Vaba eestlane , July 23, 1986

              EESTLANE kolmapäeval, 23. juulil 1^86 - - Wedraesday, luly 23, 1986:
iiiislaliiii
Toronto Eesti Maleklubi pidas Seega on meie maktegevus
just enne suvepuhkuste vaheaega üle-kanadalise lugejaskonna ees.
kaks suuremat malevõistlust. Arvatavasti on sarnaste maleteade-^
y Mai kuul külastati esmakord- te levitamine, võimalik uuel hoo°
selt Toronto makedõonlaste male- ajal. Uus on ka J. Riga reiting
klubi, kus mängiti meeskonna ma- 1708 ja on loota, et see on alles
levõistlus 15 laual ühes voorus aja- Jaagu tõusutee algus,
ga 2 x 60 minutit. Vastuvõtt oli Viimane omavaheline turniiri
eriti külalislahke, pakuti küpsiseid, mis peeti Torontos Eesti Majas
kooke ja kohyi, kuid maletama toimus viies voorus mänguajaga
asudes algas äge lahing malelauda- 2 x 15 min. Osavõtjaid oli 16, nen­del.
Üllatav oli alles hiljuti asuta- de hulgas esmakordselt E. Rao­tud
vastaklubi tugevus; nad saavu- mets ja peale pikemat haigust jälle
tasid llO võitu ja viigistasid ühe W. Puna. Üllatuseks oli Lya Alan-mängu.
Kuigi eestlaste meeskond gu võidukäigu jätkumine; ta jagas
oli tugev, saavutati ainult neli või- 1—2 kohta J. Triefeldtiga, kusjuu-tu
ja üks viik. res mõlemad saavutasid 4 punkti.
•• Tulemused laudade järjekorras. Kohtadel 3—4 olid 3,5 punktiga
tugevamad maletajad olid esimes- I. Elken ja T. Toomes. Kolm ma­tel
laudadel, eestlased mängisid letajat jagasid 5—7 kohta 3 punk
valgeste malenditega
.55
Sõjajumal Kreeka mütoloogias, 41.
Kaunistas, 42. Muistsete egiptlaste
püha härg, 44. Naisenimi, 46. Ko»
ha määrsõna, 48. Istuma—- inglise
keeles, 49. Troopikavetes elav kar=
detav kala, 53. Mõõteriista astmik
54v Toiduainete hoiuruum, 55'
Vorm sõnast andma, 56. Eesti
japaištvamaid poetesse.
Nr.
QCDEDillflQIS
^ 2- Kanada
juustusort, 3. Munakollane, 4
Kolm — rootsi keeles, 5. Naiseni­mi,
6: Nõidus, 7. Jõgi Venemaal,
8. Kahe eesti viiulikunstniku nimi'
9. Tünn, 11. Talvine sõiduk, 13*
Majanduslik tehing, 14. Samai mis
14 põikridades, 16. Lill, teise ni­mega
lõosilm, 18. Veehaldjas soo»
me rahvausundis^ 19.1 Meessoost
,,inimesehakatis"j 21. Ühi isikut
kujutav pilt, 22. Valesti ^ehes, 24;
Summa, mille võrra tulLd iiletavad
kulusid, 25. Inglise valitsejate su­guvõsa,
27. Mõistus, 29. Teatud
hulk heina, käändes, 33. . . . vastii
— Ed Vilde teos, 35. Riik Euroo»
pas, 37. Himur, 38. Piisk, 39. Vii»
nivorst,.40. Põhi, 43. Kanada ^
lehtede nimi, 45. Südametu, kõva
1. Nimekas eesti nik USA-s, 23. Sünge, pahur, 24.^^ 4^^^^^ uuesti kasvanud
J, Järve ja skulptor, 5. Ungari^^^^^^^^
Hobusõiduk, 10. Olga... — 0. 28. Jalats, 30. Esimene saksa 51. Suurriik; 52. Ronija loom. '
1).K. Panov 1—J. Triefeldt 0; mg Lutsu teos, 12. Mehenimi Vanas keeles, 31. Früügia(Vana-aja riik
2) D. Coklevski 0,5—H. Jürman Testamendis, 14. Tühi, mõttetu Väike-Aasias) kuningas 7—8. sa- MSTSÕNA NR/1296
0. 5; 3) D. Krushevski 1—J. Riga | f t s * | ä^slcyrit© jutt, 15 Haava jälg, 17..Kolmik- jandil e.Kr. 32. Mitme valitseja li- LAHENDUS^^^^^^^^v^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
0; 4)iR. Mousoski 0—G. Orgusaar ^ » x • vokaal, 19. Kehaosa, 20. Tõestatav sanimi, 34. Endisaegne kaalu , ,
1; 5) Z. Ristich 1—A. Kõresaar 0; T@g@¥yS R ö Ö t S I S ^^ide, juhtmõte, 21. Eesti kunst- mõõtühik, 36. Parim omal alal, 40.^^
6) A. Cadamoi l—E. Talve 0; 7) Diem: 12. K^^^ 13. kalmistu,'15*
1. Dimitrov 0—J. Järve 1; 8) P. Malmö Eesti Laskuioklubi " . Keep, 16. Ella, 18. Till 20 Aa-
Yrzovouski 0—V. Pikkand 1; 9) Kütt" osales 1985-nda aasta võist- ses 300 m distantsil oli ühtlasi kor- lasksid (3 x 20 lasku) järgmiselt; del, 22. Morse, 24. l^nge^ 26
S. Gadiouski 1—T. Trei 0; 10) S. lus- ja tegevusperioodil mitmetes respondent-võistluseks Södertälje Malmörl)Jphnny Kivimets 518,^^^
Sideresl—T. Toomes 0; 11) S. laskevõistlustes. Kuna seenioride Eesti Laskurklubiga. Klubi meist- 2) Johannes Piison 503, Enn Kaid- 32 p
TrifunovskiO—M. Pentrej; 12) T. osavõtt treeningutest jättis soovida, riks tuli juba kuuendat aastat jär- järv 486, Paul Kivimets 481
Sariös I—T. Petersoo 0; 13) J. Su- ei olnud aga tulemused eriti silma- jestJohnny Kivimets (10 lasku la- Mait Kaaman 474 punkti. Paak, 42. Ees, 43' Iniia 46 ^ T^^^^^
kovski i—0. Naelapea 0; 14) T. paistvad, kuigi individuaalsel poo- mades ja põlvelt, 5 lasku püsti), Södeilälje: 1) Jan Tükshammel j^-^^^ 5Ž W
Bozinovski 1—U, Limit 0; 15) D.-lel oli mõningaid rõõmustavaid ta- kes saavutas 196 punkti, 2) Enn 452, 2) Harry Virnalt 523, 3) II- 53* ys^^g 54
Joyanovic 1—W. Puna 0. gajärgi, eriti noorte laskurite poo- Kaldjärv 184, 3) Paul Tunda 178, mar Mardla 514, 4) Ants TÜks- ' * ' *
Kuigi tuli seekord vastu võtta lel. ^ 4) Paul Kivimets 153 ja 5) Rein hammel 4?6, 5) Eugen Tiits 493^^^^^^^^ Ä
kaotus on TEM meeskonna võist- „Küti'* sisemisel kuuvõistlustel Kaldjärv 135 punkti. punkti. Peetrus, 4. Sepist, 5. Akel, 6. Mai,
lused teiste Toronto maleklubidega (kolm võistlust, 5 lasku igast asen- - ^ Seega võitis Södertälje Eesti 7. 111, 9. ^^M^^
enamasti olnud edukad. Ajavahe- dist), sv. vintpüssiga laskmises 300 Laskürklubi mõlemad korrespon-^^^^M
mikus 1982—86 ön klubil viis või- m laskerajal oli edukaim Johnny Traditsioonilise võistluse väike- dentsvõistlused. Mokk, 23. Osav, 24,
tu, neli kaotust ja kolm viiki. „En Kivimets 370 punktiga, järgnesid kaliibrilise vintpüssiga laskmises „Küti" laskur Johnny Kivimets va, 27. Mall, 28 ;'Hele, 29. Vatt,
PassarifV Kanada maleajakirja Enn Kaldjärv 286 ja Paul Kivi- poole rahvusvahelise täismatshi võistles rootsi poolel ka Limhamns 31 .Lapsik, 32. Porkuni, 35. Vaa-juunikuul
ilmunud numbris (nr. mets 217 punktiga. ulatuses lõppes samuti södertälje- SkyttefÖreningi asendivõistlusel tus, 36. Keset, 38. lyla, 39. Kemi,
79) leidub artikkel Toronto Esto- Laskurklubi „Küti" kiubimeistri- laste võiduga 106 punktilises üle- (ställningsskytte) ja tuli: hõbemeda- 40. Reet, 41. Pada^ 44. Noa, 45.
oian—-West HillMatch" kohta; võistlus sõjaväe vintpüssist laskmi- kaalus — 2568:2462. Meeskonnad Iile 266 punktilise tulemusega. Nnn, 47^^ Ras.
intHttlilllHIillilliniiliilliliitiillllillllllillllSlillllllttilillH
Kui vemelcised
liävet^sid
korra veel tulisemaks 19. sept. Kuna kasiino sulgemiseks oli vähe, noored ei taha kirikus käia."
Poola allveelaeva „0rzeli" põgene- korraldus, siis ei jäänud muud üle Kui tankid olid kadunud, siis
mine Tallinna sõjasadamast, min. kui napsud ja suupisted kaasa võtta paistis, et elu läheb edasi endist ra-
Selteri vastastikusele abistamis- ning kuhugi pidu jätkama minna. da. Aga kahjuks ei läinud. Vene-paktile
alla kirjutama sündimine/ Petseri linna ja raudtee-jaama lastest Petserimaa ajateenijad olid
jne. vahel asuval mäel oli PetseriSpor- mõnikord ülbed^ käisid salaja lin°
Kui ratsavõistlused olid oma ha- di Seltsi „Kalevi" suverestoran; sin- nas ja kaebasid veebel Valdre pea-ripunktil
tuli patarei ülema kapt. na me oma sammud seadsime. Kui le, et see olevat väga ülekohtune ja
Olydl juurde väga tõsise 11^ kell 1 öösel, siis ei sallivat neid kui veneiäsi.
poliitilise politsei komissar August läksime niäeservaie oma „koosvii- Mind kuulati üle ja küsiti, kä§
Kapsta. Rääkis temaga vähe aega bimist" jätkama. Meid oli sääl vist kaebus vastab tõele? Vastasin et
. ja hakkas siis kohe tagasi minema, kümne ringis. mina ei tea, mis need kaebajad
Tundsin A.Kapstat juba poisikese- Parajasti hakkas valgenema, kui ülekohtu all mõtlevad? Veebel
põlvest alates, meie vanemad olid kuulsime Pihkva tänava rohkem
perekonnasõbrad. Kapsta teenis sel ki roomikute müra, mis lõpetas kui on sisemäärustikus fikseeritud,
korral siseministeeriumis. Kõndisin meie koosviibimise ja isegi kaines- Kuna juurdluse toimetaja oli sel
talle järele ja küsisin, et mis on tas neid, kes olid veidi ,,ülenormi" korral v
juhtunud, et sa nii tõsise näoga klaasi tõstnud. ohvitser, siis oli juurdlus õiglaselt
.patareiülemale midagi rääkisid? Ta Elasin Tartu tänaval; samas ma- koostatud ja Valdre jäi süütuks,
vastas: ,,Johanne^^ Kaebajad-jäid aga nüüd minu vi«
kui tõsine, sest vene väed on otse jõudsin, sii^^ osa tanke majast hameesteks, miile pärast pidin oma
; piiri ääres Eestisse sissemarsiks yal- möödunud, neist üks osa
niis." Tartu tänavat m(kM3a^dasi,k^^ olema. Mitte küll riii väga^ee°
Haniikult korraldati peaie^^
. jsaiatj suur rõõmsameelne rah- luste lõppu koosviibimine, nii oh- See oli järks pööre, mis pärast asi kujuneb, ei võinud kedagi usal-tupoolikul
(vist 18, okt.), toimu- vahulk, kes olid helded aplodeeri- vitseride kui allohvitseride kasiino- tankiroomikute lindid lõhkusid p õ l - d a d a . '
sid jPetseri sõjaväe kasarmute ees ma. - des, kus liiguti ühest teise ja pidut- lukividega sillutatud tänava, jättes 1. patarei ohvitseride ja allohvit-asuval
õppeväljakul • ratsavõistlu- 1939. aasta võistluste korralda- seti. Seekord koguneti korraks ka- järele sügavad augud. seride vaheline koostöö^o^
sed. Ratsavõistluste algatajaks oli jaks oli Itn. V. Hannula ja majan- siinodesse, kuid lahkuti peatselt. Sel hommikul läksin tööle era- m^^^ tun-olnud
ja patrooniks veelgi oli 1. dusjuhiks nende ridade kirjutaja. Politsei võistlejad viibisid ainult rõivastuses (golfi ülikond, mis pak- ne tugev, kuid naabr
patarei ülem major H, Lokk. Pea- Eelmistel võistlustel viibis alati hetkeks ja lahkusid oma töökohta- kus vankadele huvi vaatamiseks) ja laväe rügemendi I pat^
le tema üleviimist Tallinna õhu- ka 2. Diviisi Suurtükiväe vet. arst dele. tulin peale garnisoni tallikorrapi- tundnud
kaitse Surutükiväegrupi ülemaks, kapt. Jaak Kukk, kes oli ka võist- Kuna sõjaväele mingisugust kor- dajatelt esitatud haigete hobuste nud nende ,,värvust", aga suurem
määrati 1. patarei ülemaks kapt. luste kohtunikuks, kuid 11939. a. raidust ei tehtud, ega ei kästud raamatu saamist ja sinna sisse kan- osa olid sõbmd,^^
V. Olvet, kes major Lokki tradit- puudus ta. valmis olla, siis ei olnud meil kii- tud haigetele hobustele abi and- sõbrad, keda võis alati usaldada,
siooni edasi harrastas. Võistlustest. Ilmnes, et võistluste jälgijate ret peo lõpetamiseks. (Vahemärku- mist koju. Juba enne venelaste tulekut, siis
(Võtsid osa 1. patareist Itn. Hannu- hingel lasus midagi, mis neid tõsis- sena: sõjaväele anti valmisoleku Koju ma siiski ei läinud, vaid kui juba jutud
la, allohvitserid Pirn, .Kiibits, Ki- teks tegi. Ratsavõistluselt puudusid käsk kunagi varem, jagati välja sõ- kõndisin sellest mööda kaubahoovi hõõrus üks allohvitser käsi ja üt-vistik
ja Rohtmets, 7, jalaväerüge- ka kõrgemad ohvritserid ja politsei- javarustust, esmaabipakikesed, gaa- poole. Seal nägin ka paari vene ei- les: ,,Las tulevad, saab ^
rfiqndi I pataljoni ratsakomando ametnikud. Nende puudumise põh- simaskid jne. Võrust tuli kohale te, kes ulatasid pünaarmeelastele Ei tea, kas ta^^t
Itn. Ots, veebel V. Kana, allohv. juseks oli murepilvede tekkimine õhutõrje patarei ja leitnant Ots .sõi- lillekimbu ja võtsid neid vastu kui tõsisell sellele uue^
Kuningas, peale selle veel Petseri Euroopa kohale, kus natsistlik Sak- tis välja oma ratsakomandoga Lau- oma inimesi. Pünaarmeelastega tegin nagu olek^^^^
ratsapolitseist A. Tutt, J. Rõõmus, samaa vallutas välkrünnakutega ra suunas, kuid tuli peagi tagasi, vesteldes oli vene naiste peamiseks ja silitasin selle allohvitseri paljast
laanson ja teised, kelle mme ei naaberriigid üksteise järele. Sel kor- Anti käsk väljajagatud varustuse pärimiseks: ,,Kas Venemaal ikka pealage nagu oleksin oma
. ^ ^ ^ rai ei teatud veel mis tulevik võiks tagasi andmiseks, mi^ meid kõiki veel kirikuid on ja kas rahvas käib tema peale ^h^^^
Need igaaastased ratsavõistlused Eestile tuua, kuid kardeti halba, vihastas. Ka leitnant Ots kirus, et kirikus?" Harilik vastus oli ,Kiri-
©lid huvitavad, pingelised ja neid Selks tulises õhkkonnas tegi oly- ei hakata vankadele vastu). ^ kuid- on, kuid kirikus käijaid on (Järgneb)
L ä t i syuf pidustused T
Juuli esimesel nädalal
änaaber-rahyast lätlastest. Lä
muusika, laulu ja rahvatant
ühendatud kooris laulis ligi 80
lauljat. Nagu eestlaste vümaste
laulupidudel, nõnda ka siin •— kõik
kooritüübid laulsid kaasa kõikjal
kus võimalik: naiskoorid ka sega-koorüaule,
meeskoorid samuti nini
segakoori naisrühmad naiskoori- j
meesrühm ad meeskoori repertuaa
vi \- V... ,
Parema kuuldavuse saavutami
seks ja kontaktiks publikuga oi
laulupeo toimkond palganud erilis
haälekõvendus-süsteemidega tege
leva ettevõtte. Kogu koor oli mik
rofonidega tihedalt kaetud. All
keskpärase akustikaga Maple Lea
täitus — pisut küll mikrofonilõhna
lise — aga kindlalt ja diktsiooni
selgelt üle terve hiigel-halli. Iseg
piaanos. Kontakt publikuga eesk
julik.
Korraldajad olid selle kontak
saavutamiseks rakendanud
dollarit. Koori võimekus pääs
hästi mõjule.
Mikrofonide läheduse tõttu oli mu
dugi karta, et võimalikud „laul
peolikud". viperused nüüd ka sed
suuremalt välja paistavad. Kiitu
pälvib kooride ettevalmistus
siin: see „peo peal" või „suure
dusklaasi" all laulmine aina tõe
tas, kui hästi koorid olid oma kav
ga tuttavad.
Laulupeo kontserdi avas Tali va
dis Keninsi „Pidulik Fanfaar*
Avasõna ütles pidustuste esime
Zanis Smits ja tervitusi tõi L"
Keskesinduse Kanadas preside
Talivaldis Kronbergs.
Kanada tervitused tõi MPP To
Ruprecht, kes oma hoogsas sõn
võtus julgustas kõiki pidulisi: „K
Jumal on pannud teile veel erüi
vastutuse võidelda läti kultu
säilimise eest — siis soovime m
teile selleks kõike jõudu ja kor
minekut."
Laulupeo kontserdiks olid lät
^ d kujundanud suure šümfoon
orkestri — peamiselt Toro
Symphony liikmetest. Orkes
kulu — meie vastava küsim
peale — olevat ulatunud üle 90
ude dollari.
Meeldiv oli näha, et tõsistel
mentidel. Kanada ja Läti hümn
laulmisel — kõikr kes vähegi 0
pilli püsti seistes mängida saav
seda ka tegid.
Laulupeo kontsert sisaldas
kulu. Kolm kantaati lauldi sü
foonia-orkestri saatel.
Kava andis huvitava läbilö
läti heliloomingust kuni tänapäe
ni. Silma puutus ulatuslik läti r
valauiu temaatika: 10 laulu,
kimisväärne on vahest ka fakt,
kõik kolm nooremat heliloojat,
on sündinud juba väljaspool 0
kodumaad: Ruta Broze — Austr
Ilast, Imants Mezaraups — Ühe
riikidest ja Daee Stauvere-Asp
ne, olid oma muusika temaatüis
materjaliks kasutanud läti ra'
• viise. . .. , ' : I
Läti koorUaulu klassikuid oli
vas mitu: alates läti koorimu
ka isa Emils Darzinsiga
jätkates Andreis Jurjansiga.
Viimane oli domineerivaid
rahvamuusika uurijaid ja säi