Vaba eestlane , March 20, 1984

              Lk. 6. VABA EESTLANE teisii märtsil 1984 — Tue^ay, March 20,1984 Nr. 22
ThjiiiiderBciy Toinietusele sci^d@f yd
ILMUS:
TULEHOIDJAm 3 — 1983. Ees-
: Tliünder Bay Eesti Seltsi Spor- ti noorte, ajakirjas on avaldatud
di-, Jahi- ja Kalaringi korraline püdikroonikat. Eesti Päevad Root-aästapeakoosolök
peeti 29. jaan. sis „esteval 83", Mark Kiissi esi-s.
a. igi uus juhatus valiti- kops- mese auhinnaga kroonitud voistlus-seisus:
Kalju Puna — esimees ja toö „Minu seiklus", spordist Aust-laSkeala
juht, Allan Sokk — abi- raalias, laulunurgas noodiõpetus
:esimees ja kalastusala juht, Eric noortele, tutvustatakse laulunurga
Sokk — abiesimees ja: jahiala juht kauaaegset toimetajat August Lii-
Lembit Liigvald — laekur^varä- vi, ,J^eeripüha Metsakodus'V iile-hoidja
ja Harri teramaa — kirja- vaated noorte elust ja tegevusest
; . a. veeb^ Sarajews, JiHgosIaavlas toimetaja. • uSA-s, Rx)otsis, AustraaM^^ Ka-
^ osales avatseremoonid^ Tuletõijujate: Vask- - Peakoosoleku otsusega jäid aas- nadas, rikastatud väga rohke fo-
• pohkpMde orkesteiv^^ ža^mehelises koosseäsiBs mängisid kaasai ta kalapüügi võistluste,reeglid sa- ^^materjaliga. Lõpuks „Meie
šmeerika-eesti noored Mati ja^P^^^^ maks mis möödunud aastal. Võist- Nurk", peamurdmist ja järelhüü-
' ' toimuvad DuriktideahK.^! deid surma läbi lahkunud Olev Ru-
N«wood_ on kooseisu. (New Yorgi^
S. EKBAUMI
LUULETUSKOGU
OHUMARGI ALL
Mind $10.- pluss saatekulu $1.75
aadaval Vaba Eestlase talituses
, • • \
MÜÜGIL
osariigi põhjapoolsel ääre- osariik oma 22-miljonilise^e^^^^ , ir..Tioi i
maM/Kanada piiris kiviviske kw^^ Ekbaum, INIMENE m-guseV
üldsusele tundmatu asula., parügile.) '"f^ P™"^'?- ^ ^ ' f GEL. Romaan. EestV Kirjanike
mida maakaardilt on vaevalt leida, Miks kutsuti ühe väikse alevi järgmiste e^kalaliikidele: ^ i Kooperatüv. • Lund 1983. "205 lk.
Aga alevi puhkpfflide, orkester, pritsimehi esinema Wemaailmsete- '^^^Th^^^^^
..Norwoodi Vasksed Tuletõrjujad" le olümpiamängudele? Selle küsi- 3-hall forell (lake trout), 4. Kkbaum lugejatele uhe noore tü-
:ehk kohalikus keeles ..Norveöod muse tagapõhi on pikk ning keeru- ^^"f,?^^^^ armumisloo oma kooU-BrassFkemen^-
onpopulaarne^a^^^ S^ ^ n ^ S ^ , ^ «"S ^^^^^^^^
inasjutte inglise keeles
FROM ESTONIA"
sambel Põhja-Maal ehk. North seda, et Norwoodi pillimehed on ^^l^^V^^V-^^^^l^^i^^^f «^^^^^ janduses mi härra on vüjeldud.
Counrtys nagu Ameerika kirde ainulaadsed kogu New Yorgi osa- Supenor). EHen Maehans Kuid see pole jutustatud, lihtsalt
maa-ala kohaliku rahva poolt riigi ulatuses kui vabatahüikud tu- . « i , . . , , , ^ -Mii™.» H „ ™ I . ~ ' ajalises jar]ekon:as omast nooru-kütsutto.
..Norwoodi Vasksed letõrjujad. Nad on e^^^^^ „!f„ sest peale, vaid antud tundelise ta-
Tuletörjujad" mängivad ja marsi- tõrjujate äle-osariigilistel kongres-tõlkinud
Gis^la McBride
MUINASJUTTU JA KOKKUVÕTE «KALEVIPOJAST"
$5.75—50 cenfi postikula
Saadaval Vaba Eestlase talituses
Pariisi ning Amsterdamio gasivaateaa.
vad suvistel paraäidd,'esinievadš^^ Nüüdne reis piirdus Sarajevoga,
näitustel, vanadekodudes ja imtr Majas Washingtto^^ ^^^^^ ^^^^^^^^^^^^
mesuguster seltskondlikel koosvii- dent Reagani abikaasa Naney Rea- ^^^^^^^^ kavas olid VAIMULIKKU AJAKIRJA
bunistel/koik ilma kasumita ning^^ g^^
vanas tuntud vabatahtlike ^ tuletõr- oma roosiaeda musitseerima! See "liHe too miljonär korraldas uSK ja ELü nr. 4 - 1983. Eesti
rjujate traditsioonis. Orkestri koos- toimus 13. juulil 1982. aastal, tol- ameerika võistkonnale ja olümpia- 4postlik-õigeusu kiriku väljaande
seis on mitmepalgeline: 16-^65 lal osales oi^keštriskülalisesinejana^^^^^^^ juhtkonnale -(esmaspäe- xiII aastakäigu vümases numbris
aastaste poiste-meeste hulgas on ka Ä^^ vai, 6. veebruaril), sus Ameerika- avaldatud: „Kristuse ristimise
keskkooliõpUasi, tudengeid, j^aj^e Kanada / hokimängul (teisipäeval, püha", Lydia Trett „Märkmeid
näre, kooüõpetajaid ning vabriku^ piaeidi linnapea kaudu. Teatavasti 7. veebruari^, mängude avatsere- apokrüüfidest", E. VeUeso „Kodu-tööHsi.
Enamik mängijaid d eelmised taliolümpiamän- moonial ja järgneval paraadil tu'', „õigeusu kalendrist" 1984, V.
muusikalist eriharidust ja orkestri gud Lake ] Pläcidis, New Yorgi ameerika delegatsiooni esindajate- jaUai „Nikolai Raag in memo-mängu
on iselo<)niustatud kui i ^ ^ aastal 1980, suhteliselt aa (keteädaial, 8. yeebruaril) ja riam", juhtkiri - „Hädaohtlikemast
dagi Dixielandi ja BayeriõUešaa- Norwoodi linnakese Ite^ nn. Võidupidustustel (neljapäeval, unustamisest^ „õhturahu".
Iide mürts-muusika vahepealset. . . . . . 9. veebruaril^ Reomäe kogudu-
Mitmed marsipalad on üldtuntud ®n kujiiimenMd traditsiooniks, et must anti edasi rahvusvahelises te- sest", „Ränduri märkmeid", „Lu-rahvušvahelises'ulatuses,
ja oma- olümpia asukoha 1^ levisioonis ja siis olid ka Norwoo- gu patusest naisest", U. Koka
sed ka eestlase kõrvale. Norwoodi aiildilaliiseks järgmistel oliimpia-^^^^d^ EV, VeUeso„Tee-
; pillimeeste esmemised : kohalikel "^^^ig^d^ — kw>g miiusika- nistes särkides ja tumesinistes üli- kond läbi surma: mis ootab meid
pidudel sarnanevad teatud mõttes^ "^^^ . kondades ülemaailmses ulatuses, sealpool hauda?", ja ,,Paastumi-eestiaegseile.
. vabatahtlike pritsu- Kuna Lake Pladdis orkestrit p^^^ Kodu-Eestis, nähtavad. Pealesest",E.:V. Velleso,,Kas teame — j
meeste :p^^^ mürtsus langes valik Norwobdile; mainitud; esinemiste lootsid pilli- õigest usust" — ortodoksiast?"
trumm pillid :hüa^ • • Kui kutse Sarajevosse sai teata- i^ehed iniproviseerida üh^ marsi Lisaks koguduste uudiseid Austraa-
'Üheqdriikide eesti rahvusgrupis yaks möödunud novembris, algas Sarajevo kesklinnas, et demonstree-iiast, Göteborgist, Los Angelesest,
tuntud keem Tähtsa- rida; ameerika väikelinna pidustus- San Franciscost ja kirikufondi toe-
¥aska pojad. Mati jä Paul Vaska maks ettevõtteks^^l^ reisiraha atmosfääri. tajate nimekiri,
on 17-aastas6d kesikud, ke^ Kohalkud ajalehed ja Kojujõudmm^ . _ _ _
nesid Norwoodi pasunaoikestriga televisiooni saat^äamad on teinud nähtud 12. veebruari varahommi- ^'JoS^
juba kahe aasta eest, astudes oma üleskutseid, inter^^^^ I^^T^^S^
vanema venna Andrese jälgedesse, ri liikmeid ja Jugoslaavia päritohi- ne paraad läbi alevi p e a t ä a i a v a . . . ^ ^ ^ ^ j ^ . " ^^j. ^
kes mängis trombooni toÜeš or- ga elanikke. Siis oii reisiraha - - - - - - -- - "
kestris pool tosinat aastat kesk- koos, korjandus toimus tuntud
: kooli õpilasena ;|ä hiljem kölledzhi ameerikaliku ühiskondUku efek-tudengina,
tiivšusega ja annetajate spektrum
^^^^^ on tn)mböon ja ulat^^^^^ koolilastest tööstusettevõte^-
Paid puhub trompetit Poisid on teni. Juhtkirjad ajalehtedes on pil-
; :oma .pasunata me^^^^^l^^ ristinud Pphja-Maa am-seitsme
aasta, o«salehüdsümfo^^
Ilm
väljaandena hnvitay laste-ja noonoojiitt
SILLAOTSA
TRIPS, TRAPS, TRULL
SaadavBl postiteel: L.Marley, 9 Pwtavano Court, Wfllowdale,
Ont M2R 3S8vöi,,Vaba Eestlase"
HIND $4 00—postiteel $4.75
MAARJAMAA kirjastusel ilmunud
raamatud müiigil Vaba Eestlase talituses
Jfiri Uhiotsa yyEestlaste lepingad ySdrastega ! ^
Mati ja Paul Vaskat ootas ees armastus", H. Elleri „Jumalal on
esinemine Eesti Vabariigi aasta- vastus ka sinu probleemidele",
päeva kontsertaktusel Ottawas, g „Kristusega vastuolus", F.
kus nad mängisid Kaljo Raidi Mangs „Tema, kes on alustanud",
seatud „Ärgake, nii vahid hüüd- g ^ \ Hagini „Kuidas ine võime
' vad" ja trompeti- ning tromb([M)- oUa juhitud Jumala Vaimust?", A.
niduette eesti viisidelt Südosi „Vöötatud usklik", E.S.
, . Kaugel pole ka ESTÖ '84 tJle-,,^^^^^
Diia^ puhkpiMde- ja (elukutšelis^^ Ja M i k oU see^^ t^^^^ „Armastus on pi-
He) muusikalide orkestrites, kam-kordseks
reisiks Euroopasse. rontos, kus noormehed mängivad kameelne", E.T. „Kroon", B. S.
mermuusika ning tansuansambli-: korda, S—6 aastastena, ESTO ühendorkestris,- mille diri- tõlge „Sel. öösel", artiklite vahel
veetsid nad kogu perekonnaga gent Herbert Kasenurm on liikm
jpool aastat Soomes ja külastasid tele noodid juba välja saatnud. tusi.
tes ja sooloosades siin ja seal.
Neid on valitud üle-new-yörgilise,
Uku Maasing ^Udia Toonela jödt*
Uka Maasing„Pilridele Pyydes** .................
npoety estoni" eesti luirie antoloogia itsaš» kedtš
Kalja Lepik — beatii bas a CiiikPs Eyes
Salasoo ^ Salo — Välts-Eestf perioodika
V. Salo — Ri& Ja kiränid^^.^^^
AnfObnmg zo der Etnischen Spracli (Esimeoe icatse
eelsti keele grammatika ja sõnaraamatisi koostanüselis
H* Stabli sidest aastal 1 6 3 7 ) ^ ^ ^ . . . . . . . . . . .
Reedik Wfflem Wilmamii ,>Vafanid''
Blaise Pascal — Mõtted
Antonio Possevino — Kiri Mantova iaeiHsogfamsi© ....
Arno Vihalemm — Kunstnik eesti kirjanduses ...
Aarand Roos --Juntide kuningas Tallinnas
Dona Laaman ~ Üks üsna kerge haigis (lonietDsed^
Kangver — 40 küünalt
R. Tagore Pmmftipoim
A. Roos — Jumalaga, Kaiis ja Erzi
8.—
6.—
6.—
4^
6.-
6^
4.-
6-
4.-
6..
PLUSS SAATEKULU 50 c IGALT RAAMATULT
m
„Tere!" hüüdis üks lumedaami-destjä
sai vastuseks;.
• „Tere, jumaline, proua Horn!
Mis tuisk teid siia puhus?" '
„Tulin Teid oma sõbrannale tut­vustama:
ennäe —• see on Toomas
Viirand..." ütles proua Horniks
tunnistatud naine oma kaaslume-memmele
ja seletas siis: i,Saagey
tuttavaks, see on Piret Raidij kes
eile laagrist lahti lasti ja nüüd mi­nu
juures Rudnikus elab!" Tuisus
surusid uued tuttavad kätt, võime­tuna
teineteise nägudest välja lu­gema,
kes kui kena või kui vana.
Just siis tuli suusatajate viimane
paar, mõlemad läbilumised ja
võistlejänunibrid umbetuisanud
nii, et Toomas nende ,aegu" pabe­rile
ei saanud panna küsimata; mis
numbritega mehed sõitsid. Vahe­peal
oli ta daame pisut oodata pa­lunud
ja teatas nüüd pabereid tas­kusse
surudes, et tema missioon
kehakultuuri alal on tänaseks lÕD-TE
SUVI
Toomas lõdises külmast ja pistis
vasaku käe koos pihkupigistatud
uuriga vativammuse taskusse aga
jparema käe surus p0ue koos plii­atsi
ja paberipoognaga, mis ta käes
tipidisi:.; •
Ihn oli hommikul ilus olnud,
päike paistis ja kühna oli ainult
kümme kraadi. Nüiid aga tõstis
tuisku. Sadu tihenes järjest ja tuul
Ägus ja; imdas• tuttavat', viisi, na-gu
kuulutades, et
sooja tulema. Oli märtsi lÖpp.
Toomas lõdises siin kühna käes
onia sõbra Vorkuta spordiarsti ja
-treeneri Alfred Pöögi palvel —
suusavõistluste etapikohtunikuna.
Mehed olid tuttavaks saanud ligi
kümme aastat tagasi oma esimeses
sunnitöölaagris „Kapitalkas". Seal­seis
efioludes olid. nad kärmesti
sõbruks saanud.
Kaks suusatajat olid veel rajalt
tulemata. „PergeH" vandus Too­mas
läände vahtides, „tuleksid
ometi, saaks liikuma!" Kuigi kau­gele
läbi tuisu ei näinud. Suusata­jate
asemel astus jõepoolsest lu­meseinast
välja kaks naist, täistui-sanud
ja valged, nagu lumemem-
„Kuhu suundute?"! küsis ta
naistelt. „Ma saadan teid. Ega te
sanmiud Sammalde poole põle sea-tud?"
„Just sinna!" ütles proua Ingiid.
„Tahtsin oma sõbrannale tutvusta­da
Vorkuta eesti eliiti... seal nad
peaksid koos olema."
„Minagi lähen sinna," IHles
Toomas ja küsis viisakalt la här­ra
Homi tervise üle järele.
„Ta tuleb meile Sammalde juur­de
järele," teatas Ingrid. Kitsas tee
ei võimaldanud kõrvuti käiinist ja
nii trügiti läbi lume hanereas, Pi­ret
tummalt ees; Ingrid pööras
siiski tihti pead tema järele astuva
Tooma poole ja püüdis tuulest-tormist
üle rääkida.' Sellest jutust
küll palju rohkem asja ei olnud
kui ohiuks vaikimisest. Piretil ei
olnud erilist himu selleks „visii-diks"—•
ta oleks meelsamini Rud-nikusse
jäänud ja midagi lugenud,
aga Ingridi kui korteriperenaise
käimalusti ei passinud ju temal
kuidagi takistada.
Sammalde kodu või korter asus
lausa südalinnas, kahe „etaaziga"
puumajas, teisel korrusel. Tulijad
raputasid pikas koridoris lüirie
riietelt j ä mütsidelt ning siis kopu­tasid
õigele uksele.
Proua Beata Sammal oli asumi­selt,
kusagilt Kirovist, oma mehe
juurde Vorkutasse asunud pärast
mehe vabanemist. Mihkel Sammal,
Eesti Vabariigi politseiohvitser, oli
juba 41-st aastast alates istunud ja
nüüd juba üle aasta Vorkutas «asu­misel.
Tuli veel uusi külalisi. — enne
kui eeltulijad oma kohtadele jõuti
paigutada. Tuli proua Selma Sag-rits
ja samal ajal Alfred Pöök, kel­lele
Toomas kärmesti oma «pro­tokollid"
üle andis. /
Beata laskis kõik kohe lauda is­tuda.
Joodi teed — ja mingit ni­meta
likööritaolist alkoholi.
Tooma lauanaabriks oli Ingrid,
kes kõigile oma valjuhäälsetele sõ­navõttudele
oli leidnud üheainsa
alguslause: „Noh, teate, meil ülir
koolis..." • ~^
Selma Sagrits jutustas Samblale
kellestki ohvitserist, kes jäävat all­ohvitseriks
oma elu lõpuni. Proua
Beatal oli palju küsimusi, millised
ta oma pisut kiledal häälel erandi­tult
Alfred Röögile esitas. Piret ei
suutnud ühegi vestlejäpaari mõtte-tuuma
tabada, kui neil juttudel
mõtet oligi, tuuma küll ei tundu­nud
olevat. Tõtt öelda, võõrastas
Piret kogu seltskonda. Juba ehk
Sammal seda märkaski, sest. teist
klaasi tõstma kehiitades pöördus
peremees otse Pireti poole sõna­dega:
„Teie, preili, kannate patse —
see on ju muidu ukraina deevush-katepatent!"
. ; i
„Palun vabandada", ütles Piret
, jpurgaa tegi märj aks mu soen­gu
. . . patsid palmisin siin teie ko­ridoris.
Mis aga ukraina deevush-kate
patenti puutub, siis patse on
küll kogu maailm täis, npid on
tüdrukupõnnidel ja kuningannadel
ja kuuldavasti ka hiina mees­tel
. . ."
„Noh, meil ülikoolis," hüüdis
proua Ingrid, aga jätkas: „Ah, mis
tahtsin ütelda, et minu sõbrannal
Piretil on terav ja terane keel..."
Nüiid juba pöördus Alfred Pöök
Pireti poole uudishimuliku naera-tusega
iküsides: •
„Preili muidugi bridzhi män­gib?"
„Isegi linna põletamist ei oska.
Ma ei mängi kaarte."
„Noo — noo!" „0n see võima­lik?"
hüüti ja küsiti läbisegi:
„BridzhL õpetame teile selgeks!"
„Ei usu, et kunagi seda igavuse-rohtu
peaksin vajama," ütles Piret.
Aga kogu seltskondi hakkas talle
nüüd ägedalt ja ühekorraga sele­tama
bridzhimängu tähtsusest, võ­lust,
lausa hädatarvihkkusest; Kui
proua Sagritsa hääl lõpuks teis­test
üle kostis, sai Piret teada, et
peenemas seltskonnas ja h«7ritud
inimeste hulgas ilma bridzhita üld­se
välja ei tule.
Mihkel märkas, et Pireti vasak
suurnurk tagasihoidlikult, kõverdu-des
tõi neiu näole iroonilise naera­tuse.
Peremees läks esikusse, kam­mis
seal peegli ees laubale oma
punakasblondi juuksetuka ja järg­mist
klaasi tõstes lõi kannad kok­ku,
ajas parema käe sirgelt ett©
ning röögatas: „Sieg Heil!"
See oli Hitler mis Hitler,
juuste punakus ei rikkunud muljet.
Seltskond avaldas vaimustust, ka
Pireti naeratusest kadus iroonia.
l „Wir werden alle russische Städ-te
ausradieren!"" möirgas Hitier
edasi ja jätkas mängu.
Toomas oli vesteldes Ingridiga
kogu aeg Piretit vaadebud ja mär­kas
nüüd, kuidas Sambla mäng
selle noore naise kaames näos nae­ratuse
oli nakatavaks naeruks
muutnud, Pruunipatsiline neiu nae­ris
nii kaasakisikuvält, nii hemete-raliselt,
nii parajalt — ei valjusti,
ei vaikselt, et Toomas endale km-nitas:
„Niisugust ilusat naeru ei
ole ma veel eluski kuulnud."
Aga neiu nägu tõsines taas.
Proua Ingrid ütles bridzhimängust
ära — kohe tuleb talle mees järe­le,
aga seltskond seati kokku.
Proua Beata jäi pealtvaatajaks, ha-ritiased
asusid asja kallale. Ukse­le
koputati — Endel Horn tuli.
„Tulin oma naisperele järele."
ütles Hom pärast teretust. Ta sil­mad
välkusid lühinägelise mehe
paksude prilliklaaside taga. ..
„Võta palit seljast," ergutas pe­remees,
aga Horn teatas, et teeb
äärmisel juhul küll ühe pitsi, kuid
palitut maha ei võta. Ingrid oli
tõusnud, mehe juurde tõtanud,
oma käe selle kaela ümber sead­nud
ja hõõrus nüüd end puusapidi
paliium ehe. vastu.
„Kohe hakkame minema musi-kene!"
hüüdis ta ja Piret konsta­teeris,
et sõbranna kombed ja
maitse on üsnagi kiisitavad. Juma­laga
jäeti kättpidi ja härrad aval­dasid
lootust Piretit veel näha ja
varsti.
(Järgneb)