Vaba Eestlane, March 30, 1968

              1
j
Kunstikool Pallase kuldjuubel
ole enam Kunstiühin-Äteg- t
sellest väljakaiTi
!7 -- sest eesti kõrgemat
n-i- t- t-õdVi-matn
" kunstitemplist" Tartu
jj mis oli kogu iseseis--
Tu öelda kõige mõjukamaks
L~-n- k kasvatajaks Eestis
'£-a- !t riikliku iseselsvuseaja
2esri poolel Kõik mis seotud
CHJfga On Kas uitviurt-ii- -
rM hännua amm uu jiuimu
wj pallase nimi eesti kunstielus
u mõttes kogu eesti fcultuu- -
j)a AP alles on Jäänud ka ter- -
pda vanemasse ja KesKmisese
Ivkonda kuuluvaid Ja kõige
andvamaid loovkunstnlkke
taisse perest olgu need siis kas
v5toü või kodumaal Kuigi Pai-'- #
cmi kuulub minevikku elnb
see ometi edasi - ::ltte ainult
ftsti kunstiajaloos vaid ka tänap-äevases
kunstiarengus sest see
veae mida 5U aasiai tagasi rai--
isest' eesti kunstipõllule hakati
tivama kannab täna ja homme
reelgi head kunstivilja
Nii suur ja oluline tähtsus on
kitketud Pallase niinesse —
kunstiühinguna ja hiljem kõr- -
{ema kunstikoolina
Kunstiühing Pallas sündis viie-raa- e
aasta eest — neli nädalat
eae Eesti Vabariigi väljakuuluta-mist
Pallase asutajateks olid
Tartus 21 Jaanuaril 1918 a — K
Magi Ado Vabbe Mart Pukits V
Kaagro-Poo- l A Tassa Ja Fr Tug-a- s
Kõik need asutajad peale vii-sas
ei viibi enam elavate seas
Olles asutamise ajal niihästi
fcastnike kui kirjanike ühing ei
viisud asutajad vist ise aimata
gi et nad rajasid oma segaühln-pg- a
eesti kujutava kunsti aren-{-hoone- le
alusmUUri millele aast-akümnete
kestel laoti rikkalikult
ttmsu vääriskive mis paremas
osas jäävad püsima üle aegade
Pallase kunstiühingu asutamine
toimus õnnelikul viisil või Juhu
sel erakordselt sobival ajal 1917 l revolutsiooniaeg oli koondanud
kadumaale rea välismail viibinud
kunstnikke kes varsti liitusid
Paiksega See elustas ühise ette-Tõtt- e
algatust mida omapoolselt
soodustas niihästi riikliku iseseisv-use
väljakuulutamine ja sellele
järgnenud saksa okupatsiooniaeg
Nagu samaaegselt sündinud
kirjanduslik grupeering Siuni
tähise all nii aktiviseeris Pallas
kanstihuvilisi kes aina tiheda-malt
ja tihedamalt liitusid Pall-ase
kunstiliste üritustega ja et-tevõtmistega
Varsti parast Pallase asutamist
tsusid sellega peaaegu kõik tol
leaegsed Tartu väljapaistvamad
kaasu- - Ja kirjandusinimesed
tagu G Suits A GaUit H Visna-Pu- u
R Roht A Alle A Starkopf
Semper ning — mis kõige tähts-am
- ka juhtivamad kunstnikud
X Trükiga J Koortiga Peet Are-fc- W Jpt eesotsas Väga arvukaks
i kujunenud Pallase kunstiühin-- n koosseis kunagi kuid seda ak-&vs-n
oli see ometi oma ees mäe taotlemisel ennekõike
Junstaäituse korraldamisel mil-vast- u ka segaste aegade" kes- ki Ja möödudes laiemates ring-kandad- es oli suur huvi sest kõik
j=jda uus kunstiühing serveeris
uudne esmakordne Ja seda
taara varn
Cue kunsUühingu tegevuse alg-- !
valitses Pallases ennekõike
Jvwmule iseloomulik boheemlt-Joa- e
mis ei kestnud aga kaua
revolutsiooniliselt häälesta-'- ? nf3ed Ja tungid-tunglemlse- d wsid üsna peatselt Nii saigi
Jjstiühtog panasest e$lmene
wS3JTa? kkuonh$atliekooalsusEemsatirskanmtseü-l-e-kunstnikunimega
Konrad Mä-sti- s
oli seega saanud võima- - kuastihuvülitel omandada
0:0 Eflinton Ave £ Scarborough
puhtkunstilist haridust mis seni
oli võimalik omandada ainult vä-lismail
Et Pallase õpetajaskond
moodustus uuendusmeelseist
kunstnikest kes oma kunstilise
hariduse olid saanud ennekõike
Lääne-Euroopa- s siis mõjutas see
esimesil aastaü hulga noorte
kunstnike Juurdekasvu eesti
moodsale kunstile Pallas ergutas
tema päralt olevate võimaluste
piirides seltskonna lalaldastes
hulkades kunstihuvi eriti Tartus I
süstemaatiliste loengute korral-damisega
millele varsti lisandu-sid
suured kunstinäitused Neid
ei korraldatud aga mitte ainult
Tartus vaid üle maa
See kõik avaldas suurt mõju
selleks et noore riigi värske va-lits- us
Tallinnas hakkas tõsiselt
suhtuma ka kunstiprobleemi-desse
võttes kunsti hooldamist
ja toetamist endastmõistetava-n- a
Juba Pallase sünniaastal korral-das
haridusministeerium Tallin-nas
esimese eesti kunsti ülevaate-näituse
ning kuus aastat hüjem
1925 tolmus teine samasugune
näitus Kõigi nende sündmuste
mõjul mis olid väljakasvanud
Pallasest hakkas riik seadusand-likul
teel kunsti ka toetama ja
kunstielu korraldama Eesti Kul-tuurkapitali
kaudu mille kujuta-vate
kunstide sihtkapitali abil või-maldati
kunstnikele — kes olid
oma kunstilise hariduse saanud
ennekõike just Pallases — töö-ülesanded
stipendiume jne Ka
toimusid — ning ikka just Palla-sest
mõjutatuna — üleriigilised
kunstnike kongressid 1919 1921
1923 Ja 1929 a
Kunstikool Pallase kandvamas-se
õpetajate kaadrisse kuulusid
K Mägi A Vabbe ja A Starkopf
Nemad kui esimesed Pallase
kunstilised kandetalad ei võinud
algul vist Isegi aimata mida uus
õppeasutus eesti kunstile tähen
dab Nad avasid tagasihoidlikult
tööd alustades väravad eesti
kunsti arengule mis kestis kogu
iseselsvuseaja kestel ning mis tä-napäevalgi
veel oma missiooni
taiaaD Kuna nuix Pallase oma
aegseid noori kunstiharrastajaid
on aastakümnete möödudes saa-nud
meie tänapäevases kunsti
elus n ö vanameistri nime kes
oma kunstilisi kogemusi kanna-vad
edasi nooremasse pealekas
vavasse kunstigeneratsiooni
Kunstikool Pallase loomisega
poole sajandi eest kadusid tol-leaegsed
tagasihoidlikud kuns-tiateljee- d
andes ruumi hästi-korraldatud
kunstikoolile kus
aastakümnete kestel kunsti õp-pisid
sajad noored
Muidugi ei lõpetanud kõik Palla-ses
õppijad kooli ka ei saanud
paljudest kunstlõpilastest kunst-nikud
kuid ometi on Pallase
kunstikooli lõpetajate ja seal õp
pinute arv suur ning neist tegele
vad paljud tänapäevani kunstiga
— ükskõik kas kodumaal või
võõrsil nagu Tartus Tallinnas
New Yorgis Montrealis Stokhol- -
mis Torontos Jm
Kuigi iseselsvuseaja teisel poo-lel
Tallinn hakkas Tartu kõrval
kunstihuvilist samal viisil koon-dama
nagu see Tartus oli sündi-nud
iseseisvuse algul ja kuigi Tal-linn
sai teise kõrgema kunstikooli
asukohaks ja mitme teisegi kuns-tilise
õppeasutuse palgaks ei vä-hendanud
see Tartus töötava Pai-lase-nlmel- lse
kunstikooli osatäht-sust
eesti kunstiloomingus Ja sel-le
arendamises Pallas Jäi Palla-sek- s
kuni Eesti saatuslike aastate
alguni mil see pärast Juunipöö-ret
hoopis likvideeriti Pallase
tehtud töö iseseisvuse kestel aga
jäi ja see elab edasi isegi üle
aegade
O Ole
Teie delikoHssiärl idas — Scorboros
Kõik liha- - ja vorstisaadused ja euroopa delikatessid
iga päev värsked pagari- - ja kondiitrisaadused
Saksa ajakirjad ja ajalehed
SCHILfS MEAT & DELICATESSEN
Telefon 247-723- 6
VABA EESTLANE laupieval 30 märtsil 1968 - Saturday March 30 19 uc:
fct-Jv- -n 1111111111111111111111111111111111111111 WMi
VIRU LIPKOND 10 AASTAPÄEVAL (üleval) All vasakult: skaut rühm ja rndurid" rivistuvad Upkonna aMJnkt nakm Rein Fajo an-nab
lipkonna kuldmärgi hundu Hillar Kalmarile Kalevi lipkonna juht skm Karl Novrk mälestusraamatut üle andmas nakm Jüri lipule
Ja nskm Rein Pajole
VIRU KOMNES AASTAPÄEV
Möödunud pühapäeval
Viru skautlipkond oma
aastapäeva Toronto Eesti Majas hundulubaduste ja skauditõotuste
Aastapäeva pidulik koondus algas
lipkonna sissemarsiga ja V-for-matsio-oni
rivistamlsega vanas saa-lis
mis oli noortevanematest ja
külalistest tulvil
Nskm Rein Pajo luges ette Viru
vande mille järele lauldi lipkon-- l Lipkonnale osutatud teenete eest
na laulu ja hUUti lipkonna hüüde
Viru Viru viruta — vihaga vabaks
kodumaa! Piduliku koonduse avas
lipkonna juht nskm Jüri Lipp
kes tervitas külalisi ja poisse ning
võrdles tööd lipkonnas põlluhari-misega
Seejärele pidas õpetaja O
Puhm palvuse
ja kasutades luuletaja H Visna-puu
sinu manitses ema jutluses
meid mitte unustama meie rah- - konna juhil kahel puhul puhuda
vuslikku kul on kokku kut
Tervitusi olid tulnud ütlema ma-leva
juht skm T Toomes maste-rit- e
kogu liige skm K Sütis raj-aleidja"
gdj H Aruja põhjala
tütar" gdr A Jakobsoo skm K
Novek „Kalevist" ja skm V Soots
Lembitust" Kirjalikke tervitusi
olid saatnud St Catharinesi ja
Hamiltoni eesti noorte üksused
Aastapäeva kõne pidas hr R
Lipp kes oma sõnavõtus toonitas
et skautlus ei ole mitte teater ega
hokimeeskond keda eemalt muga-valt
jälgitakse Meil ei tohiks üld-se
pealtvaatajaid olla sest selleks
on meid liiga vähe
Montreali Eesti
Täienduskooli pidu
Montreali Eesti Täienduskooli
pidu toimub sel laupäeval 30
märtsil kell 5 pl asukohaga 5100
Cote St Luc Road Montrealis
Peo kava täidavad kooliõpilased
Esimene osa koosneb lauludest
mida kannab ette kooli koor dek-lamatsioonidest
Ja muusikalistest
paladest Huvitava programmi
numbrina on kavas
võimlemine mida juhatab pr
HUja Paulj Kava teine osa koos-neb
kahepildilisest näidendist
„Vähjapoiste kosjaskäik" Laste-näidendi
on koostanud täiendus-kooli
juhataja Karl Valkla kes
kogu eeskava juhtimise kõrval
täidab ka lavastaja ülesandeid
Näidendis esitatavad tantsud on
seadnud pr Linda Viires kuna
saatemuusika eest hoolitseb O
Kopvillem Riietuse kavandajaks
on Endel Ruberg
Tänu Hamiltonist
Hamiltoni Eesti Seltsi Kultuur-ring
tänab kõiki noori teeelasi Ja
noortesõpru kes aitasid oma abi
ga või annetusega kaasa õnnestu-nud
noorte talentide Ja sõprus-õhtul- e
Hamiltonis
Tenor Heinz Rilvald kes kolm
korda tulnud võitjaks Ted Mack
i Show's korraldatud talentide
võistlusel pääses lõppvõistlusele
mis toimub palmipuudepühal pü-hapäeval
7 apr kell 530 CBS
saatejaamas Lõppvõistlusel võist-leb
H Rüvald kaheksa kaaslase-ga
kes samuti eelvõistlusel tul-nud
võitjaiks
tähistas Aastapäeva ringkirja luges ette
(
10-nd- at skm E Pihlberg millele järgnes
'
andmine
Lipkonna kuldmirk anti hundu
Hillar Kalmarile ja skaut Too-mas
Mäele Parima kodumaa
tundja" tiitli oli viitnud skaut
Agu Metsala
I snMii lArluUiuicslnrtltvijna4u Vt1r4iU 1a!iiMiJuiu pnen-remehele
dr E Arujale ning va-naperemeh- ele
hr Joh Kittaskile
Koonduse ametlik osa lõpetati
eesti skautide hümni laulmisega
ning sellele järgnes perekondlik
koosviibimine Viru emade poolt
korraldatud kohvilauas
Dr E Aruja kinkis lipkonnale
suure sarve mida käskis ta lip--
missiooni I s11 poisse vaja
tütarlaste
1
(
suda voi kui ta tahab vanemaid
appi saada Hundud esitasid kolm
lõkkenumbrit vanemskaudid mu-sikaalse
paroodia ning skm E
Tihlberg esitas ülevaate Viru kroo-nikast
õhtu viimse punktina vän-dati
filmi hiljutisest lipkonna
Jinnamängust" mis oma huumori
ja grotesksete olukordadega oli
lõbusaks vahelduseks
AastapSeva koondus lõpetati
sõprusringis unelaulu laulmise
ga ning lipkonna juhi tinusõna-- 1
dega j
kõigile kes olid aastapäeva heaks
( kordaminekuks oma panuse and i
nud I
BOUCK HETHER1NOTON
FALLIS TR1VETT & PARK
Advokaadid notarid
ADO PARK LLB
EESTI ADVOKAAT
tf Bay St Sulte 401 EM 3-44- 51
Õhtuti HI 7-20- 17 Tõi K9-342- 3
Soome Juriidiline Bfiron
PETER A VESA
BJU LLB
ADVOKAAT NOTAR
10SS Danforth Ave
Toroato Kanada
Telefon 110 3-33- 92
FRANK VASS IA
ADVOKAAT NOTAR
Mi Colkge St
(Spadlaa juura)
Tel WA Miil WA MUS
kodus: CL 1-W-Kl
KINDLlSTtSBtROO
ILMAR HEINSOO
Insurence
261 Davenport Rd
Kõik kindlustusliigid
TeL 924-735- 1
saagi
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
tellimisi alumiinium uste akende Ja välisseina
katete peale (alumlnium siding) T6ö kiire ja korralik
Helistada õhtuti Osso tel 884-455- 8 Richmond Illil Ont
Maaja Duesberg esineb Torontos
Vt--Utti-k- i
Maaja Duesberg
Korp! Fidentia kevadkontserdil
7 apr kell 6 pJ Majas esi-neb
klaverikunstnik Maaja Dues-berg
New Yorgist
Maaja Duesberg kuulub meto
kuulsasse muusikaperekonda ni
melt on ta Rudolf Tobiase tütre
tütar ema on kõigile
tuntud helikunstnik Helen
berg-Tobia- s Ühendriikides on
meie noorele kunstnikule
lootusi pandud varustades teda
stipendiumitega välismaale sõi-duks
mis on võimaldanud tal en-nast
täiendada
Maaja Duesberg alustas oma
õpinguid New Vorgi õppeasutus
EESTI HAMBAARST
DR S HOLMIERG
425 Jane St (AnnettVi j)
Vastuvõtt kokkuleppel
Tel 76Z-M- M
LEO KANN DC
DOCTOR OF CHIBOFRACT1C
1020 Mt Pleaaarrt Rd
TeL IIÜ 0434S
Kodune: HV 14573
Foto: T
võtab vastu
tööde
H
Eesti
Tema meile
Duev
suuri
tes College of Muslc ja School of
Performing Art millised lõpetas
a 19C3 saades stipendiumi Law-renc- e
ülikooli muusikaalale õpin-gute
jätkamiseks Ülikooli lõpe-tas
ta a 1967 BA Eraviisiliselt
täiendab ta end kuulsate õpeta-jate
Ja kunstnike Juures Ja tegut-seb
organistina ning kolme koori
dirigendina Mt Vernonls St
Pauli kirikus kus ta hiljuti edu-kalt
ette kandis Händeli oratoo-riumi
„Messlas"
Eesti ühiskonnas nltab ' aga-ralt
kaasa solistina kui ka klave-risaatjana
New Yorgis Ja eistes
Ameerika linnades
Ilmus:
Kerad IM
Müügil „Vsba Eestlase talituses
üksiknumber 75 c
AasUtenimine $3—
4
Sl