Vaba eestlane , August 13, 1981

              Nr. 56
1 . • •
mentaarid
'"ajal kui raudeesriide ta»
ikse 'su^rt teräTiljanappust
limesi J a^ loomi ähvardab
hdus, tunnelid ameenkla-ret
suure vUjasäagi • päraslt,,
ib käesoleval aastal kujõi°
Ikordiliseks. Farmerid mu-juba
praegu, mis suure
I peale hakata ja tõenäol!-
ka president Reagani otsus
jle ameerika viljaaitade us-avamiseks
tingitud farme-lende
mõjuvõimsate orga-
Inide suurest survest. Pea-ivad
_ farmerid arvestama
|ilajas alustatud suure kok-
)liitikaga, mistõttu põlluf
miised ei saa tulevikus
Imstada riiklikku toetust
landusaadustele.
lamoodi kurioosumikSj et
b rikkalikkudele saakidele
jrid tõsiselt mures oma sis-
[e vähenemise pärast, ku=
kava kasumi neelavad üha
(ud transpordi, pakkimise
miise kulud. Pidevalt on
ika tööliste palgad ja pal-lerid
kurdavad murelike
I, et seoses kulude tõusu-
|20 protsendi võrra ei ole
suuri kasumeid vaid heal
pvad nad ainult ots-otsaj^
la ning tin!ud-ja kulud
[stada.
nisusaagi koristamine oni
feel käimas, ei ole enam
et ühendriigid lähevad
[ordilisele nisusaagile^ mi-leeritakse
2,8 miljardi
mis ületab 19 protsendi
)õdunud aasta saagi. Mai-ole
nii rikkalik ning selle
jMnnatakse 7,1 miljardi
See jääb teatud määral
|78. aasta ja 1979. aasta
ddest, kuid on siiski 7
suurem möödunud aastal
napiks jäänud saagist.
|aki loodetakse ka sojaubade
^rimisel kus saak võib
I miljardi bushelile.
I Ühendriikide farmerid on
^aks .aaistat järjest suure
lis on laod vilja täis ning as=
p kalkideerivad, et umbes
Ikaks aastat järjest suure saa-pst
tuleks välisturgudel
iüüa« Kuid kes on ostjad
lured võimalused on suur-igitehingute
sõlmimiseks?
küsimused, mis valmista-
^ndriildde põllumajanduse
riumile palju peavalu, eriti
|esse võttes, et kogu maa-iviljasaak
ületab kolme
|i võrra eelmise aasta saagi.
kaasa olukorra kus võist-
|jüja müügiturgudel suure-ameeriklastel
ei ole enam
|e suuri soodsaid müügite-sooritada
nagu eelmistel
president Reagan farmerite
jraviljamüügi kitsendused
kaotas, siis tehti seda suu-iseSj
et Kreml sirutab ko-;
käe ameerika teravilja jä-ei
ole arenenud siiski nii
t nagu loodeti ja venelaste
igi ostutehingud on Wash-praegu
veel suureks müs-
•Ühendriikide põlluma-
' 'ministeeriumis kalkuleeri-
N. Liidu tera viljasaak sel
|n umbes 200 miljonit
lõõdustiku tonni see on
\mi tonni vähem kalkulee-
Lui Moskva tahab oma l i -
pgut hoida praegusel tase-peab
ta imporfesrima vä-
|l)8 miljonit tonni nisu ja
1 vilju. Ameeriklased loot-fenelased
ostavad pärast te-füügi
keelu kaotamist
[ikidest vähemalt 13 miljö-teravilja,
kuid Moskva
ihed on suurte ostu lepin-
Imimisel' olnud väga taga-b
d . '
et teraviljamüügi Idtseii-
| a kaotamine N . Liitu aitas
Ida president Reagani head
rda farmeritega, kuld see ei
[nud Washingtoni suhteid
ha. Kreml tahab ilmselt
[algele Majale õppetundi jä
pakuvad häid võjmalusS
s^a aasta vaba maailma liead
pd, mille tulemusena maa-idele
paisatakse suurema»
istes miiügile nisu ja teM
sorte.
USA president Reagan
pidevalt Ühendriildde sõ-
|de tugevuse ja löögijõu
(Järg lk. 3)
Nr. 56 VABA EESTLANE neljapäeval, 13. augustil 1981 — Thursday, August 13, 1981 Lk. 3
^nsurance
Agency
23 WES^f MORE Dr., Süite im
Resdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
i
kommentaarid
(Algas lk. 2)
tõstmise vajadust, kerMvad esi-
HeOma Pressi" väikesesf algafysest m k^mzmd m^^dne trykik@dci
Kui eestlaste laviin ligemale 30 aastat tagasi Euroopast Kanadasse saabus §!is asutasid ettevõtlikndl
mehed siin üksteise järele mitmesuguseid ettevõtteid ja tööstus!, milledest psa on jäänud püsima kuni tä­napäevani
ning teeninud kõrvuti eesti üh^iskonmaga ka kanada ühiskonda, võites oma kvaliteetse tööga ja
kõrge ärieetikaga üldise lugupidamise. Üheks selliseks ettevõtteks on l^a trükikoda „OmaPiress", mis on
oma tegevust viimaste aastate, jooksd pidevalt laiendanud ja oma sisseseadeid uuendanud ja modemlse®'-
rinud, et'rahuldada kõigi {{rüMtööde soovijate mitmekesiseid nõudmisi.
;„§amut5- oleme- trükikoja laien--^ M i l l i s e i d t e e b : - „Oma
damiseks üürinud trükikoja kõr-: Pressi" trükikoda? A. Tamme se-val
asuvad tühjaks jäänud ruu- letustest selgub, et nende tööde rii­mid
Ja praegu võib tööstuse alla niekiri on võrdlemisi laiaulatuslik,
kuuluvat põrandapinda arvesta- Praegu trükib trükikoda kahte aja­da
ligemale 4000 niutjalale. lehte— kaks korda nädalas ilmu­vat
„Vaba Eestlast" ja eesti sõja-
„Oma Press" ei tekkinud kohe
pärast eestlaste laviini saabumist
1950-nendate aastate algul, vaid
ettevõttele pani trükitööline V.
Niit aluse ligemale 15 aastat hil­jem.
Trükikoja asutamine oli suu­rel
määral tingitud ka ajaleht „Va-ba
Eestlase" eraldumisest kirjastus '^'^^ ostsime ka kaks uut laduma- veteranide häälekandjat „Voit!e-plaanile
mitaes^^^^^^^ ORTO juurest ja omal käel tege- 1=^ tsilinderpressi, j,t
mis ei anna uhendnikide ssoo jiaavvaaee - mis võimaldab raamatute ja isegi
le kõigeparemat 'atestatsiooni ja
idnnitavad, et presidendil tuleb
koostöös Pentagoniga teha tõsiselt
tööd ja rakendada reforme kui ta
tahab oma eesmärgfle jõnda. TÄdT^tegeleT p~aTal"ehe «JaLr^^^^ "^^f" väljaandeid,
vuse alustamisest. *r, Z ' T " T " , . ,
Ajaleht vajas frükldmäseks trü- teutem.st, kuig. me.l
on ajalehtede trükkimiseks „Dma
Pressi" asutamisel ostetud vana
kikoda ja selle ala asjatundjaid
ning see oH ka tiivnstavaks tegu­riks
„Oma Firessi" asutamisele.
Kuid trükikoda laob ja trükib'ka
raamatoid ja ajakirju, näiteks
Siultuuriajakirja „Mana^ albra
Miehle'i press. Samuti oleme vii- nneid ja mitmesnigaiseid usulisi
•I
ESTRA VÄLI-TOOMFUU
loodus inspiratsiooniks
„,^?/tr !."••, ^r"-^" trükkimise veel raamatute ja aja- tehnikas too ava yaikese masma gellele lisaks tehakse aga trükiko-pannud
ühendmladele sojahse jo« ^^.^^^ trükkimisega ja tegi vähe- «l?!, <"! t^^"'"^* J ^ ' ka mitmesuguseid väiksemaid
P?'™''" P?"»^«» ^^^^ mai määral mitmesuguseid trüki- "^f '«^mkaga toetamiseks muret- tnikuöld _ „agu laululehed, iga-tase
fngevdamisele ja modernisee- ^ seda uut suuremat masmat. Va- ^^^^ y.^^^^ trükitud ex-libri-'
rimisele, siis peab kahjoks konsta- õrna Pressi" tegevus sai uut nast masinate pargist on järele jä^^ ^ed, kontoritar^ete trükitöid, rek-eenma,
et see moodnsteb amnlt ^oogu ja indu kui V. Niit müäs "ud ka veel vaike Heidelberg, trü- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ • LOO-une
osa programmist. SeUe kõrval i^f^^^^^^ 1974. aastal kolmele me- ''™^^'" J^.,^5"y t^Kimasm raa- ^^^mi moodustavad suure osa
on teisele kohale taandunud soja- ^,1, _ ^ f e d Tammele, E. « - "^^^""^ trükkimiseks. Peale selle ^^ükikoja tööhulgast ka kanada
vae elava jou laisimus, mis prakti- Bergile ja soomlasele J. Huotarile. ^^^J^^^^^^^ .^^^^^ ettevõtete poolt antud tellimised ja
liselt on isegi olulisem koi sojavae Alfred Tamm on enda õlgadele semaid masinaid ja varustust, mis tulevikus kavatsetakse seda sekto-varustamme
moodsate masinatega. ^5^^^^^ ettevõtte juhtimise ja töö mitmekesiseks tööprotsessiks t^j^^uvalt laiendada, milleks on
Elava JOO organiseerimise raami- organiseerimise kuna J . Huotari ja ^ajahkud. ka häid väljavaateid, isegi kooli­des
on enti pakiliselt viimasel ajal ^ pMberg vilunud trükitööliste- A. Tamm rõhutab eriti, e^ raamatute trükkimise näol. "
hakatud kasitama naissõdurite kd- hoolitsevad trükikoja käigus „Oma Pressi" trükikojal on kasu- „Kahtlemata peame tulevikus
sõnust, kuna kogemused kinnita- hoidmise eest. Kolmanda trükitöö- tada mitmes valikus eesti tähtede- erilist rõhku panema töö hankimi-vad,
et palgaliste naissõdurite osa ^^^^^^ trükikojas rakendatud ga trükikirjasid, mis annavad kir- sele kanada sektorist, kuna tööstu-sojavaes
ülehinnatud ja naised eestlane T. Pettersson, kes tegeleb ja valimisel suuri varieerimise või- se tulevikku ei saa ainult eesti
ei suuda sõjaväes kaugeltki taita peamiselt trükkijana. maiusi. Trükikoja töö kapatsiteet ühiskonnale rajada,
neid ülesandeid ja ületada neid ^^oieme oma tegevust viimasel on tunduvalt tõusnud ja töötempo Kuld oleme alati vaimSs eesti
raslaisi, mifleks^ mehed on võima- ^j^i tunduvalt laiendanud ja uusi kiirenenud pärast seda kui suurte ühiskonda kiirelt ja rahuldavalt
iised. Kuid komiti naissõdurite masinaid juurde muretsenud," ju- kogemustega soomlane J. Huotari teenima, eriti raamatute ja aja-kusimusega
on hakatud elavalt ÜB- ^^^^^^ ^y^^^ Eestlasele" mäned- hakkas senisest suuremal määral kirjade trükkimisel,"
diselt ^ kasitama ka vabatahtliku ^heri ülesannetega tegelev A. andma „Oma Pressi" trükikojale lõpetab oma vestluse „Vaba Eest-palgalise
armee võitlusvõimet, ning jamm. oma tööpanust. lase" esindajaga A. Tamm.
leitakse, et selline sõjavägi ei ole
kaugeltki sellise löögivõime ja mo­raalselt
tugeva tagapõhjaga nagu
sundusliku sõjaväeteenistuse alusel
konstrueeritud sõjavägi.
Kahtjlused naissõdurite rakesüda-misekš
on arenenud juba nn kau­gele,
et maiste palkamine sõdurite
ossa on pandud esialgu seisma.
Fentagoni kindralid on jõndnud LOS ANGELES ~ IS-aastaiae tüdruk tõstab raske .SS^aMnSise re- Naissektsiooni . ' n . • ^ T 1 . , • . V i
seisukohale et Ühendriikide palea- volvri käsivarre kaugusele ja hakkab sihtima paksu terasvaadi suunas. ® ^^^ti J^omitee iviaisseKtsiooni ^ega mitmesugustel eestiaste pi- htud lauludes kajastub ka ta oma
lise sõjaväe väljaarendamine on Teme samaealiie tüdruk vajutab päästikule Ja vabastab kolm kõrvu- loenguohtul märtsi lopunadaiai oü dustustel ja koosviibimistel, esita- mineviku traagika kui ta kaotas
hakanud arenema vales suunas, ku- lukustavat seeriat ning ta näol levib lai rahuldustiumet väljendav ilm®. P"^^.«^ ettekanne helilooja Eduard ^es klassikalist ja eesti rahvuslik- oma vaba kodumaa, kui ta kaotas
na naistele on antud üha suurem Nü kirjeldab teismeUste Juutide laskeharjutusS „Los Angeles Times". Tubinalt, kes raakis oma oopenst muusikat. tuleõnnetuse tõttu oma vanemad ja
.... J „Barbara võn Tisenhusen". Selle-osatantsus
voitinstegevuses, kus ^^j^. j^^j^j^^ i6-aastane poiss, kes See pooi-sõjaline organisatsioon, nimeline ooper valmis helüoojal
keeldub ajakirjanikule oma pere- mida juhid ei pea siiski sõjaliseks, 1968. a. suvel libreto oli koosta-konnanime
andmast; aitab oma kuna nad ei soovi, et poütsei teeks nüd Jaan &o^s Aino KaUasesam
lapsenäoga nooremal vennal suru- neüe tüli nepde tegevuse pärast, ninielisenovelüai^
da tugevat poöl-äutomaatsetBK ei ole^^U^^^
gi^upid/ nagu Ku- muusika- ja Mrjandusal^
näd"väfa7ad ]£a7^^ Lääne-Saksamaa sõjaväe G 3 rün- Klux-Klan, on äsja teatavaks tei- Aare Mikk 1966. aastal Teost män- unistus, kuna müügüe ilmus tema
maiusi la tehishoidlisi tingimusi ' "^kpüssist. nud samasugused treeninglaagrid giti „Estonias'* umbes 50 korda ja; poolt sisselauldud heliplaat"„Estra
Kuid vaatamata nendele puu- ^^"^"^ ^^"^ ^^^^^ tasandada rel- oma liikmeUe. KKK ja Hare Krish- suure menu osaU
dustele on Ühendriikide sõjaväes tugevat tagasüööki ja noorem na usuline sekt on FBI kontroHi muise" lavastus.
viimastel aastatel - rakendatud liha hakkab imiukalt tuüstama reas aU ülegaalsete relva peidukohtade ,
rohkem naisi — seda sel lihtsal olevaid inimsüuette, mis trükitud avastamise pärast. Kuid Juutide
põhjusel, et mehi ea ole vabataht- pabermärklaudadele ja kaunistatud Kaitseliidu üle ei ole mingit kont-likkose
alusel vajalikul määral helevalgete haakristidega
Kaitseliidu täpne suurus ja
du-arsenali koosseis; on teadma-
€€STI:AS€D mmmmm
Estra Väli-Toompuu räägib kanadalastele
oma kodumoastr laulult ja yuest heliph
Kanada suure kindlustusseltsi Life Assurance Company ajaleht
„Felikan" on avaldanud pikema mitme pildiga varustatud artikli To-irontos
tuntud eesti lauljatarist Estra Yäli-Toompuust, kirjeldades tema
kirevat põgenikupõlve elukäiku, muusikalist karjääri ja tööd Life As­surance
€0. Juures. Artikkel on erakordselt heatahtlik ja sõbralik ning
puudutab seoses Estra Väli-Toompnu elukäigu kirjeldamisega ka Eesti,
traagilist saatust Ja N. liidu okupatsiooni.
Artiklis mainitakse, etv Estra Edasi märgitakse, et Estra Väli
Väli-Toompuu töötab äripäevadel madal alt sobib hästi tema kodu-
Ganada Life'i investeeringute ar- maa nukratele lauludele, milledes
vestamise osakonnas, kuid nädala- reflekteerub selle maalilise maa
lõppudel esineb ta lauluettekanne- kurb minevik. Tema poolt väljava-naiste
füüsilised ja vaimsed vÕi-uned
on veel täielikult välja proo-
"aimata. Kogemused näitavad juba,
et palju naissõdureid jääb rase­daks
-ning ootamatute võitluste
puhkemisel ei saa neid kasutada,
Estra hääl on arenenud mõju- kui ta kaotas sõjas oma noore
leb autor.
songs'
võtta. Mõned eksperdid on isegi Need on näited võibolla sadadest
arvamisel, et Ühendriikide vaba- mimestest Los Angeleses, ulatudes
tahtlik palgalise sõjaväeteenistuse teismelistest kuni pensionärideni,
süsteem ojeks juba ammu kokku keda treenitakse mitmesugustes
varisenud kui naisi poleks raken- kohtades Santa Clarita Valley's vii- Kuid ICrugel ütles, et nimetatud
datud sõjaväes üha tähtsamatele mase kümne^aasta jooksul. relvade kõrval on; relvalaos mõned
ülesannetele, mis on nad viinud ™ . ; . „ Ruger Mini-14-s püssid, kergelt
eesliinide lähikonda, paljudel iuh- ^ , , - , ,1 ji- muudetud veMoon M. 14 pü,ssist,
' ^ ^ ^ KJeawi.tXsise bl»u. .txD)v ,e feetnJ cLoe l la Lveaailg mue.i s (sJuuuured i nii.s oh ameer\iki lasi^l st. and^a rdAr e^l-nevate
uus^natsistlike griippidi
ja Ku-Klnx-Kiani. rünnakute vas
Aastas
Poolaastas
tudel isegi otseselt eesliinile.
Antud olukorras tekib Ühend­riikide
sõjaliste olukordade organi­seerimise!
väga kummaline ja pa­radoksaalne
olukord —• ühest kül­jest
tahab president Reagan läher
vaks Vietnami sõja esimestel aas­tatel;
mõned M-1 karabiinid, mis
on samuti kasutusel olnud USA ar­mees
ja teatud arv .22 kaliibri püs-
Sealne juudi kaitseliidu ülem se.
mate aastate jooksul sõjajondusid.Baj.ryjCrugel ütleb siiski, et te- Isegi nooremad treeningust osa-suurendada
200.000 sõduri võrra, ^^vates ei ole rassisõda või tei- võtjad väljendavad fatalistlikku
kuid teisest küljest hakatakse Pen- holocaust lähedal, aga võima- arusaamist relvastumise vajadu-
L. lik vägivald juutide vastu on reaal- sest.
ne, mistõttu; juudid tahavad oma „Kui õigusf ütelda, siis relvadest
rahvast ettevalmistada iga võima- tulistamine ei ole alati lõbus," üt­luse
vastu. Nad peavad olema vai- les 13-aastane tütarlaps, kes oli
mis enesekaitseks. sündiiiud Egiptuses, aga elab nüüd
- i . / , . / lõs ;Ajigeles&. ,,Aga m
.... , . . , Kaitsehidu ettevalmistus toimub j ^^^^^^ .i^^rd,
taieikult ebaloogilisena kui presi- kahes järgus. Esimeseks on tutvu- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^.^^ ^^^^^ ^.^^
dent ja valitsus tahavad suurenda- mine relvadega algajaile teismelis- ^^^u
da ühendriikide sõjalist tugevust, tele ja teine edasijõudnute klass '
Pre^*dendil ja tema nõuandjatel ei nendele isikutele, keUe kohta Kru-ole
nähtavasti veel selge, et sõda gel ütles, et nad on näidanud üles
ei võideta palgaliste naissõdurite- lubavat aktüvsust.
ga, vaid sõjaväega, kus iga mees­soost
noor on 1 saanud juba rahu° Edasijõudnute Mass, mis hõi-ajal
vajaliku sõjalise ettevalmistii- mab relvade treeningu ja inst-se
ning on valmis oma kodumaad, • niktsioonid olukordadeks, magu
vabadust ja demokraatlikku riigi- tule all uksest väljumme, on ta-korda
relvaga käes kaitsma. väliselt 10-lükmeline.
piirama. President Reagan on sen!
olnud kummalisel kombel kate­gooriliselt
sundusliku sõjaväetee­nistuse
vastu ja samal seisukohal
on üldiselt ka praegune administ­ratsioon.
See hoiak tundub aga
$ 1 1 . - ^
I E I P 0 S T.I Gik-:^^ :
$61.^ $67.
Poolaastas $33.~ $35.50
Veerandaastas $17.~ $18.50
LENNUPOSTIGA filemereTmaadesse:
Aastas $76.—, poolaastas $38.^, veerandaastas $2d^
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind S) cenU
Esina^ aadressidele palume märkida „POSTAIi CODE"' |a
USA aadressidele „ZIP CODE"
Pangat^ekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Pnblishers nimele.
vaks kontra-aldiks seUest ajast ^enna, keUe venelased mobüisee-peale
kui ta noore tüdrukuna elas risM ja sõtta saatsid,
ilusa Baltimere ääres, Eestis, üt-kodumaalt
Rootsi kui Estra oli •
20-aastane, elu Rootsis Ja lõpuks
uue elu alustamine külluslikus ja
vabas Kanadas.
Estra räägib ajalehele kä oma?
Estonian• talulapse üusast lapsepõlvest Saa­remaal,
looduse armastusest ja vä-
•.. • rajasest huvist laulu vastu. Ta üt-
" : " l e b , et elu maal ja loodus mspiree-rivad
teda laulma ja ta laulab igal
hommikul ka sim Kanadas kui tä
^ viibib Simcoe järve ääres oma su­vemajas.
Ta saabus Kanadasse üle Iiri­maa
aastal 1950 koos oma esimese
mehe ja poja Teeduga, kes nüüd
on 35 aastane, üheksa aastat ta­gasi
kaotas ta oma esimese mehe
kuid abiellus uuesti. Kõneledes Ka­nadast,
mainib Estra Väli-Toom­puu,
et see on hea maa, kus elada.
Ta ütleb, et praegused nooremad
generatsioonid ei tea, mis täheur
dab elada üma vabaduseta Jä
miUine suur Väärtus on va^
sel.
Eestlased elasid sõja ajal vene ja
saksa okupatsioonide all jä praegu
valitseb Eestis vene okupatsioon.
Need. olid raske^ ajad, kus inime­ne
: ei saanud enam usaldada isegi
oma parimat sõpra, kuid need ajad
kasvatasid ka eestlastest tugevad
individualistid, ütieb Estr^ VäU-Tbompuu.
Väljaspool Kaoadaa
$42.—
$23.—
Värskemad uudisi^d loete
„VAI3A lEESTLASEST"
@ Soome matka alustasid 25.
märtsü New Yorgist Rudolf Hä­mar
ja Erie Puskar. Ned lendasid
Helsingisse, et osa« võtta Varsinaiš
Suomalainen Osa künta 75. aasta­päevast,
kusjuures E. Puskarile
selleks reisiks anti soomlaste poolt
stipendium. Mõlemad esindavad
Krugel, Juudi \ Kaitselüdu juht korporatsioon . Rotaliat, kellega
Irv Rubin ja relvade ekspert Da- märgitud osakond on sõprusleping-vid,
kes keeldus oma perekonnani- lane Eesti vabaduse ajast peale,
me andmisest, arvestavad, et Samaaegselt bn rida teisi osakondi
400—900 inimest on lõpetanud seal- teatavaüe surveüe alistatuina le­ses
piirkonnas põhikursuse pärast pingud teiste eesti akadeemUiste
1971. a. mü nendega alustati. org-idega Läänes lõpetanud.
VÄBÄEESTLÄMi ; •
Postal Stn. C. Toronto 3, © n i
M6J3M7
Palim mulle saata VABA EESTLANE &?sst« / wlaastaks /
veeraBdaastaks — tavalise / kiripostiga aktes „ _ - . — - :
19 . Tellimise katteks lisaa ^sUijuursfe
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saaia ainult tähtMrjaa).
Nimi
Eesti keelt võib
õppida Icõigis Soome
ülikoolides
JYVÄSKYLÄ • — Uuendusesd
kooli alal võimaldavad pütaajalist
eesti keele õppimist Jyväskylä üli­koolis
alates eeloleva sügisega, se­letas
dotsent Toivo' Kuldsepp eesti
keele ja kultuuri päevadel, mis hil­juti
toimusid viiendat korda Jyväs­kylä
ülikoolis. Luuletajale jä keele­mehele
Villem Grünthal-Ridalale
pühendatud päevade eesmärk oli
tähelepanu suunata eesti keele õp-pijaüe
ja eesti keele ja kultuuri
harrastajaüe.