Vaba eestlane , September 11, 1979

              Lk. 6 , 11. s s p t ^ ^ r i l 10^9 — Tuesday, September 11,1979 Nr. 67
a.Tiiminri;
0 « t
l^pordivõistlustel oli kaks aia, 60
m ja 200 m jooksud erinevais va­nuseklassides.
Esimeses oli parim
Jüta Metsala üle 13-aastaste tüdru­kute
klassis ajaga 10,2.
Alla 9-aastased poisid: 1) ja 2)
ICristjan Puhvd ja Margus Riga
12,0. 1
9—ilO-aastased poisid: 1) Allan
Sutt 10,2, 2) Heiki Viita ja Jaan
K u k k . : / - / ;
11—12-äastased paisid: 1) Töö^
mais P i i i v e l 10,2, 2) Mark Piibe.
üle |14-aastašed poisid: 1) Mehis
Kivilo 9,6.
' 200 m jooksus oli Juta Metsala
üle 13-aastaste tüdrukute klassis
parim ajaga 31,8.
Alla 9-aastased poisid: 1) Mar­gus
Riga 20,0, 2) Kristjan Pühvel.
^lO^aastased poisid: 1) Heiki
Viita 39,0, 2) Allan Sutt
11—12-aastased poisid: 1) Too­mas
Pühvel 36,0, 2) Mark
üle 14-aastased p i s i d : 1) Mehis
Kivilo 31,2.
Korvpalli vabaviskel oli tütar­lastest
parim Juta Metsala, alla 9-
aastastest poistest Margus Riga,
9—10-aastastest poistest Mark F i i -
be jaüle 14^aastastesit poistest Me­his
Kivilo.
Üldvõitjaiks osutusid Juta Met­sala,
Margus Riga, Allan Sutt, Too-
* mas Pühvel ja Mehis Kivilo.
LASKMINE:
Alla 10-aastased tüdrukud toelt:
1) Karin Smeets 95 silma.
10—12-aastased tüdrukud toelt :
1) P i ^ Metsala 94.
üle 13-aastased tüdrukud käelt:
1) Juta Metsala 100, põdvelt 92
silma.
Alla 8-aastased poisid toelt: 1)
Kristjan Pühvel 82.
Alla 10-aastased poisid toelt: 1)
Allan Sutt 100, 2) Margus Riga 99,
3) Jaan Kukk ja Heiki Viita 97.
üle 16-aastased poisid käelt: 1)
Toomas Aütosaar 100 silma.
Emad Ja isad käelt: 1)
Metsala 100.
Vaiiaemad ja vanaisad •
Henn Arvo 100.
punkte 7629, Eda Laanel 7623, kol­mandale
kohale tuhiud Jindra Pa-lushköva,
Tshehlioslovaklda, saa­vutas
7573 punldi.
1)
. Ungaris, Dunaujvaroses toimus
Euroopa ^ purilennumeistrivõistlu-sed,
kus tallinlamia Eda Laan jäi
kuue punktiga alla ida-sakslannale
Monika Warstatile ja saavutas hõ­bemedali.
Kuldmedali võitjal oli
Eesti kergejõustildasist on täna­vu
esiritta tõusnud 18-aastane Pär­nu
koolitüdruk Silva Oja. Ta on
praegu Eesti rekordi omanik 100 m
;ökkejooksus, kõrgus- ja kaugus­hüppes
ning viievõistluses. Näda­lalõpul
18. ja 19. augustil võttis
tä osa Euroopa juunioride kerge­jõustiku
meistrivõistlusest Poolas,
kus ta võitis kaks hõbemedalit,
ühe 100 m tõkkejooksus ajaga 13,57
ja teise viievõistluses 4424 punkti­ga.
Viimane tulenius on ka Eesti
täiskasvanute, ja N- Liidu juuniori­de
rekordiks, üksikalad viievõist­lusel
oiid: lõo m tõkkejooks 13,77,
kuulitõuge 13,26, kõrgushüpe 1.82,
kaugushüpe 6.30 on ka uueks Eesti
rekordite ja 800 m jooks 2.26,3.
Eesti kümnevõistleja Tõnu Kati-kis
võttis osa Quebecis peetud Ka­nada,
ÜSA ja N. Liidu vahelisest
fcümmevõistlustest, kus võitjaks
tuli N. L. Võistkond. T. Kaukis jäi
tulemusega 7869 punkti seitsmen-daie
kohale/•/
Tallinnas toimunud vibulaskmise
võistlusel olid harjutuses FIfA-2
võidukad V. Holtšmeier 2394 ja M .
Vaikjärv 2468 sumaga. M. Vaik­järv
püstitas 2x70; m oue Eesti
rekordi 635 sihnaga.
Viljandis pestud I. Kaua mäles-tusturnnril
oli parim maletaja tal­linlane
J . Ehlvest, kes saavutas 9,5
punkti võimalikust 11-st.
Soomes, Poris peeti Soome ja N.
Liidu vaheline vibulaskurite maa­võistlus.
Naistest oli parim pämu^
ianna; Eve Suits, saavutades F l -
TA-1 harjutuses 1236 silma.
• . ö
Eestis on peetud omaaegse ker-göjõusfciklasie
Heino Lipu auhinna-võistlus
kümnevõistluses. Sellel
Heino Sildaja saavutas 7842 punkti­ga
oma isikliku rekordi ja Heino
Sildoja saavutas 7748 punkti.
Moskvas peetud N. Liidu ja Ka­nada
vahelisest: ujumismaavõistlu-
1980. aasta oiümpiaregati tsentrumina ÖH Pirital valminud uus
«
sest võttis osa ka Eesti spsortlane
Ivar Stukolkin, kes 400 m vabauju­mises
jä| tagajärjega 3.57,44 kol-mandals
kohale. Esimeseks tulnud
Vladimir Saliiikov tegi tulemusega
3.51,40 uue maailmarekordi. Teise­le
kohale jäänud kanadalane Pe­ter
Smith tegi ajagai 3.56,3 uue
Kanada
Rahvusvahelisel laskevõistlusel
Riias tuli Vello Orav otümpiakiir-läskmises
oma tänavuse tipptule­musega
595 silmaga koimandaks.
Meeskond, kuhu kuiüusid V. Orav,
P. Röhusalu^ V. Pajusaar ja R. Ku­rus,
tegi uue Eesti rekordi 2356 sil­maga.
;
Hisd
Hanno Kompus — Kustutamata malg hmstl
Seedrioru Las: urklubi korraldu­sel
toimuvad järjekordsed Kanada
eestlaste meistrivõistlused välisra'
jal laskmises laupäeval, 22. sept.
algusega kell 10.30 hommikul
Relv: 22 k a i pu is. Kavas: i . Ing­lise
matsh (60 lasku lamades), 2.
Kolmest asendist 3x40 lasku.
VõistJlused viiakse läbi I.S.ü. las-kemäärustiku
-kohaselt. Juhul kui
võistlejaid ümub rohkem kui lasv
ketiir mahutab^ siis \. tounuvad
võistlused kahes vahetuses ja kä­sutatakse
lühendatud asendite ae­gu.
Laskmise ajal on treeneritel
ja abistajatel tulejoonel viibimine
keelatud.'
Vaba Eestlane*' loosis oma
veergudel ilmunud ristsõna nr.
1000-de ilmumise puhul selle rist­sõna
õigete lahendajate vahel väi-;
ja Märt Raua teose „Riigiehitaja
Konstantin Päts", õigeid lahendu­si
oli saabunud erakordselt rohkes­ti
Ja loosimisel tuli võitjaks Äliöe
Karuks, kes- elab: Toroiitos., „Eesti
Kodu" korterimajas.
RISTSÕNA- NR. 1000 LAHENDUS:
Põikread: 1. Kaater, 6. Kaatet,
10. Seoul, 11. Pisike, 12; Pülur, 13.
OdameÄ, 14. Erak, 16. Ikla, 18.
Voor, 19. Meremees, 22. i m a l , 24.
Veranda, 25. Soolaga, 27. Kaal> 29.
Verimust, 32. Enne, 35. Isik, 36,
Estö, 37. Havanna, 39. Satiir, 40;
Diktor, 41. ütlen, 42. Kuskil, 43.
Ratsud.' . ,
Püstread: 1. Kappel, 2. Austav,
3. Esko, 4. Reederid, 5: Hurmama,
7. .Apis, 8. Tühike, 9. Turvas, 12.
Peer, 15. Kodanik, 16. Imeline, 17.
Leige, 20. Elsa, 21. Keres, 23.
Maks, 26. Oleander, 28. Atlanta^ 29.
Virsik, 30. Riitus, 31- Udar, 33. Esi­tus,
34. Voored, 37. Higi, 38. Aüia.
MOSKVA — üudistebüroö: Tass
teatab, et Kaug7lda alasid on laas­Kuna
käesoleval aastal täitub tanud ägedad keeristormid ja te-
S0e ead^rsio,t raui, , Lonas vkuprklÄu bi .a.su.t.a mnis e,s.t ^ .k.i.t anud, suuri- kv al^i-j ustt.u si•. mTa ss ^e•i
10-nda ^^^^^^^^^ ohvrite kohta, M d ajatakse «i&is-võistlus
koos omavahelise koosvii­bimisega.
ta, et inimesi on saanud vigasta­da.
Tuule kiirus o l i vähemalt 38
SEEDRIORU LASKURKLUBI ;m/šek j^^ :,ta;batud- linnad olid
JUHATUS Spassik, Ussurisk j a Vladivostok.
: Järel© • H.—., : S5
L. Wahtras — Lüvaklass 2m 19
Enn Nõu — Vastuvett 5 . - 4C
Anna Ahmatova — Marie Üoder — teHvtess ZM
H. Michelson SkantUkul te^ •8.-",.. : 35
H. Michelson — Noorsootöö rädaW 4.3®;- 35
H. Michelson — Eesti radad^li •
Triinu" üksiknumbreid 1.50,:
Estonian Officlal Gaid» 5.— • 40
Paul Laan — Mõttelend — Püie Ja f s c g e l f c l 5 . -
Karin Šaaršen — Lobengriöilal koinlwe •ih
Herbert Salu — Utoopia ja fatnroloogia
Eduard K l ants — Lomeliitlased (iuul©tuskogtt) i
l o n a t o m a n - - M i s need sipelgad • • t •. •
' (luulfc^skogu) ; • 3 . -
A. Kubja — Kadnpnd kodud — mälestas©^ 4 . - 25
A. Kubja - - Malestasi feodussardt 2 . - 20
A/-Eubja — Palakesed • ••. 1.50
E. Uustahi ja R. Moora ~ Soomepoisiö
426 lk. -f- 64;k. fotosid 14.- y^ 8^
Leho Lumist© — Alamuse Audros — biograafi­line
jutustus kirjanik Oskar Lutsöst ' : 40
L; Lumiste — Atlandi aknal | 2.1C 40
L. Lumiste — 550 #
A Vomm •- iÜFtsõnad 1 2.50 20
A. Vomm—Ristsõnad H 255 20
A. VommRistsõnad n i i 2.25 20
A Vomm Ristsõnad W • 2.25 m
Ants Vomm ^ Minu hingduialetuskogi) 20.- #
Ants Vomm — Varjud (luuletuskogu)
K. Eenne — Snraad laevad ja elavad!
, mälestused^ . : IM : • l i.
K. Eenne — Päevata päevad j$> ööta W E . 4 . - , 40
S. Ekbaum ~ Äjatar (iuuletnskogü) 80
Aarand Roos — Jamalaga, Kars |s ErzaraiK ' 4.- SO
J . Pitka — Rajusõlm«d #
A. Käbin Vann ja mnid 40
Urve Karuks --Kodakondiü-C luules 20
H. Oja — Koputused enešesduuletuskogu) 1.50 . •' n
H. Oja — Tunnete purdel (luuletuskogu) • •,.2.7S: • . 25
A Küng Mis tolmab Soomes? • M ^ : " SO
Aarand Roos — Jantide kuningas Tällinnag 40
E. Sanden — Mitme näo ja nimega ' 12.50 80
E. Sanden — Loojangul lahkumine Tallinnast •16.20. - • • :W
RAAMATUID LASTELE: ' ^
Ilme Ivandi — Pärg? ; |.50,-.
Kalevipoeg — õppe- ja tööraamat lastele 2M m
Õpeta mind lagema X — (Öpp^ ja tööraamat
e^ooliealistele lastele vär/itrükis)
Õpeta mind lugema II — õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
Eesü Ikeele Harjatustik r •
Panderollid Soomest Ja Saksast
Ja USA-st kannavad sageli posti
lisatemplit: „Rahvusvahelise pos-tikonventsiooni
par. 29 alusel kaks,
resp. kolm eksemplari ära võe­tud."
Keegi ei tea, mis see par. 29
kõneleb..Ka Tallinna kõrgömad
postiülemad mitte: juhatavad
Moskvasse küsima. Mõnikord kan­navad
seda templit ka need saade­tised,
kust mitte midagi ära pole
võetud... Värsket posti ei anta
kodanikule kätte, nagu tsaari
vanglais ei antud, vangidele. See
oli põgenemiskatsete jne. v^tu-mürk.
Vene n.n. punane valitsus
. kohtleb oma kodanikke postitee­nistuse
alal täpselt samuti kui
tsaarihärra lasi kohelda oma van­ge.
.
Soome raadio ja televisioon,
BBG, Ameerika Hääl ja Deutsche
Welle p nendeks auimdeks vene
ja nõukogude, tsensuuribarjääris,
mis eestlast totaalselt tõkestada ei
lase. Ka inturismi abil tuleb veidi
vaimuvalgust (kuigi vähe), üksi­kuist
siia pärale jõudnud ja kan­gesti
keelatud raamatuist tehakse
: fotod,.valgus- või masiiakirjako^
piad'. ja need .loetakse peagi, riba­d
e k s : - ; .
Kõrge kirjaoskusega eestlane on
XX sajandi lõpul sattunud olukor­da
vaadata raamatu pilti (fotokoo­piat),
selle asemel et lugeda raa­matut!
J a seda kõik — aitäh vene
vennale! •
Väheinformeeritud ja vene latu-raalvaimupünedusest
mõjustatud
kaasmaalased satuvad poolbarba-riseerumise
ohtu. Barbaarsuse kõr­gema
astme on juba saavutanud
need, kes enam ei tea ega tunne,
et nad pisitasa metslasteks muutu­vad.
Neil on kalduvus oma ruma­luses
õnnelikud olla ja see on
Keskl^omiteele vaga meelepärast.
Ta võtab tõe pähe oma ülimage- rikupea sama isik. S Moldaavias juhtus. See Sedasorti kirjandus läheb: taval^^^^
däis ,,kriminaalromaanides'Vesine- ti praegugL^^M^^^ et „par- on muidugi asjatu hirm, aga hea küU aastakümne pikkuse laos- ja
vate vastuluuremajorite vägevaid tei" ja „valitsus" on samad me- jutt siiski, kuna see muudele ve- letilseismise järel — tagasi paberi-kangelastegusid
fashistide palja^^^^^
tamisel ja hävitamisel, aga ei viteater on nõukogude tsaaride juhib, kes mukk nagu seda prot- T o r , ^ r . ? > ^n
märkagi, et need aina ikka ja jälle käes ,,konektiivselt" juhtimiselt sessi ei oska märgata. Nii näiteks
ikka veel tegutsevad jätised ja aina ja korduvalt libisenud; ühe; piii'atakse ajalehtede ja ajakirja-roimarid
on samuti venelased.. .jmehe kätte olgu tegemist Stälini, j de tk^aazhe paberi puudused
Lausa õppides seesugusest kirjan-fHrushtshovi või Brezhneviga. Ve-'sama põhjus millega Lohse sõja
dusest toimetab ta^ näiteks „Rus- nelane peab seda enesestmõisteta- j ajal keelae eesükeelsete raamatute
salkat" pildistava rootslase miilit­sa
kätte, sest talle tundub, et see
ohtlik „luuraja'' püüah kindlaks
vaks ja see tõsiasi teeb ta eestla-> trükkimist— aga ^tegelikult on
sele võõraks ning vastumeelseks
j nii Tallinnas kui kogu laias maail-
„aktsioon" sihitud nende väljaan­nete
vastu, milles arvatakse iile-teha
kraanade arvu Tallinna sada- mas. Dissidentide seas pole vene- liigset rahvuslikkust olla võivaj.
Rämpsu, mida nimetada nõuko­gude
kirjanduseks, loeb venelane
demonstratiivselt avalikus kohas:
raudtee- ja trammivagunis, bussis,
isegi vorstisabas. See peab nägijai­le
näitama, et tegemist on Mrja-oskajaga.,,
Eas mõistad ka, mis
l<>ed sa?" küsis Vilippus moora-maa
mehelt. Meie ei küsi midagi;
kõigest on näha, et lügemme vene-m
a s . . . Ta „nõukogude patrio-1 lasi, need on juudid, pooljuudid ja
tism"' seisneb selles, et ta tõesti mõned ntuud rassisegud, olgu pea-usub
kõild arve, protsente, teateid legi, et mõned neist end väikeve-ja
kommentaare — ja ümberlük- nelase või ukrainlasena reklaami-kamisigi,
mida ajalehed ja raadio vad. Tallinnas pole seesuguseid se-talle
šüina-kõrva puhuvad. Mõis- ,ni märgatud.
ted„nõukogud^" (sovjetski) ja j Venelane ei vaja vabadust, selle-
„vene" (nissM) on talle sünonüü- pärast ei saa ta kuidagi aru, miks
mid positiivsete mõistetena, kus- eestlased, lätlased, armeenlased ja
juures tal ei viirastugi nende sõna- juudid teda süüdistavad oma va-de
tähenduse see element, mis baduse piiramises. Sõna „svobp-eestlasele
on sel puhul esmane: da" on neil soome-ugrilastelt lae-
Väenlane. natud, aga sõnavabadust e i ole nad
Selles on, muide, mõlema Tallin- osanud kelleltki isegi mitte laena-na,,
enamusrahvuse" vaünulaadi ta.
ja maailmasuhtumise peaerinevus. Venestamise ideoloogid ja prak-
Teiseks erinevuseks on venelase tikud ei tööta mingi kindla plaani
kindralikartus j a hkm ülema ees. alusel ega kä kooskõlastatult. Na-kuna
need väga moes kipuvad ole­ma^,..
..
Tänapäeva eestlasest tallinlasel
on , üheks poolpassiivse vastupanu
vormiks igal sügisel seista rööga-tupikis
„Edasi" ja „N:õukogude
Lenini teoste kinkünisega võlia-naljatsemišt
peavad Tallinna vene­lased
-)- aga küllap ka kõik teiste
linnade i i v a n i d r - isiklikuks solva­miseks.
Lenin ja kõik selle nimega
seostuv oh venelasele püha.. .aga
eestlasele naeruväärt.
Nuhkmiine, teise omasuguse,
passunine, peale- ja salä^aebami-ne
ning vastastikune täisusalda-matuS
on nõukogude riigi ja vägi­valla
vundahient ja võimalik amult.
vene rahva loomuomadustele üles
ehitatuna. Mittie amult venestami­se,
v^id ka võimukindlustamise
eesmärgil on Keskkomitee sunni-
Naise" ettetellimise sabades, nagu j tud Balti riikides ja teisteski piuri-ka
igapäev „õhtulehe" sabades i riikides massiliselt venelasi„pida-ajalehekioslite
ees. Osalt ori siin ma", neile siin soodsail ja privili-tegemist
väikse snobisminähtuse- geeritud kombel elamispinda „ v a -
ga, peamiselt aga siiski ,,vastupa- ruma". Vene vägivallavõun seisab
nuliikumisega", paljude, puhul tääkidel, tääkide jõud aga nuhki-küU
ainult alateadvuslikuga. Tead-^.
lik. on see sabasseisjä süski selles,
et need järjekorrad on ainsad, kus
ühtki venölast ei ole.
dei.-;:-;^..
Tsaari sandarmeeria agentide ja.
,,kaastööliste" arv oli tiihiö^^ E JK
ja MVD nuhkide arvuga võrrel-
, Kuivõrd vähe võimumehed ise : d e s . . . Neist agentuuride tsentru-selgušel
on tiraazhide püramise' meist on muü hulgas lendu lastud
Ta peab enesestmõistetavaks iga gu kogu vene nõukogude elu ainus tõelisest eesmärgist, selgub sel- nüsugunegi jutt, et see, mis eest-
k1-;ä^ su jJar, ^k,^•o^rr^^r^,a,r,^l duse arukust, mis ^^p^iJ^d^e^TvT pTVrT.i^n•^-tlfeclirlT ^ oi^inrt oo tp^oi ^rtt^ul inn iics!mT « , nViiili lüaaf. A f T^iMrafiiH nn Ira ^7ATIO i r o l i f o n c a o-iol I T J I KO
,,kõrgemalt poolt"; tuleh. Tä usub on ka russifikatsiooni tehnikas ja
võimukandja igat valet ja laseb taktikas. Pealegi tehakse seda sa-lest,
et piiratud on ka Tallinna lastele vene valitsuse ajal halba
venekeelsete ajalehtede trüMar- juhtunud, olevat suurelt osalt eest-v
u . . . 0ptimi4id loevad sellest laste eneste süü, kuna neil olevat
enda orjastada või õigemini jääb laja ning ümber nurga, sest Leni- välja Vene 'kroonu s üksteise peale kaevata ja
orjaks, 'kui talle auiult kinnitada, ni mitmed mõtlematud väited an- pole paberit (ega raha) isegi ve- teineteist reeta. Kes ise oma loo-e
t t a on väga vaba mees. ' 'näksid avaliku venestamise puhul nestamiseks. mu poolest reetur ei ole, see e i os-
Lääne-euroopläsele; eestlasele, ohvritele vastuargumendid kätte, j Venelane peab oma kroonut mi kaks teist reetmises kahtlustada
on alati otoud võõraiS ühe autori:- tJks osa Taaiinna eestlasi usub poihaks, et.ta kunagi ei suuda teha ega süüdistada. Pole eestlasedki
teedi piu^tu tunnustamine. Hmali- mpningaid märke esinevat selles säherdusi nalju,; millega eestlane päris taevauiglid, aga oma ajaloo-ku
Võnnu üilekohtu ja vägivalla suunas, et eesti ja läti keelt vai- hakkama saab: tellida sõbrale Ilselt kuulsat head omadust ~
vastu leidis immene toe vaimuli- mistatavat tähestikureformi jaoks, aastakäik ,,Eiesti Kommunisti" või võõraisse asjusse mitte segada ja.
kult võimult ja vastupidi. Venela- kürillitsale ^eminekuks, nagu Šta- kinkida talle „Krupskaja kirjad" kahtlasel korral suu pidada — pole
sele oli aga keiser ja kõrgeim ki- iini ajal Kesk-Aasia liiduvabariigis või Felix Dzerzhisski biograafia, nad seni totanud. (Järgneb)