Vaba eestlane , May 19, 1977

              I^ational Li^brary 5625
Gen^Acq^uisitions Section
Ottawa ^Onfba,
Seeond class mall regis^
ärattOD nnmber — im
/ -
Nr. 38 ( 2385) XXVI aastakäik Neljapäeval, 19. m^^ - May 19,1977 üksilmambri l i M U cefiSS)
Käesoleva öösteiyleiä
Tartu Collegei korralisel peakoosolekul, mis toimMS 11. Mail Tartu College'iruumides, kinnitati nn-aasta
rahaline aruanne Ja valiti nõukogu ja juhatus, mis jäid peaaegu täies ulatuses endiseks. Rahali­sest
Miiandest selgus, et Tartu Collegei ül#äk oli 6.571 dollarita millest 2000 dollarit määrati stipesi-diiHmide
andmiseks andekatele eesti n(o»ortele.
.Rahalisest; aruandest selgus, et
Tartu College'i tulud 197&. aastal
olid 595.386 dollarit ja 'kulud 588.815
cteüarit, ülejääk seega 6.571 dolla­r
i t " ^ _
Tulude osas on saadud kõige
suurem sissetulek tubade väija-üürhnisest,
mis on andnud
568.898 dollarit,
kuna väljaminekute osas moodus­tavad
suuremad kulupostid esime­se
hü|M>teegi protsendid — 226.531
doMarit ja Idnnisvaramaksud —
:'I7.069 dollarit.
Tartu Gollege'! juhatuse esime­heks
valiti tagasi arh. E. Tampõld,
abiesimeesteks dr. P. Pint ja Laine
Pant, sekretäriks A. Kerson ja lae­kuriks
A. Lilleorg.
Tartu Göllege'i nõukogu pidas
oma koosoleku 30. märtsil ning na­gu
selgub sellel koosoleku esitatud
aruannetest, peeti Tartu Instituudi
korraldusel möödunud aasta jook­sul
ll^loengut. /
Arhiivile on eraldatud keldrikor­rusel
ruum, kuhu on kogunenud
50—60 jkasti arhiivimater-jalc..
• •
Ühtlasi selgus dr. E. Amja aruan­dest,
et 500 dollari suurune auhind
eesti afüelisel ; teemal kirjutatud
töö eest jäi välja andmata osavõt-jaite
vähesuse tõttix. Auhind jääb
püsima järgmis€ics aastaks. Aka-d^
milise Kodu aruande kandis et­te
esimees T. Heiiiar ning selle&t
selgus, ,et AK on pidanud 8 töö-köosoleliait,
4 tutvumisõhtut, 2
noorteõfitut, 1. mai vastuvõtu pep
ja aidanud kaasa Tartu ülikooli
aastapäeva aktuse korraldamisele.
43 noort lõpetasid T.EJ. täieEiduskoolB
Esmaspäeva õhtul täitis vee-koffdselt
T. ,E. S. Täienduskooli
pere Eesti ifeaja suure saali, et
piduliku aktusega saata ellu kuu­enda
klassi lõpetajaid. Suur saal
oli täis lastevanemaid, külalisi ja
kahe eesti kooli õpilasi, kellele
viimaseks koolipäevaks olid ühi­sed
ruumid.
Aktus avaiti kooli lipu sissetoo­m
i s e , mis jäi aktuse ajaiks õpi-l-
aste auvalve alasefes. qpüaspere
ja feoosolijad laulsid koos üipu-laislii.
Lavale kogunenud õpilas-pore
laulis kaiks laulu L. Aruvalla
juhatusel ja L. Norheimi fclaveri-
«aatei. Selejärgi Mia Tein luges
lõühžlsese palvuse, öeldes Taevaisa­le
tänu kaitsmise ja hoidmise
seale aasta jooksul, mil lap­sad
on kasvanud' pikemaks ja
saanud targemaks.
Oma avasõnas koolikomitee
esimees H. Lupp tõi esile möö­dunud
õppeaasta töö- ja tule-mnt^
rikkust ning ütles, et noo-on
eijiti kiituse väärilised
kmsa see on kooli 35. juubeli­lend,
kus on 43 lõpetajat.
Saa on öbnid v^ga«tugeva ja üht­laste
tasemega. Ta avaldas loo­tust,
et noored jaitikalkiski oma
tööd T. E. Kesikfkoolis. Nüüd võib
teklkida to^^ mmelfcu vastu
suurem huvi, kuna läbirääüdmi-
S9d OQ käimas võimailuse saami­seks,
mis arnmb tosskkocfli Idpeta-jaite
ülžkooüi päässemtseiks vaja-läököpuiMe.
Ta nžmiete !ka, et itäna 6rt ifeoo-lü
eiato^rdne stmdmiss, k um A.
Käsik on andnud terve rea hõbe-dofilareid,
mis-tutevad^
j^^amlsede dpHasilie, Jkes on oana
Klassfe silimsupaistvM eosti feeele
feasutamisäl. I
Kuna ik<jolil on .traditsiooniks
iKzade õpetajate /tööd märikida,
kes oö töötanud 10 aastat või roh-
Xi ^^ ^^ ^^ ^^ ^^ ^^
^ ^ ^ ^
m ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
K
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
T. E. R. R. „Kungla" tantsijad, kes esinesid möödunud nädalal toimunud maiballil. Esireas vasa­kult
Susan Suit, Susan Valvur, Linda Niitenberg. Kati Lindre, Maret Kapp, Katrin Kütti, Elda
Käärman, Itita Valter, teises reas Mati Metsis, Petei; Annus, Peeter Ennöla, Tiit Vanaselja, Peter
. Niit, Arno Kiilaspea, Märk Teose ja Vello Ehvert. ' ,' Foto: Vaba Eestian©
ITBIigSOlt
Mõned aastad tagasi teostus Toronto Eesti Rahvatantsu Rühma ,,Kun^la" ešinemisreis Ein-roop£^
sse, mis hästi Õnnestus ja vüs mitmesse eestlaste keskusse eesti rahvatantsukunsti,micb
„Kungla" liikmed on aastaid viljelenud. Nüüd oh eeis uus Euroopa-reis ja praegu toimuvad tihe­dalt
harjutused, et oma kava võimalikult küpseks viimistl^^^ orgaiiisatsiooiü yälissekreiär
Agu Metsala on olnud ühenduses mitme maaga esineniiskphtade leidmisel ja ringsõidu kava koos­tamisel,
siis annabki ta seletusi eelseisva kava koostamisest ja sõidumuredest seoses pib^ r ^
ga, -raiiUe' toetaaniseks on-n ^pöörditoTÄd-eest^^^^ offganjsatsloonide poole, -kima.reis on iv^a^i
;4mBnlfeasja.noo]ri«le majai^^ ]mske.^•;^v .' . ' • ^ ~
A. Metsala mainib, et ikava on seal ka rfeihvusvaihdisisd kuilJtuuri-kem,
siis tknavu selle aja
Suurem osa õpilastest on teinud
oma kiirsuse väga hästi, ainulit
mm€l on jäänud võlga, mis tu^
leb suvetööna kustutada ja sügi-täissel
ära maksta, muidu oleme
Toronto eesti täienduskoolis anti 18-][e õpilasele hõberahad sel­le
eest, et nad klassides alati eesti keelt kasutasid. Pildil kooli­juhataja
H. Rimdva andmas iile ,,aumhasid*^ Hõberahad anne­tas
õpiilaštele kinkimiseks Meksander Kask eesti noorte õpingu­te
hhidamiseks. \ FGfto J. Kreilis
saanud lõpataijale Lydia Aru-kõik .kurvad, nii vanemad kui ka
vald'ille kingiti sümboolseks Ä
täiheiks koodlkomitee poolt laua-bloikk.
-;
Köoliji^iiataja H. Ründva oma
kõnes vestles laisitdie loo kä,unist
Tantu linnast ja vanast mehest,
kes õpetas noori, aga ikeda noo­red
tõsiselt ei võtnud.
Vaadeldes kooliaastat, ütles ta,
et oleme sel ajad tublisti töõta-mid,
aga ärge seda suve jooksul
imustage, küsige vanemailt lisa.
Ta ütles, et õpSlaste hulgas on
püüdliktoe tamaikeele räJäkijaid kö­iele
kingjtalfcse hõbedolaf. Cpila-sed
Heiki Sillaste, Rita Lees, Lisa
Kajd, Taimio Sootš, Linda Nor-hesm,
Erik Hailing, Andras Loo-rlts,
Mairi-Ann Kängsepp, iMark
Hotonberg, Maimu Nõmmik, Paul
Pede. Kristina Semiait, Eve Te-der,
.Monioa Pint, Berek PaMandi,
T i im Pämsaau, Hülalr Hein© ja
Oarl HaamöT said autasuk® lama-keele
püüdlsku rääkimise eest pa^
rimaina oma; klassides hõberaha.
Pöördudes lõpatajate poole ta
ütles, ot pä«v mida nad on kuus
aastat oodanud on täna käes.
Iga! rahval on selliseid asju,
mis kuuluvad selle rahvale ja
na«l on õnnelikud, kui saavad
seda omapära hoida ja viljele-
Torontö eesti täienduskooli kolm parimat lõpetajat kooli 25. juu-belimtalemiMS.
Pildil vasakult iCarl Haamer, Hillar Heike Ja
Vivian Bh-k.- • v.: : Foto: J. Kreüis
Õpetajad on õnnelikud, et la^ed
on seda ikuus aastat õppinud.
Meil. on keskkool, itulge sügisel
eesti kösikkooli tagasi, kui sele
kord Icpetate, süs see on suur
kirik eesti rahvale..
Järgnes lõputunnistuste andini-ne,
'kus igale lõpetajale oli kooli-komitee
poolt antud eestikeelne
raamait, igale kiitusega lõpetajaile
aga E. AbistaaniSkomitee poplt
veel iteiie raamat. Kooli lõpetasid
Helen Auväärt, Vivian Bink (kii­tusega),
Karin Eistraft, Carl Haar
mer (/kiit.), Linda HaHmg (kiit.),
Hillar Heine (iküt;), Vivian Holm-berg,
Tuufla Hqpp, Pöter Ilves,
Piret Jõg«ia, Mikk Jõgi (kiit),
Hindrek Kanne, Michail Krabi,
- ^ t j ä r g lk. 4) •.
suures osas kindilaks ikujiinenud,
mõnest kohast on veel vastused
titemaita. Sõit EuroojKisse toi­mub
individuaalselt, aga reedel
17. juunil peavad toaik Stdkholmis
harjuitUisaks koos olema, sestt 18.
juulil on esjmfene esineminis
Stokholmis. Mõni päev hiljem,
22. juunil on esinemine Metsaiko-dus/
•, '
Metsalkoduis on ka nädalapikku­ne
rahvatantsulaager, kus „Kung-ia"
ralwaitanitsijad õpetavaid eesti
toJts^jafl© Rootsis väheimtuntud
raJiTaitantse. /
Seda võib juba teatrad osas
v®tta kui esimest kontakti
Järgmisteks Ülemaailmšeiks
Eesti Päevadeks ettevahnista-
CJöteborgiS ön esinemine veel
i^htinie kuna pole kindlat vasitust
saadud, ikuigi on seailse organi­satsiooni
pode pööratud. Sealt
aga läheb Ä ikaihe üüritud
Volkswagen bussiga lõunasse.
Kuna tanitsij®d ikoös juhataja
Tooimas -Miötsala Ja pililimehe Al­ibil
Liikiga on Icokikfu 18, süs kaks
Ö-istmelfet VW-buBsi on (täiesti
sobivajd. N M loodavad saada ka
eesti lipu, öt sell© (tagaaknale
paigutamisegja näidaita sõitjate
kuuluvust. Rsisiiuhi kohustused
ön Tüt Vanaseljal.'
•Kuigi (sõidd;aikse läbi Taani,
pole seal esinemisi ©ttenähitud.
Saksamaal on aga mitu esinemist,
ttks Sohonaus Eesti sõjainvalii­dide
kodus ja teine Münsteris.
päeivad ja konverenlts. Kavas on
vila, kinik Nizza. 'linnapeale, mil­leks
on eesti õtidfcapp. Sellesse on
sisse põletatud pühendus ja sel­lega,
avaldavad ,vKim^a" tantsi­jad
linnapeale tänu vastuvõtu
eest. Kuna õlllekapp bn juba ka­sutamisel
itotsüpõimlfcus, süs
kava vaadates saab linnapea itead-liteuks
sele teutoisyiõimülu-seat;
'
Nüüd on saadud kutse ka
Cännes'iss& rahvusvahellselo
pidustusele esinemiseks, ' M d
seni pole veel selgunud kaš se­da
saab sõiduplaanigai koham-
„• ;dada.
Kolkku kestab rinigsõit 16. j u u - '
nist 16. juulini. Süs jäävad mõ­ned
edasi Euroopaga tutvuma,
teised kel töökoht, tulevad Kiam-dasse
tagasi. ; -::
Nag^ A. Äfcsala ütleb, on. ka­vas
kolflh eripõimlkuit, mulised
m kcositanud Toonm MeitSBla,
kelle oskused siel alal on Äud^
kõrgeilrt himiatbud. 1^
^(Järg'lk.4)-:
m saksa publikule
M n i s , kus see on paigutatud
ühe turismibüroo programmi.
Viimane esinemine, mis prae-
^ juba kindel, on osavõtt prant­suse
rahvalkunsti pidustusel Niz-
2as juuli keskpaigü enne ringsõi­du
lõppu. Samal ajal toimuvad
STOKHOLM (EPL) — Narva jõe V<Bnemaa-pooM kaliäaj
Jaanlionas, vene nimega Ivangorodis, anis nüüd admiidstratUv^
kiaulub Lemn^adi pbla^ ja on lahutatud Eestist, paljastas SG!3
salajase trükikoja, kus baptistid t r ü t e
KGB ja miilits tungisid 21. märt-sü
hoonesse, kus trükikoda peitus
ja vahistasid trükikojas töötavad
baptistide põrandaaluse kirjastuse
KristJanini kaastöölised, olid
Ovan Löven ja õed Ludmilla ja La­rissa
Zaitssvid.
Kõik kolm toimetati Kingissepa
(omaaegne Jamburg) vanglasse.
Maja eestlasest omanik Pavid
Koop jäeti esialgul koduaresti, kuid
ka tema viidi hiljem ära.
KGB pead jahti salajastele
trükikodadele kogu N. Liidu ula-
• 'tuses. • •
Sageli pn tegemist krisüike sala­trükikodadega,
kuna ametivõimud
•legaalselt ei anna võimalusi trükis­te
vajadust rahuldada.. Nü avasta­ti
,1974 Lätis Ligatnes trükikoda,
kus konfiskeeriti 15.000 juba valmis
txükitud püblit.
Kuna esmcispäev, 23. mcii on Kanadas yl<
dine püha (Victaria Day), siis iiiniib
i^QS kannab n<
„Vaba Eest/ase" f0iOT@#^$/oM^^
Trükikojas töötanud 5 naist ja 2
meest said kanstada kuni nelja­aastase
vangistusega. 1975 aga tea­tati,
et naised on amnesteeritud ja
vabastatud Rahvusvahelise Naiste
Aasta puhul. Mehed aga istuvad
edasi.-::
Nõudmine piibli, Uue Testamen­di
jt yaimühke raamatute järele
on N. Liidu usklikkonnas suur ja
ametlikult registreerimata baptism
-- usklikud, kes legaalsusegia ei
taha sattuda täielikku sõltuvusse
ateistlikust riigivõimust —'
on korduvalt riskeerinud katsete­ga
trükkida pühakirja oma käel.
See on aga N. Liidus raske kuri­tegu.
••'
Latis paljastatud Ligatne-triiki-koda
jõudis tegutseda kolm aastat
enne kui KGB selle jälile sathii.
Nii jõuti ülikkid^ tuhandeid piib­leid
ja muud usulist.Mrjandust.
Kui kaua jõudis tegutseda sala­trükikoda
Narva jõe ääres, ^ i ole
teada, Sealt olevat leitud 3,5 tonni
trükipaberit.
Kuigi N; Liit on Mrjutanud alla
Helsingi deklaratsioonile, peavad
selle maa kristlased püblite ja
muu usulise kirjanduse hankimisel
riskeerima arreteerimistega ja pi­kaaegsete
vangla- ja sunnitöölaag-