1981-07-14-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 25 V A B A E E S T L A N E teisipäeval, 14. Juulil 1981 - Tuesday, M y 14, 1981 Lk. 3 4 j T» Nr. 25 lentaar ^peaminister MalcoliiTi I olmid^Eõh ja-Ameerikas siinseid riigipäid. Ta |ud selgeid seisukohti Liiduga suhtlemises ja lat hoiakut venelastega |e loomisel. Frazer ütles New Yor- [mtervjuul, et nüüd k u i tika on „laiali valgu-läänemaailmal olema N. Liidu vastu ja sel-larandaina, oma suhteid fnud rahvastega. Is otseselt A S E A N gru- I et Austraaliale ei meel. poliitika, tunnustades J tagandatud ?oI Poti Itunud Rahvaste Organi-la ütles, et Austraalia |e selle tunnustamisest peeta vall hääletämis-tas veel Kesk-Äasia kü-idas Egiptuse presiden-badati poliitikat, nime-üheks suureks rahvus-ts käesoleval ajastul. iF^raser kiitis ühendrii. pdl Ronald Reagani vä-öeldes et see on täh- [seisaks kindel N. Lüdu paegu oleks maailmale ihuks nõrk jä kõhklev kmdel hoiak N . Liidu olema seotud hoolitse. |a kolmanda maailma stu, mistõttu avaldas felolev konverents Otta-viimaste probleeme i^raser on olnud sageli eestlastega koiitaktis ja |e kaudu nõukogude pole rahvaste maha suiu-miiks konkreetsemaid lis näitab eestlaste vä-töö tagajärjekust ja lelletaoliste kontaktide asukohamaade' riigi-valitsusliik^ tega.. I kon-aldas\|^ minister raser koos oma abikaa-k õtu etniliste gruppide f d n e y S j millest k a Syd-iltsi esimees Tiiu Krõll- |a abikaasaga osa võt-ster tervitas uksel kül i j a selle järel siirduti viibisid . mitmed mi-jlitsuse asutuste kõrge-fkud. Eestlased kasuta- 'alitsusliikmete tähele-kiseks Venemaa vangi-lud Jüri Kuke saatuse- [asid Austraalia eesti probleeme. Lubati abi Jniküsimiiste puhu! ja istele koolidele, l i abikaasaga juteldes "amie Fraser on balti Itema vanaisa olevat võtus peaminister Mai-meenutas suuri edu-mitmekultiranlisus on saavutanud, võrreldes lukorraga, kits vaid si eeIJsto<i. Xüüd hin-suurt panust, mis i m - |on Austra alia arend a-ud kõigi ehi rlkastam?- alia on maailmas esi-suhtumises kultuurilis-ustesse, mis on vajalik, a siinse ühiskonna ise-suhtumine on siinset ugevdanud. Koos tuleb selle säilitamist, nalt tuleb mõista ka leaministri arusaamisi luhtlemisel: t a mõistab selle eesmärkidele: milleks on maailma |j'a miks ei kuisu me vabadust nõudvaid ["ihendatult hea organi- ?ures saame koondada Imaid hulki. Ukrainlas- „vabast olümpiaadist" tõenduseks, et ühen-on läbiviidav. Kabe- [tane ettevalmistus ta-iemonstratsiooni õnnes-peaks EvSTO toimuma kuna poliitilised sünd-md teha pöörde kiirelule, mida .võib järelda- H Reagani välispoliitili Tagaplaanil olija ' f. 1 VALVEARST ÄDALALÕPUL . ja 19. juulil dr. R. 1, HSMo 921-7777 25. J E 26. juuMl dr. T. Sauks, teL 461-0912 H. KIRIK ^psuränce' Agency KINPLUSTUSED 3 WEI^fMORE Dr, Süite Rexdale, Ont. M9V 3Y7 Tel. 7454622 Salti ajdloo-konvermfs MarburgIs Mairburgis, Saksamaal, toimub i . ~ 3 . oktoobril teine Marburgi sümpoosion Marburgi ülikooli, Herder Instituudi, Balti Ajaloo Komisjoni Ja A A B S ' i ühisüritusena. Süm-poosioni teemaks on ,,Vilno,-Tartu ja Rüa ülikoolide osa Balti alal ja Ida Euroopas 1579-1979**, Sümpoosioni esialgses kavas on ette iiähtud kaks eestipoolset ettekannet USA-st. Dr. Toivo Raun kõneleb teemal i,Tartu ülikool Eesti ühiskonnas ja kultuuris 1860— 1914". Dr, Elmar Järvesoo loengu teemaks on 1,Tartu ülikooli ja Riia Polütehnilise Instituudi osa ratsionaalse põllumajanduse rakendami-ser Baltf provintsides ja Venemaal". Tartu ülikool on keskseks teemaks veel mitmes i teises loengus kolmepäevasel sümpoosioni kestel. N i i on ette nähtud loeng „Tartu — rootsi ü ü k o o l " dr. Georg von Rauchilt, dr.l Norbert Angermann esitab loengu teemal Tartu ülikool ja Yene ajalugu" ja dr. Michael Garleff esitab ettekande „Tartu ülikool 19. sajandü". Tartu ülikool leiab käsitlemist ka veel mõnes teises ettekandes, nagu dr. Hubertus Neuschäffer'i loengus „Balti provintsid ilma ~ ülikoolita aastatel 1721—1802". Peale eelpool nimetatud loengute on sümpoosioni kavas mitmed ettekanded Vüno ja Rüa ülikoolide kohta. • V ES Dr. phiL Endel Aruj^ On mehi kelledest seitse aastakümmet on möödunud nõnda, nagu oleks ta ainult nende päid silitanud ja dekoratsiooniks pistnud juustesse pisut hõbedat, üksneist meesr ,test on Endel Aruja. Alaliselt tegev j a nooruslikult naeratlev säde sümis. Endel Arüja sündis 5. juulil 1911. a. Euigatsi vallas Valgamaal. Lõpetas Tartu Poeglaste Reaalgümnaasiumi 1930. a; ja immatrikulge-rus samal aastal Tartu ülikooli S matemaatika - loodusteaduskonda.. Lõpetas üliooli ^ koos Didaktilis- Metoodüise seminariga 1935. aas- . tal; Peale üükooli lõpetamist jat- ühingu üks asutajaid ja mõnda ae» kas juubüar tööd teaduslugu edasi- ga abiesimees. , õppijana Tartu ülikooli juures, oi- Juubüar emigreerus koos ^ pere-les samal ajal assistendiks Füüsika konnaga Kanadasse 1962. aasta sü- Instituudis. Magistrikraadi mate- gisel ja asus tööle Ontario Re-maatikas • saavutas Endel Aruja seareh Foundation'! uurimis-kes-vaga. Pildil vaade osavõijaile. Foto: Vaba Eestlarie Se?«lrioni Suvihari '81 pidustuse üheks ©ssiks m kmimt-sMm, mitraesugase sõnalise Jä"muusikalise;'ka- 19,38. a. ja kutsuti samal aastal Tal- gusse Torontos, kus teenistuskoht linna Tehnikaülikooli füüsüca labo- ^eda ees ootas. Alates 1965, aastast ratooriumi assistendiks. 1939. aas- töötas Endel Aruja füüsikal prof es-tal sai juubilar Britisb Councirs sorina Ryerson Polytechnical Ins-stipendiumi edasiõppimiseks Cam- titute juures küni -pensionüe mine-bridge Ül&oolis Inglismaal, kust kuni 1976. a., oUes vahepeal 1974 Alfred Kelder segcik®(g)fi yuesk esimeheks ta enam okupeeritud kodumaale 19T5 -külalisprolessoriks American tagasi ei tulnud. Töötades õppejõu- University of B e i m f i juures. Luhana Kings College'is Newcastle on nonis ja 1^75.-1976. a. külaUspro- Neljapäeval, 2. juulü toimus Eesti Majas T. E . Segakoori Eauluharjilus sellele järginieva peakoosole- Tyne, saavutas Endel Aruja .fessorücs University of Nairob'i EoBga. Koos oli kogu koori liikmeskond/Koosoleku! avas aMesimecs V , Sibul, teatades koorile, et senine esi- Ph. D teadusliku kraadi Gam- juures, Keenias, ajal kui seal yalit-mees V.Rein OH andnud sisse lahkumispalve ja tänasel koosolekul tuleb valida koorile u u s esimees. bridge'i Ülikooli juures 1934. aas- ses veel kord vja rahu. Lisaks oma , , . ^ , . , , , . , , . , . , , , , .. tal. 1945. aastal kutsus Hügerand paljudele reisidele vübis E . Aruja Koosoleku juhatajaks valiti A . on valge pluus ja must . see- juhid on lubanud .sündmusest osa ^^^^^ j^^^ London juubüari oma 1979. a. koos abikaasaga Canadian Kelder, kes nimetatud küsimuse l i t milliselt esinetakse " teenistusse konsultandina, kust Executive Service Overseas töö-lahendamiseks palus esitada kan- kus, neist Vancouvens juba pub^ Toronfosfi soidab segakoor 68 ^^^3 ^^^^^^ ülesandel Kairos, Egiptuses. idUBijidm. -K-nnnHfloiQf. PmifTrp^fnmiQPni iQfi? Toutos. Alates 1972. a. ou ta Tartu too juhtijaks valUi. jutamme registreermime ,a samal, Kontse,d,l on rakendatud ka rah- . ^ ^ ^ ^ i n s t i t u u d i sekretär, kuhi. ta viima- Teiseks päevakorrapunktiks oli õhtul tutvusmisohtu vanade sopra- vatantsijad ja võimlejate esindajad *»<*öLd bu^i&ei. 'ofn-i iähvtnit nma aia nn kn muudatuse tegemine koori põhi- dega kohtumiseks ja uute leidmi- Seattlest ning Vancouverist. Endel Aruja on avaldanud 26 tea- sen aasiau aagicuu oma aja on K U - kirjas lauljate vormiriietuse osas, seks. Peomeeleolu loomiseks esita- Sellega -on lauljate osa täidetud, duslikku tööd, neist osa kaasauto- l^tanuü, selle asutise too or^amsee-mis ettepandud kujul vastu võeti takse taustamuusikat. Neljapäeva õhtul on ball,' kuid to- rina ja peale selle kümmekond nn^iseks, ramatukogu ja arniiv Kaja võimaldab naislauljail oma Juba järgmisel päeval algavad rontolastest esineb seal ainult sop- Eestit ja Eesti okupatsiooni käsit- talogiseerimisel, korraiaades loen-ametlikku vormiriietust mitme- laulukooride harjutused, kus on ran Tamara Norheim koos bariton levat trükist. Lisaks eelmistele kõ- hankides kulahskoneiejaid. külgsemaks muuta. kavas aktuse- ja kirikulaulud, Matti Riivaldiga Los Angelesist.nesid, arvukal hulgal lugejakirju Akadeemiliselt kuulub Endel Uus esimees A . Kelder andis , •• / n • i * r; Reedel hakkavad pidustused lÕp- ja Eesti okupatsiooni selgitavat Aruja korp! Rotaliasse. Juubüari kuna paraslt Sianufust ongi pae- ^ • i i. - - J T ^ - • , . . . . . . . ,• , , • • . / , M TT I d aktu mille avab ^ ^o^'^"" ^^"^^P^"^ ^'^"'^^^^^ ja tema abikaasa Hennyeestimeelt TOLL Sles H. M^ks ja kus ^""^f''' ^ b u sõidetakse laevaga, duses. ^ sest kodust on võrsunud k^^^^^^ üheks külaliseks on Washingio- ^!?' o"gn p d u lõppenud ja l a u - ^esti põgenike saabumisega Sak- eesti noort. Poeg Margus pn lope-paeyal, 1. augustd sõidetakse g^j^^ale ja sealt Inglismaale,^ Vancouverisse tagasi ning WHs^ gj^öel ÄrUja kohalike ohide tundja- Kingstonis, Ont. ja teenib Kanada oliful lahkuvad,lennukiga need, kes^ oma sõidu piid kavandanud andjaks. Samuti on tema olnud ar- on lõpetanud nädalapikkuseks. ••.:-,.^.c^r__-,.y. ^. koorile möödunud neljapäeval i n formatsiooni T. E. Segakoori lau-lumatkast 15. Lääneranniku Eesti Päevadele, Huis on |uba läjliedal ning. mis teeb vajalikuks detailsema üleni osariigi senaator M . Jacksou. Teisipäeval, 28. juulil on peale-vaate andmise eesolevast aktiiv-^ lõunat vaimulik kontsert ülikooli sest tegevusnädalast. läheduses. Seal tuleb lääneranni- A. Kelder alustas ilmastikuga, ku ühendatud segakooride, kõrval vukate eesti organisatsioonide asu- i'ealis (Business Administr.). ta noor silmapqistev A. Kelder andis oma ülevaates , . . . -r mis tingib ka riietuse. Saadud in- laulda omaette ka T. E . Segakoo- pMi ees olevast pidustuse näda- 3"J^atusui^e ja esimees i.on- ^ ^ , ^ 3 5 Endel, Sind õnnitlevad formatsiooni kohaselt on Seattles ril paar l a u l u . ' last, kus T. E. Segakoorü on olu- Londoni Eesti Seltsi juha- rohkearvulised sõbrad, kaasvennad juulikuu keskmine temperatuur Kolmapäeval, 29. juulil on lau- Une osa täita, viies kaasa laulu ^^^^^^S® ja esimees aastatel 1946- ja kaastöölised ning soovivad Sulle 64 kraadi F , mis tähendab, et on lupeo proov ja kell 4 p.l. algab kõrval ka Toronto eestlaste tervi- ^^^ti Maja algata- g.^^ perekonnale õime ja edu vaja ka soojemat riietust. Koori- laulupidu, kuhu oodatakse kuni tused. Kooriga sõidab kaasa ka mitmeid aastaid selle- esi- j.^^^ ^^^^ ettevõtmistes, lauljate ametlikuks riietuseks 200 lauljat, kuna kõik koorid ja huvilisi, tõstes üldarvu 80-le. ^^^^^5 Londoni Luteri Koguduse üks asutajaid; Inglismaa Eestlaste Artur Laamam Hamütoni ajalehtedes ning muusika ringkondades kerkib ütka ja jäUe esüe ühe ^ noore eesti muusikamehe nimi: NörrhanReintamm. Norman Reintamm, sündinud Ha-mütonis, on saanud oma alg- ja keskhariduse kohalikes koolides. vSiirdus süs McMasteri ülikooli muusikateaduskonda, mille dirigentide klassi ta lõpetas käesoleval kevadel. On varemalt veetnud aasta Vancouveris, kus ta õppis Vancouveri sümföoniaorkestrijuhtide taktikepi all. On olnud aastaid organistiks Hamiltoni kirikutes ning mängib lisaks ka viiulit ja trompetit. j Norman Reintamm esines esmakordselt eestlastele k.a. märtsis, võttes osa Hamiltoni • koguduse kontsert-jumalateenistusest. Samuti on t a mitmel juhul asendanud H a miltoni eesti koguduse alalist organisti. lÜassikaline muusika ja sümfooniakontserdid on nooremale muusikamehele kõige südamelähedasemad. Teda Ivaliti aasta tagasi McMasteri ülikooli muusüsateaduskon-naorkesti abijuhücs ning ta on olnud samal kaua Hamütoni „Little Symphony" orkestri juhiks. Selle orkestriga, kus koosseis koosneb 50 muusikust, nendest pooled elu-kutseüsed, esines Norman Reintamm Hamiltoni Kuninglücu Botaanikaaia aulas möödunud teisipäeval. .Kavas olid klassikalised helitööd. Kontsert kulges sujuvalt, eriti hästi esitati Mendelsohni,,Jaaniöö unelma'• uvertüür, mülega noor dirigent jättis endast mõjuva mulje. Saalitäie publiku hulgas oli ka koguke eestlasi. Norman Reintamm dirigeerib suvekuudel kolmel juhul „Little Symphony't'' Hamütonis ning \ jätkab siis õpmguid, arvatavasti E u roopas. stist Briti MÄRCUS V A N S T E EN (CANADIAN SCENE) — Kuuskümmend kaheksa.aastat.tagasi külastas Victorial Inglise' poeeti" Ruperl Brooke. Ta sooritas reingreisi Kanadas ning ütles V i c t o r i a koMa, et see on paik, kus valitseb rahu ja i l u . See peab veel tänapäevalgi paika. Victoria asutati 1841. a.Hudson's võimalik. Aiad asutati vanade kivimurdude Bay kompanii poolt kaubapostiks See on kena väike väljasõit, J^U- kohale ning seal võib näha t a i - karusnahkade küttimise hiilgeajal, tod ja reisijad pääsevad parvlae- mi ja lilli, mis on harukordsed. Kuid Victoria muutus kuulsaks vadele kolmest Vancouveri sada- Need aiad on just oma haruldaste eriti siis, kui algas Garibou kulla- mast ning sõit Victoriasse kestab taimede, lillede ja puude tõttu rah-palavik a. 1860. Tol ajal oli Victo- kaks tundi. Kliid suvekuudel võib vusvahelise mainega, ria Briti Kolumbia kaubanduskes- ooteaeg sadamakail olla pikem. Linn, mille majandus nii '^nukus ning seetõttu saigi Victoriast Victoria rahulikud; puudega aä- resti oleneb turisrriist. peab oma-provintsipealinn siis kui a. 1871 restatud tänavad mõjuvad närve- ma häid hotelle. 'Need ei puudu Briti Kolumbia ühines Kanadaga, paitavalt. Viclorias. Kuulsaim neist on Em- Victoria osatähtsus kaubanduskes- Seal puudub pilvelõhkujate arro- press hotell, mis asub otse parla-kusena vähenes alles s n s k u i raud- . gants, puuduvad hiigeltorinid, mendihoone vastas. See hotell vää-tee valmis sai. Raudtee lõppjaa- puuduvad üldse kõrgeMtused. rih külastamist, kui mitte peatumaks sai Vancouver ning seetõt Victorias kehtivad ehitusmäärused,, mist, siis vähemalt peaks sinna tu muutus Vancouver uueks kau- mis e i luba kõrgehitusi püstitada, iga külastaja kord teeajal teed joo-bandusetuiksooneks. Kuna sealpuudub tööstus, siis on ma minema. "Teejoomine toimub Kuid Victoria ei õle mingi vai- õhk Victorias puhas ja malbe. Ala- seal vanade inglise traditsioonide mudelinni mis elab vanadest mä- tes varasest kevadest on tänavaää- kohaselt ega ole muutunud sellest lestustest ning endisest aupaistest.- red täis l i l l i , väikesed lilleaiad r i - ajast kui Rupert Brooke 1903. ä. E i , Victoria on saanud uue osa- puvad iga laternaposti küljes ning seal käis ja Empress hotelli teejoo-tähtsuse, ta on muutunud suvita- peagu igal majal on akende küljes misest kosutust leidis. - jäte paradüsiks, kes ei tule siia lillekastid. Reisijad, kes Victoriat :. •.. mitte ainult üle kogu Põhja tõsiselt nautida tahavad, peaksid Ameerika, vaid. isegi Jaapanist siia sõitma varakevadel Juulis ja LeHflbit K©@fifS€i Ja Lääne-Euroopast. augustis on Victoria täis turiste „KlUŠQtys" ChicCi€i<^ Victoriale sobib see osa hästi, ning Victoria veerandmüjoniline J . seal asub provintsivalitsus, mis elanikkond kahekordistub. , üöVCIi hoiab linna elavana ning seal on Kuna puuduvad talved ning su- ^^^^^^ ^ võrratu kliima 12 kuud aastas, ved on pikad, sns.voib eeldada et ^^^^ ^ ^^^^ . Victoria ei tunne talvekülma tänu Victorias on ilusad pargid. Ja toe- Lembit Kööritša komöödia Vaikse Ookeani hoovustele ning su- poolest seal asuvad kaks kanada ^Kiusatus". Kuue tegelasega näi-vekiiumust leevendab pidevalt pu- kaunimat parki. Beacon Hill park ^^^^-^ peaprobleemiks on \ b i e l u - huvkerge meretuul. Peale selle on on 15 hektari suur, mitmete lärve- i-ikkubiine ehk jj^Q^^jgalt öeldult^ ta teadupärast Kanada linn, kus de, avarate muruplatsidega ja ,,seks", mida kaks abielupaari aasta jooksul kõige enam päikest muidugi lillepeenardega. Teine püüavad lahendada kumbki erivii-paistab. Niiskusest pungil valged park on Butchart Gardens, mis te- sil. Kumbki neist paaridest püüa-pilved liuglevad üle Victoria ning gelikult asub küll väljaspool linna, vad tekkinud umbsõlme omamoo-piserdavad vihma maha niipea kui Need aiad asuvad 19 km Victoriast di lahendada kuni leiavad, et vaja-nad ulatuvad Vancouverit umbrit- põhja ning suina maksab sisse- vad abielupuhkust. Näidendis sevate mägedeni. E t pääseda vih- pääs kolm dollarit, kuid neid aedu mängisid Antti Saar, Aino Kilgas, mast, põgenevad vancouverlased peaks igaüks, kes Victoriat külas- Ene Ellen Maru, Helmut Kilgas, Victoriasse nii tihti kui see iganes tab, nägema. Mia Kaldalu, Elvi Raag. Maksab Kanadas: Äcastcis 38. $21. § $11 w aspoeS K&naäaot $42.-, $23.— $12. I R I P O S T I G A Veerandaastas $61.— $33.— $17; USA-8: $67.— $35.50 $18.50 LENNUPOSTIGA ülemere-maaSess®: Aastas $76.-^, poolaastas $38.—, veerandaastas $2®^ Aadressi muudatus 50 centi. . üksiknumbri hmd 50 ceatü Kanada aadressidele palume märkida „POSTAL CODE" |a USA aadressidele „ZIP CODE" Pangatshekk või rahakaart kirjutada Free Estonian Pablishers nimele. I Palun muüe saata VABA EESTLANE. a^staLä / ijoölaastaks / veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates 19 . Tellimise katteks lisan $ siiajuursb rahas / tsbekiga / rahakaardiga. (Raha saata ainult tähtkirjas). Nimi , -- Aadress rmffViSiimiaiiiiiA,''e \ /
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , July 14, 1981 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1981-07-14 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e810714 |
Description
Title | 1981-07-14-03 |
OCR text |
Nr. 25 V A B A E E S T L A N E teisipäeval, 14. Juulil 1981 - Tuesday, M y 14, 1981 Lk. 3
4 j T»
Nr. 25
lentaar
^peaminister MalcoliiTi
I olmid^Eõh ja-Ameerikas
siinseid riigipäid. Ta
|ud selgeid seisukohti
Liiduga suhtlemises ja
lat hoiakut venelastega
|e loomisel.
Frazer ütles New Yor-
[mtervjuul, et nüüd k u i
tika on „laiali valgu-läänemaailmal
olema
N. Liidu vastu ja sel-larandaina,
oma suhteid
fnud rahvastega.
Is otseselt A S E A N gru-
I et Austraaliale ei meel.
poliitika, tunnustades
J tagandatud ?oI Poti
Itunud Rahvaste Organi-la
ütles, et Austraalia
|e selle tunnustamisest
peeta vall hääletämis-tas
veel Kesk-Äasia kü-idas
Egiptuse presiden-badati
poliitikat, nime-üheks
suureks rahvus-ts
käesoleval ajastul.
iF^raser kiitis ühendrii.
pdl Ronald Reagani vä-öeldes
et see on täh-
[seisaks kindel N. Lüdu
paegu oleks maailmale
ihuks nõrk jä kõhklev
kmdel hoiak N . Liidu
olema seotud hoolitse.
|a kolmanda maailma
stu, mistõttu avaldas
felolev konverents Otta-viimaste
probleeme
i^raser on olnud sageli
eestlastega koiitaktis ja
|e kaudu nõukogude pole
rahvaste maha suiu-miiks
konkreetsemaid
lis näitab eestlaste vä-töö
tagajärjekust ja
lelletaoliste kontaktide
asukohamaade' riigi-valitsusliik^
tega..
I kon-aldas\|^ minister
raser koos oma abikaa-k
õtu etniliste gruppide
f d n e y S j millest k a Syd-iltsi
esimees Tiiu Krõll-
|a abikaasaga osa võt-ster
tervitas uksel kül
i j a selle järel siirduti
viibisid . mitmed mi-jlitsuse
asutuste kõrge-fkud.
Eestlased kasuta-
'alitsusliikmete tähele-kiseks
Venemaa vangi-lud
Jüri Kuke saatuse-
[asid Austraalia eesti
probleeme. Lubati abi
Jniküsimiiste puhu! ja
istele koolidele,
l i abikaasaga juteldes
"amie Fraser on balti
Itema vanaisa olevat
võtus peaminister Mai-meenutas
suuri edu-mitmekultiranlisus
on
saavutanud, võrreldes
lukorraga, kits vaid
si eeIJsto |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-07-14-03