1983-05-12-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
riu&ionai Li'-irary 253^
0cNc4t i on /
Second class msii
^egistration number i Ä D FJB
:'a. i S T L
Nr. 36 (2957) XXXII aastakäik Neljapäeval, 12. mail 1983 ^ Thiirsday, May 12, 1983
mMUB IGAL TEISIPÄEVAL
L^NELJAPÄEYAL
üksilömmiiri hind M eoiti
¥enestciiiiiei@ tungib Isegi Eesti Entsiiclepeedeciss©
Eesti Nõugogude Entsüklopeedia (ENE) esimene 65.000-line tiraazh müüdi kohe lähi. Eeltööd i
ba üsnagi kaugele jõudnud teise trüki ettevalmistamisel. Üldulatus on teada, TOS ENE tral^h endisest
hukam, I trükis oli , teises tuleb 65000 artiklit (Sirp ja Vasar nr. 17).
Tartu ajalehes „Edasi" on Elmar „Vähe]niel? Eesti geograafiale pü- raamatu provintslikku karjaaeda?
Saendatud maht, pisikülasid Sest ihnneb ju, et ENE peato''*"'
enam ei esitata, kuna need on tus on sisuliselt loobumas ee^
nagunii kadunud, kuid väheneb ditsiooni alusel ainuõigest raljvus-kä
eesti kirjanduse ja kunstide likuuniversäalentsük^
osa. Just eelsti kirjanduse j
osa.'/-v
Uuk andnud edasi ENE peatoimetaja
Harry õiglase eelinformatsioo-ni
uue teose kohta, mis antud Tartu
Katserembnditehaseš (!), kus ta
on väitnud, et kõige rohlcem hõua-vad
uues trükis täiendainišt elektronarvutite,
kosmoseuurimise, la- g^^^^^ ^^^^ j^^j vähendamine
molekulaargeneetika ^^.^^^ kirjanduse ja kunstide
valdkond, kuna sellel alal on teh- ^^^^ ^Idse, sest ENE peatoimetuse
tud palju UUSI avastusi. „prohvetid" teadvat, et homses
Ka olevat mitmetele globaalseile ^^sika ja keemia maailmas olevat
probleemidele hakatud vaatama
mõttest ning kahestumas mingj
üldentsüklopeedia ja selle kõrval
rahvusliku, entsüklopeedia surrogaadiks
pürgiva «Nõukogude Eesti"
väljaandmisele. Seda peetakse
tarbetuks ja ohtlikuks kuituuii
susele.
Miks o'n selline suund tekkinud
teise, hoopis kainema pilguga, . ^^^J^^SJ^^ viimasel ajal, kui venestamise sur^
kuigi ei tapsustata, mis alal eel- ^^^^^ eriti nõukogude omad või- ve on tugevnenud,
mises Uiga meeleliseM teadust g^ilida ehk täienedagi. Kär- kii eesti kirjanduse ük!s osa m
pimine toimub spetsiaalselt eesti Juba venekeelne (Eesti Kirjanike
Kuid edasi öeldakse, et muutusi j^jj^ndusele ja kunstile senini an- Liidu juures asub vene
tehtavat ka teaduste tasalcaalus. tud mahust. sektsioon).
Fuusika-keemia esmatahtsuse kor- Harry õiglasel on selleks ka õig- lillele tuleb ikkagi ruumi leida
• vale on astunud bioloogia (pärita- ^^^^ mitte-õiglane põhjendus. „meie maa" (s.t. Nõukogude Lii-vus,
haigused, saagikus). ^^^^ ^^^^^i „Nõukogude Eestit" du) kirjanduse ülevaates..
"Üldiselt olevat igas Valdkonnas . Elmar Uuk märgib Ä
seda, mida tulevat näha uue pilgu-gay
mida tasuvat tunnustada ja tähtsustada.
Kui see kõik viitab teose
suurenemisele ja võinuks rõõmutunde
tekitada, siis tuleb üllatuslik
ja ehmumapanev teade, kui aj akir-on
olemas ^ _ ,
' la kaheköiteline Nõukogude ses pisikülade' väljajätmist, kui MöödMiud nädalalõpul toimus T.E.S. Lasteaia lõpupidu ja emad©
•Eesti" tuleb siis kui ENE H ruumi säästmise moodust. Ometi mitab lasteaia lõpumärW Guülaume Pallase r^^ - ' Foto* Vaba Eestlane
trükk on ilmunud (tõenäoliselt on paik-^kondlikku-ajaloohšt orien- . — ' 'V. ^' -
kohnandas aastatuhandes), tatsiooni vajavaid inimesi siiski us-kusjuures
II köide oMs enam^vä- ff^^ andmestikku nende
janik Elmar Üuk kirjutab: „UudisH hem ttaäiipelliikkuulltt bhiioogarra.a«ffiilliinnee. . ^^^v^ö^e^n ära^e. eai llleikidau, pkreaaeig uF üKhEes -V^f'
informatsioonilt tehakse ruumi põ- Miks peaks ENE II põhimõtteli- fÄ^^^^^^^^^^^^^^^^
hiliselt Eesti arvel..." selt loovutama oma keskse tähtsu- ^ ... -y A • • v f cirsti volvcit järgnedakci presidendiks nimetamine
See kõlab absurdselt, otse usku- se Eesti ruumi ja eesti kultuuri ka- f^^l. J""?;^^^ vaijaandmis^ ajaKS , . , ^ , ^ ^ . , ^ w . . ^ R.
matult, kui Eesti Nõukogude Ent- jastajana oma iekuodaarsele saba- (^^/-^^^S) kadunud koilanimed MOSKVA ~ N. 1^^^^^ ^t^^Sl.TnW^ i ? '^
^üidopeediast, ainukesest entsü3cio- täljaandele? Miks peks eestiaine- ^^^^^^1.1^ ™,Sd^ m^takse kmdlaks tõendiks, et vastumdi mtme^^^
peediast maailmas, kus on estica se i propbrtsioonituni^lik käsitlus ^
, • V fclWir<F»'f J " ' ' J • -— W
osaga pole . rgiskusi :nujt>iäi "kremli tippude
Mndlalis tõendiks, et vastupidi
on kindlustanud oma
mitmesui
oonii
kõige pärisem koht tõijutakse se- hakkama meie unive^rsaalentsüklo- ^ ^ NSV*Te\(Se°Madee- Kommunistliku partei ajdehtda ka N. Liidu presidendiks, mil-dasammaa
eessnticcaa-'ttp poohmimmootttetehisiseeUit taa-- ppeeeeadiiaasstt, mmaaaauilmmaaaammeessee sseeeessti ,jaa Ajaloo InstituudU on järje-Pravda tegi uudise "te atavaks, vife line koht on pärast; -B rez-h nev•i sur-gas,
Aga assi^ehed naivad motle- kõrvalt, kus ta loomupäraselt asv*, J ümbertegemiste totu Ktes et Mdropov võib varsti saa- ma olnud vakantne.
vat tõsiselt ,kui selgitavad: ^ taanduma )a kogunema kodukast- rohkem kui vaja. Instituudi ,L Teade tehti avalikuks kaitsemi-direktor
ajaloodoktor prof. Karl i Tõeline võtmas
iäänemaaitmci f cintcsstiiised tecited ©sytuvad
LONDON Juri Ändröpov ei mängi mitte teimist, kuid naudib
MassikaUst muusikat;; tema lemmikpalaks olevat Beethoveni ,>Pathe-tiqiie"
sonaat. Need vähesed isiklikud pihtimused sai parteijulult pä-ne-
Saksamaa ajakirja „Der Spiegel"väyaand3a Rudolf Aug^^ Keed
teated ei yapusta Ikedagi, aga need on esimesteks otsesteks eitusteks
paljudele fahtastüistele jutustustele endise KGB iilema iile, mis lokkasid
möödunud sügisel läänemaaüma ajakirjanduses.
Siilivask ütleb, et instituudi peamisteks
uurimissuundadeks on, mis
mitmes kõrgemas instantsis on kinnitatud.
Suure Sotsialistlilcu Ok-
; toobrirevoUitsiooni ja KodusÕj a
(Eesti Vabaduš^ja) ajajärgu uurimine,
sotsialismi ajalugu nõukogude
Eestis
rirevolutsiooni
sel oH
liobakcis,
pogidg haigys
kindlustus
nister Dmitri Ustinovi artiklis.
mi
lõpu
nud pingelised võitiušed Andro-povi
toetajate, kaasaarvatud sõjaline
ja yälispolütiline esindus
ja nende parteitegelaste vahel,
keda esmdas i endise juhi Leonid
Brezhnevi kauaaegne sõber
Kon^stantin Tsemenko.
mida N. Liidus ^hitsetakse kui 71-aastane Tshernenko kaotas
suurt rahvuslikku püha. Andropovüe parteisekretari, koha
Osutades 68-aastasele juhile esi- P^st Brezhnevi surniam^^^^
TORONTO ~ Möödunud teisi- mest korda kui N. Liidu kaitse- novembris, aga teised positsioonid
Kui Ahdropov ttiH möödunud no- maa intervjueerija
vembris Võimule Kremlis, paljud jili käimas. r
läänemaaüma repi>rterid^o^^^
pöörasedj^dropovite inimliku näö^^^^^n^^^ oma 18-?iastase võinmlolekti
andmisel^ et nad trükkisid peaaegu ajal kunagi ei teinud,
kõüce. Järeldades iiht ameerika re-- Andröpovi vastused oUd vöola^
porteri isdoömustušl^ tavatses And^ vad, selged ja selgelt hääldatud,
ropov mängida keskmiselt tennist, kinnitades vaadet temast kui intel-aga
oli nüüd šplle tegevuse lõpeta- ligentsest ja kirjanduslikust menud
halveneva tervise tõttu, hest. Lääne poliitikud, kes^ on te^
kui Augstem^^^^ ^ •• . , .., v . •
tennisemäiigila-vastas'^ A ^ ^ ^ ^
,,Ei. Sellepärast seUest^o^^^^
ge Ipobudal". k^^^ veel vastama küsimu- ^
; Läänemaiste teadete põhjal tä oli sele yõi on seal rohkem tuleinas.
salaja läänemaise dzhäšsi hauti- Võõrkeelte osasBrezhnevil pol-ka
seUekiMduse eitas kontseptsioone on
lihtsa vastuväitega, et ta M klassi-^^^^j^ Kaudselt on
kaUse muusika austaja, keUe valis-^^^^ ^
fomponistidest lemmikuks on Beet- oli juba varem avaliklt näidanud, ^^^^^^^ eestr kusimusi uunvaüe
hovehjä venelastest TshaikovsM, keelates ^ma pütide esitamise
terventšioon Eestis (1917—1920)" ^"^a^asaadustek mõned kuud kestnud ga juba eeloleval juunikuul, kui
II köite ihnuinis^^^ M, alkohool^^^^^ spekuktsiooni tJlemnõukogu tuleb kokku uueks
TegemistÄ^^ väga äktuaafee ^t^^^^^^^^^^^ Xremlis on poliiflmroos kest. istungiks.
Ä g a , mis rohkete^^^
terja^ele toetudes a^^^
dsfliku kriitika Eesti kodanliku Wapidamise vahendite ,a _moobh ^
riigi tekkimise ja Vabadussõja ^ °"
konteepteioomaek, nnda nõuko- *?^°««"t"<ä 7%-line m i » " -
gude Eesti praeguste valitsejate -~ ——^
jiliscd vastased iseniäjani
fARTU I N S T I Tj U U T
plaanitsevat seda ka vene
välja anda.
Lähemalt neid «ideoloogilisi
vastaseid" ei määritletaj ega ka seda,
,f 1 U K I II 310BLOORST.WEST
•^f TORONTO,'MIJS 1 W 4
^issekäik: Madison Avenue •— Spadina jaam
..KUNSTI
EimskyKorsakoy ja Prokofjev. •
Moodsate vene,komponistide hulgast
meeldib talle Georgi Sviridov,
keda kirjeldatakse kui helüoojat,
kes spetsialiseerunud rahvuslike ja
patriootlike tekstide yiisistamisele.
Tema suurim töö on kompositsioon
seitsmele MäjakfwSkih^
need on agiitpalady mis meeM
vad mälestust Leninist
töötlematus, vulgaarses,
kui elu tegevuslaadis.
Moskvas reklaamtahvleüe, ümnes
uuesti. •
ning väljaandvaile organisatsioonidele;
ilma nende väljaanneteta ja
teosteta poleks prof. Siilivasel ega
tema kaastöölistel vaja fantaseeri-
Ta võttis esimese läänemaailma da kodanliku Eesti saamisloo-aas-reporteri
vastu ruumis, kus ain- tate suupäraseks \tegemisel.
saks pudiks semal oU Brezhnevi Nii H: Õiglase kui ka K. Siiliva-
; se väljenduste taga on aimatav venestamise
survCj mis teeb teadlaste
senise nitiinipärase töö äärmiselt
ümber- ta tegi kindlaks, et isegi need vä- närviliseks, nagu poleks õiget rada
suure- heišed detaüid,:m interyjuus veel süiudetud vastavalt uutele ees.
avalikuks tegi, ei anta edasi N^kirjadele^^^^^^k^^^
25, mail keU 7.30 õ„
>'is
Kõik teretulnud
Ta keeldus poseerimast fotoks, mis
tuhiuks,,DbrSiriegeU'' kaanele ja
Eesti Abistömisk0mltee Kanadcis r
I 27 mail, kell & õhtul, Eesti M suures saalis, 958 Broadview Ave,
^ Kui see teeb. N. Lüdiirljuhi.;.roh-;;;::^idu r a h y a l e . s j ^ ;
keiii õigeiisklikuks^^^l^^^
loomustus, süs^^^-^ selles ei
temaga on tähelepandav teisel vü-tnikitud ühtki osa tema vastustest^
gjl. • , . mis puudutas tema muusikalist
Msaks liiaiikült antad kfe^ maitset'või tema mitte-eksišteeri-tiele
hirju^
Andropov veel mitu ettevälmista- peetav mitte-isikukultus oli jäämd
mata Msimust, kui
ka proL Siilivask,
NSV ajalugu*^^ d
vaisaastakul päevakorda
isegi mitte M e töö kallale ^süda,
sest kesteab kui palju on selleks
ajaks veel Eesti
Onne Loffcy©
Jaok
Irene
Mpnica
Krisfihe
AsfaBallsfadf
Lydia Vohu
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 12, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-05-12 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e830512 |
Description
| Title | 1983-05-12-01 |
| OCR text |
riu&ionai Li'-irary 253^
0cNc4t i on /
Second class msii
^egistration number i Ä D FJB
:'a. i S T L
Nr. 36 (2957) XXXII aastakäik Neljapäeval, 12. mail 1983 ^ Thiirsday, May 12, 1983
mMUB IGAL TEISIPÄEVAL
L^NELJAPÄEYAL
üksilömmiiri hind M eoiti
¥enestciiiiiei@ tungib Isegi Eesti Entsiiclepeedeciss©
Eesti Nõugogude Entsüklopeedia (ENE) esimene 65.000-line tiraazh müüdi kohe lähi. Eeltööd i
ba üsnagi kaugele jõudnud teise trüki ettevalmistamisel. Üldulatus on teada, TOS ENE tral^h endisest
hukam, I trükis oli , teises tuleb 65000 artiklit (Sirp ja Vasar nr. 17).
Tartu ajalehes „Edasi" on Elmar „Vähe]niel? Eesti geograafiale pü- raamatu provintslikku karjaaeda?
Saendatud maht, pisikülasid Sest ihnneb ju, et ENE peato''*"'
enam ei esitata, kuna need on tus on sisuliselt loobumas ee^
nagunii kadunud, kuid väheneb ditsiooni alusel ainuõigest raljvus-kä
eesti kirjanduse ja kunstide likuuniversäalentsük^
osa. Just eelsti kirjanduse j
osa.'/-v
Uuk andnud edasi ENE peatoimetaja
Harry õiglase eelinformatsioo-ni
uue teose kohta, mis antud Tartu
Katserembnditehaseš (!), kus ta
on väitnud, et kõige rohlcem hõua-vad
uues trükis täiendainišt elektronarvutite,
kosmoseuurimise, la- g^^^^^ ^^^^ j^^j vähendamine
molekulaargeneetika ^^.^^^ kirjanduse ja kunstide
valdkond, kuna sellel alal on teh- ^^^^ ^Idse, sest ENE peatoimetuse
tud palju UUSI avastusi. „prohvetid" teadvat, et homses
Ka olevat mitmetele globaalseile ^^sika ja keemia maailmas olevat
probleemidele hakatud vaatama
mõttest ning kahestumas mingj
üldentsüklopeedia ja selle kõrval
rahvusliku, entsüklopeedia surrogaadiks
pürgiva «Nõukogude Eesti"
väljaandmisele. Seda peetakse
tarbetuks ja ohtlikuks kuituuii
susele.
Miks o'n selline suund tekkinud
teise, hoopis kainema pilguga, . ^^^J^^SJ^^ viimasel ajal, kui venestamise sur^
kuigi ei tapsustata, mis alal eel- ^^^^^ eriti nõukogude omad või- ve on tugevnenud,
mises Uiga meeleliseM teadust g^ilida ehk täienedagi. Kär- kii eesti kirjanduse ük!s osa m
pimine toimub spetsiaalselt eesti Juba venekeelne (Eesti Kirjanike
Kuid edasi öeldakse, et muutusi j^jj^ndusele ja kunstile senini an- Liidu juures asub vene
tehtavat ka teaduste tasalcaalus. tud mahust. sektsioon).
Fuusika-keemia esmatahtsuse kor- Harry õiglasel on selleks ka õig- lillele tuleb ikkagi ruumi leida
• vale on astunud bioloogia (pärita- ^^^^ mitte-õiglane põhjendus. „meie maa" (s.t. Nõukogude Lii-vus,
haigused, saagikus). ^^^^ ^^^^^i „Nõukogude Eestit" du) kirjanduse ülevaates..
"Üldiselt olevat igas Valdkonnas . Elmar Uuk märgib Ä
seda, mida tulevat näha uue pilgu-gay
mida tasuvat tunnustada ja tähtsustada.
Kui see kõik viitab teose
suurenemisele ja võinuks rõõmutunde
tekitada, siis tuleb üllatuslik
ja ehmumapanev teade, kui aj akir-on
olemas ^ _ ,
' la kaheköiteline Nõukogude ses pisikülade' väljajätmist, kui MöödMiud nädalalõpul toimus T.E.S. Lasteaia lõpupidu ja emad©
•Eesti" tuleb siis kui ENE H ruumi säästmise moodust. Ometi mitab lasteaia lõpumärW Guülaume Pallase r^^ - ' Foto* Vaba Eestlane
trükk on ilmunud (tõenäoliselt on paik-^kondlikku-ajaloohšt orien- . — ' 'V. ^' -
kohnandas aastatuhandes), tatsiooni vajavaid inimesi siiski us-kusjuures
II köide oMs enam^vä- ff^^ andmestikku nende
janik Elmar Üuk kirjutab: „UudisH hem ttaäiipelliikkuulltt bhiioogarra.a«ffiilliinnee. . ^^^v^ö^e^n ära^e. eai llleikidau, pkreaaeig uF üKhEes -V^f'
informatsioonilt tehakse ruumi põ- Miks peaks ENE II põhimõtteli- fÄ^^^^^^^^^^^^^^^^
hiliselt Eesti arvel..." selt loovutama oma keskse tähtsu- ^ ... -y A • • v f cirsti volvcit järgnedakci presidendiks nimetamine
See kõlab absurdselt, otse usku- se Eesti ruumi ja eesti kultuuri ka- f^^l. J""?;^^^ vaijaandmis^ ajaKS , . , ^ , ^ ^ . , ^ w . . ^ R.
matult, kui Eesti Nõukogude Ent- jastajana oma iekuodaarsele saba- (^^/-^^^S) kadunud koilanimed MOSKVA ~ N. 1^^^^^ ^t^^Sl.TnW^ i ? '^
^üidopeediast, ainukesest entsü3cio- täljaandele? Miks peks eestiaine- ^^^^^^1.1^ ™,Sd^ m^takse kmdlaks tõendiks, et vastumdi mtme^^^
peediast maailmas, kus on estica se i propbrtsioonituni^lik käsitlus ^
, • V fclWir |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-05-12-01
