Vaba eestlane , March 19, 1981

              UL 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 19, jnärtsü 1981 - Thursday, March 19, 1981 Nr. 22
VABADE E E S T L A S T E H M L E K A N D JA
VÄUAÄNDJA: O/Ü Vaba Eestiane, 135 Tecumsetži St. Tcfoatosi.
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: PO. Bos 70, Stn. C, ToroQto Oat. M6J 3M7
TELEFONID: tomietus 36^7521, täitas (tellimKed, kuulutused,
ekspeditsiocm) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $38—rpoolaastw^
v^randaastas $11.—, kiripostiga aastas $61.—» poolaastas | 3 3^
ja v©örandaastas $17.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kaaadat: aastas $42—, poolaaa-tes
$23— ja veerandaastas $12.—.Kiripostiga USA-^
$67—, poolaastas $35.50 ja veerandaastas $1850
MNNUPOSTIGA memere-m^^ ^6.—, poolaastas
$38— ja veerandaastas $20.--
A a d i ^ i muudatus §0 c.— üksiknumbn hiad ^5^
F R E i g S T O N IÄ
Published by Free Estonian Publishw Ltd., 1S5 TecusJSÄ St,
Toroöto Ont. M6J 2H2
Alexander Haigi nimetamisega
Ühendriikide välismmistriks on
maailHaa võimsam riik lõpnks
ometi saanud endale välispoliitika
alal juhi, kes on võimeline praegu­ses
komplitseeritud |a ohtudest
tulvil maailmas kindlakäeliselt
Washingtoni välispoliitikat juhtima
ja Ühendriikide prestüzhi ja auto­riteeti
poliitilLsel areenil nuesti ja­lule
seadma. See ei ole kerge Üles­anne,
kuna eelmiste administratsi­oonide
ajal on jäetud kä tlhend-riikide
sõjavägi ja relvastus una-rusesse
ning ilma tugeva sõjalise
jõuta ei ole Valge Maja sõnadel
seda vajalikku jõudu ega kaalu,
mida Moskvas, Havannas ja teiste
kommuunistlikkude riikide pealin­nades
respekteeritakse. President
Reagani kavatsused Ühendriikide
irelvajõu Idirekstõstmisejis peaks
tooma olukorda siiski paranduse
ning ameerika juhtkonna hoiatused
ei jääks enam ,,hüüd3aks hääleks
kõrbes*' nagu seda võisime konsta­teerida
president Carteri valitsemi­se
perioõdö.
Välisminister Haigl peetakse
president Reagani valitsuses kõige
võimelisemaks ja omal alal kõige
kompetentsemaks meheks, kes on
varustatud pikaajaliste kogemuste­ga
sõjatandril, sõjaväe kõrgemas
Juhtkonnas, diplomaatilises teenis­tuses
ja administratsioonis. Alexan=
der Halg tunneb sama hästi sise?
|a välispoliitilisi manöövreid kui
moodsa sõja tehnoloogiat ning sõ­javäe
vajadusi ja struktuuri ning
see annab taie strared eelised rah­vusvahelistel
konverentsidel sõja-
Mspoliitiliste küsimuste käsitami­sel.
Ehkki Alexander Haig töötas
detente ajastul Kissingeri lähema
abilisena, ei ole ta selle mehe lää­nemaailmale
palju pahandusi ja
tagasilööke toonud teooriatest na­katatud.
Võiks isegi konstateerida
Sioopis vastupidist — koostöö Kts-singeriga
on avanud Alexander
Eaigi silmad paljudele dentente
poliitikaga kaasuvatele väärnähete­le
ning välisministri positsioonile
kerkinult püüab uus välisminister
kõiki neid tagasilööke vältida ning
detente karidest võimalikult kau­gelt
mööda manööverdada.
Alexander Haigi välispolütSline
Ikreedo ühtub täielikult president
Reagani kontseptsiooniga välispo-litilisel
alal. Selle kreedo põhialu­seks
on veendumus, et praeguse
maailmarahu ja üldise tasakaalu
suuremaks ähvarduseks on N. Lu­du
ekspansionism. Sellele vastu as­umiseks
ja N . Liidu vallutuste pi­durdamiseks
peavad Ühendriigid
eeskätt suurendama oma sõjalist
võimsust ja vastupanutahet, kuid
paralleelselt sellega mõjutama ka
oma lütlasi relvastuse suurendami­sele
ja sõjalisele valmiduseler
Uus välisminister väidab täiesti
õigustatult, et Ühendriikides on Ui­ga
kaugele mindud Vietnami sõjas
saadud tagasilöökide propageerimi­sega
ja nendest kaugeleulatuvate
järelduste tegemisega. Ühendriiki­de
massimeedia ja paljud polüti-knd
kardavad kõike seda, mis kui-flagi
on seotud sõjaga või sõjalise
tugevuse tõstmisega. Samal ajal on
aga N . Liit palavlikulise tempoga
üles ehitanud oma sõjamasina ning
maajõududest koosnevast airoeest
kõigist kohnestrelvalügist koosne-^
va globaalses ulatuses tegutseva
suure löögijõu, mille eesmärgiks ei
ole enam ainuüksi N . Lüdu piiri­de
kaitsmine vaid Moskva agres­siivse
välispoliitika toetamine ja
vajalike sõjaliste operatsioonide
•teostamine väljaspool N . Ludu pii-Ühendriikide
raue välispoliitika
raamides kavatseb Washington
hoolitseda kõigi sõbralike antikom­munistlike
riikide toetamine eest,
selle asemel, et vaielda nendega
inimõiguste printsiipide pärast,
miš igal pool ei ole samasuguse
standardiga nagu Ameerika Ühend­riikides.
See poliitika on teataval
määral vastuolus endise presidendi
Carteri välispoliitikaga, mis seadis
inimõiguste austamise primaarsele
kohale, hoolimata sellest, millised
eeldused eksisteerisid ühes või tei­ses
riigis selle poliitika põhjalikuks
viljelemiseks. Carter ähvardas ala­ti
Ühendriikidelt abi saavatelt rii­kidelt
toetuse äravõtmisega kui
nad ei rakenda inimõigusi Ühend­riikide
standardi kohaselt ning see
poliitika sai saatuslikuks Nikaraa^
guale ning oleks kujunenud haua­sambaks
ka Salvadori praegusele
rezhiimile kui Garter poleks kao­tanud
presidendivalimisi. Reagani
administratsiooni seisukohtade alu­sel
õõnestab Inimõiguste laiaula­tuslik
rakendamine autoritaarseid
rezhiime, kes võiksid samm-sam-mnlt
kehtestada inimõigused ja
soodustab kommunistlike rezhümi-de
võimule aitamist, kes kunagi
oma elanikele inimõigusi ei taha
lubada. Sellega on ka seletatav,
miks Ühendriikide oraegune valit­sus
annab oma igakülgset abi Sal­vadori
valitsusele, kes on valmi*;
inimõigusi rakendama kui talle sel­leks
võimalusi antakse. Kommunis­tide
poolt organiseeritud ülestõus
ja kodusõda ähvardab aga kõigile
nendele plaanidele kriinsu peale
tõmmata, kuna kommunistid kar­davad,
et neil nole mingit võima­lust
võimule pääseda kui nraeguse
valitsuse sotsiaalsed reformid mõ^
jule pääsevad.
Eeltoodud Ühendriikide praegu­se
poliitika põhialused annavad ka
seletuse, mis välisminister Halg ei
ole eriti vaimustatud Reagani—:
IRrezhnevI praegusest kohtumisest.
Halg on arvamisel, et tionkohtu-mist
ei tule korraldada tippkohtu­mise
enda pärast vaid selliseks
kokkutulekuks peavad olema kind­lad
eeldused ja alused. Kui Brezh-nev
tahab Reaganiga kohata, siis
peab ta esmajoones muutma oma
senist välispoliitikat ja loobuma
oma agressiivsetest plaanidest. Nii­kaua
kui seda muudatust pole
märgata, ei ole ka lootust tippkoh­tumise
organiseerimiseks.
Paljud detente poliitika poolda­jad
ja venelastega koostöö otsJj^id
peavad Haigi välispoliitikat ühe­külgseks,
ebädiplomaatlikuks ja
õõnsaks. Venelaste tagasihoidlik
reageerimine Reagani ja H?»|«ji te­ravale
kriitikale N . Liidu arvel aga
'kinnitab, et Ühendriikide kõvakäe
poliitika on ainuke poliitika mida
venelased respekteerivad ja mille­ga
nad arvestavaido
Ko A .
Komieiftearid
j ^ j l ^j^(>b]i%|aid, ko^ tal öri ka
fohfesti v^^isoid nin^ neid vasta­seid
Jfeli^^ tuntud ma-prof.
Was^i ljimt}ef M saa kui­dagi
am, kuldas Reagan ja tema
majandustikud nõtiändjäd suuda­vad
majanda<?€ia stabiilsena ja ta-l^
dti W nad scrpr^nda-yad
märgataTalt vä
vastÄIe kold samal ajal üritavad
suures skaalas mak^^
inist;;,]Pröle?e?i^^^
ia$kiAGäe toob
gmd^ pingutal) ole intressiinäärad
^ pikemas ^p suurendab
töö puudus^ Olökofd on praegu
seda ohtlikum ^^^^^j^^^^ et
tihendriildde p o h i ^ d loodusva­rad
nagu t2(^öijsi^ m
.%^d teised mineTaalid on viimase
20r--3Ö aa^stäi jooksui fnndmalt vä-nenennd
ja neid tuleb importeeri-da,
mis jätab pairätamairtit jälgi üK
disefe majändaseliale, O^iaette^^
probleemiks on ka kapitali kont­sentreerimine
felvastrise produt­seerimiseks,
mille tagajärjel teised
alad, mi^ prpdutseem kaupasid
maaflmatunile, jäävad paratama­tult
vaeslapse ossa* >
Rein Kordes-Andrus Roelohti karfäär okupeeritud Eestis ^"If .^j'"-i^mis**!
STOKHOLM (EPL) — Kirjastus Perioodika, üks okupatsiooni nn, riiklikke kirjastusi Tallimias, andis '^^^^^ ennustab, et in-möödunud
aastal väija Harr>' Olti ingliskeelse teose „Estonian Music", on üldiselt spetsialiseerunud raama- ^ ^ ' ^ «Ö 3^^^ praeguses ula­tate
väljaandmisele, mis kuuluvad R Liida propaganda tegevusse läänepool raudeesriiet Need Omnvad ^ses pusima. Ta ei usu, et Reaga-mitmetes
keeltes, olenevalt, kelle poolr pöördutakse. nH õnnestub riigi väljaminekuid
^ Lääne asuvate eesti pagulaste poolp on „Perioodika" pöördunud pikema raamatusarjaga, mis on titn^ plaanitsetud kujul vähendada ja
leeritud „kroomkaks** ja miilis® üldpealkiijaks on „Eesti emigrantide saatusaastad". kokku tõmmata. Selle tulemuseks
. . . . , on, et valitsus peab suurte relvas-
Autor, Kes on oma läkitusele kui ka tsensuuris kopeeritud era- tuntud populaarse ja andeka mehe- tuskulude väljamaksmiseks trükki-andnud
päevaraamatu kuju, kirju- kirjade näol, millele loomulikult on na, kellel eriti sulg käis kergelt. Ta ma üha rohkem raha.
tab näiliselt pagulaseestlaste päe- lisanenud välismaal tegutsevate kirjutas isegi „rebasenäiciendi" Kuidas mõjutab 'relvastamine
vasundmusi päeviku kujul, kuupäe- agentide raportid. Neegrus-Negesti populaarsest ku- 'võitlust töötaoleku vastu*^
vadega, ^alates põgenike elust Hei- Nagu selgub, on autor viibinud just. ^ Kahtlemata aftab palavlikuline
singis soja lõpul minnes sus üle välismaal, mh. ka Rootsis, isiklikel Kui okupatsioon tuli, viis mobi- relvastamine esialgu vähendada
Mokholmi ja laiendades oma infor- „uurimisreisidel". Olles nooruses lisatsioon ta Venemaale. Seal ai- tööpuudust eriti elektroonika, lae-matsiooni
ka Saksamaale ja teistes- kuulunud vanasse auväärsesse üli- gas ta uus karjäär eesti läskurkor- va- ja lennuklehituste tööstustes
se eestlaste asukohamaadesse ja õpilasorganisatsiooni ja õppinud puse ajalehe „Punaväelane" kaas- arvab prof. Leontjef. Kuid relva'
jõudes lõpuks kaasaega välja mullu Tartu Ülikoolis usuteadust, otsis ta töölisena. Naastes teise nõukogude tööstuste suures skaalas käiku ra-ilmunud
kolmandas osas. üles tookordseid sõpru ja tuttavaid, okupatsiooni ajal Eestisse saigi te- kendamine võib kaasa tuua polii-
Koike seda km „pagulaseestla- kes teda koguni majanduslikult ai- mast nõukogude ajakirjanik: ..Ta- misi ohte Kuna suurem osa
ne., kes aga on pagulusele, ,J,.d-^tasid kui „vaest kodumaa immest", lurahvaleht", „Sirp ja Vasar", „Ko- ühendriikide sõiatööstustest asub
le äärmiselt knitdme ,a tott ja del mimmaalne. ^^ed ametid viisid Roolahe ka riikide edela ja Atlandi ookeani
. ontrealis peetud Eesti Vabariigi 63. aastapäeva aktusel, esitasid skautliknd noored kõnekoörina L.
^oidula luuletuse „Puhtad pihud" Ja T. Tuvikese „Tõuse mu rahvas ja maa". Pildü vasakult Allan
Sutt, Kristjan Pühvel, HeikM Vüta, Jaan Kukk, Tiina Sirgo (USA-st), Ingrid Sirgo (USA-st, kes käib
löttos õega Montreal! eesti koolis) ja Toomas Pühvel Kõnekoori juhatas skm E. Ruberg.
Foto: M. Sultson
valet osavalt segades teostab pa­gulasorganisatsioonide
juhtivate
inuneste sihikindlat halvustamist
ja laimamist, püüdes lugeja mõt­teid
vaikselt vila nn. nõukogude
Kasuks tulid ka need vanad tut- partelssCo ranniku piirkondades, siis^^^^^^
vused, mis olid pärit ajast, mil Sellel redelil edasi ronides ongi te- need pörkonnad majaridiislikult
noormees astus Isamaalütu ja mast saanud läände põgenenud tunduvalt, kuna sellised südamiku
tõotas Riikhkus Propagandatali- eestlaste „töötleja" ja isegi endiste osariigid nagu IlUnois, Ohio, Penn-
^ teoloogiliste ideekaaslaste ründaja, sylvania ja Kansas peavad välja
Kuna seda raamatut on tasuta saa- ^^^^^ eeldused kontaktMel Esto eel hirmutas ta mh. „N. Lü- maksma sõjatööstuse kaudu teistes-detud
pärnulastele läände siis on' ^^^^ soodsad kui erine teda „põge- du provotseeriva salajase Lääneme- se osariikidesse mineva jõukuse,
asjatu katsuda mõistatada, mis on "!^"Pf' lootsi saadetud diplomaa- re sõiduga", milline hirmus asi osu- Prof. Leontjef ei usu, et suurte
raamatu missiooniks õõnestada "*P°J^^ küüditatud perekonna tus noorte väljasõiduks Ahvena- summade investeerimine sõjatöös-lõhkuda,
näidata, et on inimesi ka ^"^"^^^ ^ ^ " ^ Hamanil (nüüd jäUe maale... Võibolla hirmutas ta ko- tusesse aitab edasi >üa ka Ühend-
„õigete mõtetega". Tuldava). guni Moskvat välja saatma igaks riikide tehnoloogiat, millest oleks
" Propagandaraamatu tiitlilehel ^^^lahel olid aga teised, kauge- juhuks sõjalaevugi? ^ kasu' ka tsiviOsektorile. Professor
seisab autori nimi: Rein Kordes P^^^ ülesanded. Rootsis otsis ta Ühes Viini lehes ihnus aastaid ütleb, et jaapani ja lääne-saksa sõ-viimasel
leheküljel, kus vene tsen- ^^^^u, kuulas kirikumuusi- tagasi teade, et keegi Andrus Roo- jatööstused töötavad väga väikese
suur oma inimestele andmeid an- i"^'N^gu ta ise ü t l e s . . . laht on seal käinud pagulusest ta- kapatsideediga kuid nende riikide
nab kirilli tähtedega on koduni Kordes — Andrus Roolaht gasi viimas oma vana ema... tehnoloogia on teinud viimastel
märgitud autori isanimi: Rein AW uhopjlasorganisatsioonis " KJ "
sandrovitsh Kordes. ' " - ^ — — — — ^ — - • — - • •: •• • —• • • ^ • •
. Nagu propagandaraamatute pu^
hui sageli, kannavad autorid- aas­tast
aastasse' kindlat varjunime.
«Perioodikal" on selliseid teisigi.
Igal juhul ei tunne „kirjanikku" Sfatistillsed drvucl valgustcivadi N. Liidie koltal ^ iii«iand«ses esinevaid puudusi
mait vastu võtnud juba neli raama- MOSKVA - N. Lüt ei mitnud saavutada etteseatud norme kahel "^T T"^"^^f ^TTTt
tut ((kolm kroonikat emmigranti- tähtsamal majandusalal möödunud aastal, need on vüja- ja õlitoodan- ?^!"!'?.r , ^^""^
dest ja 1976 ilmunud „Mineviku gus. See selgus N . Lüdu statistüiaameti abiesimehe Igor PogosovI S
teed ja rajad" — ka see samu sih- vas peetud pressikonverentsil. ' I ^
te taga ajav trükis), Eaane-Saksamaal on viunasel
aga mees, vaatamata tema par- ^ogosovi andmete kohaselt too- Liidus. See võib siiski, koos Ühend- pidevalt organiseeritud de-tellisele
kõlbulikkusele, el esine N. Liit möödunud aastal kokku riikide viljaboikotiga, põhjustada ««onstratsioone, meeleavaldusi ja
üheski teatmeteoses ega vaSmu- ^^^'^ miljonit tonni teravilja ja l i - söödavilja ja ka liha"^ lõppemise N . lööminguid politseivõimudega, mis"
elu inimeste organisatsioonides. et õlitoodang on kasvanud 3% Liidus. sageli on lõppenud paljude haavä-
Kordes on olnud „must mask", "^^^ tähendab 602,3 miljonit N. Liidu õlitoodang pidi ettenäh- verisemaid ja suure-kui
tarvitada elukutseliste maadlu- ' tud plaanide järgi möödunud aas- '"^^^ selliseid meeleavaldusi töi­se
populaarset terminit. Selle mus- ^^^^ ^^^^^ h\xi^i\ enne tal tõusma 606 miljonile tonnile ^^^"^ Hamburgi lähedal
ta maski rebib ootamatult maha ametlikult avaldatud, kuid. mõni- kuid avaldatud andmete kohaselt ei ^^okfordis, kuhu üle riigi oli kok-
25. jaanuari „Teataja", kus väide- ^^"^^ ° " välismaised spetsialistid saavutatud ka seda normi. Veel^^i ^ ""^^^^ '^^'^^^ ^^mm-takse,
et kodumaalt saabunud and- arvestanud neid tulemusi oma tä- rohkem jäädi maha viisaastaku- agentide ja provo-metel
peitub maski taga, nagu 00- helepanekute järgi. plaanides .ettenähtud 620—640-st ^^«^«^"te poolt üles köetud uue
data võis, mitte mõni läänes elav Positiivsel poolel oli möödunud tonnist. Sü')gisel avaldatud uus viis- ^"^ärg lk. 3)
eestlane, aastal, et tulud isiku kohta tõusid aastaku plaan viitab uuele aeglus- - _
vald okupatsiooni palgaline wo- f/Jt'^^Sof' ''tl^?^^-v . l '^'''^ '^'^''^^^
pagandist. Teaduste Ardeemia h Teatakse,^et N . Liit kavatseb va- ge^ist on ainult ajutise probleemi-raamatukogu
„eriosakonna« lu- Oktoobripühade ajal tehti teata» ^^ZTrtd lv! T.^fJ- ^^"""^ ^"'^^ ^^'^^ ^'
hataja Andras Roolaht vaks, et tööstustoodang on tõus- 1?,!: ^^-^ f spo^teerimjse mo- leb praegu Siberist, kus seda puu-nud
4%, aga nüüd pärast aasta "7^/"^^' ^^tavad oh kõva ritakse eriti raskeis oludes, kasuta-lõppemist
tõdetakse siiski, et ^ e T ^ ^^^* des kõrgetaserii^e^^^^
aastakümnetel tohutuid edusamme.
Reagani majanduspoliitika kriti­seerijaid
leidub ka teiste mõjukate
majandusteadlaste hulgas, kuid
Reagan ja tema nõuandjad on kal­jukindlal
veendumusel, et nende
range kokkuhoiupoliitika kannab
head vilja ning aitab tõhusalt suu­rendada
ja tugevdada ka Ühendrii­kide
riigikaitset^ mis eelmiste pre-gelik
tõus oli olnud vald 3,6%.
Kahjuks ei ole teada, kas ta isani­mi
on Aleksander või mitte, küll
on aga teada, et ta on kandnud ai- Ee^mTrkdi 4,5%!
guparaselt nune Otto Roser enne
eestistamist. Teraviljatoodang jäi kaugele ma-
Andrus Roolaht on seega ilmselt ha sihiks seatud 235 miljonist ton-oma
,,kroonikat" kirjutanud oma nist. See jäi maha ka eelmise aasta _ __. ...^ ^
ametiruumis kroonu ülesandega ja saagist. Pogosov ütles, et põlluma- tavad, et N . Liidu õlitoodang on
kasutanud „eriosakonnas" hoolega janduse tagasilöökide põhjuseks on saavutanud oma tipu ja on algaval
kogutud rikkalikke materjale lää. eriti palju sajurikkaid ilmu. • aastakümnel hakanud langema,
nemaailmas.asuvate eestlaste äja-^ Ta lisas siiski, et halb viljasaak mille tagajärjel N. Liit on aasta- Siin olevat viisaastaku normist
lehtede, raamatute^ muude trükiste ei tähenda leivavilja lõppemist N . kümne lõpul õliimporteeriv maa. „maha jäädud" vaid kaks rubla.
Ka Soome müüdava' õU suhtes ^ransporttehnoloogiat. Need asja-peetakse
kinni viisaastaku põhi- -^^"^3^^ kinnitavad,^ et probleemid
kokkuleppes ettenähtud normide
" ^ - - lik tehnoloogia rakendatakse.
Pogosov rääkis ka, et tööstuses
ja kontoreis töötavate nõukogu­de
teenistujate keskmine kuupalk
oli möödunud aastal 168 irttbla
kuus.
madalamaist l^vantumeist.
Mõned lääne asjatundjad arves-