1987-12-22-05 |
Previous | 5 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 95 VABA EESTLANE teisipäeval, 22. detsembril 1987 - Tuesday, Deeember 22,, 1987 Lk. 5
ee
wmmm^
AuhiBinakomisjomi — vasakult prof. dr.. M. Pulnvel, dr. A. Kurlents, õp. H. Laaneots. Dr.
Kurlentsteeb parajasti teatavaks, et sel aastal, polnud aufeinnavõitjat, sest sisse saadetud too ei
vastanud komisjoni nõuetele.
JÖulnsõimetööstuis Betlem 9 Jõe ja Toom
Igal aastal jõulude lähenedes rändavad mõtted Betlema
poole ja siis meenub üks eesti mees^ kelle nimi on Betlem.
Karl Betlem —
kingsepp Vendelist,Upplandist Rootsis ja ehitaja ning
puutöö-meister Torontost. Kui keegi meest ennast ei tunne,
siis Peetri: kirikus vahib ja imetleb ta seife, mehe kätetööd
kpgu teenistuse aja. Nimelt see suur puurist altaris, 'valgest
piiidust ristnurkadega altar ja kantsel kirikus ning kõige
lõpuks veel puupinuga sein ja kogu noorteruüm kiriku keldris
Man Kärla Betlema kätetöö*. Nüüd võiks ütelda aamOÄBj aga õlge
lugu alles algab 0
lesk-proua andis lahkesti näpunäiteid.
Kärla Betlem lahendas materjali
ja tööriistade probleemid
(vineer, vineerisaed ja liim),
Aksel-Ruurik oli tööline ja mina
omakorda vesivärvidega maalija
Vendeli küla kümmekond kilomeetrit
Uppsala linnast on üks
Hootsimaa vanimaid asustatud
paiku — umbes nägu Kunda Lam-masmägi
või Narva ja Pärnu jõe
kaldad Eestis. Kiviaegne, kust
leitakse' luust västraid ja nooleot-si.
Selle piirkonnaga, Roslageniga
-olid meie esivanematel ammused
suhted ja nimetus ,,Rootsi-' ongi
sqllest Roslagenist tuletatud.
Arheoloogia jutustab, et Vendelist
;on välja kaevatud paat-matuseid,
ikus mehele on hauda kaasa pan-
Idud tapetud hobuseid, kariloomi
ja orje, rääkimata uhkesti
ikaunistaiud kiivritest, kilpidest ja
relvadest. Ja sel ajal kui meie
i esivanemad veel ägedasti võitlesid
i ristiusu pakkujatega, ehitas tsis-jtertslaste
|mungaordu Vendelisse
'ilusa tellistest kiriku, mis seal
alles on tänapäevani.
Peale selle riigikiriku on
Vendelis veel tublisti palvemaju.
Üks neist, misjonikirik (meie
mõistetes nelipühilaste oma) tehti
tühjaks, täideti kahekordsete laudadest
kbkkulöödud naridega ja
sinna majutati 1944. sügisel
sadakond eesti meespõgenikku.
See oli karantiinlaager; rootsi
sõdurid valvasid, et põgenikud ei
lahkuks hoonest kaugemale kui
õuel olevasse latriini ja et rbotsla-sed
ei võtaks põgenikega ühendust.
Sõdur magas isegi öösel
kiriku ukse juures, munder seljas
ja püss kaisus.
KIRJU KARI
... Vejndeli. ;misjonikirikii.... karani-tiinlaagris
oli mitut sorti rahvast.;
Gruppidena võjks nimetada
trobikonda Harjuranna kalureid
ja piiritusevedajaid ning teist
punti soomepoisse. Praegune Toronto
koolijuhataja Edgar Marten
:pii-Üks .neist;:Seal' veetis mõniiii-gaid
päevi politseimees August
Kala, kes mõne aasta eest Torontost
lahkus igavikku. Metsatead-iane
Pühvel kahe poisiga, kes
praegu on tuntud professorid,
suusatööstur Karl Betlem Markust
ja teisi. Ainus kes kõneles rootsi
keelt oli meremees Aksel-Ruurik
Toom. Tema kadus kümnekonna
aasta eest oma Royal Beachi
kodust läks tõukekelguga Sim-coe
järvele jääkalastama ega tulnudki
tagasi. Ei tea, kas kadus
jääauku õnnetuse tõttu või aitasid
teda indiaanlased, kelle saare külje
all see lugu juhtus.
Kui Vendeli ümbruses kuuldi,
et põgenike hulgas on üks> kes
oskab ,,inimeste keelt", siis tekkis
Toomil peagi kontakte rootslastega.
Selle kaudu teistelgi.
Meie topelt-kvartett kutsuti laulma
ümbruse palveÄiajadesse, mõnedele
pakuti päevaseid tööotsi ja
Vendeli tüdrukuid pani kibelema
teadmine, et kirikus on valve all
terve hulk toredaid noori mehi.
Üks ja teine kutsuti rootsi neidude
poolt kohvile.
ning
Ühest lähedasest talust saime
tasuta tühja kambri tööstusruu-miks
ja sellest sai väga tihe novembrikuu
43. aasta eest. Maaler
ei jõudnud oma tööga toime, nii et
tuli kutsuda appi Thor Kreek —
helilooja Gyrillus Kreegi poeg
esimesest abielust, kellel oli joonistamiseks
andi ja lusti. Tema
spetsialiseerus eeslitele ja lam-;
mastele.
JÕULUSOIME-TOOSTUS
Ühe mõisa lesk-perenaine tundis
inimarmastusiikku huvi, kuidas
selle meestekarja talente
rakendada nii et nad leiaksid
mingit tegevust ja saaksid
rahapenni taskusse. Tema tuli
Aksel-Ruurik Toomi juurde
ideega, et kas mehed ei hakkaks
valmistama jõulu-sõimi, mida
Rootsis sageli kasutati kodude ja
akende kaunistamiseks jõulute
ajal.
Nii xtekkis kolme mehe tööstusettevõte
— jõulusõimede seeria-tootmine.
Nende ridade kirjutaja
joonistas kavandid, mille muutmiseks
, • •.rpotši:> maitselevastavÄ
LAUDAS
Jõuluõhtu-stseeni osalisi ei tarvitse
ühele korralikule kristlasele
kirjeldada. Siiski — igaks juhuks
— lavaks oli midagi eest avatud
nukumaja taolist, mille katuseharjal
istus jõulutäht. Keskpunkti
moodustas sõim jõululapsega,
kellest ölid näha ainul siputavad
käed-jalad. Siis muidugi musta
habemega Joosep ja tema lapseohtu
naine Maria. Jõulustseeni
imetlesid paar karjast pikkade
keppidega ja siis üsna palju
eesleid ja lambaid. Meie ühine otsus
(meenutades jõuluevangeeliumi)
oli, et lehmi ega kaameleid
seltskonnas ei olnud.
Siis niuidugi kolm tarka meest
või kuningat V kuidas neid nimetada:
üks valge j teine araablane või
türklane ja kolma^s üsna must mur-jan.
Me ei saanud kuskilt eestikeelset
Uut Testamenti, et kogu
püha öö situatsiooni korralikult
uurida. Terve asi käis mälu järgi
ja kui ikka kuu aega pead õiendama
Betlema lauda' üksikasjadega,
siis on see omamoodi
kristlik õppus. Vahest nurisesime,
et Kärla meile üksikasju ei teadnud
rääkida, kuigi ta nimi oli
Betlem. Viimaks tõi Aksel-Ruurik
rootsikeelse testamendi ja tõlkis
sealt. Siis läks vaidluseks, nagu
piiblitõlke komisjonis. Meile tundus,
et rootsi keeles oli mõndagi
teisiti.
Muidugi ~ palve ja hardumus
on üks asi, püha asja massiline
tootmine on aga iseasi. Tõmbasime
suitsu ja vahest saatis
äpardust mõni kõvem sõna. Aga
siis.
ruumes
eesti akadeemiliste org4deäMsetvena oli kok^
saalitäie kuulajaid. See aktus, mida on peetud vaheldumisi
seltsi aastat, OE suure
Aktuse avasõna ütles Katrin
Hey^uck, rõhutades Tartu Ülikooli
arengut meie iseseisvuse
aastail, mis kohustab meid
säilitama sel õitsengul arenenud
rahvujslikkü vaimu. ,,Vivat acade-mia'*
laulmisele järgnes Concordia
ülikooli zhurnalistika professori
dr. Enn Raudsepa kõne
ajakirjanduse eetikast;— mis on
vale ja tõde tänapäeva meedias.
Ajakirjandusel siinsel mandril on
olnud sagedasi moraalseid puudujääke
ja on isegi väleteid käidud
sensatsioonihimuliste lugejate
ligitõmbamiseks. Kõne oli rikkalikult
põimitud näidetega
välekuülduste levitamisest ia eneseülistust
taotlevaist ajakirjanikest.
— Ajakirjanik peab ausalt ja
siiralt kirjeldama sündmusi, lõpetas
kõneleja.
Anton Pindam deklameeris mõjurikkalt
kaks luuletust ja siis tegi
auhinnakomisjon ^ Prof. M.
Pühvel, õp. H. Laaneots ja dr. A.
Kürlents — teatavaks eelmise
aasta aktusel väljakuulutatud eesti
üliõpilastele määratud võistlustööde
tagajärjed. Kohale oli
saabunud 30. novembril ainult
üks töö yarjui^ime all
Kuldkala". Kahjuks ei vastanud
saadetud kaksiktöö võistlustingi-mustele;
Eestikeelne jutuke kilpkonnast
oli käsitsi kirjutatud 6 lk.
ja lisaks 11 lk. ingliskeelne lühiuurimus
müstvalgsest ja värvilisest
filmist. Võistlustööd pidid
olema ainult eestikeelsed ja 30 lk.
masinakirjas. Seetõttu otsustati
töö jätta auhindamata ja ümbrik
autori nime ning aadressiga tuhas-tada,
mida ka kohe tehti. Ühtlasi
kuulutati välja järgmise aasta
võistlustöö eesti üliõpilastele
ülemaailmses ulatuses, et ergutada
nende teaduslikku ainekäsitlust
emakeeles. Teemadeks olgu kas
eestiaineline või erialaline lühiuurimus
vabal ainevalikul. Tööde
pikkus mitte alla 30 kvartlehekül-je
masinakirjas. Tööle kaasugu
eraldi ümbrik tööl oleva
märgusõnaga, mis sisaldab autori
nime, aadressi ja ülikooli jiime
õpiaastaga. Tööd saadetagu hiljemalt
1 . nov. 1988 aadressil: A.
Kurients, 4376 Circle Rd. Montreal,
Que. H3W 1Y5. Lähemaid
andmeid saab kõigilt koniisjoni
liikmeilt. Tulemused avaldatakse
järgmisel Alma Materi aktusel
detsembris 1988. ja auhindadeks
on: I auhind — 500 dollarit; II
auhind — 250 dollarit.
See summa väärib lühikesel töö
kirjutamise vaeva.
Lõppsõna ütles Helle Kraav,
rõhutades südamlike sõnadega
seda kultuurivaramut, mis oleme
kaasa toonud Eesti Vabariigi Tartu
Ülikoolist ja mida peame mitte
ainult säilitama, vaid ka 1 edasi
kandma vaba maailma haridustemplitest,
hangitud teadmuste
põhivarana.
Aktus lõppes Eesti hümnigsi.
Klaveril saatis Heino Ventser.
Järgnes ühine kohvilaud.
A.K.
Katrin Heyduck avasõna-ütlemas.
Foto: Sultson
r jmm EESTI ULLEÄRI
1065 STEELES AVE. W.
,NORTH:YORK,.ONT.
Omasiik
Avatud 7 päeva nädalas.
736-1170
Kodus 223-0201
AARDVARK
FLORIST
kojuvumme. LTD
sa kurat
juures.'
a sõime
MÕNED JÄID .
Jõulusõime-tööstus, Bedem, Jõe
ja Toom tootis kokku sada
, julkrubbat' ' j a meie andsime
need lesk-prouale — tellijale üle
paar nädalat enne jõule 25 Rootsi
krooni tükk. See oli siis niisugune
raha, mis pani ipea ringi käima.
Kärla ja mina saime naistele ja
lastele (need elasid paari kilö-^
meetri kaugusel seltsimajas samasuguses
karantiinis) kiasihät jpulu-rõõinu
teha ja Äksel-Ruürifc kes
meremehena ei omanud kindlat
naist, pani sigari ette ning pakkus
Jõulusõimede turustamist korraldas
meie mätseeh. Me ei
mis hinnaga ts 9
müüs,, aga selle juures olevat
rõhutatud, et need on „flyktingar-nas
hemslöjd** — põgenike
käsitöö. Nii need võisid minna
halastuse pärast veidi kallimalt
või koguni alla omahinna. Pärast
oli kuulda, et osa neist olevat
olnud meie mätseeni mõisa pöö-
•ningul.-::' • ' • ' • :[
Kui me praegu vahest hurise=
me, et jõulud on üleliia äriasjafa^^
muutunudy siis võite osa t)ahä-meelest
valada firma Betlem, Jõe
ja Toomi kontosse. Aksel-Ruurik
on iissandakarjas ja temal pole
sellest miskit. Meie Karlaga
võtame ka asja külmalt, sest vabas
läänes aeguvad isegi kuriteod
25-aastaga. HJ
Kinkige sünnipäevaks
ajV^BÄ i EESTLANE ^:
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 22, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-12-22 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e871222 |
Description
| Title | 1987-12-22-05 |
| OCR text | Nr. 95 VABA EESTLANE teisipäeval, 22. detsembril 1987 - Tuesday, Deeember 22,, 1987 Lk. 5 ee wmmm^ AuhiBinakomisjomi — vasakult prof. dr.. M. Pulnvel, dr. A. Kurlents, õp. H. Laaneots. Dr. Kurlentsteeb parajasti teatavaks, et sel aastal, polnud aufeinnavõitjat, sest sisse saadetud too ei vastanud komisjoni nõuetele. JÖulnsõimetööstuis Betlem 9 Jõe ja Toom Igal aastal jõulude lähenedes rändavad mõtted Betlema poole ja siis meenub üks eesti mees^ kelle nimi on Betlem. Karl Betlem — kingsepp Vendelist,Upplandist Rootsis ja ehitaja ning puutöö-meister Torontost. Kui keegi meest ennast ei tunne, siis Peetri: kirikus vahib ja imetleb ta seife, mehe kätetööd kpgu teenistuse aja. Nimelt see suur puurist altaris, 'valgest piiidust ristnurkadega altar ja kantsel kirikus ning kõige lõpuks veel puupinuga sein ja kogu noorteruüm kiriku keldris Man Kärla Betlema kätetöö*. Nüüd võiks ütelda aamOÄBj aga õlge lugu alles algab 0 lesk-proua andis lahkesti näpunäiteid. Kärla Betlem lahendas materjali ja tööriistade probleemid (vineer, vineerisaed ja liim), Aksel-Ruurik oli tööline ja mina omakorda vesivärvidega maalija Vendeli küla kümmekond kilomeetrit Uppsala linnast on üks Hootsimaa vanimaid asustatud paiku — umbes nägu Kunda Lam-masmägi või Narva ja Pärnu jõe kaldad Eestis. Kiviaegne, kust leitakse' luust västraid ja nooleot-si. Selle piirkonnaga, Roslageniga -olid meie esivanematel ammused suhted ja nimetus ,,Rootsi-' ongi sqllest Roslagenist tuletatud. Arheoloogia jutustab, et Vendelist ;on välja kaevatud paat-matuseid, ikus mehele on hauda kaasa pan- Idud tapetud hobuseid, kariloomi ja orje, rääkimata uhkesti ikaunistaiud kiivritest, kilpidest ja relvadest. Ja sel ajal kui meie i esivanemad veel ägedasti võitlesid i ristiusu pakkujatega, ehitas tsis-jtertslaste |mungaordu Vendelisse 'ilusa tellistest kiriku, mis seal alles on tänapäevani. Peale selle riigikiriku on Vendelis veel tublisti palvemaju. Üks neist, misjonikirik (meie mõistetes nelipühilaste oma) tehti tühjaks, täideti kahekordsete laudadest kbkkulöödud naridega ja sinna majutati 1944. sügisel sadakond eesti meespõgenikku. See oli karantiinlaager; rootsi sõdurid valvasid, et põgenikud ei lahkuks hoonest kaugemale kui õuel olevasse latriini ja et rbotsla-sed ei võtaks põgenikega ühendust. Sõdur magas isegi öösel kiriku ukse juures, munder seljas ja püss kaisus. KIRJU KARI ... Vejndeli. ;misjonikirikii.... karani-tiinlaagris oli mitut sorti rahvast.; Gruppidena võjks nimetada trobikonda Harjuranna kalureid ja piiritusevedajaid ning teist punti soomepoisse. Praegune Toronto koolijuhataja Edgar Marten :pii-Üks .neist;:Seal' veetis mõniiii-gaid päevi politseimees August Kala, kes mõne aasta eest Torontost lahkus igavikku. Metsatead-iane Pühvel kahe poisiga, kes praegu on tuntud professorid, suusatööstur Karl Betlem Markust ja teisi. Ainus kes kõneles rootsi keelt oli meremees Aksel-Ruurik Toom. Tema kadus kümnekonna aasta eest oma Royal Beachi kodust läks tõukekelguga Sim-coe järvele jääkalastama ega tulnudki tagasi. Ei tea, kas kadus jääauku õnnetuse tõttu või aitasid teda indiaanlased, kelle saare külje all see lugu juhtus. Kui Vendeli ümbruses kuuldi, et põgenike hulgas on üks> kes oskab ,,inimeste keelt", siis tekkis Toomil peagi kontakte rootslastega. Selle kaudu teistelgi. Meie topelt-kvartett kutsuti laulma ümbruse palveÄiajadesse, mõnedele pakuti päevaseid tööotsi ja Vendeli tüdrukuid pani kibelema teadmine, et kirikus on valve all terve hulk toredaid noori mehi. Üks ja teine kutsuti rootsi neidude poolt kohvile. ning Ühest lähedasest talust saime tasuta tühja kambri tööstusruu-miks ja sellest sai väga tihe novembrikuu 43. aasta eest. Maaler ei jõudnud oma tööga toime, nii et tuli kutsuda appi Thor Kreek — helilooja Gyrillus Kreegi poeg esimesest abielust, kellel oli joonistamiseks andi ja lusti. Tema spetsialiseerus eeslitele ja lam-; mastele. JÕULUSOIME-TOOSTUS Ühe mõisa lesk-perenaine tundis inimarmastusiikku huvi, kuidas selle meestekarja talente rakendada nii et nad leiaksid mingit tegevust ja saaksid rahapenni taskusse. Tema tuli Aksel-Ruurik Toomi juurde ideega, et kas mehed ei hakkaks valmistama jõulu-sõimi, mida Rootsis sageli kasutati kodude ja akende kaunistamiseks jõulute ajal. Nii xtekkis kolme mehe tööstusettevõte — jõulusõimede seeria-tootmine. Nende ridade kirjutaja joonistas kavandid, mille muutmiseks , • •.rpotši:> maitselevastavÄ LAUDAS Jõuluõhtu-stseeni osalisi ei tarvitse ühele korralikule kristlasele kirjeldada. Siiski — igaks juhuks — lavaks oli midagi eest avatud nukumaja taolist, mille katuseharjal istus jõulutäht. Keskpunkti moodustas sõim jõululapsega, kellest ölid näha ainul siputavad käed-jalad. Siis muidugi musta habemega Joosep ja tema lapseohtu naine Maria. Jõulustseeni imetlesid paar karjast pikkade keppidega ja siis üsna palju eesleid ja lambaid. Meie ühine otsus (meenutades jõuluevangeeliumi) oli, et lehmi ega kaameleid seltskonnas ei olnud. Siis niuidugi kolm tarka meest või kuningat V kuidas neid nimetada: üks valge j teine araablane või türklane ja kolma^s üsna must mur-jan. Me ei saanud kuskilt eestikeelset Uut Testamenti, et kogu püha öö situatsiooni korralikult uurida. Terve asi käis mälu järgi ja kui ikka kuu aega pead õiendama Betlema lauda' üksikasjadega, siis on see omamoodi kristlik õppus. Vahest nurisesime, et Kärla meile üksikasju ei teadnud rääkida, kuigi ta nimi oli Betlem. Viimaks tõi Aksel-Ruurik rootsikeelse testamendi ja tõlkis sealt. Siis läks vaidluseks, nagu piiblitõlke komisjonis. Meile tundus, et rootsi keeles oli mõndagi teisiti. Muidugi ~ palve ja hardumus on üks asi, püha asja massiline tootmine on aga iseasi. Tõmbasime suitsu ja vahest saatis äpardust mõni kõvem sõna. Aga siis. ruumes eesti akadeemiliste org4deäMsetvena oli kok^ saalitäie kuulajaid. See aktus, mida on peetud vaheldumisi seltsi aastat, OE suure Aktuse avasõna ütles Katrin Hey^uck, rõhutades Tartu Ülikooli arengut meie iseseisvuse aastail, mis kohustab meid säilitama sel õitsengul arenenud rahvujslikkü vaimu. ,,Vivat acade-mia'* laulmisele järgnes Concordia ülikooli zhurnalistika professori dr. Enn Raudsepa kõne ajakirjanduse eetikast;— mis on vale ja tõde tänapäeva meedias. Ajakirjandusel siinsel mandril on olnud sagedasi moraalseid puudujääke ja on isegi väleteid käidud sensatsioonihimuliste lugejate ligitõmbamiseks. Kõne oli rikkalikult põimitud näidetega välekuülduste levitamisest ia eneseülistust taotlevaist ajakirjanikest. — Ajakirjanik peab ausalt ja siiralt kirjeldama sündmusi, lõpetas kõneleja. Anton Pindam deklameeris mõjurikkalt kaks luuletust ja siis tegi auhinnakomisjon ^ Prof. M. Pühvel, õp. H. Laaneots ja dr. A. Kürlents — teatavaks eelmise aasta aktusel väljakuulutatud eesti üliõpilastele määratud võistlustööde tagajärjed. Kohale oli saabunud 30. novembril ainult üks töö yarjui^ime all Kuldkala". Kahjuks ei vastanud saadetud kaksiktöö võistlustingi-mustele; Eestikeelne jutuke kilpkonnast oli käsitsi kirjutatud 6 lk. ja lisaks 11 lk. ingliskeelne lühiuurimus müstvalgsest ja värvilisest filmist. Võistlustööd pidid olema ainult eestikeelsed ja 30 lk. masinakirjas. Seetõttu otsustati töö jätta auhindamata ja ümbrik autori nime ning aadressiga tuhas-tada, mida ka kohe tehti. Ühtlasi kuulutati välja järgmise aasta võistlustöö eesti üliõpilastele ülemaailmses ulatuses, et ergutada nende teaduslikku ainekäsitlust emakeeles. Teemadeks olgu kas eestiaineline või erialaline lühiuurimus vabal ainevalikul. Tööde pikkus mitte alla 30 kvartlehekül-je masinakirjas. Tööle kaasugu eraldi ümbrik tööl oleva märgusõnaga, mis sisaldab autori nime, aadressi ja ülikooli jiime õpiaastaga. Tööd saadetagu hiljemalt 1 . nov. 1988 aadressil: A. Kurients, 4376 Circle Rd. Montreal, Que. H3W 1Y5. Lähemaid andmeid saab kõigilt koniisjoni liikmeilt. Tulemused avaldatakse järgmisel Alma Materi aktusel detsembris 1988. ja auhindadeks on: I auhind — 500 dollarit; II auhind — 250 dollarit. See summa väärib lühikesel töö kirjutamise vaeva. Lõppsõna ütles Helle Kraav, rõhutades südamlike sõnadega seda kultuurivaramut, mis oleme kaasa toonud Eesti Vabariigi Tartu Ülikoolist ja mida peame mitte ainult säilitama, vaid ka 1 edasi kandma vaba maailma haridustemplitest, hangitud teadmuste põhivarana. Aktus lõppes Eesti hümnigsi. Klaveril saatis Heino Ventser. Järgnes ühine kohvilaud. A.K. Katrin Heyduck avasõna-ütlemas. Foto: Sultson r jmm EESTI ULLEÄRI 1065 STEELES AVE. W. ,NORTH:YORK,.ONT. Omasiik Avatud 7 päeva nädalas. 736-1170 Kodus 223-0201 AARDVARK FLORIST kojuvumme. LTD sa kurat juures.' a sõime MÕNED JÄID . Jõulusõime-tööstus, Bedem, Jõe ja Toom tootis kokku sada , julkrubbat' ' j a meie andsime need lesk-prouale — tellijale üle paar nädalat enne jõule 25 Rootsi krooni tükk. See oli siis niisugune raha, mis pani ipea ringi käima. Kärla ja mina saime naistele ja lastele (need elasid paari kilö-^ meetri kaugusel seltsimajas samasuguses karantiinis) kiasihät jpulu-rõõinu teha ja Äksel-Ruürifc kes meremehena ei omanud kindlat naist, pani sigari ette ning pakkus Jõulusõimede turustamist korraldas meie mätseeh. Me ei mis hinnaga ts 9 müüs,, aga selle juures olevat rõhutatud, et need on „flyktingar-nas hemslöjd** — põgenike käsitöö. Nii need võisid minna halastuse pärast veidi kallimalt või koguni alla omahinna. Pärast oli kuulda, et osa neist olevat olnud meie mätseeni mõisa pöö- •ningul.-::' • ' • ' • :[ Kui me praegu vahest hurise= me, et jõulud on üleliia äriasjafa^^ muutunudy siis võite osa t)ahä-meelest valada firma Betlem, Jõe ja Toomi kontosse. Aksel-Ruurik on iissandakarjas ja temal pole sellest miskit. Meie Karlaga võtame ka asja külmalt, sest vabas läänes aeguvad isegi kuriteod 25-aastaga. HJ Kinkige sünnipäevaks ajV^BÄ i EESTLANE ^: |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-12-22-05
