Vaba Eestlane, September 14, 1968

              rahvuslipud Kanada suvise taeva all
I 1 ole PUU' kuld nfid P°f kavähe' Nfid ]tMb Jä"rde kallastel kus eestlastel sine- -
fflUJi'?' hunu '" — t-r-
— -- - --- -!- % i miai4 umir ainuu
' Hüüdel pidupäevadel lastesuvekodudes ja laagrites vaid sini-must-- v alged tõuse ad siinseal
i lipumasti ka argipäevadel ennekõike aga nädalalõppudel Meie rahvuslipud mõjuvad Ltiiius majesteetlikult ning need paistavad kaugele olgu siis kas tumerohelise maaMl- - Urda sinitaeva iuu
i ?i kolmevärviline tri--
r -- võrdsel Kanada taeva Lisedaa keegi ja se--
vist ka juw
f isasega kindiass tenu
Tv toimus see esmakord- -
jba Uinud sajandil Mõ- -
td iastavaneiu5est RU"c
:st Ma oien nainua saa--
i i-io-sid
eesnaste suvisiesi
'Mest Bnx Kolumbias
kxios im
impsrd Kanada taeva
t urinad lipud on olnud aga
j _ maasse torgatava iei--
i-k- ~ o-s- t korged-slrge- a
i I ocl rühlllSlIDn
martaa s ' -- -
kolk aega hiljem
' Tt maailmasõda Siis
KSlase Kanadasse asumine
qx ahem kui
aasta agasl Umbes
t aastat n sellest nuua
'v„ md mil eestlased
Li mesed suvituskrundid Li Vähemalt Six Mile'i kal- -
wstlasi suuremal nuigai
SJ1 Monnri rjole eesti Nailalalnnnuriel heisatakse na
-- _-j cuvise taeva l mnnpffi rpt1atf suvila ees
a j vm tdnsplt viisteisti rahmtlinn suiisp Kanada taea
n Selle ploneerlik au kuul alla saabunud päeva terutanu
1 -- !_ jn 1-olomA-Vtplp
DnlrAculnntinirflffl lan trgti 3 t ali kP
r&
voiam meie
Tonale Ta soetas pika aga lipp vardast alla nagu seda
tx-j-a mitte puust vaid metal-- nõuab Eesti Vabariigi lipuscadus
jsrt enne esimest Toronto
kalaoüüeivoistlust Six
[l mida rahvasuus kutsutakse
jck Smile'i Haige Naeratuse)
! aial kui siin-sea- l jse( ]es mui]U võidu
kruntidele lipu- - hakkasid suure Pearso--
liad sini-must-valge-ga
oli ka--
tiaste suemajade ees üsna va- -
!ta#See võis olla rah- -
nõrkusest-puuduse- st või
f-jn-de
3estet tol ajal polnudki Ka--
:il oma lippu
iai mõnebool Briti Impeeriumi
tnion tuules lipendavalt
siis oli alati tegemist
tina lipuga mis pleekinuna ei
itnnd kellelegi kulg! mõjuvat
NR
xunagi
sia maal puudub säärrne
s liDuseadus mille omal ajal
j võttis Eesti Vabariigi valit- -
ja Riigikogu Selle seaduse
l:e meie oma südamesse talle--
lii ning selle põhjal ei jäta
r kull ükski eestlane oma suve
ni ees b mujal lippu
' arnra langetamata Eesti rah- -
E-
-pp on eestlastele püha ja se--ei
jäeta ööseks vardasse- - Alles
- tai päike on tõusnud ja suvl--
homnik rõõmsalt üle maa ja
f natab läheb eestlane linuvar- -
jarde lippu helskama et saa- -
pi päe-- a lipuga tervitada
H kaasmaalased kes üldse
tara linnast maalp lähevad
üaloppu veetma ja kelle liik--
i pole kuigi lai võivad
' et eesti rahvuslippe kõik- -
ieavib kuhu eestlasi
unud Elr seda kahjuks po-Sajrem- al
lant ppt1ntpl nuti
ni üldse suvilate ees lipud ja
mi pole vähe kes oige- -
1 oma suvila ees lipuvardasse
vahtralehelise lipu heiska- -
wSLxlrs
mise Selleks said nad sisemist
hoogu läinud aastal Kanada sa-ja-aasta- se
juubeli päeval nagu
c-af- rl cola rrt nai ind Vanadnlaspd
eestlaste 0tse üksteise
tekkisid õhinaga
tingitud
Jack
päikse- -
peavad
ni lippu" suvila ette seadma
Miks mõned eestlased oma suvi
la ees nädalalõpuks sini-must-va- l-ge
asemel Kanada lipu heiskavad7
Sellele on raske vastata ja kui vas
tata siis võib vastus olla nii- - ja
naa-sugun- e Kas tehakse seda oma
kanadalasest naabri pärast voi ?
Igatahes vale on see seisukoht
mida mõned meie inimesed on
öelnud et eesti lipp pole luba-tud
Siinsel vabal maal võib iga-üks
heisata ükskõik millise lipu
kas või isikliku „perekonna-lipu- "
milliseid ma olen paaris kohas näi-nud
Kui keegi aga arvab et meie
-- ?
xl 2
Prof
Akordion — Klaver — Kitarr —
Trumm — Saksofon — Laulutunnid
TITA KATSED TALENDI
'MITA AKORntnv
Direktor: Prof E Jahn CATA
NÜtD 1968 69
Bloor Str W areT juures
Tel 535-249- 5
&
nforth Ave TeL 4SM331
üpietatud soome rukkileib ja sepik salad
Pirukad konservid juustud Euroopa vorstia
EHTSAD MAITSVAD SOOME TORDID
Saarlcen
Lk?
VABA EESTLANE laupäeval 14 septembril 19f3 — Saturday Sept 14 1968
-- a
— -- ~ suurtel
—
C 830 F
Ake
oma õime kana-dalasi
ärritada" siis on see esi-teks
vale ja teiseks räägib säärane
seisukoht sellest et meilgi pole
kõigi) küllaldast rahvuslikku uh
kust Sellest küsimusest vöiks üle j saada mõlema lipu
Ent Kanadas kui suure vaba-duse
maal" kõigi rahvuste lipud
on tunnustatavad ia sallitmad
seda peaksid kõik teadma ja egas
muidu Rahvusliku Välisvõitluse
Nõukogu enam kui kümme aas
ta tagasi üleskutsega kaasmaa
laste pöördunud et viima-sed
rahvuslippe soetaks ja neid
loma kodude ees lehvida
laseks
Omastkohast on eesti linn ka
rahuslik propaganda nim mul
on aastate kestel mõnelci juhul
kanadalast- - kii- - _ nt ni linn w~ cl
nine-must-val-ge
on — seletada) 40-- 50% ote Importöörilt
et see on ühe vaikese rahva Suurim ladu Kõrgem kvaliteet
kelle saatus on samasugune
ungarlaste ja nüüd ka tshehhide(
saatus Küsija on j
värvid ilus lipp see on
kuulanud ja lahkudes öelnud:
Eesti lipp"
Olles liikunud aastate kestel
mitmel pool kus eestlasi suure-mal
või väiksemal hulgal koos s t
kus asuvad eestlaste suvemajad
on jäänud mulje eteestlased ar
mastavad oma suvekodudes oma
päritolu esitada Kui pole teh
tud kõrgesse masti heisatud lipu
ga siis toimub see väikese lipuke-sega
paadil või ka suvemaja vä
ravale maalitud sini-must-valge- ga
või muulgi kujul ühe kaasmaa-lase
ees näi
nud kõrget sambalist kivi millele
poolDÕiki värvitud sinine-mus- t
valge triip tuletades meelde jär-ve
ääres laevakorstent See tähis
olevat teatud iän e ääres kanadalas- -
telgi thiseks sest aastate kestel
on nad saanud et tegemist
nn -- tl
Kõik säärased rahvuse päritolu
rõhutused on omal kohal ja igati
teretulnud kuid rahvuslipp oleks
ikkagi väärikam
Osv Ole
IHBIk dkiaHKViiBi
KI eestlase suvila ees ei lehvi sinimustvalge kõrges lipumastis
lusest Kanada kajumürakas millele värv tud rah-vüsvän- Td
Neid teavad kanadlasedki kellele sini-must-val-ge
on jar-veäärse- ks
tähiseks
JAHN'i MUUSIKA-AKADEEMI- A
Flööt
KINDLAKSMÄÄRAMISEKS!
rannvrrcXMKS! ERATUNMD
R--
MT
REOISTREERIGE ÕPPEAASTAKS
Ossinjton-Del- aw allmaajaama
1018
Turku Bakery Delicafessen
Kardemoni
Imporditud
rahvusvärvidega
heiskamisega'
poole
tuules
KOKKUnOia!
tähelepanelikult
Ilusad
suvituskrundi
teada
rahvusvärvidega
Kalju Lepiku „Mormor- -
poguone ilmunud
Aueusti keskel Rootsis
müügile Kalju uus luule- -
f --__„ ! Tiik
Jlmus
Jaalrimänq"
esimese
mn Estl Kirianike
ratlivil augustikuu
tel
EESTI HAMBAARST
DR S HOLMBERG
425 Jane St (Annettel j)
Vastuvõtt kokkuleppel
TeL 762-305- 0
LEO KANN DC
DOCTOR OF ClHROrRACTlC
1020 Mt 1'leasant Kd
Tel H13 94562
Kodune: HU 1-35-
73
I yMMMFM
t UjfHjHjHjHjHjHjHlUJHjHjHjHjj
ijUHmmSJufm
võimalus olnud
timpt
lipp
nagu
seda
olen
ilmus
Lepiku
Rsmeny
uh iii ii iii ii iii ii m ui
IIOUSE OF MUSIC LTD
561 Queen St West
EESTISSE
kink
Kõige väärtuslikum kink
KIXKKTOE N D I I
Täielik garantii
kohale toimetamine
Ainult KINKETOESDII
on väärtuslikumad
kinjtid ja kui
pakid Teie sugulased
tõendavad seda Sellepärast
kord kui
kavatsete saata pakki ärge
saatke seda Saatke
kirfretõend ja te näete kui
õnnelikud ja rahul teie
sugulased on
Ainult KINKETOGNDH)
võimaldavad teie omastel
spetsiaalsetest
osta Ameerika
ja Lääne-Saksama- a kõrge
kvaliteediga kaupu Tele
sugulased tõendavad seda
Ainult KINKETAENDII)
võimaldavad teie omastel
osta kaupu alandatud
Ei mingeid ei
saatjale ega saajale
TELLICE NUCIl!
Tellige ainult lahi
INTRADE EXPRESS
CORP
125 East 23rd Street
New York NX
NÕUDKE TASUTA
HINNAKIRJA!
A Viirlaid' Ristideta
hauad" soome keeles
kirjastused on teatavaks naiinvna£uiam lUSiCOgU „i„„v vaHt--- --oi te nud oma sügishooaja
Stokholmi Eesti Päevade Ms on kirjastus JCaristo"
j ti~i„ loixeraamavuie nuiiias dija nuuiu- - Kirjuiaiuu jjuiuue ic6-- -
_ _— uu mi„i tn ialtanud ka ühe eesti autori teose
tsüklisse: milleks on A Viirlaid! Ristideta gatud nelja suuremasse
_ d 'L_J A(MksA Ala(lirem Ctliirom Marmorpagulane Vaasalaev ws-- " '
---- l-i Ii lid ia trummid ning reanonai sur- - mwm—t-ta-n nartfcaantvrmliitfest eesti -- __—-—-- --- --
-- _j i-- — —4H rwri metsades Teise Maailmasõja Kev nua iinnuu nuju —- i __„„ „
salt kujundanud Ott Paju ning sama tjIU5 ??""'
on uus meeldiv üllatus Kalju Le- - reist varem välja andnud
luule austajaile junansoiu rcisu
Arvo Mägi
1
Sügishooaja proosateo
Koope--
I Lundis viimas
päevadel Arvo Migi uus romaan
Parim
Kiire
kõige
palju paremad
Järgmine
hindadega
lisakulusid
10010
MEIE
Soome
klrjastus- -
jaoks "tava
tottooa'
seeiei
piku
teistkümnest episoodist mis kõik
kujutavad murdekohti tegelaste
Mukäizus abiellumisi sünde või
muidujotsustavaidmuutusiAiaJär- -
ni kultuuriline taust kerkib esile au
tori humoristlikkude kommentii- - _r__v__ r-- ~ imfflf9iir!d kaudu Teos on sündmustelt
" lt saia aastast perioodi haarav 'põnev ja samas kultuurilooliselt
perekonnakroonika esitades arnu- - -
! -- — i -- „„ rtAt kaudu Raamatule on kaane joo- -
J ioksteni Raamat koosneb kahe-- nistanud kunstnik A Vihalemm
Taide-- ja feadusevallasf
n-lS-HIr
rrf I ifcf iii lipifjiP
„ „ tmiriüAvimm HÄVITATI Meil on äga
siirdunud mti kirjanike loomlM to see
1 hästi
nad varemPofid kirjutanud oli kodumaal pikemat aega keelatud
' nü varasem ulMltoem
kir andus Viimasel ajal on pagulaskirjanike
saanud osalise eluõiguse ka Nõukogude ?%
1 SiabiUteerimisprotsess selles on aast
sammult järjest avarduvat Ml kaugiio i davad piirid näivad samm- - valinud kirja nlke --m
ag stalinismi perioodil pagulastee kola-mise
selle kohta
osas üldse mindi' Uhe väga huvitava märkuse
aasta 5 juuli numbris Ar-- t aalohe Tartu Riiklik ülikool" käesoleva
mille autoriks on M Ja
kiis Taaskohtumiselt M Underiga" WJje
milles leiab käsitlemist Marie Underi W68 aasta Tallinna ek-sempla- ris
välja antud paiulaspertoodl luulet sisaldav valikkogu Une--
retk" on trükitud järgmine lõik
: „ n-ianH- PiHi oli isikukultuse perioodil Un- -
luulekogud hävitati avalikest raamatu-kogudes- t derl vastu ülekohtune 1'oetessi
ta nimi kustutati tõlketeostest ning ta looming kuulutati
väärtusetuks ilutsemiseks"
Eelpoolesitatud lõik on arvatavasti seni ainuke nõukogude ajakir-janduses
otseselt trükis välja üteldud koht millest võime luged i ln-der- i
ning loogiliselt järeldades ka teiste pagulusse siirdunud kirjani-k- e
loomingule ja Isegi nende nimede mainimisele osakslangenud saa-tus
See saatus on vastavate võimukandjate poolt ette kirjutatud
Hahvas sellega muidugi ei nõustunud Ka seda WlmasMolme
samast M Paide kirjutusest kus ta ütleb: Loomulikult oli see vaid
ametlik seisukoht Luulearmastajate austus ja sümpaatia on alati Un
deri saatnud Nüüd on väärhinnangute aeg moou K
saa veel öelda et Underile oleks tagasi antud tema toeline koht meie
luules "
Viimane lause viitab ka sellele et kodumaa kirjanduskriitikute
arvates ei ole ka praegu veel väärhinnangute aeg möödas et näiteks
Underile pole veel tagasi antud ta õige koht eesti kirjanduses Sama
mõtet väljendab Nigol Andresen ajakirjas Keel ja kirjandus kus
ta nr 5 1%8 vaatluse alla võtab 1'aul Rummo poolt koostatud eelmi-sel
aastal ilmunud suuremahulise antoloogia Eesti luule" N Andre-„- „
~xx!„rrro vhlisminister ia Uks tähtsamaid uue
kommunistliku võimu tegelasi langes teatavasti Ise 1949 a põlu ai a
ja käis vist isegi Siberis otsaga ära Nüüd on ta üks radikaalsemaid
tõe ja õiguse eest võitlejaid kodumaa kirjanduselus omades teatud pära-Hnv- i
enfant terrible'1" staatuse oma seitsmekümne eluaasta
J"""5' __ „ „m 3MM
N Andresen kirjutab: M uncicru oiens wmci — v -
Maitsed võivad hea olnud ka arengulooliselt Iseloomustada eri-ned- a
kuid M Underi 25 luuletust J Kärneri ja J Sutistc 30 kõrval ii ii„ n™cünillikkusena suure luuletaja suhtes
Paide ning Andreseni mõtetele mõneti täiendavalt väljendab ennast
ka Harald Peop kirjutuses Marie Underi hillsluule" mis Ilmus Tar- -
_ oi si-n- t iorn vnnflplile nõhialikus kirjutuses Underi
loomingut kodumaal trükitud lindori pagulasluule valimiku Unterctk
valguses leiab Peep et see väljaanne oleKS piuanua nuwuoM "
Underi pagulasperioodi luulele on va-ga
parom olema Kuid ta hinnang
kiitev ja ta ütleb selle luuleraamatu võib rahulikult raamaturiiuli
iicttvnVrncla naicutada Harald Peep on muide Tartu ülikoolis
Eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri juhatajaks
Kõik eolpooltsiteerltu ja öeldu näitab et kodumaa kirjanduselus on
i -- _- „ iTir4 vopIoJ t-laldas-pmnlt
esitamiseks ja käsitami- -
seks Milline muudatus selle ajaga võrreldes kus Isegi Lndcrl nimi
ametlikus korras tõlketeostest kustutati:
TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL" ON TARTUS ILMUV NELJALE-HEKÜLJELINE
AJALEHT See on ilmunud juba 22 aastakäiku kuid
irfK™-ti- m ni nlo spHa noaaecu üldse näha olnud 19G0 aastal oli
selle tiraazhiks 2181 eksemplari praegu on trükiarv tõenäoliselt suu- -
rem Ajalehte ilmub umbes 40 numbrit aastas ja see on tu namu
Tartu ülikooli õppejõudude ja õpilaste häälekandjaks ehk ametlikuma
nimetusega Tartu Riikliku Ülikooli parteikomitee rektoraadi
ELKNÜ komitee ja ametiühingukomitee hääleKanuja loimeiajaiu
19f8 aastal on Ene Puusemp vastutavaks toimetajaks aga Johannes
Feldbach Viimane on vanem-õpetaj- a vene Kirjanduse Kaircuri juu-rp- t
ia ta oi Venomaalt lstlsse tulnud kommunistlik kirjandustegcla- -
ne Sündinud on ta a 1901 Virumaal
_ Ajaleht Tartu Riiklik ülikool" sisaldan Kirjutusi oppcjouauacii
i iii-iia- it tPniPifl ülikfioli ia üliõpilasellu puutuvate sündmuste
ja uudiste kohta teateid välismaa üliõpilaselust kirjanduslikke ar
tikleid ja fotosid — viimaste osas toob nr ii Juwi vaga nägusa ioio-reportaaz- hi
õppeaasta lõpetajatest ja lõputseremooniatest
FINN FURS COMPANY
K O O M E K O S N E R
5931 YONOE ST V1LIX)WDALE NT TEL 22WJR01
TELLIMISTE TÄITMINE
ÜMBERTEGEMINE
PARANDAMINE
PUHASTAMINE
Teisipäeval Ja neljapäeval avatud k 800 Esmasp suletud
Töötanud köösnerina 20 aastat Soomes Rootsis Kanadas
I A " m PARIMATE KASUKMANTLITE
KUJUNDAJA JA VALMISTAJA
Meie oleme olnud samas äris ja samas
asukohas Juba 45 aastat
Teeme teie kasukmantli Umber
Näeb välja nagu uus W& Anu"35M
EM 3-79- 35
506 Queen St W
EDWIN K KARVONEN
CIIARTERED ACCOUNTANT
69 Eglinton Ase E Toronto 12 Ont
j i
Tel 481-627- 1
Ml
Wi
u
hf
tl41
t "iil
n
tp
i 4
r%
3" l!
mm