Vaba eestlane , May 12, 1983

              on vabade
©esflasfe
hSälekandji
mdalõs —
Msipäeval ja
i i B B B r B B f f l i D D D a Q D i D D D a B i i n n D D a o i i s o D a a i J B o n i J o a n j a m D i i O B D B B D n D D a a J i D B a n D a D a B i i D D i i n p a o o q ) » !
o
• • •;• •• , D
Neljapäeval, 12. mail.1983 — Thiirsday, May-12,
^O-köitetine Biiär^kmef©
tocisicasfsf
LONDON Möödimud mädM
ajakirja „Stera'i" teatega, et on avalstatud Adolf Hitleri päevikud ja et
meid hakatakse avaldama. Ühelt poolt on teadet pessimistlikult vastu
võetud, teiselt poolt aga usuti nende identsusse ja arvati, et maailma
viimaste aastakümnete ajalugu tulevat mõnes osas ümberkirptamisele.
Hiüeri päevikud leiti ühest Ida- teinud ohvitser keeldub oma isiku
Saksamaal asuvast heinaküünist, teatavaks tegemisest,
kus need on olnud üle 35 aasta Päevikud olid ajakirja „Stern'i"
ühes terašlaekas. 60-köitelise päe- ja Hitleri käekirja uurijate"arvates
vikute kogu otsis I üles viimase audentsed,
künrne aasta jooksul Hamburgi M d teised Hitleri spetsialistid
ajakirjanik 51-aastane Gert Hei- ütlevad, et need võivad olla ida-detimann,
kes oü fastsineeritud sakslaste poolt osavalt võltsitud,
sakslaste nätsiajastu rahvuslikest ^^^^^^^ ^^^^-^^ ^-^^^ ^^^^ j^^^de
tunnetest. : . . ehtsusse ja maksis 3 miljonit
Heidenmanm otsmiise teekon­nad
toimusid läbi tugeva valve all
oleva Ida-Saksanma piiri,
Shveiteife elava endise Wehr-
• snachtl ohvitseri ja •Lpuna-
Ameerikas olevate endiste natsi^
tegelaste juurde,
larit tõlkeloa eest
Päevikus on Hitler iseloomusta­nud
oma lähemaid kaastöölisi vä­gagi
halvustavalt, kuid näeb oma
vastaseid, eriti Churchilli heas val­guses.
Talle oli suureks pettumu-
* 1 , , T . seks inglaste sõjakuulutus ja ta
keUe hulgas olk ohiud ka„Lyom tahtis enrieidasõjakädgu ahistamist
lihünik'V Klaus Barbie.
kogu küsimuse vastu
oli alanud, kui t a ' ostis endise
marssal Herhiann Göringile
Inglismaaga \ vaherahu teha, saates
sinna oma kaastöölise Rudolf Hes-si.
Kuna see katse ebaõnnestus,
kuulutati Hess vaimul
Ontario parlamendi 32-1 aVamisel toiams õhtul konsorvatiivide partei
koosviibimine Eoyal York hoteüig peaministri William Davise ja On­tario
konservatiivide ptesidenüi David J . McFaddeni külalistena. Vas­tuvõtul
olid ka ¥ictor Rem abikaasaga Jä kunstnik J . Saarniit abikaa­saga.
Pildil yaskult pemimster .W. 'Oavis, J . Saarniit, -Linda: Saarniit Ja
•Ästra''Eeino' •••i-v^:- . '
va jahi Gann H.i Teda hakkasid ^^^^^^^^^^^
külastama end^^^^ P^<>"^in^tsf olnud te
natsid, kes rääkisid temale operat-^^
sioon ,,Seragliost'V Ä^^^^^ mälestusiks,
me all oli katse natsidevkorgemaid^ v
^aid ainult märkmeiks,
jutatud joonelise paberiga klade­desse
ja mida edaspidi võinuks
kaisutada: memuaaride kirjutami-.
riigitegelasi ja nende salajasi
bereid 1945. a, Berliinist välja viia
Austriasse jäi Baierisse. Nendelt ta
kuulis ka Hitleri piloodi landral
Hans Baür'i nime, kelle 'memuaa­rid
avaldati 1956 ja kus räägiti
ühest teatud lennuõnnetusest.. K u i
. Liit v i i i ©nfica saaf koimci
^ x ^ t tcauiu x c i i i ^ u u ^ c ^ ^ suurepäraselt tehtud
Hitler^^ 25. apriM 194^; ^ i ^ l i s Võltsituse üle on jätkunud. N.VLiit
• BEmUT—Mõned vaatlejad Lüb Süüria; jajlis-raeü
vaheOst kokkiipõi^et vältimat^^^
Väitlused Hitleri'. päeviku^^t möödunud esmaspäeval Beirutišt- ära oma; sealse saatkonna tleenis-
Baur'ilt lennuõnnetusest, oli ta öel- ja Iisrael on neist ikõige enam häir
nud: .Selles lennukis oli Icog^^
eraarhiiv, rriille ma olin mõehiud damäter j audeks. Teiselt poolt pn
jätta-tuanistedi^ inglise ajaloolast V e ^ n u d
poh^ed^le. See. ott-toelmfr^^:k^^^^ '
, .. . ... , ... ,^ Asjasse on sekkunud ka natsi
: Varasemad uunjadohd ^ksltolt jöj^^^j^j^gij^^ ^ ^
arvanud, et lennuõnnetus toimus mon Wiesenthal ja lähendanud sel-
Bäiefe äga Hfeidenmann^^^^^
lendun surmatõendi, kus oh mar-
N/ Liidu esindaja ütlesj et nen
de saatkondades olevat rutiinipä-rane
teenistujate kodum;iale puh­kusele
viimine, kuid üks
aniethik^^ kes keeldus
avaldamast ütles, et N . t i i t võivat
karta uue sõjategevuse puhkemist
\ K e s k - I d a s . V - j
Diplomaatlikud vaatlejad ai4-
liibanoni
a nime
vad siiöki, et naiste ja laste ära­saatmise
põhjustas yiimastel päe­vadel
alanud ela^^kahurituli Beiru-tflmbruskonnäs,
kus kümneid on
saanud surma ja sadu^^haayata.
Lahingud on kainid Liibanoni
kristlike falangistide ja Drüze
muhameedlaste vaher ShoMmä<°
iS Beiruti.lähedalr
n
a
•
D
•
•
•
•
D
D
D
. D
D
O •
•
a
D
a
o
a
a
a
a
a
a
a
u
a
a
a
a
B
•a
0 tt
B
O
s
•
B
B
B
D
B
D
m
m
m
a
m
• .
a
a
a
B
a
a
a
a
a
B
a
B
a
Q
. n
a
B
D
0
a
u
&
ID
m
a
a
a
a
a
a
o
B
B
B
n .
a
a
a
o
D
a
n.
a
a
•
a<
B
B
B
B
O
o
D
D
n
D
B
D
B
B
n
B
a
• B
B
B
B
B
O-D
,
B
B
' D
m
a
o
o
a
0
a
^itudj et see toimus Börnersdorfis
Õresdeni lähedal, mis asub praegu
Ida-Saks^aäL
Saksa iUäuJsed leidsid lennuMruo
sud Kohnanda Riigi kokkuvari-feemise
segaduses, iiks natsiohvit-ser
päästis terasiaeka J a peitis
selle ühe heinaküün! alla
Ida-Säksamaal.
äjakujä , „Stem" väljaandja
Henri Hannen pii töötanud H
maalhnasõja ajal SS'i
hitavaspropagandakeskuš^ Itaa­lia
rindelj kus ta iilesandeks oM
liitlaste vastaste lendlehtede
saatmine briti üksustele.
Koos oma ülema Wiedemanniga
APPLIÄNCESER^^d
japmter-igatlii
31 a ^ t tööpraktikat
T e l 533-9334
Heidemnaimi otsimine yiis t a lo- f .^^
puks 1981. ä. ühe Wehrmäohtio^
vitseri juurde Shveitsis, kes ü^^^^^
teatud summa leest ütles, kus see
heinaladu<m. Sealt oli m ^ ^
vähehaaval^ja suure ettevaaüikku- asjus^andis lophku lahe^^^^^
sega tääne-Saksamaale^^^ t ^ ^
Enamus dokumente olevat korras,^^^^^^^^
aga inglise ajaloolane H u g ^ ^ ^^
^ p e r ^ k e s neid niäterjale on juba f^f^ ^"^$^^1^
uurinud, üües et 300 TOO-stto^^
ja jooinstusest on lennuõnnetusel
ksid hävimid. Leiukoha teatavaks P^^^^^^^^^^^ T^^f"^
• • : - y . . ; ^ • • :-.1962. aastal ilmunud Hitlen ajas­tut
käsitlevast raamatust.
tääne-Saksa ajakiri „Stem", kus
avaldati katkeid päevikust,
lõpetas nende, "avaldamise ja
# mijapäeval, l i maü^^ M ^^^at. ^^^^^^f ^
Eesü Maja suures saaHsE.P.KluM T ^ i m i ^ s e g a ^ i i ^^
naiskoori ja itervisvw^^ matenale, lahkusid oma
korraldusel „Keväduie kohvipärast-
".lõuna"/: -^^^^
® Reedel, 13; maist kuni piihap.,
15. maini T.E. Bapljisti kirikus An-m
© Remmel McKay akvarellide
• näitus.^
:®; Reedel,/. ll::^mail.-kep^8^^^^^
Hari; Hoüsie, East C o ^
Toronto Ülikoolis muusikaline vest­lus
„Ooperist J^alevipoja ainetel*^
® Ljmpäeyal, 14. mail M
€asa Lömas T E R E „Kungla** mai-
/feau.::^;-::V-v^rV' •::;:;^/--
® Piihapäeval, 15. mail kell 3 p.1.
Eesti Maja suures saalis noorte ta­lentide
kontsert^
® Fühapäeyäl, 15. maü kell 5 pX
Peetri kiriku all saalis noori«koori
^^Lootus" tuluõhtu.
@ -Teisipäeval, 17. mail kell 8 õ.
Tartu College'i!s Tõnu Parmingii
loen;^ jjTabariigi tekkeloo ümbert
^liinnfingul/'''.;;'-^'^-,:^
# Reedely 20; mail k d l 8 ©.Tartu
College'is E K N ja ÄK korraldusel
„Nyet, nyet sfoviet tantsi*.
# Neljapäeval, 2. juunü keE 7.30
®. Edward Johnson BIdg.y Walter
HalPis ,,Estoiiia" äastäkontsert, •
t 5.^-49* itaiiiihiiW^^
iSELK Usiliteadüše Institnud!
pe:
E I S E N A C H — Esmdajaid koi-gist
protestantUkest /kirikuist üle
mäaihnä kogunes Eisenach'i,Ida-
Saksamaale tähistamaks usüisa
Martin Lutheri 500. sünnipäeva.
ISAKS SOODSATELE HINDADELE
SÄÄSTATE mOVINT^I
\ • ^,Thej :,Conäon : t i i n e s " loobus
katkete avaldamisest ja avaldas
esileheküljel vabanduse, et nad on
lasknud end alt tõnimata.
Püsima bn siiski jäänud küsi^
mus, kes võis selle teha, kes kuu­lus
võltsimistevabrilaisse Potsdam
mis ja kui siis, mis otstarbel. Palr
ju(t aga, kes kartsid mõnesuguseid
paljastusi, võivad rahulikult edasi
elada. ^
kOd)
9 -D 0
nSuavcid patilt-
0smgsp.,telsip.,nel]ap., reedel 9-^9, kolmap., laup. 9-
V A R S S A V I - ^^
bn nõudnud sõjaseaduse lõpetamist
ja kõigi poliitiliste vangide vabas­tamist
enne Johannes Paulus II
külaskäiku. See üleskutse avaldati
pärast politsei sissetungimist ühte
kloostrisse, mida dissidendid kasu­tasid
oma kohtumispaigana. Piis­kopid
riõudsid kömmunistiikült
i ^ i i m i l t , et kõik töölised ja koo-üiapsedv^
sid paavsti külaskäigu
piüuü osa võtta iiMalateemstiss-test.
^ • ••
St««lt« ^
OCNISONI
• - .
e
• .s m
1
põhjapool Steelesl)
kevad alles üsna esimesi
märke näitama hakkab, tuleb
mu! vastu võtta toatäis erilisi
külalisi sel ajal, kui lastele an­takse
martsUõpus koolivaheaega
Nimelt sõidab süs meie oma
noorperie puhkusele ja kogu nen­de
perekondlik elušuiventar ehk
loomaaed tuuakse meie majja.
Seda kraami on terve autötäis
j a see täidab parasjagu ära ühe
väikese toa. Esimesena saabub
puurilind papagoi, kes suure sä-dinaga
kuulutab, et ta on hiljuti
oma puuripartneri kaotanud ja
nüüd iiksmda seltskonda igat­seb,
olgu see süs inimeste või
kassigi sõprus, kes puuri taga
ihaldava pUguga istuda tavat-
.B .
n
m
D
tn
a
a
a
a
a
a
a
a
a
• D
o
D
D
n
n
' D
D
n
0
0
a
B
- D
•
•
•
a-a
•
n
a
' n .
a
o
a
a
a
a
a
a
a
a
o
•
•
0
a
D
a
•
B .
a
. a
a
a
a
a
0
a
a ••
a
o
• '
n
D
a
•
a
o
a '
0
o
D
a
a
a
a
a
a
a
a
a :
Q
a
a.
a
a
a
a
a
o
: •
D
D
D
D
0
D
B
D
a
D
•
n
D.
B'
. B
B '
B
•0
B
. O
D
B
a
B
B
0
B
•
no©°
Siis tuleh kaks kastitäit ülle-potte
15 erisuuruse herne- ja oa-taimega,
mille kohta Aadu se­letuseks
teatab:
„See on mu loodusloo katse-projekt,
taimi tuleb iga päev
kasta ja . . N ü ü d vajub minu
süda üsna saapasäärde, kuni l i ­satakse:
„Ära sa muretse, katsetami-sed
on juba lõppenud ja kirjatöö
sisse antud. Nüüd kasvatan neid
taimi vaid selleks, et kevadel
maal maha istutada." Nü süs
mingit katsetabelit ega kirja-
.tööd Aranaemal Õnneks teha ei
tule.
Viimasena tuuakse sisse kas­sid
koos kõigi toidutopside, kas­tide,
kottide, pottide ja muu.U-maliku
varustusega.
Mõlemad kassid on. hästi püta
karvaga, tublisti toidetud ja suu­ruselt
kui väikesed vasikad. Kis­si
on eelmise aasta kassipoega­de
ema j a Kräukš üks samast
satsist - täisealiseks kasvanud
poeg. Selle viimase kohta sel-
• g u b : . . . . . . . . ........ __ ......
jiLasime ta just opereerida, et
sul temaga kergem oleks ja ta
ööseti enam välja ei kipuks kas-sipreüisid
taga ajama," mUle
peale mu südametunnistus hirm­sat
moodi piinama tikub: näe
nüüd, minu pärast voeti ära
Kräuksu rõõmud jä pannakse ta
kavalal kombel toaelanikuks,
kes vastassoost hoolida ei oska.
Selle peale saadabki Kräuks sü­dantlõhestavalt
etteheitva pUgu
minu poole ja ütleb: „Eurnäu!"
Meie oskusest kassUioidmisel
omapoolselt häbistava küsimuse
esitab Margus, see meie pesa
muna ja kassiomanike
r im onu nü:
„Euidas on, kas kasse tuleb
tõsta sabast või kõrvust või ehk
koguni tagakoibadest?" Sellele
Järgneb pU^em loeng koos tege­liku
demonstratsiooniga kassi­keste
õmast-hellast tõstmisest
Tõuni jä Tipa poolt. Nende
emalt saan ma kirjalikud juhi­sed
loomakpste söömaaegade ja
üldse kommete ja tavade kohta
enne, kui nad südamliku juma­lagajätu
järele tervelt kaheks
hädälaks mieie hoolde usaldatak­se.-
Vaevalt on mu kolm kälükest
ehk kassiomänikku läinud, kui
uues kohas alles rahutud kassid
iga paiga ja nurga läbiuurida
kavatsevad ja äkki näeme, kuis
lössi kitsa radiaatori taha on
pugenud nü, et vaid sabaots väl­ja
paistab. Pöörata ei saa, eda­si
saab minna vaid seni, kuni
teises otsas uus sem toanurgas
vastu tuleb.
„Ei aita, sul tuleb mehed väl­ja
kutsuda j a torustikku lõhku­ma
hakata, muidu küll kassi
enam kätte ei saa," teatan ma
selle järele alandlikult oma Aa­damale,
kui ma kassi teisest ot­sast
sabast tõmbamisega välja
ei saa. Äga Aadam ei tõtta te­lefoni
juurde, ega hakka torume­hi
välja kutsuma, ta loeb rahu-likult
ajalehte ja ütleb vaid üli-mait
külmast südamest:
„Oota!" Eui ma siis äraarva­mata
hirmus Ja ähmis mõnda
aega kurja maailma ja elu ja
olukordade Me järele mõelnud
olen, hüppab sama kassike mul­le
äkitselt sülle. Ju tä süs ise
ja omaljõül tagurpidi sealt välja
oli puperdanud ja meie majas
torustikutöödeks sel korral süs-ki
vajadust ei teki.
Vaid veerand tundi enne len­nuki
väljumist saame lennuväli
jalt telefonikõne:
,,Kas meie kiisudega on kõik
korras?" miüe peale msi lapsu­kestele
suurima agarusega km-nitama
tõttan, et jah, kõik on
kõige paremas korras ja nü või­vad
me kallikesed muretult soo-jalemaale
sõita.
. Vahepeal on kassipaar omale
alaUse pikutamiskoha leidnud
raamatukogu düvanU seebrana-ha
peal, aga õhtul tulevad nad
süski minu kõrvale voodisse.
Kui Aadam kohale jõuab, ei le­pi
tema teps mitte selle müin
jutuga, et koos kassidega ja nel­jakesi
ühes voodis magada ei
saa ja see on ju „sama a s i " kas
süs põrandal või mujal magab
tema või küsud. E i aita! Saab
selle järel^ kassikesed õrnasti-hellasti
düvanile tõstetud ja Aa­dam
saab kätte oma voodikoha.
Järgmisel hommUtul nõudis
Kräuks väljalaskmist, jäin aias
ise ta juurde valvesse j a arva­sin,
et midagi ju aias juhtuda
ei saa. Aga ei ole kass koera­kutsikas,
et aed teda pidada suu­daks,
nü tegi Kräuks vaid paar
hüpet kuruga ühe aia pealt tei­se
ja kolmanda peale ja oUgi
lämud. E i suuda mma ega ükski
inimeselaps aedadest kassikom-bel
kibekärmesti üle ronida ,nagu
küsu seda teeb.
Kass oUgi kadunud. Sõitsin au­toga
iga vähekese aja tagant
mitmeid türe ümber rmgtee, te-ghi
jalatuure vähemalt sama
palju ja pülusm kõik aiad ja
majatagused läbi kassi hüüdes,
aga ta oü kui maa alla kadunud.
Ja süs tuU harukordne ja nagu
talvine suur lumesadu, mis mat­tis
kõik jäljed ja mu oma tea­dusliku
selgitussüsteemi koha­selt
kaotas kašsücesei igasuguse
orienteerumisvõime oma õigu­poolest
võõrasse kohta antud
uue kodu leidmiseks.
Usun, et oskate kujutella va­naema
ahastust, kes oma lapse­laste
heUitatud kassikesel ära
joosta laseb. Mida küll neüe vas­tata,
kui nad kord tagasi tule­vad?
Nutt ei aita — midagi ei
aita — j a ma ei soovita kellelgi
sellist olukorda omal nahal läbi
elada......... .. ..... .
Üheksa pikka ahastustundi
läks mööda, igaüks pikem, kui
aasta ja süs — oU Kräuks äkit­selt
aiarõdul tagasi ning seadis
end just parajasti sealsamas ui­nakuks,
kui yist küll juba sa-dakümnendat
l^orda välja vaata-
.sm., - • •
„Eeretäie pidanuks see elukas
saama," porises Aadam, kui ma
kassikesele k.aela langesm ja
kõüc oma ahastused korrapealt
unustanud oim.
Eesukse taga helistasid varsti
pärast seda kolm lumerookijat-poissi,
kellega tuli tööhüina pä­rast
kaubelda. Praotatud väüs-ust
oü aga Kissi, see teine kass,
sus juba märganud ja viuhti!
OÜ ta meie kõigi jalgevahelt läbi
õues.
,,Kass!" küjatasin mina uues
hirmuahastušes. Poisid taipasid
olukorda otsemaid, vastasid
„No problem" ja tormasid kol­mekesi
karjas kassüe järele mi,
et lumi tuiskas. Üle oma ja võõ­raste
aedade, kass ees ja poisid
järel, kuni Kissi äkitselt ühes
kõrgeks tuisanud hanges lumme
kmni jäi ja kolm poisikest talle
samas üksteise järele otsa
prantsatasid.
Sealt lumehangest seUe siple­va
koorma alt sain süs kätte
oma kassikese. Vaprad lumeroo-kijad
hõõrusid oma muhke, rop­sisid
ülirõivaüt lund maha ja
kütsid: ,JKätte saime!" Kassi-püüdmise
tasuks sai igamees
dollari j a selleks ööks oÜd meie
küsud tõepoolest tagasi ja maga­sid
väsimusest päris õiglast
D
O
D
D
0
D
D
0
0
D
D
D
D
D
D
O
D
B
B.
D
D
B
m
tg
n .
a
a
a
o
a
D
0
•
D
a
a
D
o
•
o
0
0
0
n
D
D
B
B
B
n
B
B
m
D
Järgneva paari puhkusnädala
jooksul need kassid meie juures
enam välja ei saanud, aga nad
näisid oma toäkassi-staatust pä­ris
ausasti nautivat, tormasid
tube ja treppe pidi ja ajasid suu­re
müraga teineteist taga eriti
öösiti. '
Ometi, need kiisud kasvasid
nende nädalatega meie südame
külge ja see meievaheline ar­mastus
ning arusaamine näis
olevat vastastikune.
„Kenad loomakesed, a g a . . ."
ohkasime me mõlemad, kui kas­sid
meüt jällegi oma päriskoju
lämud OÜd j a meie maja nü
vaücseks ja tühjaki jäi.
a
n
•
a
o
•
n
o
o
o
o
n
B
ID
m
a
n
•
d
a
•
•
o
a
B
•
B:
m.
B
0
B
n
0
B
B
n
B
B '
B
d
B
D
O
o
fl
B
O
D
a
D
B
B
B
D
D
B
•
O
Q
D
Q
a
o
a
a
a
B
D
a
a
a
a
a
a
a
0
•
D
a
D
a
a
B
a
B
D
B
O
0
0
B
B
B '
B
B
B
B
B
D
B
a
'a
• m
w
D
a
B
n
a '
0
a
. B
o
o
o
n
a
a
a
. a
a
B
.' D .
D •
•
B
B
•
D
D
O
•
D
a
o
o
0
D
D
•
' B
D
B
B
, . B '
B
B
B
' B
B
B
B
D
M
m
m'
0
| l i a o a a n i ( n B t B D o n D i i a a n m B D a a i i m i ! O D d n a o D O B B i B B i . B B B i B B « B B B Q a a a i D o o n n m n . m n n n n r , ™ - » _
n
m
m
a
D
B
a
a
0 '
D
a
a
a
a
a
01
B
Q
a
o
a
o
• n
n
a
a
D
D
D
a
D
B
O
O
O
o
o
D
D
n
m
m
V