Vaba eestlane , June 7, 1979

              m.2 mm Nr. 43
$18- Ja
flUÄAOTM: O/ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth S& T©roEtos.
\ TO][liETAJA:;;Ha]imes'Oja ; - v •
POSTIAADRESS: P.O. Bos 70, Sba. C, Toronto S,Ofit. M©J SBä?
TELEFONED: toimefcas 384-7521, talitiis (teUimised. kuulutused,
TfiLLMSHINNÄp Kanadas: aastas |32,--,
veerandaastas ^ Ä ) ,
ja veerandaastas $15^. \
TEUJMISHIMAD väljaspM^ Kanadat: aastas
tas $19.— ja veerandaastas $10.50/ K i r s t i g a USA-s^^^ a a to
$58.—poolaastas $30.— ja veerandaastas $16m
LEN1TOP0STK5A memere-maädes^
$34.50 ja veerandaastas $18.—.
Aadressi muudatus 40 c. — titsiknumbri hind 40 c.
PnUm&ä:hj\ F^ee Estonian Publisiier; Ltd., 135 Teci
Toronto 3, OBt.MSJ2H2
Kanada on saanud lõpuks en- naidi, kes kandideeiis i9T2. aas-dale
uue vaHitsuse. Möödunud es- ^ M parteijuhi kohale, kliid ei saar-maspäeval
Mmiitati Ottawas ame^ nud vajalikku toetust. FloraMac-tisse
äsjastest parlamendivalimis­test
• võitjana' välja tulnud kop-s
«rvatiivide partei valitsus, mida
peaministrina; juhtima hakkab
partei juht Joe Glark. Uue valit­suse
koosseisus on peale peami­nister
Joe Clarki 29 ministrit,
kes on valitud peaaegE kõigist
Kanada piirkondadest j et anda va­litsusele
vajalikku tasakaalu ning
esindust võtoiaJikuIt kõigist pro­vintsidest.
Nagu juba ette ennus­tati
kujunes Quebeci esindns
uues valitsuses väga tagasihoidli­kuks
ja kahvatuks, mis oli para­tamatu,
kuna Quebeci provintsi
e]|anikkond andis parlamendiva­limistel
oma tugeva toetuse opo­sitsiooni
jäänud liberaalidele ja
peaniinister Clarkil ei olnud liht-saSt
Quebec! inimesi oma valitsu­sesse
võtta.
- ' Uuele valitsusele pannakse suu­r
i lootusi, eeskätt Kanada majan­dusprobleemide
korraldamisel,
eriti'kuna konservatiivid on lak­kamatult
kritiseerinud liberaali­de
majanduspoliitikat ning otsi­nud
ja leidnud selles vigu, mida
oleks drastiliste vahenditega pa­randada.
Nüüd on konservatiivi­dele
lõpuks see võiiiialus saabu­nud
ning Joe. Clark. oma majan-dusme^
tega peab hakkama täit­ma
oma valimiskampaania ajal
lendu lastud kaugeleulatuvaid l u ­badusi
inflatsiooni piiramiseks,
rügivõlgade vähendamiseks, vä­liskaubanduse
suurendamiseks ja
töötute tööle rakendamiseks.
\ Suurem koorem nende ülesanne­te
teostamisel langeb uue iinants-ministri
õlgadele, kelleks on ener­giline
Newfoundlandi majandus­teadlane
j a poliitik John €rosbie,
kes on ajakirjandusele antud ju­tuajamisel
mõista andnud, et ta
kavatseb tegutseda täielikult oma
ideede ja tõekspidamiste alusel
ning ei lase ennast oma sammude
teostamisel kõrvalldeedest mõju­tada.
John Crösbie olukord on
seda raskem, et Kanada majan­duslik
olukord oii pärast valimisi
statistikabüroo poolt avaldatud
andmete põhja! palju raskem kui
seda enne valimisi kinnitati.
John Crosbiele loodetakse tuge
noorelt j a energüiselt majandus­teadlaselt
R ; de Cotrefilt, kes
kukkus parlamendivalimistel Ot­tawa
valimispiirkonnas läbi,
kuid kele Joe Glark nimetas sel­lele
vaatamata tööstuse j a kau­banduse
ning majandusliku aren­gu
ministriks. Joe Glark kasutab
tema valitsusse toomisel tagaukse
taktikatj nimetate ta senatisse.
^ Kojnmentäatorid leiavad; et need
on erakorraliselt tähtsad positsi­oonid
mehele, kes kiikkus parla­mendivalimistel
läbi.
Kanada sai uues valitsuses ka
oma esimese naissoost väRsmi-nistri
— üldtuntud konservatüvi-partel
^iderl Flora Ma<;Iio-peetakse
üldiselt väga
intelligentseks poliitikuks, kuid
tema kogemused j a teadmised vä­lispoliitilisel
alal -on siiski väjüke-sed
ja piiratud ning seni ei ole ta
millega^ näidanud, et ta oleks
välisjpolütUistest ja rahvusvahe­listest
küsimustest huvitatud. E i
ole liialdus kui mainida, et Kana­da
on juba Diefenbakeri valitse­mise
ajast alates rakendanud
oma välispoliitika juhtimisele me­hed,
kelledel on puudunud rah­vusvaheline
riimi ning kelledel ei
ole cinud kahjuks ka neid osku­si
ja teadmisi mida nõutakse ühe
maa välispoliitika juhtimisel. Flo-ra
MacDonaldi olukord on veel­gi
raskem seetõttu, et k a peami­nister
Clark'ii puuduvad välispo­liitilised
ja rahvusvahelised koge­mused.,,'
Kuid -•— • kui Margaret
Thatcher? juhib:-, .peaministrina
Inglismaad,. miks ei võiks Flora
MacDonald juhtida Kanada vä­lispoliitikat,
eriti kui ta võimeline
On kiiresti õppima ja rahvusvahe­lise
poliitika saladustesse Ja
keerdkäikudesse, timgima. .
üue valitsuse ministrite nime-
Presldeni Carte.r: ,,Järgme ainult juhtnööridele Ja ära muretse — see mis läheb üles, M e b ka • mõnl-
, k o r d ' a l l a . " ' :
STOKHOLM — Stokholmis toimus 19. mail Poliitvangide Päev, mis jätkus peale iiliiseinet ettekanne­tega.
Olukorrast okupeeritud Eestis kõneles aprilli alguses Tartust väljapääsenud noor publitsist Jüri
Lina, kes oma ettekande esimeses osas puudutas okupeeritud kodumaal tegutsevate knltnnriuiinieste
probleeme, enti aga jdgemate krütiUst suhtuinist valitsevasse suukoryiöIukorda/^E osas
esitas referent terve rea lääiees senini timdinata iakte, märkides k o t o
Praegune olukord kodumaal on
mitmepalgeliste raskustega muutu­nud
keerukaks. Areng on muutu­nud
eriti ohtlikuks, kuna KGB
püüab leida iga hinna eest inimes­te
tagakiusamiseks ja nuhkimiseks
. uusi vorme, ühendades neid vana-kirjast
ja ülesannetest nähtub, et (jg stalinistlike meetoditega,
peaminister Joe Glark ei ole siis- ;
ki täielikult unustanud mitmekul- ^C^B põhimureks om,
tuurilisuse küsunusi jä problee-! kahtlastest isikutest ensse
me kuna mitmekultuuri ministri \ piamänge lahti saada,
iilesanded on pandud uuele keha­kultuuri
ministrile Steven Pap-roskile,
keš valiti parlamenti E d ­montonist.
Milline on uue valit­suse
ja uue ministri poliitika
mitmekultuuri küsiniustes, seda
peaks näitama lähem tulevik.
olüm-
Rahulolematus on muutunud üha
laialdasemaks. Kuid kõigiga pole
ju võimalik arveid klaariäa. Teiste
hirmutamiseks, valitakse välja
vaid mõned üksikud.
Hiljuti vapustas lastevanemaid
üldiselt jääb mulje, et peami-, teade, et Kilingi«^
nister Joe Clark on panriud eri^ mais-juunis 1979 lasteaiakasvata-llst
rõhku lääneprovlntside tuge- jaile vene keele kursused. On hi
vale esindusele uues valitsuses.^ melt otsustatud viia eesti lasteae-
See on ka arusaadav, sest peanii- dadesse sisse vene keele õpetami-nister
sai läänest oma tugevama ne,;
toetuse ning samuti on ta ise pä- ; , , , ,
ritÄlbertast. Sealjuures on oma-ette
küshnuseks, kuidas lääne ^f^^^P";^ karüe jcK^ksrmd nouko-templit
kandev valitsus hakkab g^^f^"^
koostööd arendama Kanada po--^^:^^^s n^^^^^^^^
liitillses ja majanduslikus elus s e - s ™ ^^
rii kandvat osa mänginud Ontario j Lut püüdis oma prestiizhi huv^
provmtsiga ja Toronto majandus.':^®s pisut ka kõrvaldada, kuid tei-likkude
ringkondadega, kes koiit- ^^'^ ^^^i^is Vilsandüe.
rcpivad suures laastus kogu Ka­nada
majanduselu. Kahtlemata
Sillamäel jätkub uraani kaevan­damine.
See on eestlastele suletud
linn. Sinna pääseb väid erilubade­ga,
nagu Paldiskissegi,: kus asub
aatomiallveelaevade baas. .
üha raskem on saada kauplus­test
tarbekaupu ja toiduakeid.
Ön nimelt suurendatud Venemaale
saatmise üorrne.
Ametivõimude surve kultuurite­gelastele
ja üliõpilastelegi on muu­tunud
halastamatumaks, kuna pal­jud
neist on -hakanud Ilmutama
üha enam võimudele ebameeldi-yaid
ja lubamatuid mõtteavaldusi.
Viimane KGB aktsioon oli suuna­tud
Tartus ilmunud illegaalse kul­tuurilehe
„Poolpäevaleht"'' vastu,
mille väljaandjana kahtlustatakse
noort kirjameest Hubert Jakobsit
Mida viletsamaks on läinud elu,
seda rangemaks on muutunud aja­kirjanduse
tsensuur; Kuidas gaab
siis puudustest rääkida, kui amet-lüiult
on kõike ikka „rohkem kui
mullu". Vohab korruptsioon ja
ametnike omavoli. Eriti ülbeks on
muutunud vene miüitšad. Tallin­nas
hotelli Tallinn" ^^^^^ sõitisa
möödunud aasta septembris mii­litsaauto
Eko 84-41 surnuks 1
keskkooli õpilase Kaido Metsa.
Öhjustajad —; vene naiilitsame-hed
— püüdsid süüdlasteks tem­beldada
teisi autojuhte;
tuleb uuel valitsusel lahendada
palju raskusi jä problemaatilisi
küsimusi ning valijaskond on eri­ti
huvitatud, millal Joe Qark ja
tema' ministrid hakkavad välja lu­nastama
valuniskampaania ajal tega. Tekitatud kahju kohta puu-
LpodusteacUaiie,• Jaan Eilart. käis^
Moskvas, et paluda rahalist toe­tust
ja luba inimeste toimetamt
seks Vilsandile, mis asub keelu­tsoonis,
et teostada päästetöid.
Ta 'pidi tulema tagasi tühjade ka­val
ja antud lubadusi. Kuid Kana­da
rahvas tahtis Ottawas näha
muudatust, see muudatus, on
nüüd realiseerunud ning nüüd.
jääb ainult vaadata ja oodata,
kas selle muudatusega täituvad
valijaskonna ootused jä lootused
või • lõhkevad' meed, seebimullide­na.:
' 'V
' 'KA.
t
* Vaijnet andes. on inimene üks,
vaniiet pidades teine, sest inimene
muutub ju, areneb, iiagu öeldakse,
* Inimest tohib; harva tõsiselt
võtta, nagu ajalugu õpetab, sest
vastasel korral ei oskaks keegi se-see
on teaduses kindlaks t^tud.f^ kuidas on inimesel niipal-
Sellepärast ei pea;ka ratevad j a ! j u ilusaid õpetusi kõiksugu voo-'
duvad andmed, kuna selle ulatus
on loetud riiklikuks saladuseks!
. Rahva eest on varjul hoitud plaa­ni
ehitada Viimsisse naftasadam,
mille rajajateks kutsutakse Vene­maalt
12.000 töölist. Viunaste tar^
vis ongi mõeldud uus elamura­joon
Lasnamäel. Naftasadama ra­kendamine
toob kaasa Soome lahe
veelgi suurema saastumise ohu.
riigid; oma tõotus
takže rahvusvaheliseks lepinguiks.
., A.H. .TamsBsaare
nüda nimjeta-, rustest ja nii
voorusi endil.
hirmus vahe neid
Ä.H. Tamnisäare
. V e n e okupandid on intensiivls-tanwd
maavarade röövimist Ees­tist.
Kavas on tunduvalt suuren­dada
Saaremaalt dolomüöl välja­vedu
.Venema;ale.\ - . - •
Selleks laiendatakse ka Saaremaa
sadamaid. Suurendatakse, ka uraa­ni
toodangut, kuna on avastatud
uusi
^^^a 'usuliste veendumuste pärast
on j suurendatud repressioone, üli­koolist
on noori inimesi välja hei­detud
üksnes sellepärast, et neid
kahtlustatakse osavõtu pärast põ­randaalusest
usuliikumisest. Gn
teada juhtumeid, kus noored on
saadetud usuliste yeendumuste pä­rast
väünuhaiglasse. Suurenenud
on kiriku lõhestamise aktsioonid.
Püütakse saada jälile põrandaalu'
sele kirikule. Praegu korraldatak­se
ka usklike tegelaste „töötle"
mist". Püütakse nimelt usklikele
ette kirjutada, mida nood peaksid
välisajaku-janikele/ ölümpiainängu-de
ajal rääkima ja mida mitte. Sil­makirjaks
on lubatud, et antakse
võimalus isegi usüajakirja välja
.anda.-.
Sisu määrab kindlaks loomuli­kult
KGB — lubatud on vaid
kirjutised rahuvõitlusest ja k i -
rikuuudised.
Rangemaks on läinud ka posti­tsensuur.
Suurem jagu välismaale
saadetud kirjadest ei jõua pärale.
KGB on muutunud nüüd isegi nii
jultunuks, et avalikult lausa kuulu­tab,
et kahtlaste isikute kirjad on
konfiskeeritud. Ulatuslikumalt toi­mub
ka muude inimõiguste rikku­mine.
Okupatsloonivõmi on ajanud
oma tagakiusamisega paljud iai-
Juulis 1978 hnbus Eesti kompar­tei
keskkomiteest läbi, et on juba
koostatud kahtlaste inimeste nime­kiri,
kuhu on sisse arvatud kõik,
kes kuuluvad uue küüditamise al­la.
Nimelt olevat kavas vahetult
enne sõjalise konflikti pugemist
Hiinaga Eestist Nõukogude Lüdu
põhjarajoonidesse välja saata
„kahtlane element".
Asjad ei ole nii lihtsad kui need
pealiskaudsel vaatlusel paistavad.
Nii vähemalt kõnelevad värsked
teated Hiinast, kus Mao Tse-tungi
surma järele hakkasid puhuma
vabamad tuuled, mis nüüd on ha­kanud
vaibuma ning asendunud
täieliku tuulevaikusega. Kui dik­taator
Mao suri ning tema aseme­le
asusid sellised mehed nagu uus
parteijuht Hua ja peaministri
asetäitja Teng, siis hakati Hiinas
rääkima ka isiloivabadustest, loo­di
sidemeid teiste riikid^a tu­ristide
vastu võtmiseks ning aius-liati
kultuurilisi, sportlikke ja
teaduslikke sidemeid del^atsioo-nide
vahetamisega. Pekingi plan^
kudele ja müüridele, mis oma
müürilehtedega On rahva arva­miste
väljendajaks — kuigi valit­suse
ja partei terava pilgu ja
kontrolli all — hakkasid ilmuma
hiina nOorema-tele generatsiooni­dele
seninägemata müürilehed,
milledes räägiti inimõigustest ja
inimese põhUistest vabadustest,
mis Hiinas Mao Tse-tungi rezhii-mi
ajal olid tundmatud ja tead­matud.
Välisriikidest saabunud
delegatsiooni liikmetega j a turis­tidega
lubati kontakte võtta isegi
päris lihtsatel ja tavalistel inimes­tel,
kes võisid võrdlemisi vabalt
rääkida oma muredest ja rõõmu­dest,
oma elust ja probleemidest.
Nüüd aga tulevad Pekingist tea­ted,
et sellisele suhtlemisele j a lä­bikäimisele
võõrastega 011 pan­dud
pealie range veto. N i i on oma­valitsused
andnud elanikkonnale
pa^ei käsul korraldused, millede
põhjal hiinlastel on lubatud võõ­rastega
kontakte võtta ja nendega
rääkida ainult juhul kui partei
võimud on Selleks loa andnud.
Hiinlastel on rangelt keelatud
minna võõrastega restoran! söö­ma,
külastada nendega koos teat­rit
hing samuti ei tohi nad anda
välismaalašteie oma aadresse.
Keelatud ön ka kõik kaebused
välismaa ajakirjanikele, samuti
seksuaalsed suhted välismaalaste­ga.,-
• :
Nil-siis: sulaperiOod Hiuias oli
väga lühike. See on k a mõistetav,
sest kommunistlik rezhiim — ol­gu
see siis Hiinas, N . Liidus või
mujal •— saab ikkagi püsida ai­nult
sel juhul kui rahvale ei anta
teada tõde, kui lastakse teda ela­da
ainult kommunistlilrus propa^
gandauimas jä kui talt võetakse
kõik võimalused süraksstihtlemi-seks
välismaalastega. N. Liidus on
sealsed valitsejad juba ammu
sellele äratundmisele jõudnud
ning nüüd on ka Hiina kommu­nistliku
juhtkonna käes kord val-gi^
se radadelt uuesti pimedusie
teedele pöörata. Läkitus lühike­sest
sulaperioodist Hiina juhtlion-nale
on selge — iga valgusekiire-koi
iga vijhje vabadusele ja inim­väärsele
elule, kujuneb komistus­kiviks
kommunistlikule rezhiimi-le.
V ^
• Kesknädalal, •'i kell 8
õ. Brockton High Schoori audi­tooriumis,
90 Äwde Ave. (Bloor
St. W.---Dufferih) korraldatava
küüditairiiste mälestamise koiit-sert-
aktuse kava on Balti Liidu
poolt lähemalt kindlaks. määra­tud.
Aktuse liputseremoonia ees­ti,
läti ja leedu rahvuslippude sis­setoomisega
toimub Balti Võitile-jate
Üiliinguite Ludu poolt. Aktuse
palvuse peab läti peapiiskop A.
Lusis. Sõnavõttude osas on peaie
parlamendüiikme Michael Wilso-ni
kõne lühem sõnavõtt, ka Onta­rio
liberaalide jiihi : dr. . Stuart
Smithi poolt.
Mälestusaktuse kontsertosas
esinevad eesti" segakoor Cantate:
Domino Charles'Kipperi juhatu-,
sel, läti pianist ja leedu koor.
mssed lausa ineeleheitele. Kuid Broökton High Schöol, kus mä-ametimehed
ei luba rahulcl^^ lestusaktus toimub, asub üks
tuid emigreerida - neid hoitakse blokk lõuna pQol-Bloor- St: W.,
maailma suurimas koonduslaagris, j Dufferini: allmaaraudtee jaama
iiiiUe nimi on Nõukogude Liit.
ühendriildde ajjakirjanduses lei-harva
artikleid, mis käsitle­vad
N. Liidu kcloniaslimpeeriu-mit
ning vaba maailma polütilnite
ja riigimeeste ükskõiksust selles­se
vägivaldselt kokkumonteeritud
monstrumisse. Kuid mõningaid
hoiatavaid ja kritiseerivaid hääli
kostab siiski üldisest minnalask­mise
mentaliteedist läbi j a neid
on raudeesriide tagant kommu­nismi
eest põgenenud inimestel
rõõm lugeda.
Nii avaldati hiljuti Kalifomlas
„ValIey News'i" nimelises ajale­hes
pikem artikkel ,,Salajane pu­nane
koloniaalimpeerium'*, mUle
autoriks on vainiulik, sotsioloog
ja kirjanik Andrew M. Greeley,
Selles a r i i k l i i kurdab autor nör-düiult,
et temale ei ole selge, miks
Venemaal lubatakse vahalt aren­dada
oma koloniaalimpeeriumit,
mis on vimiaseks suureks impe-rirlistlikuks
rezhiimiks maailmas.
Andrew M . Greeley kinnitab
vJlistest rahvastest rääkides, et N.
Liidus elab üle 50 miljoni inime-se,
kelledel ei cle käesoleval sa-jandil
kimagi võimalust olnud
enesemääramise õiguse põhjal
oma saatust kiijundada. Suur osa
neist on muhameedlased. Nad
elavad peamiselt nendel aladel,
mis tsaristlik Venemaa vallutas
siis kui ameeriklased okupeerisid
Kuuba ja Filipiiinid ning Inglis-maaj
Saksamaa ja Prantsusmaa
omavahel musta Aafrika
(Järg lk. 3V