Vaba eestlane , July 5, 1983

              Nr/49:
aa
KOGUDUS
Rd. Toronto
•2L1'--::::^-;:. ^•;:••.
L Tel. 483-4103
483-5847
Roman Toi
lJuulil J X J M i ^
hpmm. Teenib
^idi õpilane Tiit
ostus Ehatares
Tiit Tralla,
juulü J U M i i
hommikul.
[TÜS pühap., 24.
IXXVUJL*
TUS 3i: juulü
jelne jumalatee-lell
930 homm.
L^ELEI Ä
l0~6-ni, nelja-aifikus,
neljäp.,
'UNNID kolma-
)äeval pä-
3t.:
BAPTISTI
rtjs-;.:;
iw Ave.
^0639
[alkway,
t ; M 2 J 4T9
[6488
AJTUSE*^: ,
)ühapäevai kell
1270 kc.
kell 11 homm.
JS York kalmis-iskoosolek,
kõ-lEESn
EOGUPUS
kirik,
Ave.
lah Laur,
Cres.
•. L3R 4L2
-5248 V
kell 11 homm.
>ÜHA-JUMA.
)rk kalmistul,
jpMALATEE"
kus. Kõne-lent.
Laulavad
luss Eesti ko-kell
7.30 õ.
jenistus, pastor
li piibliÕpetuse
imme
KESTI
)US^
[orontõ, Ont.
Saraoja
fe Ave.
1V5
^223
|kell i i homm.
lATEENISTUS
lal ajal kirik
i l kell 7.30 õ.
Ilmutamise
I kell 11 homm.
F3. Teenivad Ä.
ainel i,Vaimu-luses".
kell 7.30 õ.
iinel llmu-iatükk.
)NTO
KOGUDUS
iToronto,
i'etersoo
ow Cr;
[. L4Y 3T2
[us 923-5172
JUMALATEE-im
JUMALÄ-lÄRÜL
kell 11
idü JUMALA-htul.
•
ilil pika näda-jnistust
ei ole.
KõNETUiSr-
[s neljapäeviti
iteenistüsi.
Lk. 5
V A N A I S A l Ä
M A J A N D U S T E A D L A S T J A ENDIST EESTI
DIREKTORIT
tolinlui 23. jm
suroud 30. juunil 19-83Syraciisej N,Y. ÜSA
Vcibciduse Föderatsiooini konv@r@n'i'Si
JJ. WASHINGTON (Vaba Eestlase Mrjasaätjalt). — Viimasel ajal võib märgata,
^ sus pöörab iiha rohkem tähelepanu ühendriikides elavatele etnilistele gruppidele» nende seas märkimis-jaarselt
ka balti rahvusgruppidele. AUes hUjutivübisid eestlaste, lätlaste ja leedulaste esindajad Valges
j^ajas kokkusaamisel president Reaganiga, seoses Balti Vabaduspäeva väljakuulutamisega. Nädalapäevacü
^Jemj 22. juunil, toimus Valge Maja ja hiljuti raja tud Vabaduse Föderatsiooni koostöö konverents, mille
ames arutati Kesk-Ameerika praegust olukorda ja -tulevikuväljavaateid. Konverents, millest võttis osa
^ isikut Vabaduse Föderatsiooni liikmesgnippidest, leidis aset Valge Maja kõrvalasuvas administratiiv»
s. • ... . • -. •
varmas.
Mälestus Sinust ei kustu iiž
tütarMAMGIT
Ämee§ « R M V A ND
K A L U S T SUGULAST
lEaOEjaSIi;^
üädilDA
onu
Südamlik tänu kõigile, kes minu armsa abikaasa ja meie isa
ieinatalitusest j a ärasaatmisest osa Võtsid, tema kirstu rohkete lil­ledega
kaunistasid ja meile käastimnet^^^ nii sõnas kui
Idrjas. Eriline tänu praost Andres Taulile, Soomepoiste Klubile,
dr, Roman Toile, Cantate Dominole ja Toronto Eesti Meesikoorile
ilusa laulu eest. Järelhüüete eest tänu Johan Laanesele, Heiki
Paafale j a Edgar Martenileo ^ -
Abikaasa ja pojad
M A D R I I D — 12 inimest, keda
süüdistatakse ettevahnistatud pläa^
niga relvastatud si^misrdmisel
Barcelona panka 1981. a. on prae­gu
!kohtus. Prokurör nõuab grupi-juhtidele
4500 aastast vangistust.
. Kümme I2-st röövimises süiidista-tust.
kannavad vastutust relvade
kasutamise ja pantvangide röövi­mise
pärast. Kaks naist on kohtu
all kaäsosaiistena.
TTIA^^^^^^^®^^ osalesid konverentsil
MöA Eesti Rahvuskomitee abiesi-ja
BATUN'i aktivist Juta
Wstsoo, Vabaduse Föderatsiooni,
Uuendatud Baiti-Ameerika Komitee
J ^ ^ R K jiihatuslüge Mäido Kari,
f^^^TO-sl peakorraldaja Veljo Areng
j a Baiti,Ameerika Komitee suve-stipendiaat
Washingtonis, Kaja-Me-nkeKooI.
fehverentsi avas leedu päritolai-sa
linas Kojelis, kes kuu aega
tagasi nimetati ametikohale V a l -
Sfsse^ Majja, president Reagani
H kui etniliste küsimusie
a ja sidemees.
aevalt tervitas presidendi abi
isega kontaktipidamise alal
Faith Kyan Whittlesey Vabaduse
Föderatsiooni esindajaid ja ütles
otsekoheselt, et president Reagan
yajab nende j a nende rahvusgruppi­de
toetust selleks, et valitsuse vaa­ted,
ja seisukohad Kesk-Ameerika
kiisimuses leiaksid suuremat aru­saamist
ja toetust.
Konverentsüe oli Valge Maja
poolt välja, toodud üks kõige „kõve-maid
kahureid!* Valge Maja staa­bist,
USA Rahvusliku Julgeoleku
Nõukogu juhataja Wüliam Clark,
president Reagnikauaagne isiklik
sõber ja lähim kaastööline. -
W. Clark esitas mdpomtlHse^^fc
vaate Kesk-Ameerika praegusest
poliitilisest olukorrast, puuduta­des
lähemalt kodusõda E l Salva­doris,
Kuuba j a Nõukogude Liidu
kasvavat mõju Nikaraaguas, pin­gelist
olukorda Nikaraagua ja
Honduurase piiril ja sellest kõi­gest
tuleneyaid komplikatsioone
Ja ohte ühendriikide julgeoleku-
William Clark apelleeris Vabadu­se
Föderatsiooni esindajate poole,
et nad viiksid sõna oma etnilistele
gruppidele president Reagani ja va­litsuse
polütUca toetamiseks Kesk-
Ameerika küsimuses.
Veelgi üksikasjalikumalt käsitles
sama teemat oma referaadis vas­tavate
küsimuste ekspert Rahvus­liku
Julgeoleku Nõukogust. Teine
Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu
ekspert Walter Raymond kõneles
teemal „Kesk-Ameerika ja avaliku
arvamuse mõju''. Ta tegi ettehei­teid
ameerika ajakirjandusele, nen­tides,
et USA press sageli kirjutab
Kesk-Ameerika probleemidest eba-objektüvselt,
kusjuures kriitika osa­liseks
sai ka Ühendriikide pealinna
mõjukaim päevaleht „Washington
Post".
Kolonel Lawrence Traey USA
Kaitseministeeriumist pidas ette­kande
teemal „Kariibi mere bassei­ni
strateegiline tähtsus*V krüpsu-tades
aUa USA sojaväejuhtkonna
muret Nõukogude Liidu ja Moskva
klientriikide tugeneva sõjalise
võimsuse üle Karübi meres ja selle
ümbruses, mis ähvardab ühendrii­kide
mereväele elulise tähtsusega
ühendusteid.
Lisaks Kuuba! paiknevatele baa­sidele
on teatavasti rajamisel
suur lennuväli kom nuiiistliku va­litsuse
alla läinud Grenada saa­rel
nmg Nikaraagua Atlandi-pool-
§el rannikul on ehitamisel suur
sadam j a lennuväljad, milliseid
saab kasutada sõjaliste baaside-
"Pärast referaate toimus osavõtja­tele
ühislõuna. Pealelõunal peeti
diskussioon, kus käsitleti teemat
kuidas Vabaduse Föderatsioon ja
etnilised grupid saavad efektiivse­malt
mõju avaldada ühendrükide
avalikule arvamusele ja vaidluste­le
USA Kongressis, sissejuhatava
ett;ekande pidas Valges Majas, pre­sidendi
staabis töötav eksekutiiy-assistent
Jaekie Dilman.
Vabaduse Föderatsiooni (Free-dom
Federation) tegevust ilmselt
soodustatakse ühendriikide valitsu­se
poolt. Selles organisatsioonis on
teataval määral tegemist paralleel­organisatsiooniga
pärast Teist
maaümasõda kaua aega eksistee­rinud
Ikestatud Rahvaste Nõijkogu-le,
milline viimasel ajal ei ole
enam arendanud kuigi energilist te­gevust.
Võib märgata, et ühendrü­kide
valitsus nüüd eeüstab kontak­te
pidada kommunistidel poolt oku­peeritud
riüddest pärinevate etni­liste
gruppidega uue, hiljuti rajatud
Vabaduse Föderatsiooni kaudu.
Selle uue organisatsiooni liikmes­konda
kuuluvad praegu bulgaar-laste,
eestiaste, lätlaste, leedulaste,
ukrainlaste, valgevenelaste,
tshehhoslovakkide, poolakate, un­garlaste,
afgaanide, vietnamlaste, .
kuubalaste, Laose ja Kambodzha
esindajad.
Kogu toimunud konverentsi
suunitlus oli Reagani administrat­siooni
püüe saada etniliste grup­pide
toetust oma Kesk-Ameerika
polütikale, ja seda mitte ainult
nende rahvusgruppide liikmetelt,
vaid ka soov, et nemad tutvus-
^ taks ja propageeriks valitsusel®
meelepäraseid ja president Rea­gani
arvates vajalikke ja õigeid
seisukohti
laiemas Ameerika ühii^konnas, aja­kirjanduses
ja USA Kongressis.
Eespoolmainitud etmlistele gruppi­dele,
sealhugas ka baltiastele, avab
see muidugi senisest parema või­maluse
suhtlemiseks Reagani ad­ministratsiooniga
kõikides baltlasi
huvitavates küsimustes.
re %m
@yf0Õiiiietysef
VABil EESTLANI'
^^mvide eest!
VÄÄRTUSUK KINK MÄLESTUSEKS
MAAUKÜNSTNIK
JMNNSAÄRN/m
ŠTUUDfÖST
488-5895
$67 ROEHAMPTÖN AVg.
TOROffrO.OMT. M4P1S7.
l i l l iiiiiiiiiiiiiiii II lil III li II II III I III m i l II i i i i i i n i i i i III i m i i i I l l i n i I) I l i l l 1" III
o o
Võidupüha
STOKHOLM — Lüübekist saabüis vapustav teade sealse eesiii rah­vusgrupi
tulihinge, 59-aastase Kaljo Voogre äkilisest surmast raske lük-lusõnnetuse
tagajärjel. Nimelt sõitis temale 9. j^uni hommikul ülesõi­dukohal
punastest tuledest hoolimata üks välismaa sõiduauto külje
pealt sisse, teMtades eestlasele surmavaid vigastusi
PEEL CHAPEL 2180 Hurontario St., 279-7663
aOMCESVAliES .CHAm 436 Roncesvalles Ava.
' 533-7954 .
YORKE CHAPEt 2357 Bloor St. W.
767-3153 *
ivmM. ouucTODj taans
Oi^-thi^StreetPaikingat
Meeldiv, väärikas ja mdividuaal-set
tähelepanu osutav teetdmine;
Oma parkimisplatsid
matuseiiiajade jüutes
TORONTO KOLMAINU EESTI
:m- L l J T . : USU KOGUDUS •
Kirik: 619 Sherbourne St.,
Toronto (Sherboui:ne'i allmaa
jaam on kiriku kõrval),
õpetaja 0. Griadenteich
112 Fallingbrook Rd.,
Searboröugh, Ont
Telefon 698^7977 või 766-7853
Kantseleis, telefon 921-9417
JUMALATEENISTUS pühap., 10.
jüUlükeÜSpJ. V
Juulikuu teine JUMALATEENIS­TUS
bn pühap. ,24. juulil kell 5 p.l.
ÕPETAJA KÕNETUNNID pn iga
kuu teisel esmaspäeval: kella S—8
Mriku kantseleis.
Florida eesti rahvusorganisätsi-oonide
ühisel korraldusel toimus 19.
juunü Hollywoodis Rotary Mubi
ruumides suvine kokkutulek Võidu­püha
aktusega ja jaanipäeva koos­viibimisega,
korraldajaks OÜ Lõu-na-
Florida Eestlaste Koondis Fort
l»auderdaiest. .
Võidupüha aktuse avas LFEK
esimees Harald Hinno, kes rõhutas
üleosariikliku kokkutuleku tähtsust
meie rahvustunde säüitamisel. Ava-
•pälvuse pidas õp. Suurkivi, sopran
Anadie Allik laulis K. Raidi „Igat-sUse*',
klaveril saatis Erich Allik.
Aktusekõne oli Edgar Totsas'elt.
Järgnes ühine Eesti hümn Veleida
Totsase klaverisaatel j a lõppsõna
Aktusele järgnes jaaniõhtu koos­viibimine
kireva eeskavaga, õhtu­söögiga
ja tantsusga. Eežkavalises
osas esines j p e g i Florida popu­laarne
lauljatar A. Allik ajakohase
E. Arro „Kügelauluga". Aino
Kammar kandis ette püiema Vik­tor
Kuriksi följetoni.
Pärast tublit õhtusööki tehti ring­mängu
ja tantsiti.^A. Kammar lau­lis
Leo Rootsi kitarrisaatel popu­laarseid
eesti ühislaule ja abiehi-.
paar Totsased demonstreerisid iile
maaüma levihenud 5,Linnutantsu"
(Chicken).
Meeleolurikas koosvübimine jääb
ilusaks j a kestvaks mälestuseks.
Tänada tuleb koondise juhatust ees­otsas
selle esimehe Hinnoga. Sää­raste
ürituste ettevalmistamine ja
läbivümine nõuab paljude inimeste
Reedel, 24. juunU, kogunes roh­kesti
eestlasi RpyalBeachi lähedal
asuva perekond Rein Hõbeda talu
avarale õuele, et tähistada Võidu­püha
ja süüdata jaanituld. Juba
kell 5 p.l. saabusid esimesed jaani-tuleüsed,
keda tervitas talu pere­mees,
kes oli heisanud Eesti ja Ka­nada
rahvuslipud. Kella seitsmeks
oli neid kogunenud juba poolesaja
piirides Royal Beachist, Peffer-lawst,
Keswickist, Jõekäärult ja
isegi Torontost.
Pärast õhtusööki pidas päevako­hase
kõne Johannes^^äägiv
Sumedalt soe suvine päev d l
jõudnud õhtule,'Hämarikus siiütas
talu peremees R. Hõbe kõrgel lati
otsas oleva rasvatünnij mis hügla-küünlana
heitis helki ja Valgust
kaugele.
Lõpuks Endel Jukk oma lõppsõ­nas
tänas perenaist Selma ja pere­meest
Rein Hõbe't tehtud suure
töö, vaeva ja vastuvõtu eest. Enne
kojusõitu vesteldi veel sõbralikus
õhkkonnas j a lauldi ühislaule.
Kaljo Voogret jääb, leinama saks­lannast
abikaasa. Abielupaar olid
mõlemad vaimustatud Estival '83
külalised Göteborgis. Voogre laulis
ka Saksamaa eestlaste segakooris
,,Leelo". ,
Ijaüluproovidele! sõitis ta tihti au­tol
Lüübekist püsseldorfi sadu ki­lomeetreid
ilma mingi õnnetuse-
' t a . . , . • '
Möödunud aasta 9. detsembril sai
samuti liiklusõnnetusel surma tema
poeg esimesest abielust, keda leina-nia
jäi abikaasa kahe alaealise lap­sega.
Kaljo Voogre oli Lüübeki Eesti
Keskesinduse lüge j a Schleswig-
Holsteini ja Lüübeki eestiaskonna
esimees.
Ta tegutses ka laiemas haardes
poÜitilisel alal, olles Pan-Euroo-pa
partei lüge ja Lüübeki sekre­tariaadi
esimees.
Kaljo Voogre oli ette valmista­mas
ka Eesti kultuuripäev! mis toi­muvad
Hansalinnas lÖ.—11. sep­tembril.
Teda jääb leinama eestias-kond
niihästi Lääne-Saksamaal kui
mujal eestiaste keskustes Läänes.
Matusetalitus toimus Burgtori kal­mistu
kabeüs 15. juunil Lüübekis.
Hiljem puistatakse kadunu tuhlc
Läänemere kohal laiali.
(EPL/KS)
STOKHOLM (EPL) - 28-aastane
läti ärahüppaja, kes nelja nädala
eesti põgenes ühe põUukahjurite
pritsimislennukiga Gotlandüe, sai:
Invandrarverketi käest polütilist
asüüli.
on pärit Rüast ja ta pn
jutustanud, et ta oli sunnitud põge­nema,
kuna ametivõimud jälitasid
teda tema polutiliste tõekspidamis­te
tõttu. Põgenemisvõimalus tekkis^
süs, kui ta juhuslikult jäi täiesti
Üksi lennukisse.
Gotiandil maandus ta ühe talum-•
ku põUul VallstenaSi kuhu lennuk^
jäi seisma tukiks ajaks. Alles paar
nädalat M j e m saadetis N . Ludust
kohale meeskond, kes yüs lennuki
. R E ( ^ ^ ;Reginas, lõppes
Kanada sotsiaÜstide partei (New
Democratic Party) konverents, kus
päevakorrale kerkis ka uue jiihi
valimise küsimus pi*aeguse partei­juhi
EdBroadbenti asemele. Kon­verents
andis siiski praegusele ju­hile
oma täie toetuse ning lükkas
tagasi ka:kõik partei pahempoolse
tiiva üritused partei programmi
mautiniseks ja radikaalsemate
ideede rakendamiseks, mis taotle­vad
suuremas skaalas eraettevõte­te
natsionaliseerimist. Parteijuht
BdBroadbent mainis konverentsi
lõpul, et N B P valimisprogrammis
jäi-gmistel f öderaalYalimistel on
tähtsamate punktidena üldine ter-vishoiukindlustus,
V tomnarelvästus
ja tööpuudus.
WASHINGTON ^Ühendriiki­de
demokraatiiku partei ringkon­nad
ning president Reagani vasta­sed
on liikuma pannud uue kam­paania
presidendi nime määrimi­seks
ja tema populaarsuse vähen­damiseks.
Nimelt on nüüd järsku
avastatud, et viimase presidendi-,
valimise kampaania ajal olid Ro-nald
Reagani käsutuses koopiad
kokkuvõtetest ja paberitest, mis
tolleaegse presidendi Carteri nõu­andjad
andsid Carteri kätte tema
päevaprobleemidega tutvustami­seks!.
Arvatakse, et need koopiad
varastati ja tounetaü Reagani kät­te,
mis andis talle suured eelised
ajaloolisel vaidlusel Carteriga. De­mokraadid
kõnelevad juba uuest
Watergate'ist ning asja on asunud
uurima FBI.
)äeval, 17. juulü keU 11
hommikul surnuaiapüha York kal­mistul
osakond 16. Kell 11.40 osa­kond
N. Teenib õpetaja Tõnis
Orelil TÜna Haamer.
Tel. 654-6226
ALLAN SEIM B. COMM.
Eeskhariduse saanud Thomlea S®-
condary koolis ThomhiU'is, mille
lõpetas Secondary Scool Honours
Graduation diplomiga. Astus . Ün!-
versity of Toronto Victoria Col-lege'isse,
mille lõpetas Bachelor olf
Cömmerce kraadiga. Samaaegselt
õppis k a prantsuse keelt, saavuta­des
Major in French Language
and Literature. Täiendas ennast
Trois Pistoles'is,| St. Pierre et
Miquelon saartel ja Strasbourg%
Prantsusmaal. Töötab ühe suure
kindlustusseltsi raamatupidamise
osakonnas Computer Systems Exa-minerina.
Akadeemiliselt kuuIuUp
Korp! Fraternitas Esticasse.
iiigrid Bergmcmi tuhk
puistati tuulde
Aasta tagasi surnud rootsi fUmi-tähe
Ingrid Bergmani tuhk puistati
Fjällbacakas tuulde ühel privaat­sel
kalmistul tema suvekodus Root­si
läänerannikul.
Inglismaal toimus tema mälesta­mise
tseremoonia, mida juhatas
Lennart Sjöström, rootsi kiriku v i -
kaarõpetaja Londonis. Tseremoo­niast
võtsid osa fümitähe endine
abücäasa Lars Schmidt . ja tema
lapsed Isotta ja Rebertino, vüma-ne
koos oma mõrsja Monako print­sessi
Carolinega.