1986-07-23-02 |
Previous | 2 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
I i . ; 2 , July23,. Nr, 55
VABADE EESTLASTE HÄÄLEEANÖJA
f
Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Ä n Mills,
:öBt.;M3B:2Mi';^
:TOBLISHER:;:Free Estonian Publish^
::,v:; r: :V.;Don-:Millv : .:'
^ja.LTOIMETAJÄ: Olaf
TOIMETÜ^^
TELEFONID: toimetus 4444^^^
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäeva
; TEtLIMimiNNi^
poolaastas $ 3 2 ^ ja veerandaastas $ 17.—,
postikulu vastavalt $107.-->^^^^$
;;TELLIMISHINNAD-väijas^
tas $ 4 2 . ^ ja veerandaastas $22.---
hinnad vastavalt — USA $ l i 1 $ 5 9 . - - i ^31.—, mujal välismaal
;-$l36.—;:,$7l—,$38.^^^^^^^^^
Aadressi muudatus $ 1 • Üksiknumbri hiad 701,
;jel:|^^-~^:^äuto kuni
esmasp.hömm. kella lÖ-ni j a liäd^
vhonim.kenaa 0-ni; Välja
Relvastamise j ä r ä v a^
hehdamise probleemid on tänapäe- ment Committee of Carleton Urn- ^mseU omal a^L taielikult kodus,
va maailma niivõrd kee^^^^^^^^
komÄeeritud et tavalisel ini- Ehkki raamatu tiitiist võib ole- raamatu tuüile loomulikult eriline
mesel on väga'raske iieidjä^^^^^ Kanadale ning kirjelda-ning
veelgi pingutavam Genfis toi. gedelkä^
muvate relvastuse vähendamise relvastuse^^^^^^^^^p^^^^
konvei^ritsü mõlemate antagonisti- peamiselt Kanada vaatevinMist miks ta soto^
de ettepanekute rägastikus orien-^^^^^m^^^ kuleppe Ameerika ühendriiki
teeruda. Tehnoloogia areng on loo- p
nud eriti tuumarelvastuse alal ar^vahd^^^^^
vukalt eritüübilisi rakette ja laen^ rõhku ka jatele kahtlemata huvipakkuvalt,
guid, kuid samal ajal on tohutu relvajõu vahekorra selgitamisele, et Kanada liitus NATO-ga kahel
^ areiiu läbi teinud ka keemilised ja mitmesuguste kaitselepingute sõi- põhjusel - esiteks, et saada pai
ik«nilnh konventsionaalsed relvad - lennu- mimisele ja rahvusvaheliste olu- jude rahvaste kaasabü kaitset N.
* B k i d , tankid ning peal- ja allveelae- kordade analüüsimisele. Teose Liidu vastu ja teiseks, et pidurda-vad.
Ajakirjanduses ja teistes mas- eessõnas mainitakse, et kogutud da Ameerika ühendriige kamiata-šimeediumides
leiavad relvastami- materjalile andsid viimase lihvi matut ja provokatiivset poliitikat
se probleemid üsna sageli käsita- toimetajad P. Kruus ja J . Black venelastega suhtlemisel. Ehkki
mist, kuid võrdlemisi pealiskäud- ning et esitatud artiklites kajastu- teos annab üksikasjalise ülevaate
selt, mis jätab lugejale mulje, et ta vad toimetajate seisukohad ning praegu käsitan>isel olevatest kõi-on
kuhugile labürinti sattunud, kust reflekteeruvad nende tõlgendused, gist konvetsionaalsetest ja tuuma- .
võimatu on välja pääseda. Tõsi küll^ 1^^^ relvadest, on relvade alal üheks '
- relvastamise ja relvastuse kär- ossa —
piMse kohta on .kirjutatud arvu- i«)nfl^^ of the^lent Reagani „tähtede sõjast'*-
kalt raamatuid, kuid need käsita- Cohflict), tööstuslik j a majandus- v^aailmaruumi rakettide vastase
vad detailselt ja ammendavalt kontekst (Industriäl and Eco- kaitsevööndi rajamisest koos tehni-ainult
üksikuid relvaliike või eri- nomic Cöntext) ning suure võitlu- ^^fte finesside riing poolt; ja vastu
probleeme ning ei anna üldist ja §© ärahoidmine (AvertingArma- väidetega
tervikulist ülevaadet, viies tõe j a geddon). Iga põhiline peatükk koos- Teos püüab jääda üldiselt puhta-vajalike
andmete otsija veelgi roh- neb omakorda eri autorite poolt kir^ kujulise orapooletü akadeemilise
kem segadusse. jutatüd artiklitest, mis tutvustavad analüütilise vaatluse raamistikku,
Seda tühimikku on asunud täit- lugejaid põhjaM või-JioidudespoliitUisele pinnale lasku^^^^
ma Öttavi^as Garletoni ülikooli õp- dujooksu probleemidega. Koik au- misest, eriti ühendriikide ja N. Lii-pejõuha
töötav eestlane prof. Pee- torid. on kasutanud rikkalikult käe- du vahel valitseva pineva v a h te
. J . . , . , « . nr ^ nn . • ^ Kruus ja pröf Joseph Black, pgrast^Q^^^
nva(iuk«k«Ed siiurita^^ märgatavalt üles
legiitsempe ja^^ järgnenud
^e^ qhma^e^^^^ta ülevaate rahvusvahelise poliitilise arengu
küljest r a b a ^ eriartik- vaatlemisel ning külma sõja ja
taiathlois^u g..,
badused^oiv^ 1^^^^^ tahtmid näha vastava artikü
ha, k i ^ loogik ühiskond: relvastuse või-,
Mad^ ühest ^silm^
poole j a « d ^ s e a ^ s e ^ ^ ^ ^ väljaandmiseks on finantsilist peatükis- praegusaeg
ku ^rezlnimi^^
kontaktide.x)Ssiiiiiiffle.ja4oomm^ mva^V^Iiiternational Peaee and-Security, loogiUsi relvi, tuumasõja tulemusi, see osa, mis \ÄäYifet\öddes:
Science Policy Research Centrepr^^ teh- eksisteerivaid rahuliikumisi ja ra-
' • • - • • " " • nolöogiat, tuumarelvastuse levikut hudemonstratsioone. Autor annab
ja relvastuse arengut; kolmandas küll edasi rahuliikupiise ajaloo ja
peatükis on artiklid: relvad jäsot-kirjeldat^^^ ^^^^^e^^^^^
põhiliselt dngitudkom^
äritsemise võimaluuste hankimisest, £ üteSda — idee olS suore-ktiid
äriliste tehingutega seoses ra- jooneline, eriti vee! kui võtta ar-mõned
ärimehed endid vesse, et Tisriiier lootis seBlega oma
li vene propaganda teenistuses- ettevõtetele reklaami teha ning
se, mis on
^ küleerifti. Kremli eksperdid korraa-siaahie-majanduslik areng. Kana- r^^
,t ^t, eene,t e t, egemi.s e vajad^^^^^^^. ^ , ^ ^''^ ^ y ^ ^ ^ miks
va§-
psna sageh ka ääretust naiivsusest jaamade
Biing praeguste komplitseeriud maa^ kuleeris ärimehena, et Kremli tip-
Mimaoega. aagi yaija panema ning ta lunas vic T%roocr..cooaco^ irnirirMio«rt«H hiiiiHiicfoi^^^^^^ r^^^
Tuntud Ühendriikide kapitalistli- mängudesse investeerida 30 miljo-kud
suurkujud, kes on teinud k ^ m - n i t dollarit. Gorbatshov oma rahu-mühistidega
suuri ärisid, kuid on ^^^^m^
neile osutanud ka suuri vastutet-set pro]
neid, on Kanada päritoluga Cyrus j a investe^^^
Eaton ja Armand Hammer,keU^ . • - - - v,,^ ..v.„^ ^ . A
; . , I . « . . . . . nn la w««Wi.Mi4»«mo A > vaea laianaaraelme nm? Tooriiahk i\. A . esimene on juba aastaid s u r - l e lubas N . Ludu televisioon hoo- ^
Ise lavastusej mille teeiiiaks ^^^i^^^istöö ja areng (autor P, riikide relvastamise vastu ning jä-rahu
hing ida ja lääne vaheline ^ruus). Kanada ja strateegüise tavad N. L i i d u puutumata.
alt määritledesW^se initsiatiiv; neljandas peat^^
detente poliitika taaselustamise kis: praegusaegsed kokkulepped puudustele, peamiselt poliitilisel
>aania, mis on teatavasti G o r - ^ J ^ ^ relvastuse kontrolli foorumid, pinnal, on väljaanne igale relvasta-
^vi välispoliitika iflheks tähtsa- läbirääkimiste kulg, relvastuse misejä desarmeerimiseprobleemi-y
maks elemendiks. Kuid venelaste ^^"^^^11^ järelvalve ning rahu uuri- dest ning Ida ja Lääne vahekorda-rahupropaganda
Turneri t dest huvitatud isikule teretuhiüd
nisaadetes tundus niivõrd ületehtu- Nagu see loetelu nätab, oh teos käsiraamatuksi
ma, et see sundis väga laiahaardeline ning põhjalik
nud, kuna teine jätkab vaatamata litseda televisioonisaadete organi- isegi venelaste sobrad imeso,
kõrgele elueale oma ä Ä i ö p e r a ^ s e e r i ^^^^^^^^^^^^^^^^^^ i ^^
siöohe, lisades seni kög^^ tuli seSiest
dele miljonitele
teda sageli viivad raudeesriide ^^t^^ eh-h
a r C y r u s Eaton oli teatavasti neolümpiamän^
1957. aastal esimese n^n. F^ugwashi kuleeriti, et Ühendriikid^t tuleb ^tmdi televisioonisaiateid, mis an-konvereiitsi
korraldajaid j a ffinaht^ mängudele vähemalt 600 atleeti, ^^^^S"^ temale kuuluvate saatejaama-seerijaid,
taotledes jsellega teadlaste N . X^
rahvuisvahelist kokkutoomist, et 23S0 at^ mit- «'^ele inimestele. Turneri majan-arutada
desarmeerimise ja rahvu^^ arvestati duslikud nõuandjad väidavad, et
vahelise koostöö kiisimusi. Need ning planeeritud šiBurmängudku- mängude organiseerimine koostöös
konvereiitsid kujunesid N;^^^0^
tähtsaks sis„rahumängudele'' meelitada eri- kuna neid mängusid kavatse-gandaitoonimiks
ning l ^ e m l a korraldada ka tulevikus va-vastutasuksEatonit
talle r a h ^ ja Ühendriikl-
Mise: W
iirfiiisega. V r ei ole\normaalsed ja heas N i i Jäato-mulje,;-e kal-
Armaiid I^nimer ©m teinud usus nlhg koostöövaimus korralda- kuSatsnoonlde eest on mõned amee-
MihmuiiistOkii^^^^^^^ juba tud võistlused^ vaid teenivad ai- rika mitmesaja miljoni dollara
Oninipäevisl alates kasiBlik^ omanikud valmis kõige tegema —
§id ning propageeriniBd^ isegi Kremlrpropagahdavankrat
yenemäaga. Q m a ^ ^ ^ ^ : : m e h ( B Ted Turneri HelevisBoonkaa- vedama^ ühe rahvapärase: väljendu-jsuurkapitalist
muu hulgas ka selle- dete mitmekesistamist. se kohaselt deklareeritakse et „ra-ga,
et ta äsjase "Bhern^ kui ha ei haise". Kuid mõnel juhul k i -
imijõiijaahiä katastroofi
tis venelastele lennukitälevajalik^^^ tehinguga võidab, juhtude hulka kuuluvad ka amee-ravimeid
ning angazheeEis Mos ja nen^e erakorralisi rika miljonäri ja Kremli kummali-abistamiseks
ameerika ai^tc^^^k^^^ kasutati ühe suurkapitalis- sed spordimängudv Jääb loota, et
Liitu, kus tl ja maailma tugevama ja sõjaka- lieed jäävad esimeseks ja viimaseks
vasta võt- ma komito^
Arvatakse, et venelased Investeeri- läänemaailma sportlastele saab sel-onuiiientinikides
kahe eel- sid kõiki kulusid kok^ geks, et neid on rahuidee söödaga
Bnaiiiitiid ,,suurkuju" kõrvale võttes 70 miljonit dollarit ning meelitades laledalt^^^^^
ymid kolmas venelastega sõprust^^^^^h^^^ ei saa selle summa ulatuses M .
Sõpra hellakeste laagrist,,Päikese kik^^^
Ingrid Randsalu, K e M i . L i K u
" leemes arutamas. ; : ' ^ F o -J. Säägi
. 55
KammenfaoF
Kõrbehais Leedi
Tshernobõli radioaktiivne sae
levis üle Leedu Rootsi jä ulatus
meie kodumaale. Ajal, mil Pooli
hoolikalt radiatsiooni intensiivsiil
. mõõdeti, rahvale kaitsevahende|
ja ravimeid otsiti hing neid kasul
ti leedulased ei teadnud sün|
musest midagi. Informatsiooni SŽ
nad hiljem Poola ja Läane-Eurc
pa raadiojaamadest ja ka Eesti]
kus oli võimalik näha/kuulda S(
me jaamu. Leedu telefoniühend
sed välismaaga olid sel ajal kits(
datud ja kontroll-kuulatud.
Keegi ei tea ega kuuluta,
kõrge või kui kardetav radiatsioj
on praegu Leedus või teistes BJ
riikides. Ühe Saksa teadlase arv^
tuse järgi peaks see olema väi
mait kümme korda kõrgem nc
maalsest. Leedu kohalikud ajalehl
nimetavad Tshernobõli ainf
muuseas ja seletavad, et jutud
dioaktnvsest tolmust on liialdati
Seda tolmu võib riietelt mahahj
jäta ja toidult ärakraapida. Ki
radioaktiivsuse pikaajalisest tapv|
mõjust pole kuulda ega lugec
Ajalehtedes on kirjeldusi tuui
jaamade katastroofidest läänerii|
des ja koolilastele seletatakse,
õnnetusi juhtub välismaadel, m
ühendriikides Kolme-miili joujl
m a s . . .
On päris ime, kuidas on võii
lik (praeguse üliarenenud teavej
ninduse ajastul) suuri katastn
mahavaikida, kuigi' sealjuures
olnud tuhandeid tunnistajaid
kannatajaid, vigastatuid, suri
sugulasi Jne. jne. Pole vähi
kahtlustki, et Tšhetnobõli õnnj
kavatseti mahavaikida, kuid
ebaõnnestus lobisemishimul
rootslaste ja soomlaste tõttu,
. Isegi praegu veel ajakirjal
riiinetab Tshernobõli esime]
tuumakatastroofiks maailmas,
on täiesti vale. 1957. a. plahvl
nõukogude reaktor Uurali mä|
taga (Kistum); milline sühdmu]
les 1976. a. avalikkusse toodi]
Medvedl poolt, kes Nõukoj
Liidust välja pääses. Tema and
ön dokumentidega jä teiste üi
asujate (juudid) isiklike mulj(
kinnitatud. Uurali mägede tagi
praegugi sajad ruutkilomej
kuumaastikku, kus pole enam
nu, külasid/inimesi jä loomi lj
mas. Kui palju inimesi seal st
sai, seda keegi ei tea. Hilisei
radioaktiivsuse ohvritest keej
hooli nagunii.
Vajalik oleks seletus ühend]
de ja Nõukogude koostöö
selle sündmuse surnuksvaikii
C I A ja Pentagon teadsid seller
tastroofist otsekohe — miksi
Protesti
emi
2
oom
üle tosina ameerika konjj
liivse organisatsiooni esinda jj
baltlast^ grupp võtsid osa pn
; demonstratsioonist ja pressik
rentsist USA Kongressi liik ml
ward Bermahi (Kalif. Dem
Frenando Valley) büroo ees,
rama City's. Protesteeriti illd
immigratsiooni vastu, mis Mej
piirilt valgub iile Kaliforniassj
le hulgas on ka teiste maade
. riste ja spioone.
Demonstratsioon leidis
Kongressi liikme Bermani
nia büroo ees, kuna Berman
kistanud Kongressis seaduse
mist tugevdamaks püri rohi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 23, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-07-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860723 |
Description
| Title | 1986-07-23-02 |
| OCR text | I i . ; 2 , July23,. Nr, 55 VABADE EESTLASTE HÄÄLEEANÖJA f Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Ä n Mills, :öBt.;M3B:2Mi';^ :TOBLISHER:;:Free Estonian Publish^ ::,v:; r: :V.;Don-:Millv : .:' ^ja.LTOIMETAJÄ: Olaf TOIMETÜ^^ TELEFONID: toimetus 4444^^^ ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäeva ; TEtLIMimiNNi^ poolaastas $ 3 2 ^ ja veerandaastas $ 17.—, postikulu vastavalt $107.-->^^^^$ ;;TELLIMISHINNAD-väijas^ tas $ 4 2 . ^ ja veerandaastas $22.--- hinnad vastavalt — USA $ l i 1 $ 5 9 . - - i ^31.—, mujal välismaal ;-$l36.—;:,$7l—,$38.^^^^^^^^^ Aadressi muudatus $ 1 • Üksiknumbri hiad 701, ;jel:|^^-~^:^äuto kuni esmasp.hömm. kella lÖ-ni j a liäd^ vhonim.kenaa 0-ni; Välja Relvastamise j ä r ä v a^ hehdamise probleemid on tänapäe- ment Committee of Carleton Urn- ^mseU omal a^L taielikult kodus, va maailma niivõrd kee^^^^^^^^ komÄeeritud et tavalisel ini- Ehkki raamatu tiitiist võib ole- raamatu tuüile loomulikult eriline mesel on väga'raske iieidjä^^^^^ Kanadale ning kirjelda-ning veelgi pingutavam Genfis toi. gedelkä^ muvate relvastuse vähendamise relvastuse^^^^^^^^^p^^^^ konvei^ritsü mõlemate antagonisti- peamiselt Kanada vaatevinMist miks ta soto^ de ettepanekute rägastikus orien-^^^^^m^^^ kuleppe Ameerika ühendriiki teeruda. Tehnoloogia areng on loo- p nud eriti tuumarelvastuse alal ar^vahd^^^^^ vukalt eritüübilisi rakette ja laen^ rõhku ka jatele kahtlemata huvipakkuvalt, guid, kuid samal ajal on tohutu relvajõu vahekorra selgitamisele, et Kanada liitus NATO-ga kahel ^ areiiu läbi teinud ka keemilised ja mitmesuguste kaitselepingute sõi- põhjusel - esiteks, et saada pai ik«nilnh konventsionaalsed relvad - lennu- mimisele ja rahvusvaheliste olu- jude rahvaste kaasabü kaitset N. * B k i d , tankid ning peal- ja allveelae- kordade analüüsimisele. Teose Liidu vastu ja teiseks, et pidurda-vad. Ajakirjanduses ja teistes mas- eessõnas mainitakse, et kogutud da Ameerika ühendriige kamiata-šimeediumides leiavad relvastami- materjalile andsid viimase lihvi matut ja provokatiivset poliitikat se probleemid üsna sageli käsita- toimetajad P. Kruus ja J . Black venelastega suhtlemisel. Ehkki mist, kuid võrdlemisi pealiskäud- ning et esitatud artiklites kajastu- teos annab üksikasjalise ülevaate selt, mis jätab lugejale mulje, et ta vad toimetajate seisukohad ning praegu käsitan>isel olevatest kõi-on kuhugile labürinti sattunud, kust reflekteeruvad nende tõlgendused, gist konvetsionaalsetest ja tuuma- . võimatu on välja pääseda. Tõsi küll^ 1^^^ relvadest, on relvade alal üheks ' - relvastamise ja relvastuse kär- ossa — piMse kohta on .kirjutatud arvu- i«)nfl^^ of the^lent Reagani „tähtede sõjast'*- kalt raamatuid, kuid need käsita- Cohflict), tööstuslik j a majandus- v^aailmaruumi rakettide vastase vad detailselt ja ammendavalt kontekst (Industriäl and Eco- kaitsevööndi rajamisest koos tehni-ainult üksikuid relvaliike või eri- nomic Cöntext) ning suure võitlu- ^^fte finesside riing poolt; ja vastu probleeme ning ei anna üldist ja §© ärahoidmine (AvertingArma- väidetega tervikulist ülevaadet, viies tõe j a geddon). Iga põhiline peatükk koos- Teos püüab jääda üldiselt puhta-vajalike andmete otsija veelgi roh- neb omakorda eri autorite poolt kir^ kujulise orapooletü akadeemilise kem segadusse. jutatüd artiklitest, mis tutvustavad analüütilise vaatluse raamistikku, Seda tühimikku on asunud täit- lugejaid põhjaM või-JioidudespoliitUisele pinnale lasku^^^^ ma Öttavi^as Garletoni ülikooli õp- dujooksu probleemidega. Koik au- misest, eriti ühendriikide ja N. Lii-pejõuha töötav eestlane prof. Pee- torid. on kasutanud rikkalikult käe- du vahel valitseva pineva v a h te . J . . , . , « . nr ^ nn . • ^ Kruus ja pröf Joseph Black, pgrast^Q^^^ nva(iuk«k«Ed siiurita^^ märgatavalt üles legiitsempe ja^^ järgnenud ^e^ qhma^e^^^^ta ülevaate rahvusvahelise poliitilise arengu küljest r a b a ^ eriartik- vaatlemisel ning külma sõja ja taiathlois^u g.., badused^oiv^ 1^^^^^ tahtmid näha vastava artikü ha, k i ^ loogik ühiskond: relvastuse või-, Mad^ ühest ^silm^ poole j a « d ^ s e a ^ s e ^ ^ ^ ^ väljaandmiseks on finantsilist peatükis- praegusaeg ku ^rezlnimi^^ kontaktide.x)Ssiiiiiiffle.ja4oomm^ mva^V^Iiiternational Peaee and-Security, loogiUsi relvi, tuumasõja tulemusi, see osa, mis \ÄäYifet\öddes: Science Policy Research Centrepr^^ teh- eksisteerivaid rahuliikumisi ja ra- ' • • - • • " " • nolöogiat, tuumarelvastuse levikut hudemonstratsioone. Autor annab ja relvastuse arengut; kolmandas küll edasi rahuliikupiise ajaloo ja peatükis on artiklid: relvad jäsot-kirjeldat^^^ ^^^^^e^^^^^ põhiliselt dngitudkom^ äritsemise võimaluuste hankimisest, £ üteSda — idee olS suore-ktiid äriliste tehingutega seoses ra- jooneline, eriti vee! kui võtta ar-mõned ärimehed endid vesse, et Tisriiier lootis seBlega oma li vene propaganda teenistuses- ettevõtetele reklaami teha ning se, mis on ^ küleerifti. Kremli eksperdid korraa-siaahie-majanduslik areng. Kana- r^^ ,t ^t, eene,t e t, egemi.s e vajad^^^^^^^. ^ , ^ ^''^ ^ y ^ ^ ^ miks va§- psna sageh ka ääretust naiivsusest jaamade Biing praeguste komplitseeriud maa^ kuleeris ärimehena, et Kremli tip- Mimaoega. aagi yaija panema ning ta lunas vic T%roocr..cooaco^ irnirirMio«rt«H hiiiiHiicfoi^^^^^^ r^^^ Tuntud Ühendriikide kapitalistli- mängudesse investeerida 30 miljo-kud suurkujud, kes on teinud k ^ m - n i t dollarit. Gorbatshov oma rahu-mühistidega suuri ärisid, kuid on ^^^^m^ neile osutanud ka suuri vastutet-set pro] neid, on Kanada päritoluga Cyrus j a investe^^^ Eaton ja Armand Hammer,keU^ . • - - - v,,^ ..v.„^ ^ . A ; . , I . « . . . . . nn la w««Wi.Mi4»«mo A > vaea laianaaraelme nm? Tooriiahk i\. A . esimene on juba aastaid s u r - l e lubas N . Ludu televisioon hoo- ^ Ise lavastusej mille teeiiiaks ^^^i^^^istöö ja areng (autor P, riikide relvastamise vastu ning jä-rahu hing ida ja lääne vaheline ^ruus). Kanada ja strateegüise tavad N. L i i d u puutumata. alt määritledesW^se initsiatiiv; neljandas peat^^ detente poliitika taaselustamise kis: praegusaegsed kokkulepped puudustele, peamiselt poliitilisel >aania, mis on teatavasti G o r - ^ J ^ ^ relvastuse kontrolli foorumid, pinnal, on väljaanne igale relvasta- ^vi välispoliitika iflheks tähtsa- läbirääkimiste kulg, relvastuse misejä desarmeerimiseprobleemi-y maks elemendiks. Kuid venelaste ^^"^^^11^ järelvalve ning rahu uuri- dest ning Ida ja Lääne vahekorda-rahupropaganda Turneri t dest huvitatud isikule teretuhiüd nisaadetes tundus niivõrd ületehtu- Nagu see loetelu nätab, oh teos käsiraamatuksi ma, et see sundis väga laiahaardeline ning põhjalik nud, kuna teine jätkab vaatamata litseda televisioonisaadete organi- isegi venelaste sobrad imeso, kõrgele elueale oma ä Ä i ö p e r a ^ s e e r i ^^^^^^^^^^^^^^^^^^ i ^^ siöohe, lisades seni kög^^ tuli seSiest dele miljonitele teda sageli viivad raudeesriide ^^t^^ eh-h a r C y r u s Eaton oli teatavasti neolümpiamän^ 1957. aastal esimese n^n. F^ugwashi kuleeriti, et Ühendriikid^t tuleb ^tmdi televisioonisaiateid, mis an-konvereiitsi korraldajaid j a ffinaht^ mängudele vähemalt 600 atleeti, ^^^^S"^ temale kuuluvate saatejaama-seerijaid, taotledes jsellega teadlaste N . X^ rahvuisvahelist kokkutoomist, et 23S0 at^ mit- «'^ele inimestele. Turneri majan-arutada desarmeerimise ja rahvu^^ arvestati duslikud nõuandjad väidavad, et vahelise koostöö kiisimusi. Need ning planeeritud šiBurmängudku- mängude organiseerimine koostöös konvereiitsid kujunesid N;^^^0^ tähtsaks sis„rahumängudele'' meelitada eri- kuna neid mängusid kavatse-gandaitoonimiks ning l ^ e m l a korraldada ka tulevikus va-vastutasuksEatonit talle r a h ^ ja Ühendriikl- Mise: W iirfiiisega. V r ei ole\normaalsed ja heas N i i Jäato-mulje,;-e kal- Armaiid I^nimer ©m teinud usus nlhg koostöövaimus korralda- kuSatsnoonlde eest on mõned amee- MihmuiiistOkii^^^^^^^ juba tud võistlused^ vaid teenivad ai- rika mitmesaja miljoni dollara Oninipäevisl alates kasiBlik^ omanikud valmis kõige tegema — §id ning propageeriniBd^ isegi Kremlrpropagahdavankrat yenemäaga. Q m a ^ ^ ^ ^ : : m e h ( B Ted Turneri HelevisBoonkaa- vedama^ ühe rahvapärase: väljendu-jsuurkapitalist muu hulgas ka selle- dete mitmekesistamist. se kohaselt deklareeritakse et „ra-ga, et ta äsjase "Bhern^ kui ha ei haise". Kuid mõnel juhul k i - imijõiijaahiä katastroofi tis venelastele lennukitälevajalik^^^ tehinguga võidab, juhtude hulka kuuluvad ka amee-ravimeid ning angazheeEis Mos ja nen^e erakorralisi rika miljonäri ja Kremli kummali-abistamiseks ameerika ai^tc^^^k^^^ kasutati ühe suurkapitalis- sed spordimängudv Jääb loota, et Liitu, kus tl ja maailma tugevama ja sõjaka- lieed jäävad esimeseks ja viimaseks vasta võt- ma komito^ Arvatakse, et venelased Investeeri- läänemaailma sportlastele saab sel-onuiiientinikides kahe eel- sid kõiki kulusid kok^ geks, et neid on rahuidee söödaga Bnaiiiitiid ,,suurkuju" kõrvale võttes 70 miljonit dollarit ning meelitades laledalt^^^^^ ymid kolmas venelastega sõprust^^^^^h^^^ ei saa selle summa ulatuses M . Sõpra hellakeste laagrist,,Päikese kik^^^ Ingrid Randsalu, K e M i . L i K u " leemes arutamas. ; : ' ^ F o -J. Säägi . 55 KammenfaoF Kõrbehais Leedi Tshernobõli radioaktiivne sae levis üle Leedu Rootsi jä ulatus meie kodumaale. Ajal, mil Pooli hoolikalt radiatsiooni intensiivsiil . mõõdeti, rahvale kaitsevahende| ja ravimeid otsiti hing neid kasul ti leedulased ei teadnud sün| musest midagi. Informatsiooni SŽ nad hiljem Poola ja Läane-Eurc pa raadiojaamadest ja ka Eesti] kus oli võimalik näha/kuulda S( me jaamu. Leedu telefoniühend sed välismaaga olid sel ajal kits( datud ja kontroll-kuulatud. Keegi ei tea ega kuuluta, kõrge või kui kardetav radiatsioj on praegu Leedus või teistes BJ riikides. Ühe Saksa teadlase arv^ tuse järgi peaks see olema väi mait kümme korda kõrgem nc maalsest. Leedu kohalikud ajalehl nimetavad Tshernobõli ainf muuseas ja seletavad, et jutud dioaktnvsest tolmust on liialdati Seda tolmu võib riietelt mahahj jäta ja toidult ärakraapida. Ki radioaktiivsuse pikaajalisest tapv| mõjust pole kuulda ega lugec Ajalehtedes on kirjeldusi tuui jaamade katastroofidest läänerii| des ja koolilastele seletatakse, õnnetusi juhtub välismaadel, m ühendriikides Kolme-miili joujl m a s . . . On päris ime, kuidas on võii lik (praeguse üliarenenud teavej ninduse ajastul) suuri katastn mahavaikida, kuigi' sealjuures olnud tuhandeid tunnistajaid kannatajaid, vigastatuid, suri sugulasi Jne. jne. Pole vähi kahtlustki, et Tšhetnobõli õnnj kavatseti mahavaikida, kuid ebaõnnestus lobisemishimul rootslaste ja soomlaste tõttu, . Isegi praegu veel ajakirjal riiinetab Tshernobõli esime] tuumakatastroofiks maailmas, on täiesti vale. 1957. a. plahvl nõukogude reaktor Uurali mä| taga (Kistum); milline sühdmu] les 1976. a. avalikkusse toodi] Medvedl poolt, kes Nõukoj Liidust välja pääses. Tema and ön dokumentidega jä teiste üi asujate (juudid) isiklike mulj( kinnitatud. Uurali mägede tagi praegugi sajad ruutkilomej kuumaastikku, kus pole enam nu, külasid/inimesi jä loomi lj mas. Kui palju inimesi seal st sai, seda keegi ei tea. Hilisei radioaktiivsuse ohvritest keej hooli nagunii. Vajalik oleks seletus ühend] de ja Nõukogude koostöö selle sündmuse surnuksvaikii C I A ja Pentagon teadsid seller tastroofist otsekohe — miksi Protesti emi 2 oom üle tosina ameerika konjj liivse organisatsiooni esinda jj baltlast^ grupp võtsid osa pn ; demonstratsioonist ja pressik rentsist USA Kongressi liik ml ward Bermahi (Kalif. Dem Frenando Valley) büroo ees, rama City's. Protesteeriti illd immigratsiooni vastu, mis Mej piirilt valgub iile Kaliforniassj le hulgas on ka teiste maade . riste ja spioone. Demonstratsioon leidis Kongressi liikme Bermani nia büroo ees, kuna Berman kistanud Kongressis seaduse mist tugevdamaks püri rohi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-07-23-02
