1981-03-19-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. (§ VABA EESTLANE neljapäeval, 19. kärtsu 1981 - Thursday, March 19, 1981 Nr. 22
Spordiuudiseid
Veebruari lõpus toimusid Eestis
seoses üleriikliku suusanädalaga
mitmesugused suusaspordi üritused,
üheks oli suusamatk Tallinnast
Keilasse, millest võttis osa
18950 suusatajat. Stardipunkt oli
Hiiu staadionil. Lumeolud polevat
olnud kiita, kuid siiski oli võimalik
see distants aja peale ära sõita.
Musta mere ääres Adleris peetud
uue hooaja avavõistlustel tuli
kettaheites naistest esikohale Eesti
r^ordi omanik Elju Kubi, heites
Tallinnas peetud noorte kergejõustiku
; sisevõistlustel hüppas
Roul Lüdemann teivashüppes 4.90
ja 15-aastan©. Liina Aun kõrgust
1.70.
Tallinna „Kalevi" ujuja fvar
Stukolkin püstitas Leningradis peetud
ujumisvõistlustel uue Eesti rekordi
1500 m vabaujumises ajaga
16.22,70.
Ea Eestis on hakatud harrastama
iluuisutamist. Veebruaris toimus
Tallinnas iluuisutamise võistlus
neidudele, noormeestele, jäätantsus
ja paarisuisutamiseš. Eriti
näib see ala huvitavat vene nimedega
uisutajaid. Neidude meister-klassis
oli neljas M. Pajulaid ja
viies M. Meibaum. Meistrikandi-daadi
färgus esimene H. Lääneoks,
kolmas K. Freivald. Noormeestest
meistrijärgus teine T. Ilves, meist-rikandidaadi
järgus teine T. Künnapuu.
Jäätantsus tuli meistrikan-didaadi
järgus kolmandaks E. Jär-vik
— K. Odras Paarisuisutamiseš
teiseks M. Pajulaid — T. Ilves.
Kümne kilomeetri laskesuusatamises
tuli esimeseks talispordinä-dalal
peetud võistlusel Matti Paavo
39,47 p., teine Urmas Kaldvee
39,5, kolmas Kalju Polt 39,52,
neljas Urmas Kanep 40,46. Kuna
U. Kaldvee oli tegelikult ka noorteklassis,
siis tuli ta sama tagajärjega
seal esikohale.
INCOME TAX P R E P A R A H O N
M A R K T U O M O L A , B . A .
191 Egiinton Ave. E., room 206
— Soome Ühispanga maja
TeL 488-1801
Töötanud 1973. a. alates
Robert Vellend
Allan Mägi
(esikohtades
Lõppeva talve viimane Toronto
piirkonna võistlus murdmaasuusatamises
toimus möödunud laupäeval
Midland Mountainview suusa-väljakul.
Võistlusklassis tuli 10
km-s Robert Vellend esimeseks ja
vend Martin teiseks. Noorte klassi
võitis Allan Mägi.
Robert ja Allan sõitsid Ontario
meeskonna koosseisus pühapäeval
Yukcnisse WhitehorseH Põhja-
Ameerika meistrivõistlustele.
Milid lõpeb
venelaste sissevad?
Kui Hitleri idapläanis oli aastaks
1960 Baltikumi asustada 520,000
sakslast, siis ületasid venelased selle
plaani tolleks ajaks kahekordselt,
asustades Baltikumi aastaks
1960. 1,100,000 idamaalast. See
on lähtepunktiks professor Rein
Taagepera äsjavalminud uurimistööle
Eesti, Läti ja Leedu rahvastiku
muudatustest pärast Toist
maailmasõda, kus ta on kõrvutanud
aasta-aastalt rahvastiku sisse-ja
väljavoolu, võrreldes otseseid
rahvaloenduse andmeid kaudsete
andmetega, (nagu kolhoseerimine,
linnastumine, vanuseline koostis,
sünni- ja surmastatistika jne).
Huvitav, et 1950-date aastate
keskel toimus märgatav venelaste
väljaränd Baltikumist, mis aga
varsti jälle netto sisserännuks kujunes,
uue kõrgpunktiga 1970-date
aastate alguses. Peale 1975. aasta
on sisseränd jälle vähenenud. Rahvastiku
muutumist projekteeritakse
aastani 1990, mis annab leedulastele
pisut optimistlikuma pildi,
kuid lätlaste ja eestlaste osas ikka-^
gi hädaohtliku seisundi.
See töö on tehtud eeltööna raamatule
„The Years of Dependen-ce:
The Baltie States 1940—1990",
mille prof. Taagepera kirjutab
koos dr. Romuald Misiiinas'cga.
Prof. Taagepera peab selle, probleemi
kohta Torontos loengu. Kuna
need andmed puudutavad ka
läti ja leedu rahvaid^ on ettekanne
ingliskeelne, kuhu- loodetakse ka
ülikooli ringkondade osavi^ttu.
Korraldajaiks on seekord Tartu
Instituut koos AABS (Balti Uuri-misühing)
ja Metsaülikooliga esmaspäeval,
,23. märtsil kell 8 õhr
tui, Tartu College'is.
• E. A.
RAAMATUID
MÜÜDIL,.VABA EESTLASE" TALITUSES
Hind Saato-
$ kula t
h 1. Emane loom, 4.
Eesti Vabadussõja juhte, 7. Sõna
lastemängus, 10. Virk, hoolas, 11.
Kiviliik, 12. SeUel, 13. Pealinn
Aasias, 16. Inglise tiitli lühivorm,
17. Kitsas tükk, 18. Erutatud, 19.
Inglise mehenime lühend, 20.
Kuulus sakslane 20. sajandil, 23.
Eesti maadleja, 25. Eessõna saksa
keeles, 26. Endine UN-i sekretär,
Pltsipõimlnilse
kyrsused Eesti Majas
Eesti Etnograafilise Ringi kevad'
perioodne töö Torontos algas nip-lispitsi
põimimise kursusega 5.
märtsil Eesti Majas, õpetajaks on
hollandlanna Frieda Huibrechtse,
kes on Torontos ja ka Kanadas
pitsikudujate organisatsiooni liige
ja õpetaja.
Kursusest võtab osa 14 nobedate
näppudega daami, ning esimese õhtu
ettenähtud 2 tundi venisid enamaks
kui kolm tundi. Kursus toimub
igal neljapäeva õhtul, ühtekokku
10 nädalat.
Niplispits on väga tähtis eesti
rahvarõiva ülikondade valmistamise
juures, kuna enamus käisteala-seid
pitse on niplispitsid, samuti
pitsid, mis kraeääri kaunistavad.
Senini on ülikondade valmistajad
kasutanud poepitsi niplispitsi valmistamise
oskuse puudusel. Aastaid
tagasi alustas Etnogr. Ring niplispitsi
kursusega tuntud õpetaja
Emilie Eero juhatamisel, kelle
poolt põimitud kaunid kardinad
ilustasid Eesti Presidendi suveresidentsi
Oru lossi aknaid. Kahjuks
jäi tookordne kursus pooleli õpetaja
autoõnnetuse tõttu. Etnogr.
Ringi juhatus loodab kursuste seekordset
edukat kulgemist ja sellega
senise lünga kadumist.
27. Loodusenähe, 28. Jõgi Itaalias,
29. Rooma päikesejumal, 31. Riik
Euroopas, 33. Sama, mis 46 paremale,
kuid mitmuses, 34. Jõgi
Prantsusmaal, 35. Koer, 36. Puhkus,
37. Linn Eestis, 40. Apetiit,
42. Lauakate, 43. Rõdu sissekäigu
ees, 44, Planeet, 45. Sauna osa,
46. Seeme.
Püstread: 1. Mitte vana, 2. Pidulik
kombetalitus, 3. Teatud heli,
5. Vanadus^ 6. Pikne, 7. Palve
lõppsõna, 8. Menukas teos soome
näitekirjanduses, 9. Kolmikkonso-nant,
13. Teatud tuba, 14. Hiigelmadu,
15. Ohus liikuma, 19. Küsimus
21. Sõimusõna, 12. Ajanäitaja,
24. Pidulik luuletus; 30.
Eesti lavatähe eesnimi, 32. Kolm
ühesugust konsonanti, 33. Rõhutatult,
väga, 36. Unelm, 38. Sugulane,
39. Toiduaine, 41. Kuju eesti
mütoloogias.
RISTSÕNA Mr. WBB
LAHENDUS
Põikread: 1. Ka, 3. Ida, 6. Omama,
10. Kosk, 11. Ogar, 12. Vorm,
13. Alumine, 15. Alang, 17. Lmn,
18. Nino, 19. Oil, 21. Isand,'24.
OPP, 25. Vakk, 27. Aavik, 29.
Ork, 31. Neelus, 33. Purtse, 36.
Ole, 37; Armee, 39. Nott, 41. Boa,
42. Alver, 44. Goa, 46. Luik, 48.
Denj 50." Anded, 52. Avameri, 54.
Edel, 55. Elsa, - 56, Ines.
Püstread: 1. Kolm, 2. Asunik,
4. Don, 5. Agenda, 6. Oran, 7.
Ava, 8. Monopolj 9. Argi, 10. Kalevipoeg,
14. Isa, 16. Looke, 20.
Laksi Tõnis, 22. Skat, 23. Naber,
26. Agul, 28. Ingel, 30. Rutt^ 32.
Eine, 34. Rebane, 35. Saale, 38.
Eakas, 40. - Orden, 43. Via, 45.
Oad, 47. Ude, 49. Ere, 53. V.a.
26—
18.-
5—
8--
Arvo Mägi - EESTI RAHVA AJARAAMAI"
Fred Limberg - ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik ja maalijas
A. Käbin - VAIM JA MULD
Ivar Ivask — ELUK^OGU
L. Kaagjärv - AASTAPÜHAD
piibliteoloogilisi vaatlusi
Heino Joe - LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST
Evald Mänd — AASTATE PÄRAND (kolmas valimik
vaimulikke yaatlnsi)
ESTONIAN SCOUTING '
EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJS. Rahva-
^ tantsijate Rühm) ;
Jnhan Kangur — VAIM. VÖIM JA VABADUS
Haano Kompus - KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI
JÄRELE
Anna Alimatova - Marie Undcr - REEKVIEM
Herbert Miclielson - KODUMAALT VÕÕRSILE
Herbert Michelson—SKAUTLIKUL TEEL
Herbert BQchelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL
Herbert Michelson — EESTI RADADELT
ESTONIAN OFFICIAL GUIDE
Pani Laan - MÕTTELEND - pflte Ja peegeldad
Edaard Krants — LUMELHTLASED (inoletaskoga)
nona Laaman— MIS NEED SIPELGAD (luolelim^
kogu)
Augost Kubja — KADUNUD KODUD — mälestused
August Kubja - MÄLESTUSI KODUSAARELT.
Leho Lumiste T ALAMUSE ANDRES (biograaffllne
jutustus kirjanik Oskar Lutsust)
Ants Vomm - RISTSÕNAD I
Ants Vomm — RISTSÕNAD H
Ants Vomm - RISTSÕNAD IH
Ants Vomm - RISTSÕNAD IV
Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogu)
Ants Vomm ~ VARJUD (luuletuskogu)
Salme Ekbaum — AJATAR (luuletuskogu)
Aarand Roos JUMALAGA, KARS JA ERZURUM
Aarand Roos - JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS
Johan Pitka - RAJUSÕLMED
Urve Karuks — KODAKONDUR (luuletuskogu)
Hannes Oja — KOPUTUSED ENE3ES (luuletuskogu) 1.59
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75
Andres Küng - MIS TOIMUB SOOMES? 14^
Ehiar Sanden ~ LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST
; 16.20
VARRAKU J U T U L E H T — KUS ON NEEME
VANAVAARA? ' 5.—
15^
7.S»
11—
ZM
10—
8.-
3—
5—
3—
4.-
2—
6JB5
2JS%
22B
22S
225
20.-
8—
4—
4 ^
8—
8.81
6 . -
40
40
51
31
sa
41
40
31
31
30
50
90
50
RAAMATUID LASTELE:
KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) S.— 50
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe-ja tööraamat eel-kooUealistele
lastele värvitrükis) 4.- 40
ÕPETA MIND LUGEMA U (õppe- ja tööraamat ,
eelkooliealistele lastele värvifrükis) 5— 40
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3.— 50
„Venelased/ Võtavad kohe n^i-sed,-^
iikui vabaks saavad. Neid on
ju väga vähe. Aga ukrainlased on
ka kohe abielurahvas. Elavad neis-samades
ühiselamutes —• saavad
narid kõrvuti Või ülestikku ja teevad
endale omaette tõa — linad
Ümber nari, Need on noorpaaride
omaette korterid."
„Kas mõned eestlased kah niiviisi
elavad?" uudishimutses Helin.
„Ee-i tea," ütles Jaak, „ma ei
tea mitte ühte Venemaa-eestlastki,
kes niiviisi ühiselamus lina taga
oma ebielu peaks. Meie meestest
on mõni äge naistemees, aga sedasi
omale naist võtta ei riskeeri..
„Tuleb välja, et see forsseeritud
•sündsusetunne ongi üheks põhju-sekSj
kui mitte peapõhjuseks, miks
eesti mehed enestele omad majad
ehitavad! nentis Mari.
Helinal oli tahtmine öelda, et
Mari vaated esindavad tõelist freudismi,
aga ta pidas suu kinni, arvates,
et sellest märkusest võidakse
ehk teab kuidas aru saada. Selle
asemel ta ütlesj
„Meestel on siin Vorkutas muidugi
raske, eriti eesti meestel; eks
see vägev kirjade-laviin ole üheks
tõendiks, et pn keeruline. Peaks
midagi välja mõtlema, et neiud kodumaal
sedfa konjunktuuri kasutamata
ei jätaks... Aga kuidas seda
teha? Tuleks kas või nende kodu-maa^
naiste esindajad siia kutsuda
. . ."
„Muidugi", ironiseeris Mari,
:,5las'saadavad siia oma Laksi Tõm",
se või Laksi Leenu Samarasse
maad või mehi kuulama..."
Aga äkki ta lisas tõsiselt:
„Ma ei usu, et kodumaa naistel
niisugust meheleminemise-epjdee-miat
oleks, kui siinsetel meestel
naisevõtmise nakkushaigus...
j,Ega tea", venitas Jaak, „mõned
on juba käinud ikka/ka.. .Aga
peavad seda kohta halvaks, liiga
kõva tuul ja vähe lilli ja linnukes
i . . . Ja nii tuline nüüd armastus
kah olla ei saa, et siin selle polaar-keltsa
ära sulataks^**
„Kuüle, Jaak," ütles Mari, „see
armastus on ikka kuum küll, kui
nende kirjade järele otsustada. Kus
ikka mees seisab tellingutel ja vahib
läbi tuisu kaugesse tundrasse,
et leida sealt halli õrna kogu, kellele
oma südame salajasemad soovid
usaldada... Tead sa, meie
laagrinaistega on misugone stiil Ja
platooniline agressiivsus üsnagi eemalepeletav!
Mis siis veel üks eraisikust
naine ütleks, kui niisuguseid
kirju saab. Ega keegi ikka
heameelega napakaga ei abiellu
..
„Ega nad tegelikult napakad ei
olegi," ütles Jaak, „ainult kui sule-varre
pihku; võtavad, siis tuleb jutt
natuke napakavõitu välja. Nende
käed teevad kirvevart hoides imet,
aga sulevars on liiga peenike ja
harjumatu..
„Kirvega jälle kuidagi armastuskirja
ei kirjuta..." resoneeris Helin,
„Mina arvan, et ka siis kui need
kodumaa naised siia satuks, nii öelda
teatava tagamõttega, siis nad ei
oskaks kujutada, et õhk võib olla
nii täis armastust, kui siin praegu
ja see ehmataks nad ära!" ütles
Mari.
sa
hüüdis Riina naerdes. Aga ise ta
vaatas Jaagu poole niisuguse ilmega
nagu prooviks, kas ikka tebi
selle õhu veel näeb, mis nii täis
armastust öeldakse o l e v a t.
„Kuulge võrukaelad!" naeris
Jaak. „Teie ju kirjutasite Esimese
laagri meestele päris ägedaid kk^
ju? Ma tundsin Riina käe ära! See
teie adressaat on tore mees, tore ja
tõsine, ainult naljast ei saa aru. Ta
andis mulle neid Afrodite kirju lugeda—
ega ma teid ei reetnud.
Aga tegemist pii, et' naeru tagasi
hoida! Amüseerisin imehästi, tegi
tuju tükiks ajaks väga ülevaks^ Aga
siis küll naeru pidada ei jaksanud,
kui seda kohta lugesin, kus võnka-devee
mehed Valge Daami koos
Afroditega kinni nabisid."
„Jas mis see Apollo ise ütles, kui
sina naersid?" küsis Mari.
„Apollo käis peale, et öelgu ma
tõtt, kas ikka nöögivad või teevad
nalja."
,,Ja millega sa teda lohutasid?"
„Ei-noh, ütlesin, et mis nööki
siin on, paistab ikka nii, et tõsi taga,
Ega ta ei uskunud."
Jaak läks aina paremasse vormi,
kas kohvist või õhust, vÕi hoopis
teab millest muust -~ nii et ta pidas
päris pisikese kõne:
,,Vaadake neiud, nende meeste
hulgas, keda mina tunnen, on palju
väga arukaid ja andekaid poisse^
nagu punased ütlevad: parimatest
parimad. On mehi, kes on osanud
kümme aastat, teiste tuju üleval
hoida, mõni heade juttudega,
mõni värssidega, nagu kellelegi
nokka mööda... Salmikud käisid
laagrist laagrisse, poisid kirjutasid
ära ja õppisid pähe. Meestele paistis
ja paistab, et neid on kirjutatud,
nemad on kuidagi jäädvustatud
ega kao.
„Kon omnes moriar.. .* • tsiteeris
Helin.
Mari rõõmustas väga, kui kuulis
Jaaku ütlevat:
„Ja-jaaj võib olla, et see just monument
pole, see laagriluule, aga
oma väike mälestustahvel ikka. Ja
seda on neile sunnitöölistele .hädasti
vaja, keegi ei usu ju, et .enkavd-distid
oma arhiive ära ei põleta —,
nii et sealpoolsetest mälestusmärkidest
pole suurt loota."
Jaak tõmbas püslati-taskust .välja
pataka pabereid ja ütles:
,,01en oma ringreisidel seda rahvaluulet
kogunud... näe, siin
o n . . . Tee mis tahad, minule paistab,
et kõik paremad on ühe ja sama
mehe tehtud..." . \ •
Mari haaras paberid oma k^tte
ja hakkas neid kahte hunnikusse
sorteerima. Kui lõpetas, ütles:
,,Need siin mul juba on. Aga
neid ei ole jäta siia, ma annan
sulle hiljem tagasi..." ,
„Sul on nende peale väike õigus,
rohkem kui minul, sina tunned autorit
paremini. .." ütles Jaak.
,,Miiss?" ehmatas Mari.
„ J a - j a a , kas sina siis ei teadnud?
Minu meelest on kõigi autor
Konrad." ,
' „tJldse ei aimanud! See tagasihoidlik
naljamees! Sel on nii kõva
enesekriitika ja iroonia ~ ega ta
sulle ameti .ise öelnud, et tema tegu?"
„Ei öelnud. Ütles, et pidanud
meestele stiilikursust, ja need olevat
näited, mis ühe VÕrWise asja
puhul tarvis olnud ja meelde tuk
nud. Aga ta on nüüd ka juba vabamees
või vabadik, ei ela ühiselamus.
Tal on siin üks vana sõber
Puu, see on järje peal mees, spordiarst
või treener või midagi veel
Selle juures Könrad
praegu lozheerib."
Mari hakkas kohe värsse ära
kirjutama. Miskipärast ei tahtnud
ta neid praegu teistele lugeda, aga
ise pidi ta mõnega neist kohe tutvuma.
Jutt käis edasi, seda Mari ei
kuulnud, millest. Ta luges ja kirjutas.
Silmapiiritult
Kuhu pilk siin iial põikab,
horisondi pooleks lõikab
.must ja kõrge tundramüür.
Silmade ees seisvad mornid
neljajalgsed vahitornid,
kivimäe kÕver küür...
Vaatevälja piir on väike...
Kunagi ei paista päike
selles mustas muinasloos.
Kujutlus küll vahel kandub
üle piiri ^ aga mandub ,
taas ses külmas mudasoos.
Eise tule tühjast kõhult
ega harjumatust õhust —
kõik see igihaljas norg!
See on äraneetud paik, kus
võrdselt kurb on torm ja vaikus —
hädaorg mis hädaorg!
Pikad lubjatud barakid
teede ääres tellis-sakid '
tulevik ja olevik!
Elu venib ajaluübis
kõik mis seisab, seisab kuubis —
tusk on tumm ja kole pikk.
Kisendaksid — kuid ei suuda,
vaikid. Asja see ei muuda, .
kõik on roisus, õrn ja karm. ;
Mis. kord oli, see ei taastu —
jätkad lootusetut paastu,
seljataga õnn ja arm.
(Järgneb)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 19, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-03-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810319 |
Description
| Title | 1981-03-19-06 |
| OCR text | Lk. (§ VABA EESTLANE neljapäeval, 19. kärtsu 1981 - Thursday, March 19, 1981 Nr. 22 Spordiuudiseid Veebruari lõpus toimusid Eestis seoses üleriikliku suusanädalaga mitmesugused suusaspordi üritused, üheks oli suusamatk Tallinnast Keilasse, millest võttis osa 18950 suusatajat. Stardipunkt oli Hiiu staadionil. Lumeolud polevat olnud kiita, kuid siiski oli võimalik see distants aja peale ära sõita. Musta mere ääres Adleris peetud uue hooaja avavõistlustel tuli kettaheites naistest esikohale Eesti r^ordi omanik Elju Kubi, heites Tallinnas peetud noorte kergejõustiku ; sisevõistlustel hüppas Roul Lüdemann teivashüppes 4.90 ja 15-aastan©. Liina Aun kõrgust 1.70. Tallinna „Kalevi" ujuja fvar Stukolkin püstitas Leningradis peetud ujumisvõistlustel uue Eesti rekordi 1500 m vabaujumises ajaga 16.22,70. Ea Eestis on hakatud harrastama iluuisutamist. Veebruaris toimus Tallinnas iluuisutamise võistlus neidudele, noormeestele, jäätantsus ja paarisuisutamiseš. Eriti näib see ala huvitavat vene nimedega uisutajaid. Neidude meister-klassis oli neljas M. Pajulaid ja viies M. Meibaum. Meistrikandi-daadi färgus esimene H. Lääneoks, kolmas K. Freivald. Noormeestest meistrijärgus teine T. Ilves, meist-rikandidaadi järgus teine T. Künnapuu. Jäätantsus tuli meistrikan-didaadi järgus kolmandaks E. Jär-vik — K. Odras Paarisuisutamiseš teiseks M. Pajulaid — T. Ilves. Kümne kilomeetri laskesuusatamises tuli esimeseks talispordinä-dalal peetud võistlusel Matti Paavo 39,47 p., teine Urmas Kaldvee 39,5, kolmas Kalju Polt 39,52, neljas Urmas Kanep 40,46. Kuna U. Kaldvee oli tegelikult ka noorteklassis, siis tuli ta sama tagajärjega seal esikohale. INCOME TAX P R E P A R A H O N M A R K T U O M O L A , B . A . 191 Egiinton Ave. E., room 206 — Soome Ühispanga maja TeL 488-1801 Töötanud 1973. a. alates Robert Vellend Allan Mägi (esikohtades Lõppeva talve viimane Toronto piirkonna võistlus murdmaasuusatamises toimus möödunud laupäeval Midland Mountainview suusa-väljakul. Võistlusklassis tuli 10 km-s Robert Vellend esimeseks ja vend Martin teiseks. Noorte klassi võitis Allan Mägi. Robert ja Allan sõitsid Ontario meeskonna koosseisus pühapäeval Yukcnisse WhitehorseH Põhja- Ameerika meistrivõistlustele. Milid lõpeb venelaste sissevad? Kui Hitleri idapläanis oli aastaks 1960 Baltikumi asustada 520,000 sakslast, siis ületasid venelased selle plaani tolleks ajaks kahekordselt, asustades Baltikumi aastaks 1960. 1,100,000 idamaalast. See on lähtepunktiks professor Rein Taagepera äsjavalminud uurimistööle Eesti, Läti ja Leedu rahvastiku muudatustest pärast Toist maailmasõda, kus ta on kõrvutanud aasta-aastalt rahvastiku sisse-ja väljavoolu, võrreldes otseseid rahvaloenduse andmeid kaudsete andmetega, (nagu kolhoseerimine, linnastumine, vanuseline koostis, sünni- ja surmastatistika jne). Huvitav, et 1950-date aastate keskel toimus märgatav venelaste väljaränd Baltikumist, mis aga varsti jälle netto sisserännuks kujunes, uue kõrgpunktiga 1970-date aastate alguses. Peale 1975. aasta on sisseränd jälle vähenenud. Rahvastiku muutumist projekteeritakse aastani 1990, mis annab leedulastele pisut optimistlikuma pildi, kuid lätlaste ja eestlaste osas ikka-^ gi hädaohtliku seisundi. See töö on tehtud eeltööna raamatule „The Years of Dependen-ce: The Baltie States 1940—1990", mille prof. Taagepera kirjutab koos dr. Romuald Misiiinas'cga. Prof. Taagepera peab selle, probleemi kohta Torontos loengu. Kuna need andmed puudutavad ka läti ja leedu rahvaid^ on ettekanne ingliskeelne, kuhu- loodetakse ka ülikooli ringkondade osavi^ttu. Korraldajaiks on seekord Tartu Instituut koos AABS (Balti Uuri-misühing) ja Metsaülikooliga esmaspäeval, ,23. märtsil kell 8 õhr tui, Tartu College'is. • E. A. RAAMATUID MÜÜDIL,.VABA EESTLASE" TALITUSES Hind Saato- $ kula t h 1. Emane loom, 4. Eesti Vabadussõja juhte, 7. Sõna lastemängus, 10. Virk, hoolas, 11. Kiviliik, 12. SeUel, 13. Pealinn Aasias, 16. Inglise tiitli lühivorm, 17. Kitsas tükk, 18. Erutatud, 19. Inglise mehenime lühend, 20. Kuulus sakslane 20. sajandil, 23. Eesti maadleja, 25. Eessõna saksa keeles, 26. Endine UN-i sekretär, Pltsipõimlnilse kyrsused Eesti Majas Eesti Etnograafilise Ringi kevad' perioodne töö Torontos algas nip-lispitsi põimimise kursusega 5. märtsil Eesti Majas, õpetajaks on hollandlanna Frieda Huibrechtse, kes on Torontos ja ka Kanadas pitsikudujate organisatsiooni liige ja õpetaja. Kursusest võtab osa 14 nobedate näppudega daami, ning esimese õhtu ettenähtud 2 tundi venisid enamaks kui kolm tundi. Kursus toimub igal neljapäeva õhtul, ühtekokku 10 nädalat. Niplispits on väga tähtis eesti rahvarõiva ülikondade valmistamise juures, kuna enamus käisteala-seid pitse on niplispitsid, samuti pitsid, mis kraeääri kaunistavad. Senini on ülikondade valmistajad kasutanud poepitsi niplispitsi valmistamise oskuse puudusel. Aastaid tagasi alustas Etnogr. Ring niplispitsi kursusega tuntud õpetaja Emilie Eero juhatamisel, kelle poolt põimitud kaunid kardinad ilustasid Eesti Presidendi suveresidentsi Oru lossi aknaid. Kahjuks jäi tookordne kursus pooleli õpetaja autoõnnetuse tõttu. Etnogr. Ringi juhatus loodab kursuste seekordset edukat kulgemist ja sellega senise lünga kadumist. 27. Loodusenähe, 28. Jõgi Itaalias, 29. Rooma päikesejumal, 31. Riik Euroopas, 33. Sama, mis 46 paremale, kuid mitmuses, 34. Jõgi Prantsusmaal, 35. Koer, 36. Puhkus, 37. Linn Eestis, 40. Apetiit, 42. Lauakate, 43. Rõdu sissekäigu ees, 44, Planeet, 45. Sauna osa, 46. Seeme. Püstread: 1. Mitte vana, 2. Pidulik kombetalitus, 3. Teatud heli, 5. Vanadus^ 6. Pikne, 7. Palve lõppsõna, 8. Menukas teos soome näitekirjanduses, 9. Kolmikkonso-nant, 13. Teatud tuba, 14. Hiigelmadu, 15. Ohus liikuma, 19. Küsimus 21. Sõimusõna, 12. Ajanäitaja, 24. Pidulik luuletus; 30. Eesti lavatähe eesnimi, 32. Kolm ühesugust konsonanti, 33. Rõhutatult, väga, 36. Unelm, 38. Sugulane, 39. Toiduaine, 41. Kuju eesti mütoloogias. RISTSÕNA Mr. WBB LAHENDUS Põikread: 1. Ka, 3. Ida, 6. Omama, 10. Kosk, 11. Ogar, 12. Vorm, 13. Alumine, 15. Alang, 17. Lmn, 18. Nino, 19. Oil, 21. Isand,'24. OPP, 25. Vakk, 27. Aavik, 29. Ork, 31. Neelus, 33. Purtse, 36. Ole, 37; Armee, 39. Nott, 41. Boa, 42. Alver, 44. Goa, 46. Luik, 48. Denj 50." Anded, 52. Avameri, 54. Edel, 55. Elsa, - 56, Ines. Püstread: 1. Kolm, 2. Asunik, 4. Don, 5. Agenda, 6. Oran, 7. Ava, 8. Monopolj 9. Argi, 10. Kalevipoeg, 14. Isa, 16. Looke, 20. Laksi Tõnis, 22. Skat, 23. Naber, 26. Agul, 28. Ingel, 30. Rutt^ 32. Eine, 34. Rebane, 35. Saale, 38. Eakas, 40. - Orden, 43. Via, 45. Oad, 47. Ude, 49. Ere, 53. V.a. 26— 18.- 5— 8-- Arvo Mägi - EESTI RAHVA AJARAAMAI" Fred Limberg - ISAMAA EEST EDUARD RÜGA graafik ja maalijas A. Käbin - VAIM JA MULD Ivar Ivask — ELUK^OGU L. Kaagjärv - AASTAPÜHAD piibliteoloogilisi vaatlusi Heino Joe - LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST Evald Mänd — AASTATE PÄRAND (kolmas valimik vaimulikke yaatlnsi) ESTONIAN SCOUTING ' EESTI SKAUTLUS VIISKÜMMEND AASTAT TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJS. Rahva- ^ tantsijate Rühm) ; Jnhan Kangur — VAIM. VÖIM JA VABADUS Haano Kompus - KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI JÄRELE Anna Alimatova - Marie Undcr - REEKVIEM Herbert Miclielson - KODUMAALT VÕÕRSILE Herbert Michelson—SKAUTLIKUL TEEL Herbert BQchelson — NOORSOOTÖÖ RADADEL Herbert Michelson — EESTI RADADELT ESTONIAN OFFICIAL GUIDE Pani Laan - MÕTTELEND - pflte Ja peegeldad Edaard Krants — LUMELHTLASED (inoletaskoga) nona Laaman— MIS NEED SIPELGAD (luolelim^ kogu) Augost Kubja — KADUNUD KODUD — mälestused August Kubja - MÄLESTUSI KODUSAARELT. Leho Lumiste T ALAMUSE ANDRES (biograaffllne jutustus kirjanik Oskar Lutsust) Ants Vomm - RISTSÕNAD I Ants Vomm — RISTSÕNAD H Ants Vomm - RISTSÕNAD IH Ants Vomm - RISTSÕNAD IV Ants Vomm — MINU HING (luuletuskogu) Ants Vomm ~ VARJUD (luuletuskogu) Salme Ekbaum — AJATAR (luuletuskogu) Aarand Roos JUMALAGA, KARS JA ERZURUM Aarand Roos - JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS Johan Pitka - RAJUSÕLMED Urve Karuks — KODAKONDUR (luuletuskogu) Hannes Oja — KOPUTUSED ENE3ES (luuletuskogu) 1.59 Hannes Oja — TUNNETE PURDEL (luuletuskogu) 2.75 Andres Küng - MIS TOIMUB SOOMES? 14^ Ehiar Sanden ~ LOOJANGUL LAHKUMINE TALLINNAST ; 16.20 VARRAKU J U T U L E H T — KUS ON NEEME VANAVAARA? ' 5.— 15^ 7.S» 11— ZM 10— 8.- 3— 5— 3— 4.- 2— 6JB5 2JS% 22B 22S 225 20.- 8— 4— 4 ^ 8— 8.81 6 . - 40 40 51 31 sa 41 40 31 31 30 50 90 50 RAAMATUID LASTELE: KALEVIPOEG (õppe- ja tööraamat lastele) S.— 50 ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe-ja tööraamat eel-kooUealistele lastele värvitrükis) 4.- 40 ÕPETA MIND LUGEMA U (õppe- ja tööraamat , eelkooliealistele lastele värvifrükis) 5— 40 EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3.— 50 „Venelased/ Võtavad kohe n^i-sed,-^ iikui vabaks saavad. Neid on ju väga vähe. Aga ukrainlased on ka kohe abielurahvas. Elavad neis-samades ühiselamutes —• saavad narid kõrvuti Või ülestikku ja teevad endale omaette tõa — linad Ümber nari, Need on noorpaaride omaette korterid." „Kas mõned eestlased kah niiviisi elavad?" uudishimutses Helin. „Ee-i tea," ütles Jaak, „ma ei tea mitte ühte Venemaa-eestlastki, kes niiviisi ühiselamus lina taga oma ebielu peaks. Meie meestest on mõni äge naistemees, aga sedasi omale naist võtta ei riskeeri.. „Tuleb välja, et see forsseeritud •sündsusetunne ongi üheks põhju-sekSj kui mitte peapõhjuseks, miks eesti mehed enestele omad majad ehitavad! nentis Mari. Helinal oli tahtmine öelda, et Mari vaated esindavad tõelist freudismi, aga ta pidas suu kinni, arvates, et sellest märkusest võidakse ehk teab kuidas aru saada. Selle asemel ta ütlesj „Meestel on siin Vorkutas muidugi raske, eriti eesti meestel; eks see vägev kirjade-laviin ole üheks tõendiks, et pn keeruline. Peaks midagi välja mõtlema, et neiud kodumaal sedfa konjunktuuri kasutamata ei jätaks... Aga kuidas seda teha? Tuleks kas või nende kodu-maa^ naiste esindajad siia kutsuda . . ." „Muidugi", ironiseeris Mari, :,5las'saadavad siia oma Laksi Tõm", se või Laksi Leenu Samarasse maad või mehi kuulama..." Aga äkki ta lisas tõsiselt: „Ma ei usu, et kodumaa naistel niisugust meheleminemise-epjdee-miat oleks, kui siinsetel meestel naisevõtmise nakkushaigus... j,Ega tea", venitas Jaak, „mõned on juba käinud ikka/ka.. .Aga peavad seda kohta halvaks, liiga kõva tuul ja vähe lilli ja linnukes i . . . Ja nii tuline nüüd armastus kah olla ei saa, et siin selle polaar-keltsa ära sulataks^** „Kuüle, Jaak," ütles Mari, „see armastus on ikka kuum küll, kui nende kirjade järele otsustada. Kus ikka mees seisab tellingutel ja vahib läbi tuisu kaugesse tundrasse, et leida sealt halli õrna kogu, kellele oma südame salajasemad soovid usaldada... Tead sa, meie laagrinaistega on misugone stiil Ja platooniline agressiivsus üsnagi eemalepeletav! Mis siis veel üks eraisikust naine ütleks, kui niisuguseid kirju saab. Ega keegi ikka heameelega napakaga ei abiellu .. „Ega nad tegelikult napakad ei olegi," ütles Jaak, „ainult kui sule-varre pihku; võtavad, siis tuleb jutt natuke napakavõitu välja. Nende käed teevad kirvevart hoides imet, aga sulevars on liiga peenike ja harjumatu.. „Kirvega jälle kuidagi armastuskirja ei kirjuta..." resoneeris Helin, „Mina arvan, et ka siis kui need kodumaa naised siia satuks, nii öelda teatava tagamõttega, siis nad ei oskaks kujutada, et õhk võib olla nii täis armastust, kui siin praegu ja see ehmataks nad ära!" ütles Mari. sa hüüdis Riina naerdes. Aga ise ta vaatas Jaagu poole niisuguse ilmega nagu prooviks, kas ikka tebi selle õhu veel näeb, mis nii täis armastust öeldakse o l e v a t. „Kuulge võrukaelad!" naeris Jaak. „Teie ju kirjutasite Esimese laagri meestele päris ägedaid kk^ ju? Ma tundsin Riina käe ära! See teie adressaat on tore mees, tore ja tõsine, ainult naljast ei saa aru. Ta andis mulle neid Afrodite kirju lugeda— ega ma teid ei reetnud. Aga tegemist pii, et' naeru tagasi hoida! Amüseerisin imehästi, tegi tuju tükiks ajaks väga ülevaks^ Aga siis küll naeru pidada ei jaksanud, kui seda kohta lugesin, kus võnka-devee mehed Valge Daami koos Afroditega kinni nabisid." „Jas mis see Apollo ise ütles, kui sina naersid?" küsis Mari. „Apollo käis peale, et öelgu ma tõtt, kas ikka nöögivad või teevad nalja." ,,Ja millega sa teda lohutasid?" „Ei-noh, ütlesin, et mis nööki siin on, paistab ikka nii, et tõsi taga, Ega ta ei uskunud." Jaak läks aina paremasse vormi, kas kohvist või õhust, vÕi hoopis teab millest muust -~ nii et ta pidas päris pisikese kõne: ,,Vaadake neiud, nende meeste hulgas, keda mina tunnen, on palju väga arukaid ja andekaid poisse^ nagu punased ütlevad: parimatest parimad. On mehi, kes on osanud kümme aastat, teiste tuju üleval hoida, mõni heade juttudega, mõni värssidega, nagu kellelegi nokka mööda... Salmikud käisid laagrist laagrisse, poisid kirjutasid ära ja õppisid pähe. Meestele paistis ja paistab, et neid on kirjutatud, nemad on kuidagi jäädvustatud ega kao. „Kon omnes moriar.. .* • tsiteeris Helin. Mari rõõmustas väga, kui kuulis Jaaku ütlevat: „Ja-jaaj võib olla, et see just monument pole, see laagriluule, aga oma väike mälestustahvel ikka. Ja seda on neile sunnitöölistele .hädasti vaja, keegi ei usu ju, et .enkavd-distid oma arhiive ära ei põleta —, nii et sealpoolsetest mälestusmärkidest pole suurt loota." Jaak tõmbas püslati-taskust .välja pataka pabereid ja ütles: ,,01en oma ringreisidel seda rahvaluulet kogunud... näe, siin o n . . . Tee mis tahad, minule paistab, et kõik paremad on ühe ja sama mehe tehtud..." . \ • Mari haaras paberid oma k^tte ja hakkas neid kahte hunnikusse sorteerima. Kui lõpetas, ütles: ,,Need siin mul juba on. Aga neid ei ole jäta siia, ma annan sulle hiljem tagasi..." , „Sul on nende peale väike õigus, rohkem kui minul, sina tunned autorit paremini. .." ütles Jaak. ,,Miiss?" ehmatas Mari. „ J a - j a a , kas sina siis ei teadnud? Minu meelest on kõigi autor Konrad." , ' „tJldse ei aimanud! See tagasihoidlik naljamees! Sel on nii kõva enesekriitika ja iroonia ~ ega ta sulle ameti .ise öelnud, et tema tegu?" „Ei öelnud. Ütles, et pidanud meestele stiilikursust, ja need olevat näited, mis ühe VÕrWise asja puhul tarvis olnud ja meelde tuk nud. Aga ta on nüüd ka juba vabamees või vabadik, ei ela ühiselamus. Tal on siin üks vana sõber Puu, see on järje peal mees, spordiarst või treener või midagi veel Selle juures Könrad praegu lozheerib." Mari hakkas kohe värsse ära kirjutama. Miskipärast ei tahtnud ta neid praegu teistele lugeda, aga ise pidi ta mõnega neist kohe tutvuma. Jutt käis edasi, seda Mari ei kuulnud, millest. Ta luges ja kirjutas. Silmapiiritult Kuhu pilk siin iial põikab, horisondi pooleks lõikab .must ja kõrge tundramüür. Silmade ees seisvad mornid neljajalgsed vahitornid, kivimäe kÕver küür... Vaatevälja piir on väike... Kunagi ei paista päike selles mustas muinasloos. Kujutlus küll vahel kandub üle piiri ^ aga mandub , taas ses külmas mudasoos. Eise tule tühjast kõhult ega harjumatust õhust — kõik see igihaljas norg! See on äraneetud paik, kus võrdselt kurb on torm ja vaikus — hädaorg mis hädaorg! Pikad lubjatud barakid teede ääres tellis-sakid ' tulevik ja olevik! Elu venib ajaluübis kõik mis seisab, seisab kuubis — tusk on tumm ja kole pikk. Kisendaksid — kuid ei suuda, vaikid. Asja see ei muuda, . kõik on roisus, õrn ja karm. ; Mis. kord oli, see ei taastu — jätkad lootusetut paastu, seljataga õnn ja arm. (Järgneb) |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-03-19-06
