame, et sügisene
külm ja vihmane ilmastik ei mee-,
lita meid muru niitma. Kõrge ni^g
tihe muru vajub külmas ja vihmas
maapinnale. Talve saabudes külmab,
tekkivad mädanikud ja teised
seenehaigused. Tulemuseks on kevadel
surnud laigud murus. Hõreda
muru juures ei ole haiguste oht n i i
suur. Teine, äärmus on, kus ennej
talve saabumist muru lõigatakse
Uiga lühikeseks^ teostatakse n.n.
habemeajamuie. Soovitav on sügisel
muru lõigata poolteise kuni kahe
tolli kõrguselt, see kõrgus v^õi-maldab
rohu juurte tugevat kasvu.
Lõigatud rohi ei tohi kahjustavalt
muru katta. See riisutakse ning kasutatakse
koos puulehtedega kompostiks.
Nüüd toimub ka muru väetamine.
GLADIOOLID- (KURE MÕÕGAD) ^
JORJENID JA ROOGLILLED /
Sügise saabudes gladioole talve-korterisse
pannes pärast puhastamist
asetame sibulad paberist kotti,
kus tolmutame väävli, diazinoni
või chiordan tolmuga. Ületalve
hoitakse niiskes külmas ruumis.
Eui see võimalus puudub, süs keldr
i välisseina juures, öökülmadele
järgnevalt toome talvekorterisse
jorjenid;. mugulbegooniad ja rpog-lilled
(cannas),. Viimastel lõigatakse
lehed ja hoitakse ületalve'puhas-tamatult
kastides umbes 45° F
(7° G) temperatuuri juures. Ükski
elamu hoiuruum pole eriti sobiv
nende hoidmiseks.
Sügisel {istutame kevadel õitse-vaid
sibi^illi. Hollandi hea sibullillede
saagi ja Kanada tolli alandamise
tõttu on need käesoleval
aastal pisut odavamalt müügil. Oktoobri
algul, parema, juurestiku
saamise huvides istutame sibullilli
nagu nartsisse, krookuseid ja hüatsinte.
Tulpide .sobivaks istutamis-ajaks
peetakse oktoobri teist ja novembri
esimest poolt. Nende odav-müük
algab harilikult detsembri
algul, millal võib neid ka veel istutada
juhul kui maapind ei ole
külmanud. -
SÜGISENE ISTUTAMINE
Sügisel võime ka istuda põõsaid,
puid ja okaspuid, samuti roose ja
püsüiUi. See võimaldab taimedel
vara kevadel kasvuga alustada.
Eriti külma talve korral peab arvestama
kahjustusi. Kaski istutatakse
ainult kevadel.
SÜGISENA PUUDE JÄ
PÕÕSASTE LÕIKAMINE.
Soovitatakse ikka enam ja enam
sügisel istutatud puid ja põõsaid
lõigata kevadel, sellega vähendades
talve kahjustusi. KüU aga kõrvaldatakse
murdunud ja surnud oksad.
Mulal on siis puude ja põõsaste
parim lõikamisaeg? Sellele annab
vastuse Ontario põllutööministee-ritimi
trükis (Pruning Omamental
Trees, Shrubs and Vines — Publi-cation
m-. 483). Siin öeldakse, et
sügisene lõikamine soodustab noort
kasvu, mis aga ei ole talvekindel.
Murdunud oksad lõigatakse kohe.
Hiline talv või^varane kevade on
parim aeg puude ja; põõsaste lõikamiseks.
Enamik lehtpõõsaid lõigatakse
kohe pärast õitsemist.
Need lehtpõõsad, müledele tulevad
õied noortele (sama aasta) kasvudele,
lõigatakse kevadel madalalt.
Süa kuuluvad näiteks — enelas
(Spirea) Anthony Waterer, horten-sia
(Hydrangeai) Snowhill jt. Nagu
näeme mõned taimed vajavad iga
aastast lõikamist, kuid normaalselt
teostub see kahe kuni kolme
aastaste; vaheaegadega.
TALVEKÄITSE VAJADUS
Möödunud kevadel esines palju
kahjustusi okaspuudel, lehtpuudel
ja põõsastel., Suvi ja sügis olid väheste
sademetega, järgnev talv vähese
lume ja tugeva külmaga, eriti
detsembris Ija jaanuaris. Maapind
oli talvel liiga kuiv ja samuti puudus
külmakaitset pakkuv lumekate.
Kui talvel esineb taimedel vee puudus,
siis väljendub see mitmel viisil
— tekkivad päikese põletused,
sureb osa puust või põõsast või ka
terve taim. Talve külmad tuuled jä
soe lõuna päike soodustavad samuti
kahjustuste tekkimist. Külmami-sega
ja sulamisega vahelduv õhu
soojus kahjustab taimi — puude
tüved ja oksad mõranevad jne. Samuti
kahjustavad taimi heledavärvilised
seinad— siin taimed saavad
lisaks otsesele päikesepaistele
soojust ja kuumust, ymis kiirgab
seintelt. Siit näeme,' et taimed vajavad
vett ka talvekuudel. Juhul
kui sügisel on vähe sademeid, kastetakse
taimi kuni maapinna kül-mamisenl
novembris ja detsemb-
.ris.
Üheks talvekaitse vahendiks on
taimede pritsimine taime auramist.
ja kuivamist vältivate ainetega
(antidesiccants). See vähendavat
taimede vee kaotust kuni 80%. Selleks
pritsime hilissügisel ja vara
kevadel. Soovitatakse ka veel kahte
talvist pritsimist. Pritsimisajal
peab tempratuur olema aga rohkem'
kui 40° F , olenevalt klimaatilisest
asukohast on raskusi talviste
pritsimistega. Maakate taimede
juurte ümber puulehtede, turba,
okaspuude okaste jne. näol, pakub
ka talvekaitset maapinnal. Samuti
igasugused tuule ja päikese
tõkked väldivad talvekahjustusi.
Näiteks tugipuudele kinnitatud ko^
tiriie okaspuude ümber moodustab
talvekaitse jne. On müügü noortele
puudele õhuaukudega plastÜc puutüvede
kaitsed. Lume- ja jääkah-justuste
vältimiseks pannakse pü-ramidaalsetele,
okaspuudele pehme
nöör spiraalselt ümber või ostame
vastava kaitsevõrgu. Samuti võime
ehitada puust raamistiku, mis
väldib katuselt otse tugeva lume ja
jää languse okaspuule:Lõpuks ärme
unustame maasika peenra katmist
heinte või õlgedega, samut/i paneme
roosidele ümber vähemalt ühe
jala kõrguse mullakorra.
Eino .Eurls :
Il see oM suhteliselt lühike
reis, lõi äkitselt kui läbi une
meelde oma ainukese venna
õpetus ja toeliselt üks vana tõesõna,
mis ütleb nii:
„Arukas inimene näeb läbi
küla minnes rohkem, kui puupea
läbi poole maailma tormates."
Nii ma süs sellele kohali-kumaa
reisilegi asudes otsustasin
hoida silmad lahti ja näidata
end ,,aruka inimesena ja
mitte puupeana'^
Ainult üks o^ake Ontariost
kuulus vaatluse alla, ent see oli
tõepoolest üks rikkalikke elamustega
reis, millest eriti meelde
jäi matka lõpupäevil korraldatud
külastus mennoniitide
elupaikadesse, sest see kõik oli
meie eluviisidest, hinnanguist ja
igatsusist kõrgema elustandardi
järele sootuks erinev,
Mennoniidid kuuluvad usulahku,
mis oma nime on saanud
hollandi preester Menno
Simonsi järgi juba 1536. a. Ristimist
tunnustavad mennoniidid
vaid mõningal määral ja ainult
täiskasvanute juures, nende
ühendajaks on vabakirik, mis ei
tohi olla osake riiklikust süsteemist
ja nad keelduvad sõjatee-nistusest
ning eitavaid vannet.
Mennoniidid keelduvad igasugusest
riiklikust abist, pensio-nitsheklt
vanaisale oleks solvamiseks,
samuti perekonnale las-teabiraha,
tööõnnetusetoetus või
tulekindlustus*, kõigi selliste vajaduste
rahuldamise eest hoolitseb
perekond ise ja vajaduse
korral mennoniitide omaenda
ühiskond ning vennaabi. Mahapõlenud
laut ehitatakse üles terve
kogukonna ühisel kulul ja
kaasabil, ning haiglakulusid a i tab
kanda kirik, küll aga maksavad
nad riiklikke takse ja tulumakse
nagu kõik teisedki kodanikud.
Nii nagu usulahkudes sageli,
m mennonütegi konservatiivsete
vaadetega „vana-usulisi" ja
„reformeerituid" ehk mõõdukaid
mennoniite. Eriti huvitavad
on vana-usulised. Nad kasutavad
ainult hobuvankreid
transpordiks ja põllutöö tehakse
hobustega, keda on tavaliselt
2—-3 adra või äkke ees, aga
neid võib oUa koguni kuni 7-
Telefoni, raadiot ega televisiooni
majas ei toM. olla, ei ka kesk-kütet,
veeklosetti ega elektrita
Veidike reegleist kõrvalhülimist
siiski pole patt, nii on telefon
elumaja asemel tavaliselt laudas,
elektrit saadakse oma-enda
generaatorist, mis töötab tuuleveski
jõul ja hobusõidnki asemel
võib üürida autot vÕi moo-torveokit,
mitte seda ise omades.:.
Kasutusele on võetud katsetamiseks
isegi lüpsimasinaid
ning muruniitjaid ja kui tuleb
välja, et kirik seda pikema aja
kestel keelustama pole hakanud,
muretsevad samu motoriseeritud
'masinaid ka teised talunikud.
Töö läheb libedamalt
ja muutub kergemaks.
Tee peal näeme kooliealisi
lapsi, tüdrukud poolnikkades
tumedais ülikondades, mütsid
või kaabudki peas. Koolikorral- *
duses ^ on erikokkulepe, õpetus i ^
toimub saksa ja osalt inglise
keeles, loodusloo- ja võimlemis-tunde
olla ei tohi ja kooliskäimine
S.klassist edasi on keelatud
või vähemalt mitte soovitatud.
Pärast kooli kaheksanda
klassi lõpetamist asuvad noored
tööle oma vanemate tallu n i i ,
nagu see põlvest põlve on sündinud
ja ees seisab rahuldustpakkuv
ja uskuhindav elu nagu
vanemailgi. Põldude eest hoolitsetakse
hästi, farmikasu antakse
maamullale kuhjaga tagasi
selle eest, mis sealt saadud on.
Lapsi on mennoniitide peres
tavaliselt palju, selletõttu ei ole
nende ühiskonna vähenemist
märgata, kuigi osa noori siiski
koduühiskonnast üle siij-diib ahvatlevasse
linnaellu ja lõbude
maailma või valib oma hariduskäigus
edasimineku vakupidi
vanemate soovidele. '
Jumalateenistust peetakse igal
pühapäeval, sellest võtavad osa
nii täiskasvanud kui ka lapsed
ja see kestab üle kolme tunni.
Tavaliselt peetakse see kordamööda
koguduseliikmete kodudes
ja sellele järgneb,ühine lõuna,
millest sageli iile 100 Inimese
osa võtab. Söömaaeg on nii,
et mehed söövad esimesina, siis
lapsed ja lõpuks naised. N i i on
pühapäev üldiseks kohfumise-ja
külaskäimiste-päevaks ning
noorte tutvumised ning edaspidised
abiellumised toimuvsd
oma väikese ühiskonna piires.
Sihiks ja eluväärtuseks on maapealsele
järgnev igavene elu,
seepärast pole töökale talnnikur
le tähtis maine mammon ej»a
vara kogumine, vaid enda ettevalmistamine
tulevaseks eluks, >
Vanad inimesed on respekteeritud,
'teitu generatsiooni elab rahumeeli
koos ühises talundis ja
vanadekodud puuduvad täiesti.,
Kirikuõpetajail puudub eriharidus,
nad on ühiskonna
poolt valitavad jutlustajad või
lugejad ja peavad oma ametit
terve eluaja.
Ontario mennoniidid elavad
peamiselt Elmira ümbruses,
neid on paarikümne tuhande
ümber ja nad on peaaegu eranditult
põllumehed.
Muidugi, reformeeritud mennoniidid
on paljudes asjades
mõõdukamad, nii näiteks ei
kanna nad rangelt nõutud ühesuguseid
ürpe ja ülikondi, ka
on neist paljud traktorite ja autode
omanikud, neid kutsutakse
siis„black car people", sest millegipärast
on nende autod eran-.
ditult musta värvi. Tants, teater
ja kino on aga reformeeri-toilegi
keelatud. Elatakse tööka
inimese ausat elu kihutamise ja
kõrvalhüpeteta.
Kõige kuuldu-nähtu järele tuleb
mul tunne, et ma ei saa Jätta
küsimata: '
,,Kes võivad saada mennonü-tideks?",
millele saan vastu- Y
seksj
^,Kõik> kes nõus on mennoniitide
reeglite kohaselt elama."
Kui lihtne.
B •
0 '
a
o •
tl .
a
a
D
D '
a
a a a p p o a n D Q o o D a a a a a a B B O D O D O Q a D i a D i D B i i D B n n a a o a o D D o a a D B ü n a a B a a o a a t
•
B
O.
•a
0 .
. 0
o
D
o
D '
D
0
o
20: septembrü toimus Torontos
Glen pedari golfiklubis igaaastane
Balti Golfiturniir. Igas meeskonnas
mängis 12 meest, kusjuures
arvesse võeti kuue parema tagajärg.
Eesti meeskond oli ka seekord
võidukas ja kindlustas endale
8-nda võidu 14-el võistlusel, mis
said alguse 1968. aastal.
Parim üksikmängija turniiril oli
Rein Aaslepp (75), kellele järgnes
Eesti meeskonna kapten Arvo
Uus (76). Eesti meeskonna üldta-gajärg
oli 495, teine Leedu 496 ja
kolmas Läti 523. Teised mängijad
võidukas Eesti meeskonnas olid.
Peter Amumäe, OlVe Brunb^rg,
Vello Kilu, Alfred LaningjJoseph
Väike Peeter tuleb naaberkorte-risse
ja küsib perenaiselt:
,jöelge, palun. Kas teid see ei
sega, et ma iga pjfev klaveril harjutan?"
,,Ja kuidas veel!"
,^,Süs, ma väga palun, kaevake
seda minu emale."/
Parum, Matti Seppi ja Albert
Budd. Golfimängust huvitatud
eestlastel palutakse ühendust võtta
Arvo Uusiga (884-1919) või Peter
Aiiiumäe'ga (690-2240). Kui eestlaste
hulgas on küllaldaselt asjahuvilisi
on võim alüc tuleval suvel ja
edaspidi korraldada omavahelisi
golfiturniire.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 8, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-10-08 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e811008 |
Description
| Title | 1981-10-08-08 |
| OCR text | ESTLANE" on eesfhste HMIekmndfõ Neljapäeval, 8* oktoobril iggi — Tprarsday, October 8,1981 I Ilmub 2 korda nädalas —• teisjpäevat ja neljopäevaf NEW YORK - Vihmausside kasvatamisega võib miima rikkaks, kuulutas üks leidlik ettevõtja ja pakkus kuulutustes müüa 60.000 vihmauüsi hinnaga $675. Kuulutaja ü t l ^ et ostja pangu need vihmaussid oma farmi kasvama ja kuu aja pärast on neid juba 17 korda rohkem. Tarvitseb ainult natukene rehkendada, et selgusele jõuda, kui ruttu võib vihmaussida-vgä jõuda milj[onäri-seisusse. Riiklik tarbimiskomisjon keelas nüüd need kuulutused kuna tegemist on pettusega. 60,000 vihmaussi tavaliselt surevad enne ostja kätte jõudmist, ütles tarbimiskomisjon. NEW YORK — Joodikuid leidub ka lindude,, loomade ja putukate seas, kirju^fcas „N.Y. Times". Puna-kurgukesed (robins) jäävad ,,vinti firethom nimelise põõsa marju süües, miile tulemusena õhus ringi lennates võivad üksteisega põrkuda kokku või koguni lennata vastu akent! Liblikad ja herilased jäävad ipprju, kui joovad ühe puu mahla ning muutuvad siis samuti hooii-matuil^ s ringüendajaiks. Elevantide „kõrtsiks,"; on marula-puu käärima läinud maarjad. Pärast nende söö- |nist telfib elevantide-karjas lärma-mine ja pusklemine nagu inim-joo-dikutegi keskel. STOKHOLM — Naisõiguslased on peale muu hakanud ründama ka üht õige vana institutsioon — nimelt abieluvoodit. See olevat — lähemat põhjendust ei ole — naise orjastamise sümbol ja pidavat asendatama kahe voodiga. E i tea, mis selle kohta ütleksid prantsuse naised. Üks neist on kunagi avalikult kmtitanud, et näiteks valimi- 'sed Prantsusmaal (ja üldse tähtsad poliitilised küsimused) otsustatakse tegelikult just selles abieluvoodis. Mille tõttu prantsuse naine ei olnudki nü väga huvitatud naiste hääleõigusest. NEW DELHI — Arstid katsuvad päästa India suurima alkoholi mürgituse ohvreid; mis on seni nõud^- nud 228 elu lõunapoolses Bangala-re linnas. Kuid ka lähedases keskuses on 80 inimest surnud alkoholimürgitusse, I mistõttu politsei usub, et sama surmajook oli ka seal selle põhjustajaks. Politsei oli saanud kätte mingit musta ja kollast vedelikku, mis analüüsimisel näitas, et selles oli toorsiirupit ja kemikaale nagu ammooniaMoorid. 60 inimest on arreteeritud mürgise alkoholi müügi pärast. MIAMI ^ Uudne odav hoteU ehitati Miami lennuvälja naabrusse nime all New Äirlaines Hotel. Hinnad on siin 30% odavamad kui tavalistes sealsetes hotellides^ kuna ööbija peab ise vüma oma pakid oma tuppa, tooma vastavast laost endale seepi ja käterätikuid, tegema voodiüles ja vajadusel puhastama oma tuba. MOSKVA — Kuus kuni kaheksa miljonit sõitjat on iga päev Moskva maa-alusel raudteel. Hüjuti täitus selle ehitam.fse alustamisest 50 aastat. Kogu raudtee puhkus on 193 kilomeetrit, sellest viimane osa avati alles möödunud aasta lõpul. Sõidüpilet maksab 5 kopikat ja on peet^ud samasuurena paarkümmend aastat tagasi tehtud rahareformist alates. Järgmistel aastatel kavatsetakse avada 30 km uut raudteed 17^ jaamaga. TORONTO — Royal Ontario Mu-seum on avastanud maailma väikseima kala, lühema selgroolise, mis kunagi teatakse. Emakala pikkus bn 9,1, isasöl 9,5 mm. Üus kala trimmatom nanus bn 10% lühem kui seni tuntud kala goby;- Teadlased leidsid k^la 1979. aastal, kui nad olid| ekspeditsioonil Ghagose korallisaarestikus India Ookeanis, m|i nad avastasid 40 varemtund-matut kala. Alul teadlased ignonee-risid neid tillukesi kalu, arvates neid maimudeks, kuid hakkasid siis mikroskoobis uurima ja leidsid, et emasel oli 54 marja, mis on maailma väikseimad kalamarjad. Valge Meaja kardab WASHINGTON — Iisraeli lob-by poolt mõjutatud Ühendriikide senaatorid kalkuleerivad, et nad on valmis valitsuse ettepanekut Saudi Aräabiale AWAG tüüpi ra-dariseadmetega? varustatud luurelennukite müümiseks toetama ainult sel juhul kui lennukitele jäävad Saudi Araabia ja Ühendriik'de ühendatud meeskonnad. Välisminister Haig informeeris nüüd senati väUskomisjoni, et Saudi Aräabiale ei ole see ettepanek vastuvõetav, kuna see oleks haavav tema prestiizhile ja suveräänsusele. Minister Haig tähendas väliskomisjonis, et senat teeks tohutult suure vea kui ta jätaks luurelennukite müümise tehingu Iisraeli vastuseisu tõttu kinnitamata, kuna sel-iise sammu tagajärjeks oleks pa-ratamatult Ühendriikide suhete halvenemine ' maailma õlirikkama riigiga. Luurelennukite müügitehing tuleb Kongressis kinnitamisele käesoleva kuu jooksul ning Valges Majas kardetakse, et Kongress ci kinnita Iisraeli ja Ühendriikide juutide mõju tõttu seda tehingut. • • O B D • a • 9 a 0 0 0 o ' • 0 0 • . o. o o ID 0 . . a a a a 0 a :• a a Rim Rhmooi i n o o i i o a i i a a a a a o o n a B a B f l o n n o a a o a a a a a a D i i a a i i i i a Q a Mennoniidid Need mehed püüavad ainult suuri kalu. Toronto Eesti õngitsejate ja Jahimeeste Seltsi äsjasel kalapüügivõistlusel Simcoe järvel tulid esikohtadele pildil toodud kalasportlased. Vasakult: F. A a d l i d koht), ü. Villmäe (ü koht) Ja Ed. Harilaid (m koht). Foto: Tommy Tomson LONDON- — Iiri Vabariikliku Armee liikmed lõpetasid Belfasti vangla haiglas oma näljastreigi ja hakkasid taas toitu võtma. Nälja-str^ eik lõpetati streikijate perekondade survel, kuna näljastreigi tulemusena on surnud juba kümme noort armee liiget, kellede suur eneseohverdamine ei ole andnud nende poolt, nõutud tulemust — poliitilise staatuse andmist vangistatud Iiri Vabariikliku -Armee liikmetele. a n . a o • a i 0'. B. o D ' B O Alljärgnevas vaatleme mõningaid aiatöid, mis aitavad saavutada ja säilitada kaunist kevadist iluaeda. MURU Niidame muru kui see enam ei kasva. Teame, et sügisene külm ja vihmane ilmastik ei mee-, lita meid muru niitma. Kõrge ni^g tihe muru vajub külmas ja vihmas maapinnale. Talve saabudes külmab, tekkivad mädanikud ja teised seenehaigused. Tulemuseks on kevadel surnud laigud murus. Hõreda muru juures ei ole haiguste oht n i i suur. Teine, äärmus on, kus ennej talve saabumist muru lõigatakse Uiga lühikeseks^ teostatakse n.n. habemeajamuie. Soovitav on sügisel muru lõigata poolteise kuni kahe tolli kõrguselt, see kõrgus v^õi-maldab rohu juurte tugevat kasvu. Lõigatud rohi ei tohi kahjustavalt muru katta. See riisutakse ning kasutatakse koos puulehtedega kompostiks. Nüüd toimub ka muru väetamine. GLADIOOLID- (KURE MÕÕGAD) ^ JORJENID JA ROOGLILLED / Sügise saabudes gladioole talve-korterisse pannes pärast puhastamist asetame sibulad paberist kotti, kus tolmutame väävli, diazinoni või chiordan tolmuga. Ületalve hoitakse niiskes külmas ruumis. Eui see võimalus puudub, süs keldr i välisseina juures, öökülmadele järgnevalt toome talvekorterisse jorjenid;. mugulbegooniad ja rpog-lilled (cannas),. Viimastel lõigatakse lehed ja hoitakse ületalve'puhas-tamatult kastides umbes 45° F (7° G) temperatuuri juures. Ükski elamu hoiuruum pole eriti sobiv nende hoidmiseks. Sügisel {istutame kevadel õitse-vaid sibi^illi. Hollandi hea sibullillede saagi ja Kanada tolli alandamise tõttu on need käesoleval aastal pisut odavamalt müügil. Oktoobri algul, parema, juurestiku saamise huvides istutame sibullilli nagu nartsisse, krookuseid ja hüatsinte. Tulpide .sobivaks istutamis-ajaks peetakse oktoobri teist ja novembri esimest poolt. Nende odav-müük algab harilikult detsembri algul, millal võib neid ka veel istutada juhul kui maapind ei ole külmanud. - SÜGISENE ISTUTAMINE Sügisel võime ka istuda põõsaid, puid ja okaspuid, samuti roose ja püsüiUi. See võimaldab taimedel vara kevadel kasvuga alustada. Eriti külma talve korral peab arvestama kahjustusi. Kaski istutatakse ainult kevadel. SÜGISENA PUUDE JÄ PÕÕSASTE LÕIKAMINE. Soovitatakse ikka enam ja enam sügisel istutatud puid ja põõsaid lõigata kevadel, sellega vähendades talve kahjustusi. KüU aga kõrvaldatakse murdunud ja surnud oksad. Mulal on siis puude ja põõsaste parim lõikamisaeg? Sellele annab vastuse Ontario põllutööministee-ritimi trükis (Pruning Omamental Trees, Shrubs and Vines — Publi-cation m-. 483). Siin öeldakse, et sügisene lõikamine soodustab noort kasvu, mis aga ei ole talvekindel. Murdunud oksad lõigatakse kohe. Hiline talv või^varane kevade on parim aeg puude ja; põõsaste lõikamiseks. Enamik lehtpõõsaid lõigatakse kohe pärast õitsemist. Need lehtpõõsad, müledele tulevad õied noortele (sama aasta) kasvudele, lõigatakse kevadel madalalt. Süa kuuluvad näiteks — enelas (Spirea) Anthony Waterer, horten-sia (Hydrangeai) Snowhill jt. Nagu näeme mõned taimed vajavad iga aastast lõikamist, kuid normaalselt teostub see kahe kuni kolme aastaste; vaheaegadega. TALVEKÄITSE VAJADUS Möödunud kevadel esines palju kahjustusi okaspuudel, lehtpuudel ja põõsastel., Suvi ja sügis olid väheste sademetega, järgnev talv vähese lume ja tugeva külmaga, eriti detsembris Ija jaanuaris. Maapind oli talvel liiga kuiv ja samuti puudus külmakaitset pakkuv lumekate. Kui talvel esineb taimedel vee puudus, siis väljendub see mitmel viisil — tekkivad päikese põletused, sureb osa puust või põõsast või ka terve taim. Talve külmad tuuled jä soe lõuna päike soodustavad samuti kahjustuste tekkimist. Külmami-sega ja sulamisega vahelduv õhu soojus kahjustab taimi — puude tüved ja oksad mõranevad jne. Samuti kahjustavad taimi heledavärvilised seinad— siin taimed saavad lisaks otsesele päikesepaistele soojust ja kuumust, ymis kiirgab seintelt. Siit näeme,' et taimed vajavad vett ka talvekuudel. Juhul kui sügisel on vähe sademeid, kastetakse taimi kuni maapinna kül-mamisenl novembris ja detsemb- .ris. Üheks talvekaitse vahendiks on taimede pritsimine taime auramist. ja kuivamist vältivate ainetega (antidesiccants). See vähendavat taimede vee kaotust kuni 80%. Selleks pritsime hilissügisel ja vara kevadel. Soovitatakse ka veel kahte talvist pritsimist. Pritsimisajal peab tempratuur olema aga rohkem' kui 40° F , olenevalt klimaatilisest asukohast on raskusi talviste pritsimistega. Maakate taimede juurte ümber puulehtede, turba, okaspuude okaste jne. näol, pakub ka talvekaitset maapinnal. Samuti igasugused tuule ja päikese tõkked väldivad talvekahjustusi. Näiteks tugipuudele kinnitatud ko^ tiriie okaspuude ümber moodustab talvekaitse jne. On müügü noortele puudele õhuaukudega plastÜc puutüvede kaitsed. Lume- ja jääkah-justuste vältimiseks pannakse pü-ramidaalsetele, okaspuudele pehme nöör spiraalselt ümber või ostame vastava kaitsevõrgu. Samuti võime ehitada puust raamistiku, mis väldib katuselt otse tugeva lume ja jää languse okaspuule:Lõpuks ärme unustame maasika peenra katmist heinte või õlgedega, samut/i paneme roosidele ümber vähemalt ühe jala kõrguse mullakorra. Eino .Eurls : Il see oM suhteliselt lühike reis, lõi äkitselt kui läbi une meelde oma ainukese venna õpetus ja toeliselt üks vana tõesõna, mis ütleb nii: „Arukas inimene näeb läbi küla minnes rohkem, kui puupea läbi poole maailma tormates." Nii ma süs sellele kohali-kumaa reisilegi asudes otsustasin hoida silmad lahti ja näidata end ,,aruka inimesena ja mitte puupeana'^ Ainult üks o^ake Ontariost kuulus vaatluse alla, ent see oli tõepoolest üks rikkalikke elamustega reis, millest eriti meelde jäi matka lõpupäevil korraldatud külastus mennoniitide elupaikadesse, sest see kõik oli meie eluviisidest, hinnanguist ja igatsusist kõrgema elustandardi järele sootuks erinev, Mennoniidid kuuluvad usulahku, mis oma nime on saanud hollandi preester Menno Simonsi järgi juba 1536. a. Ristimist tunnustavad mennoniidid vaid mõningal määral ja ainult täiskasvanute juures, nende ühendajaks on vabakirik, mis ei tohi olla osake riiklikust süsteemist ja nad keelduvad sõjatee-nistusest ning eitavaid vannet. Mennoniidid keelduvad igasugusest riiklikust abist, pensio-nitsheklt vanaisale oleks solvamiseks, samuti perekonnale las-teabiraha, tööõnnetusetoetus või tulekindlustus*, kõigi selliste vajaduste rahuldamise eest hoolitseb perekond ise ja vajaduse korral mennoniitide omaenda ühiskond ning vennaabi. Mahapõlenud laut ehitatakse üles terve kogukonna ühisel kulul ja kaasabil, ning haiglakulusid a i tab kanda kirik, küll aga maksavad nad riiklikke takse ja tulumakse nagu kõik teisedki kodanikud. Nii nagu usulahkudes sageli, m mennonütegi konservatiivsete vaadetega „vana-usulisi" ja „reformeerituid" ehk mõõdukaid mennoniite. Eriti huvitavad on vana-usulised. Nad kasutavad ainult hobuvankreid transpordiks ja põllutöö tehakse hobustega, keda on tavaliselt 2—-3 adra või äkke ees, aga neid võib oUa koguni kuni 7- Telefoni, raadiot ega televisiooni majas ei toM. olla, ei ka kesk-kütet, veeklosetti ega elektrita Veidike reegleist kõrvalhülimist siiski pole patt, nii on telefon elumaja asemel tavaliselt laudas, elektrit saadakse oma-enda generaatorist, mis töötab tuuleveski jõul ja hobusõidnki asemel võib üürida autot vÕi moo-torveokit, mitte seda ise omades.:. Kasutusele on võetud katsetamiseks isegi lüpsimasinaid ning muruniitjaid ja kui tuleb välja, et kirik seda pikema aja kestel keelustama pole hakanud, muretsevad samu motoriseeritud 'masinaid ka teised talunikud. Töö läheb libedamalt ja muutub kergemaks. Tee peal näeme kooliealisi lapsi, tüdrukud poolnikkades tumedais ülikondades, mütsid või kaabudki peas. Koolikorral- * duses ^ on erikokkulepe, õpetus i ^ toimub saksa ja osalt inglise keeles, loodusloo- ja võimlemis-tunde olla ei tohi ja kooliskäimine S.klassist edasi on keelatud või vähemalt mitte soovitatud. Pärast kooli kaheksanda klassi lõpetamist asuvad noored tööle oma vanemate tallu n i i , nagu see põlvest põlve on sündinud ja ees seisab rahuldustpakkuv ja uskuhindav elu nagu vanemailgi. Põldude eest hoolitsetakse hästi, farmikasu antakse maamullale kuhjaga tagasi selle eest, mis sealt saadud on. Lapsi on mennoniitide peres tavaliselt palju, selletõttu ei ole nende ühiskonna vähenemist märgata, kuigi osa noori siiski koduühiskonnast üle siij-diib ahvatlevasse linnaellu ja lõbude maailma või valib oma hariduskäigus edasimineku vakupidi vanemate soovidele. ' Jumalateenistust peetakse igal pühapäeval, sellest võtavad osa nii täiskasvanud kui ka lapsed ja see kestab üle kolme tunni. Tavaliselt peetakse see kordamööda koguduseliikmete kodudes ja sellele järgneb,ühine lõuna, millest sageli iile 100 Inimese osa võtab. Söömaaeg on nii, et mehed söövad esimesina, siis lapsed ja lõpuks naised. N i i on pühapäev üldiseks kohfumise-ja külaskäimiste-päevaks ning noorte tutvumised ning edaspidised abiellumised toimuvsd oma väikese ühiskonna piires. Sihiks ja eluväärtuseks on maapealsele järgnev igavene elu, seepärast pole töökale talnnikur le tähtis maine mammon ej»a vara kogumine, vaid enda ettevalmistamine tulevaseks eluks, > Vanad inimesed on respekteeritud, 'teitu generatsiooni elab rahumeeli koos ühises talundis ja vanadekodud puuduvad täiesti., Kirikuõpetajail puudub eriharidus, nad on ühiskonna poolt valitavad jutlustajad või lugejad ja peavad oma ametit terve eluaja. Ontario mennoniidid elavad peamiselt Elmira ümbruses, neid on paarikümne tuhande ümber ja nad on peaaegu eranditult põllumehed. Muidugi, reformeeritud mennoniidid on paljudes asjades mõõdukamad, nii näiteks ei kanna nad rangelt nõutud ühesuguseid ürpe ja ülikondi, ka on neist paljud traktorite ja autode omanikud, neid kutsutakse siis„black car people", sest millegipärast on nende autod eran-. ditult musta värvi. Tants, teater ja kino on aga reformeeri-toilegi keelatud. Elatakse tööka inimese ausat elu kihutamise ja kõrvalhüpeteta. Kõige kuuldu-nähtu järele tuleb mul tunne, et ma ei saa Jätta küsimata: ' ,,Kes võivad saada mennonü-tideks?", millele saan vastu- Y seksj ^,Kõik> kes nõus on mennoniitide reeglite kohaselt elama." Kui lihtne. B • 0 ' a o • tl . a a D D ' a a a a p p o a n D Q o o D a a a a a a B B O D O D O Q a D i a D i D B i i D B n n a a o a o D D o a a D B ü n a a B a a o a a t • B O. •a 0 . . 0 o D o D ' D 0 o 20: septembrü toimus Torontos Glen pedari golfiklubis igaaastane Balti Golfiturniir. Igas meeskonnas mängis 12 meest, kusjuures arvesse võeti kuue parema tagajärg. Eesti meeskond oli ka seekord võidukas ja kindlustas endale 8-nda võidu 14-el võistlusel, mis said alguse 1968. aastal. Parim üksikmängija turniiril oli Rein Aaslepp (75), kellele järgnes Eesti meeskonna kapten Arvo Uus (76). Eesti meeskonna üldta-gajärg oli 495, teine Leedu 496 ja kolmas Läti 523. Teised mängijad võidukas Eesti meeskonnas olid. Peter Amumäe, OlVe Brunb^rg, Vello Kilu, Alfred LaningjJoseph Väike Peeter tuleb naaberkorte-risse ja küsib perenaiselt: ,jöelge, palun. Kas teid see ei sega, et ma iga pjfev klaveril harjutan?" ,,Ja kuidas veel!" ,^,Süs, ma väga palun, kaevake seda minu emale."/ Parum, Matti Seppi ja Albert Budd. Golfimängust huvitatud eestlastel palutakse ühendust võtta Arvo Uusiga (884-1919) või Peter Aiiiumäe'ga (690-2240). Kui eestlaste hulgas on küllaldaselt asjahuvilisi on võim alüc tuleval suvel ja edaspidi korraldada omavahelisi golfiturniire. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-10-08-08
