Vaba eestlane , September 20, 1983

              Nr. 69
Imõtlemisvüsi-
^ad kinnitada/
^ese all. Se­isime
raken-
3nnuki allatu-laUni
saare
Ides WiUiam
Ilse raamatu
Ition of Esto-
;t üle Soome
^a soome rei-list
14. juunil
Jävitamine ve-
(üks päev pä-rmee
oli asu-
[äielikule val-leseisvuse
hä-
^'estis asuva-laa-
r, mere- ja
)se tähtsama-strateegilis
»
lg eraldades
mi hermeeti-
^nnuki alla-aastal
Soo­ltes
sai vaja-läs
tegutse-laiajalt
Ger-lkesomato-hävitamise
late tünnistä-bnänni
lennu-
[arald Mang,
|as.
[Eesti annek-
[ijana Soome
5tomis. 1940.
ta läbi tuge-
)me lennuv
niit ja len-läs;
Lennu-reisilennu-jenesid
peat-iJaiulennukit,
Prangli
Vene leu-kima
teine
?usel asuvat
„Kalevala**
Idu jätkama,
laare ületa-lennuk
soo­le,
niis las-meetri
teisi. Nüüd
Ivene lennuk
Jetanud Keri
vasakpool-
^nnuk kaldus
lye jä-lÖned
eesti
id sündmus-uiki
hukku*
id üles kor-ibus
kohale
Imis sundis
allveelaeva
jit ära kõik
ja lennuki-lestus
siiski
ühte kuuli-kere
tük-
>rtfelli, mis
ibinud sak-lasid„
Kale-ita
uurimi-*
ngalid lan-kätte,
kui
iuunil 1940
toetusel rii-
IvÕtnud ku-allatulista-maksnud
jo heasta-luki
allatu-jyene
puna-likkide
kor-sobiv
mo-iiše
loo esi-ajakir
jän-fcsiooni
and-
•7,
organisat-
|s materja-igutamiseks
)le saatuse-
(eks. Meie
lä kõik sel-leile
tehtud
^maailmas
Itl otsusta-iiajalikküdl
©
latulistam!»
^ekitanudl
^maätfJistes
(alu. DiplO"
ist küsida:
Im venela-
Iriii uskuda,
tamise pu-elgelt
vale-mitu
vefsi-
Jaapanist
lureandm^d
lištamä ja
iks TÕtihä.
irglk. 3)
Nr. V A B A EESTLANE teisipäeval, 20. septem^^^ 1983 —
VALVEARST
I*IÄDALALÕPUL
i l ^"^^
ja 25.
dr. T.
1. la 2.
dr. J. Marley, tel. ^IX-llll
USA lätlasest konsul
käis Riias
ühendriikidel on teatavasti Le­ningradis
peakonsulaat. Selle koos­seisus
töötab konsulina noor läti
päritoluga ameeriklane Ints Min-tautasSilinsh.
Konsul L M . Silinsh
oli hiljuti sooritanud järjekordse
reisi Riiga ja nagu sealn^ Vene lä-tikeehie
kommunistide häälekaniä^
ja ,^zimtenes Balss" teatas, käi­nud
konsul Silinsh ka Läti nn. vä­lisministeeriumis,
kus tal ohiud
„kÕnelusi".
Kuna USA välisministeerium
juba mitme aasta: eest deklaree­ris,
et kui k a Lenuigradi konsulaa­di
tööpiirkonda kuuluvad Tallinn
j a Riia on konsulitel korraldus
mitte suhelda okup. Läti nn. riikli­ke
asutuste ja nende juhtidega,
vaid ainult linna tegelastega, siis
äratas see Läänes elavate lätlaste
tähelepanu ja nad pöördusid küsi­muses
välismmisteeriumi poole
erikirjaga, milles tähelepanu juhi­ti
eelpoolmärgitud välisministee­riumi
seisukohale.
Järeljepärimisel selgus, e i konsul
Ints Mintautas Silinsh ei oma kon­takte
lätlastega. Läti organiseeri­tud
ringkonnad ei tea temast
müüd, kui et ta töötab välisminis­teeriumis.
.
:VES:':,.
-$ SO^astane
Teise maailmasõja järel, kui ÜSA-ss© ©Si asraaM eelast' suurd
arviil, tekkisid igasse suuremasse eestlaste keskusse eesti vabadnsTÕit-lejate
ühingud. AsutajatekSs olid nii Eesti Vabadussõja kui ka Teise
maailmasõja lahingumehed, kes võidelnud Nõukogude Vene vastia
oma kodumaa kaitseks. Aastail 1950—1952 olid alustanud tegevust
Baltimore, L^ewoodl, Connecticoä, Chicago Ja Seabrooki EVÜ-do
Juba 1931. a. oktoobris oli tal eri-ajaleht «Vabadusvõitlus"
ÜSA-sse asunud Eesti Vabadus- Eduard Vallaste toimetusel Selle-sõja
veteranide algatusel tegevust le on järgnenud terve .rida eri-ar-alustanud
New Yorgi Eesti Vaba- tikleid avalikkusele, memorandu-dussõjalaste
Ühing, mille asuta- meid ja selgituskkju riigimeestele,
jaiks olid Vabadussõja lahinguväl- E V L 25. aasta tegevuse tähistami-jadel
võidelnud eesti ohvitserid, seks ihnus „Meie Tee" erinumberj,
^Idhvitserid j a reamehed. kuna liikmesühingud on oma täht-
Laupäeval, 10. septembrü toimus Jakobi koguduse vabaohujumalateenistusHoyalBeachisasuv^^ Ühise eesmärgi saavutamiseks f^^d^ül^aate^^^
Rem Hõbeda talu avaral õuel, kus jutlustas koguduse õpetaja i^^^ otsustati nüüd asutada Eesti Va- Eesti Vabadusvõitlejate Liidu
Ed. WelmKes\v^ickist. Peale jumalateenistust^ ^^r taluperem^ene poja Mati ja ta abikaasa^^^M Asutamiskoos-gäreti
pojad Mati ja Remu. Eistimisvee oU õpetaja Nõmmik Jordani jõ^t^aasa toonud oma Iisraeli re^ olek peeti 20.—21. septembrü ^ ^ esmdüskoL müline
silt tagasi tuUes. Nagu õpetaja mainis, oü ta vüs pisikest pudelitäit vett Jordam jõest kaasa toonud. 1953. aastal New Yorgi Eesti Ma- jjr. ^ ^ j ^ ^ la erialade amet
' ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
o m a r i s t u s a J ^ n e t t e ^ p ^^
Nüüdsed OÜd juba neljahdad ristsed Jordani veega, üks pudeHkene vett o^ veel leUegi^^ PUdU jäs. Kohale olid sõitnud kõikide
õpetaja Nõmmik ristib Rein Hõbedat,^^^^^^ ~ . _ , . . ^
tööstuse omaniku f i i t Põdra smes,^ Foto: J . Säägi dused; Kaks päeva toimunud koos- ^ ^ ^ ^ J ^
¥<^štleb iseehesest ja IS
lüljuti teatas dr. August Mäe oma; arvukale kUen^ lõpetab oma arstipraktika ja
olekul^l^ mida i^atasidjilemleit- Buschmann.
nant Johannes Pedak (Baltimore
EVÜ) ja kpr. August Kärsnä (New
Yorgi EVÜ), protokoUisid rms.
Eduard Vallaste (New Yorgi
EVÜ) ja kapten Ernst Luebik (La-kewoodi
EVÜ), töötati välja põ­hikord,
tegevuskava ja seati siht-jooni
tulevikuks.
Ühtluse ja sõprusvaiinu rõhutšb
miseks ei tarvita lüdu liikmes»
kond oma nime ees sõjavädist
auastet, vaid nimetavad üksteist
lihtsalt kaasvõitlejateks.
Eestlases" tänuavalduse
Torontos on sama pikk,
on jaganud saatusekaas-
Juubeliaastal on EVLüdu esime­heks
ksv. Y l o Anson ja juhatuse-
Sõjameeste algatusel tekkis järk- liikmeteks kaasvõitiejad Maido
järgult juurde uusi Eesti Võitle- Kari, Ehnar Koppel, Ferdinand
|ate Ühinguid ja peagi tõusis Tammann, Johannes Pedak, Jüri
mend arv 14-le. Raus, Jaan Müks, Henno Uus ja
Eesti Vabadusvõitlejate Liidu, Roimond Tralla. Kauaaegse, abi-esimehena
juhatusse kuulunud
ge Vägevama poolt alles hiljuti
igavesele puhkusele!
USA, Kanada, Inglismaa, Root­si,
Saksamaa jne. eesti sõjameeste
: Rootsi Eesti Õpperaamatufönd
sai uue juhatuse fondi nõukogu
koosolekul toimunud valimistega.
. Uueks esimeheks on Ivar. Paljak,
liikmeteks Kalju Lepik, Rein Tar-metv
Paul Laan, Meemo Mäelo ja
Mare Aadli, õpperaamatufondi
nõukogu lp:meteks 1 vaütt^^M
Aadli, Jaak Akker, Udo Künnapas,
August Sikk, Reiii Tärmet ja Jaan
©ma hooleahised üle dr. Talvi Maimetsale. Veolgihüjem avaldas i^y
oma klientuurile, tänades neid usalduse eest pika aja väitel. Tema ärs
kui on oUiUdsimne järelsõja aegse emigratsiooni eesti
lust ja hoolitsenud nende tervise eest.
Selle elüiilesande lõpetamisel haiglasse ja 1952. a. avas Torpn^ vastupanu nõrgeneb kurn tuleb
esitas „Vaba Eestlane" oma end^ tos oma praktika perekomiaarsti- kustumine. Tänapäeval pde enam ja^s on ^ ^TI^^H \ ^ w \ n i ^ ' ^
sele kaastöölisele mõned arst^ na, mis on kestiuid 31 aastat. vanusesse suremist, igal pn mõni olnud suureks kasuks eesti rahvus-^ rMu^a vdüdste Kuibuu
praktikaga ja ehikogemustega Kui paÜ^^ mis surma põhjustajaks ühiskonnale, süvendades koostöö-seotiid
küsimused, kõigepealt kui- nud patsiente? Ta arvestab^ vaimu ja tõstes higupidamist meie
das ta arsti ehikutse vaHs, kuna kelt läbi on neid okud 25 päevas ja üheks osaks dr. A. Mae panu- sõdurkonna vastu, kes on olnud
OÜ juba sus elukutseUne eesti sõ- töönädal on o t a ^ alal Eesti Vabariigi tegelikud loojad wictööTl^
Javäfetendur?^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^,^^^^^^^^^ te^^^^ Vabadussõjas ja Kodukaitsjad II InShnuTE^^V ^ ^^
^ D r . ^ ^ et teda huvi- ^ ^ ^ ^ ^ Ta oU kauaaegseks Vaba maailmasõjas .Eriti väärtuslik on müle juhti»
tas noorena lennuvägi, see muutis Ajr. A. mae uueo, ei ÕU aabidi gggji^gg kaastööliseks oma rub- olnud valistegevus — kommums- rr^. p vahadmvõitleia-ta
Hnnmia^vabaks,: andes;vabadu- tagasi oli dukord Torontos riigiga „Arstil on sõna". Ta imes- miohu j a Nõukogude Vene kolo- ^ yit^ y õ t ^ osa * ^ i ^ ^
se mistahes tegemiseks, kuigi esi-^^ t^^^ P^i vähe haiglaid, ambma^^^ sellist niaalpoliitika tutvustamise ja sel- p^olt valitud liikmeega I
merie kokkupuude iendamisega oli seoU raske saa^^ et töö kõrval veel kirju-, gitamise aladel ja koostöö kujun-träagüine,
oUa pealtvaatajaks len- t^^^^ ^^%®^tada;:aga ka pidada loenguid T o - d a ^ kui ka teiste rah-nuõnnetusele
Jõhvis/Pärast kesk- ta töötas keUalO-m Õto rontos, Montrealis, Vancouveris,. vastega. Oma eesmärkide tutvus-kooii
lõpetamist (digi ta Eestis tüli^v^^^ See.?ces- gg^^^gg p^uiis^ osa- tamiseks laiemale ühiskonnale ü-võtjaks
koguduste laudkonnavest- mus esimese trükisena 1954. aas-lusil.
Suveti oli ta laagriarstiks V^' . -''V. - • •
ees^i skautide ja gaidide laagris.
Minnes oma praktika juurde ta
L
lennukoolis- ja selle järel sõjaväe- tis temekord kella kaheni öösel,
lenduriks. Kuid tuli töötada, sest võlad tulid
Kuid tahe oli mkooU jri^
Kolmele parimale lennukooli lõpe-tajale
anti valikuvõimalus kolme
Värskemad uudised loete
VABA EESTLASEST"
Mida ta peab kõige tähtsamaks
Eesti lennueskadrilli vahel Kuna a^^stile?Esimeseks^^^^W ^ katsunud oma pat-tal
oli ü^a veel Igatsus u^ik(K)U ja- ^^^^-j gga mSte kõrg^ ametiii^ eluvÜsi. Nüüd ütieb ta, et ta on
reie, sus valis ta Tartu, lootusega mitte torge ametni _ patsientidega
et seal töö kõrval saaks alustada
arstiõpingutega.
Kuid sõjaväes olles, kus päeva­töö
kestis hQi?imikü kella 8-st kuni
o a o
.1
koos oma. patsientidega vanaks
Teiseks peab arst võtma aega saanud. Ta on õpetanud, et Mme-nagu
vaja on, ei saa ooteruumis sed aeglustaks oma elurütmi, õn-oHjate
arvu arvestada; tuleb lõ- netumad on need, kes pole seda
petada töÖ siis, kui inimese prob- ära õppinud, teadükud elurütmi ta-
ESTLÄHE
4-m pealelõunat, ei p^^^^^^ sandajad jäävad seUe juures õn-mid
aega enam soodsaks oppimi- '^^ LäänemäaÜm on samuti shokeeri x.*<i ^Hxe^a» kI VuL *uUlXa« ja« ja laskma igal nelikuks. Ta isegi^koges oma arsti-tud,
et N . Lüdu võimud suhtuvad sele. Aga dr. Vihveün, II eskadril- patsiendir r ^ M a " nüT^tal* siida- Praktika lõpetamise järel paarü-põlgava
meoleküga inimd^^ ' ,^ — .
ning neile ei mängi mingit rolli kui
paar-kolmsäda inimest ühe raketi
väljatulistamisega mõrvatakse.
ü arst, andis suski noa; 0^^
00 kõrvalt --—^ ••• • —
võimalused
loenguil käimiseks ja tal on mitu
hakata ja ta ahistaski töö . ^ - . ^ osanud midagi ette võtta, oli nägu
õppimisega. Puudusid võimahised S nälffS^^ aktüvsest e l 4 ära lõigatud. —
LäänemaäUma ajakirjanikele on
ka suureks üllatuseks^ kuidas nõu­kogude
võimud ajakirjanduse ja
televisiooni kaudu vehe r^hva ar­vamist
mõjutavad ja seda oma ka­suks
suunavad. On päris selge, et
reisilennuki allatulistamine 269 ini­mesega
pardal oli kä läbüõike K-vanüe
vastuvõtmatu ja võttis tal
südame alt iiveldama. Kuid see
süütunne kadus kohe kui partei pa­ni
oma propagahdan^asina .täite
tuuridega käima.
Kui Gromõko kuulutas iN. Lüdu
piirid „pühaks" ja „puutuma-tuks",
süs iihponeerisid need fraa­sid
tohutult haüvs6tele ralhvamas-sidele.
Marssal Ogarkovi pressi­konverentsi
näidati mitmel puhul
nõukogude televisioonis ja korrati
lakkamatult kuidas Lääne spio-
Diaazhilennukid luuravad nõukogu­de
tagalas ja teevajd ettevalmistusi
vene rahva hävitamiseks. Selline
ühekülgne ajudepešemine pn Nõu­kogude
Venemaal juba vana läbi­proovitud
võte ja selle kohta andis
kõige parema tunnistuse üks kest
ealine naine Moskvas, kes ühele
Jääneriikide ajakirjanikule tahen­das:
„S0al te olete. Ma ütlesin tei­le
juba varem, et naeil on tžiielik
õigus". -i'-
Neid lääneriikide ajakirjanike
tähelepanekuid Moskvas edasi an­des
tuleb tõesti imestunult küsida:
kas siin Läänes^ Varem tõesti ei
teatud, et kommums^lik rezhiim
baseerub ainult pettustel Ja vale­del
hing et venelaste kahepalgeli-mõnusat
mälestust seotud eksami­neerijatega,
keda ta ei tundnudki.
Praktikaaegadeks aga ta võttis
puhkust ja töö läks edasi.
Millal ta hakkas tõsiselt arsti­teadusele
mõttema? Sellele vastab
ta, et ta nägi kord kuidas- kuulus
arst võttis väga pealiskaudselt vas­tu
talumehest patsienti. Süs mõt­les
ta, et „kui mina ükskord õpin
arstiks, süs kohtlen igaüht sama­sena,
vaatamata kes ta o n ! " See
: andis- tõuke.. ;7: .
Vümane kursus oli pooleli kui
tuü sõda. Ta sai jaoskonnaarsti ko­ha
Lihulasse, kus ta püsis veel hai-geüe
abi andes, kui venelased oüd
sealt vaid 30 km kaugusel. Vünia-sel
minutü jäi üks täisolevast paa­dist
tulemata ja ta pääses purjeka­le,
mille eesti sõdurid olid võtnud
pole mitte üksnes huvitatud vtema ta seUest üle saanud,
haigusest, vaid tema elust ja pere- Küsides lõpuks, mida tal on ini-konnast.
mestele juhtiiöörideks anda, ütleb
Dr. Mae arvab, et parim praktika ta, et nad kõigepealt mõtieksid
arstile on üldala perekonnaarstina, oma tervisele juba noorest east
sest see hõlmab kogu inimese, ku- alates.^^^^^ ^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^
na inimest peab võtma tervikuna, Teiseks hoiduksid . tervistrikku-nii
ihuMselt kui ka vaimselt, viima- vaist eluviisidest, eriti aga alkoho-ses
sageli küsimus ongi. • Ust. Ta peab väga ekslikuks prae-
Missugused on praegu tavalise- g^st Õllereklaami, mida on seotud
madeesttaste haigused? Ta vas- sportliku tegevusega. Samuti tuleb
tab, et need on enamuses vanade hoiduda ülesöömisest, ületöötami-haigused,
sageli ka närvide M s i - sest, inimene peab andma aega
itmš. oma örganismüe vastutööks. õi-
Mõnikord on inimesed isegi S^aegsed terviserikete parandami-imestanud,
et tuüme siia, algus oU^^^^^^^^ad ära tõsisemad haigu-raske,
lapsed OÜd väikesed, aga «ed. Tuleb olla arsti kontrolli aü,
närvid pidasid vastu. Nüüd on kõik et juba algusest avastatakse tervi-raskused
ületatiid, lapsed täiskas-^erike, mida alul on kerge ravida,
vanud. aga liärvid ütlevad ülesi Aga lõpuks ta jätab mõtte, et mi-
Msiksab Kanadas;
Äaste .$48.-
Poolaastdi $26."
Väljaspool Kanadat?
$58.~
$31.-»
$16.'
MRIPOSTIGA -y SAATEKULU
Kanadass VäljaspooS
Kanadat:
poblacistcer
¥e@randaastc§s
$52..
$28.-
$15.-
4- $39.—
$19.50
9.25'
$44.<
$22.
n® „Dr. JekyM ja mr. Hyde**
mäng alles nüüii seoses Korea rei­silennuki
ällätnlistamise looga
_ _ Igal inimesel on närvide reserv- mestel tuleb meeles pidada, et ini-säŠiisteltTia
^ermtÄ'jõudmist hädaolukorras men^ koosenb vaimust, hingest ja
Visbysse kui üht meeldejäävamat ^aäb kasutada. Vanusjega tiilevad ihust; ükski ei saa olla hea tervi-momenti:
aastaid ' pimendatud häired, füüsiline se jüures, kui üks neist lonkab.
maalt valgustatud Imna jõudmine - :•: • •-' ' • -' ' ' , - • \ -
oU\kon1;rastne.-ja:-,haärav.'^
Ta ssi koha Karolinska haigla ja
ülikooli - patoloogia professori juur­de,
lõpetades seal ka oma Õpin­guis
puuduvad amed j a sai lige- „,,A v\\^ i v , , , ^ , ,
male aastaks koha Nynäshamni Eesti
reumahaiglasse. Süs sai Stokhol- matiikogude k ^ ^
^ l i töökoha, hakates^^.a
jaoskomiaarste nende puhkuste:^^^^^^^
ajal; mi tuü t a l terve Rootsi läbi komia elanud vajadusi, mistõttu S^a^
käia. Lõpuks oU Stokholmis arsti sadu raamatuid ei laenutata üldse. u ; , u t a S ^^
asetäitjaks.^^^ . : y ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
Eesti Sõdurite väljaandmine an.»^k^^^^^^
ja .1949. a. tuhgi ta sua. Sun tidi öa. vaüe nõudeüe, nende remondüe ei
Halva köitmise või täispaberi- osutata küllaldaselt tähelepanu,
köite tõttu muutuvad raamatiid õi- mõnel pool seisab raamatufond
ge pea kasutamiskõlbmatuks. Ai- isegi avariiohikorras olevais ^^^^^^r^^
nult 1981. a. kanti selletõttu maha mides. Ka täidavad raamatukogud
^ VÄLJASPOOL KANADAT |a USA-dr
LENNUPOSTIGA -aastas $52.—, poolaastas $28.— ja
aastas $15.— -H, SAATEKULU >^ aastas $66.—,
$33.—ja veerandaastas $16.5®
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 60 centi
i:aimdaaad^^
USA aadressidele ,;aP CODE"
Fangatshekk või rahakaart kirjntads
Free Estonian Poblüshers nimele.
Teffiffll^^ soota:
VABA EESTLÄMi
1f 55 i@slk Št.o Don Mills. Ont. M3B 2M3
ümberõppida üheaastase praktika
ajal fert' WiiUamsIs,^^^^ mida ta
peab oma raskemaks aastaks, ku­na
ta oli ju yalmisõppinud arst.
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alatea .......................
19 ....... Tellimise katteks lisan $;..^....... siinjuures
Tshzs I tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata Miilt tlahtMr|afl)*
Nimi « » « • < • * • o a « « o « « o . « O O . o « « o . « * * « « . . .
kel tuli kõike korrata. SeUe järel lig^^
sai- i a ; koha.:/00^^ ::.OEtarK),.dis^Eesti T Ä ' .sMit-; kasvataniise kohustiisi. <trai