Vaba eestlane , November 5, 1981

              Nr. 78 Nr. 7a • VABA EESTLANB neljapäeval, 5. 1981 - Thursday, November 5, 1§81 Lk. S
itül
I Ev. Lnt. koguduse 30. aasta-fellstest,
kes elasid kaasa suur-
|t Saksamaalt kohale saabunud
lat tööd teinud 30. aasta jook-
Juhatuses on olnud ja surma
llähkunud J.^Pallop, H. Reio,
iLrend, A. Praal, J . Yarangu.
kinnitati rinda Helene Ran-jai
Jüri Müürile, kes on Mri-
^õukögüs tegutsenud 23 aastat
Timuskile. Endised esin|e-i
on Jüri Müür j Endel Ario,
[emar Riimand, Ludwig Wa^t-iLeo
Saar, Albert Lepson, Vic-
[Gutman,- Arno Rungi. Surnud
r. Pallop ja E. Arend./Tänuks
id töö eest kinnitati endistele
leestele rinda lilled; Tänati ka
[lisesinejaid haruldase ja kõr-
[ässilise muusika kingituse eest'
)elipäeval.
l-aastase töö eest kirikupõllul
jiti kahele naisringi daamile ~
Saarele ja Ellen Puuseppale
Buubeliaasta trükis,
irgnes pikk tervituste rida, mil-
Iga alustasid piiskop E. Raud-jjpp
ja aupeakonsul I. Heinsoo.
)stiteel saabunud tervil^sed lu-ette
õp. Nõmmik,
[oosviibimise lõpul tänas Hamil-koguduse
abiesimees Lembit.
3m kiriku naisringi daame koh-lua
ja aastate jooksul tehtud
U-töö eest.
li Kääridi kujufaw
|nsteline looming
öbdunud nädalalõpiil toimus
;ti Maja väikses saalis Kai Eäa*
9. iseseisev kunstinäitus. Näi-
:1 oli väljapandud 46 mitmesu-es
suunises ja eriteinikas loo-tööd,
kõik väga hästi raamitudy
andis näitusele meeldivalt
i välisilme,
[ai Käärid on kahe huvialaga
•Ja, ühel pool tantsuline, teise!
1 ku jutavkunstiline looming,
eti on neist mõlemast.ta maa-e
stiiliomapäras, kus koloriidi
ev rütmitunne jääb siiski mär-avaks
• ta töödes. Teiselt poolt
tsuline kergus fa liblikate ja Iil-
'e motiivides on' tuntavalt õhull=
ja liikuv.
äitusel esitatud kaheaastasel
minguperioodil loodud tööd on
muses oma laadilt tuttavad t ä
remast loominguajast, ka kolo-idi
kasutuses, kus on soojad too-
.Uudisena v^b pidada sule- Ja
atsijoonistusi, mis sulejoonistes
avad pooltoonilise tausta ja ku­ivad
sellistena väga pehmetoo-.
isteks, meeleoluvisandeiks Klem-iri
rannavaateist. ühe juures oa
ole antud koloriidiline lisand.
?uurem osa töid (17) on realistliv
motiivid akvarell akrüül koi-ehid,
kus ta esitab mitmesugo-jid
maastikumotüve Kanadast,
}amiselt just New Brunswickist.
jed on suuremõõtmelised tööd
Indadest, mahajäetuse tundega
lusest koos mõne merevaatega.
[Teine grupp on akvareU-akriiül
segatehnilised vaikelud libli-ust
ja miedest, kõik värviküUa-
[d loodnse etüüdid mõnetise deko-ftüvse
impulsiga. Realistliku joo-ätuse
taustaks on värvide emotsi-
^ne, mis toob liblika või lillemust.
esile.
lOmaette grupiks olid akrüüliga
|htHd õhupmtsll tehnikas pehme-
)nllised pruunika koloriidiga su­ise
koltumise impressioone väi-
Indavad tööd ja väike grupp loo­ja
joonistusi.
I Eriti meeldejäävad olid kaks õli-jllaazhi
reljeeftehnikas tehtud
luremõõtmelist tööd, üks kaheist
föst koosnes Prince Edward Islan-farmimajast
ja pronksitoonili»
kolmest tööst koosnev maastik,
'iS reljeefsuse esile toomiseks oIJ
jllaazhielementideks kasutatud
Nimeosi, puulehti ja muud, piis
eljeefsuseie erilise sügavuse sm-lab.
Kai Kääridi äsjane näitus, jätab
loomingu laadist ja -sisust rõõm-la
mulje. Neis maalides, ka maha-petuse
motiividega töödes, on vi-lalsust
ja * elu nägemisrõõmu, kus
loojaisiksiis just ^temale omase­ta
laadi O M leidnud.
Neeme Järvi mmh
Foroiitos viis kontserti
Neeme Järvi annab Torontos
viis kontserti juhatades Toronto
Sümfoonia Orkestrit Massey
Häiris. 1., 2. ja 3. detsembril esi­tatakse
Mussorgsky helitöid. Solis­tiks
on Metropolitan Opera bass
Paul PHshka.! Eelmüük üksikpile-titeks
ei ole^veel alanud, kuna
seeriapiletite tellijail on eesõigus;.
E K K Kontsertbüroo kaudu on
võimalik eeltellimisi sisse anda
tel. 485-0141 neile, kes soovivad
üksikpileteid saada.
8. ja 9. detsembri kontsertide
kavas on Händel, Glasunovi güm-
Nföoni^, Beethoveni klaverikontsert
No. 4 Robert Silvermani ettekan­des
ja eesti komponisti Arvo Parti
helitöö „Cantos to the Memory of
Benjamin Britten".
Neile kontsertidele on veel kohti
saada 1. ja 2. rõdul, kuid mitte
enam häid. E K K Kontsertbüroo
pakub oma abi ka siin.
Sekeldyšed maciilnK^"
ruiilmisõidukigei
HOUSTON — Ühendriikide
järjekordne r ' maailmaruumilend,
mis pidi algama möödunud kolma­päeva
hommikul kell 7.30 Gape
Canaveralist, Floridast lükati oota­matult
tekkinud tehniliste takis­tuste
tõttu edasi. Toimetuse töö
' lõpul ei olnud veel selgunud, kui
kaua aega võtab vea leidmine ja
selle korrigeerimine. Maaihnamur
milend kavatseti teostada uuetüü­bilise
süstiku taolise maailmaruu-milei^
nuki Golumbiaga, mis soori-
1 tas möödunud aprillis oma. esime­se
eduka lennu. Lennuk :viiakse
rakettide abil maakera orbiiti -ja
maandub pärast oma ülesande soo­ritamist
liugleinnus lennuväljal.
Seekordne lend~ on planeeritud
viiele ööpäevale.
Tiina Kiiki koistserf
I 1. novembril andis Torontos kon-
^ servatooriumi saalis akordionist
TÜna jRdik oma esimese isesieisva
kontserdi E K K kontsertbüroo kor­raldusel,
mis võimaldas publikul
tutvimeda silm apaistva noore heli-kunstnikuga
nõudliku ning ulatus°
liku kava kaudu. r
Akordion tõsisema muusika va­hendina
ei ole eriti tuttav, aga te^
ma proponendid (neist üks täht­sam,
rahvusvahelise kuulsusega
kanadalane Joseph MaseroUo, kel­le
juures õpib ka Kük) on suuri
edusamme temud viimase 20. aas-ža
jooksul selle muusikariista legi­tiimsuse
kindlustamiseks. Samuti
on akordioni mõningad kütkestavad
omadused võlunud mitmeid kompo­niste,
kes nüüd rajavad tähtsa
ning elava originaalse repertuaari,
mis asendaks siiamaani tihti tarvi­tatud
ning ka tihti küsitava väär<
tusega ümberseadete enamikku.
Seega on arusaadav, et TÜna
Kiik saavutas suurima menu nen­de
kaasaegsete töödega, mida ta
huvitava kontrastina kõrvutas ka­he
meistriteosega barokk klavia-.
tuurrepertuaarist. Eriti Walter
Buczynski „Teema ja variatsioo­nid",
esitamisel (miUe tõlgitsuse
kohta andis interpreedile kompo­nist
ise nõu ning oma nõustumise),
oli kuulda Tiina Kiiki suurepäras­te
tehniliste võimete kõrval ele­gantset
ohjeldavat võimu, sensi­tiivsust
ja peent süvenemist esita­tavasse.
,
Barokkrepertuaar, teatava abst­raktse
instrumentaalse mõiste tu­lemusena,
sobib hästi esitamisele
akordionil. Nagu kuuldus, on või­malik
saavutada selgust ja sädele-vust
vastavalt algupärastele vahen-aitele.
Intensiivsus, mis iseloomus­tab
Tiina KüM mängu, koos esma-järkuUse
tähelepanelikkusega ar­tikulatsioonile
ja registreerimise,
le, hoidsid akordioni tooni sama­kujulist
värvi liigselt avaldamast.
Huvitav on ka Guelph'i ülikooli
õppejõu ja komponisti Daniel Fo-i
ley', arvamus (selle komponisti
. „Lyrical'i" esitati kavamuudatu-
§e tõttu), et ]|ük on lootusärata-vaim
noortest akordionistidest,
millega võib täielikiilt nõustuda.
Mõningail põhjuseil (sünjuures ka
ajapuudusel, välistel tingimustel)
ei esine TÜna Kiik allakirjutanu
arviates sageli. ,
Kava oli nüvõrd õnnestunud, et
ariukas publik nõudis veel lisapa-la.
Loodame, et see ergutamine
veenab noort kunstnildfli kogu oma
aega niuusikale pühendama.
PEETER TAMMEARU t
EESTI ALUMIINIUM KOMPANII
võtab tellimisi vastu alumiinium uste, akende ja välissema ka­tete
tööde peale (aluminium siding). Jätkudeta veerennid neljas
värvis. Tasuta hindamine. Töö kiire ja korralik.
H. OSSO, tel, töökoda 832-2238
YORK A L U M I N I U M , 10335 Seele st. Maple, Ont. LOJ lEO
Lasteaia noored ei tegele mitte ainult mängimisega vaid kä laulmisega. Seda demonstreensid nad elavalt
äsjasel mardipeol, kuma nad esinesid lauludega kasvataja Iive Vaikib Juhatusel. Foto: Vaba Eestlane
enesemääramise õiguse rakendamist
BATUN-i kontaktid UN-i saatkond adegci
NEW YORK (VE) - UBA-BATUN-i (Balti apeU ÜRO-le) esiidajaü oU reedel, 16. oktoobril ühendrü-kide
UN-i saatkonnas koosolek Garl Gershinäniga, kes on USA esmdaja VN-i Täiskogu Kolmandas komi-tfees.
Carl GershmanoU just nädal aega varema 9. oktoobril, pidanud pikema avalduse UN-is rahvaste ene­semääramisõiguse
kohta, kus ta oli mmetamud ka Balti riikide küsimust niüg erilist rõhku pannud Jüri
Kuke saatiasel®. , - ' -
ÜUS SAADETIS SOOMEST SAABUNUD!
Küünlad, küünlajalad, klaaskaubad, serv^etid.
Roostevabast potid^ noad, kahvUd, lusikad jsQ.
SAUNATARBED
Delikatessid, pagaritooted (YiMng Food§, Roomeem, Psurkwäy).
Avatud: esmasp.-kohnap. 9—6, neljap., reedel 9-T8, laup. 9--r4
innish Piace
5463 Yonge St. WiUowdalb M2N 5S1
(Finchi lähedal) — Tel. 222-7575
LD M I L t T A I L O RS
7 RIVKRVIEW GARDENS, TORONTO
<1 plokk läänepool Janei, Bloori läheda)
TEL. 76M535
IDELEja HÄRRADELE ÕMBLEMINE
TELLIMISTE JÄRGI
RUDT SCHNEIDER
Koosolekust võttis osa ka välis­ministeeriumi
esindaja Robin Rit-terhoff
ning BATUN-i juhatuslük-med
lätlane Ints Rupners, leedu
preester Casmir Pugevicius ja Ju­ta
Ristsoo, BATUN^i esimees ning
ERKU abiesimees.
Koosoleku jookstisl Carl Gresh-nan
seletas, • et tä asetab suurt
rõhku enesemääramisõiguse kiž-simustele'
ja leiab, et tuleb tõtt
rääkida nende õiguste piiramisest
Nõukogude bloki iriikides.
Ta ütles, et USA delegatsioon loo­dab
sarnaseid küsimusi tõstatada
ka tulevikus ja et Jüri Kuke juh­tum
oli dramaatiline näide sellest,
mis võib inimesega juhtuda, kes
N. Liidus taotleb oma rahvale ene­semääramisõigust
ja sellepärast ta
oli kasutanudki seda näidet oma
avalduses. Greshman oli ka teadlik
Mart Nikluse olukorrast ja oli see­tõttu
ka nimetanud tema nime.
Carl Gershman, ühendrükide
esindaja UN-i täiskogu Kolman­das,
s.o. Sotsiaalsete, Humanitaarr
sete ja Kultuurüiste Küsimuste
Komitees tegi reedel, 9. okt. komi­tee
istungü pikema avalduse, mu­ie
peateemaks oli
USA-poolne üleskutse UN-ile lõ­petada
„vaikimise konspiratsi­oon"
rahvaste enesemääramisõi-
. guste mahasunmmise küsimuse
puhul Nõukogude Liidu impeeriu-
Paljude, kronoloogilises järjestu­ses
esitatud näidete hulgas Nõuko­gude
Lüdü impeeriumi paisumisest
aastakümnete jooksul, leidis ära­märkimist
ka kolme iseseisva Bal­ti
rügi ohvriks langemine NSV
Liidu territoriaalsele laiutamisele.
Oma kõne lõpus pühendas ühend­riikide
esindaja Greshman suhteli­selt
rohket tähelepanu Jüri Kuke
juhtumUe, mis andis avaldusele
dramaatilise kulminatsiooni.
Üheks märkimisväärseks mo­mendiks
Gershmani kõne puhul oli
kohalviibinud Valgeve. ja Bul­gaaria
esindajate karm s ning äge
vahelesegamine kohe pärast seda,
kui Gershman, tsiteerides ühend­riikide
endise UN-i peadelegaadi
Adlai Stevensõni kõnet 20 aastat
tagasi, oli loetlenud pika rea etap-\
pe N. Liidu impeeriumi pidevas
laienemises.
Valgevene ja Bulgaaria esinda­jad
püüdsid väita, et Gershman
on arutluse all olevast päevakor­rapunktist
kõrvale kaldunud.
Gershman vastas, et üheks päeva­korrapunktiks
on rahvaste enese­määramise
küsimus,. millest ju ta
praegu räägibki. Istungi lõpuminu;
tite jooksul selgus, et terve rida
riike olid ennast järgmiseks istun­giks
vastulauseteks meldinud, kus­juures
N. Liidu' ja Ukraina NSV
eisindajad näitasid sel puhul erilist
agarust.
ILMUS
Oskar Lutsu KEVADE
Saadaval ^YABA EESTLASE*' talituses ja kooliõhtntel
Majas raamatute müügilanal.
HIND $6.00 — postiteel $6.50
võistlus nooriele
Tallinna kaob
Käik lapsed '1'iantsiiiia!
; Nüüd on tulnud aeg, mida teie
kõik olete oodanud! Toronto Eesti
Rahvatantsu Rühm„KUNGLA'le"
sünnib laps: „LASTE RÜHM'*.
Kõigil lastel S.—10. aastani palu­takse
tulla tantsima Eesti Majja
kolmapäeval, 11. novembrü kell
6.30 õ. Laste rahvatants, toimub
noorte ruumis, kolmandal korru­sel.
Rühmavanemaks on Reet Mar-ley
ja juhtideks Juta Metsala ning
Ingrid Kivi. Informatsioonüss he­listada
tel. 690-0714. Näeme kol­mapäeval!
LL u i i n i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i i II lill Illi innnririfTTiinnTTiinrTmmTmTTi
SOBIV JÕULUKINK
ESTO-80 ALBUM
Ülemaailmsed • Eesti Päevai..
. Stokholmis
Yälis-Eestli väljaandel
Rein Välmo — fotodl
Alex MUits — tekst
Sunr formaat, 95 lk.
Hind $45.— + saatekulu Kanadas
$1.—, USA-sse $1.50,
Saadaval
• VABA EESTLASE talitusest
demonstratsioonisf
Lisaks „¥aba Eestlases" nr. 75 avaldatud teatele meeleavaldusest
Tallinnas korvpallivõistluse ajal Ja selle põhjusistv on soome ajalehes
,,Helsingin Sanomat'' lähenetud sündmusele soome turistidelt saadud
andmete põhjal hoopis erinevalt. Avaldame selle ,>Teatajas"' avaldatud
versioonis:' ^ .
„Helsing;n Sancina:''' 'leatas 13. kaotada „kodanliIra natsionalis-oktoobril,
et Tallinnas olid toimu-, mi jäätmena"
nud nädal varem eesti noorte rahu- ja muuta ta nõiikogudemustrilisekš
tused ja et Eestis liikuvate; kuulu- kahekeelseks Spartak- või Düna-juttude
järgi kardetakse, et spordi-, mo-seltsiks". . .._ -
selts „Kalev" kaotatakse ning sel- _
le asemele asutatakse kahekeelne
„Spartak" või „Düriamo". Leht
ütles, järgnevat:
„Mõnisada eesti noort võttis osa
rahutustest möödunud nädala teisi­päeval,
6. oktoobrü Tallinnas pä­rast
Eesti ja N. Vene vahelist korv-pallimatshi.
Kohale juhtunud soome turis­tide
järgi kokkupõrge algas kell
seitse õMiil Ja, kestis vähem kui
toisd aega.
Selle jooksul noored, keda oli ligi
tuhat,,karjusid nõukogudevastaseid
„Eesti vabaks"-lööklauseid, -kuid
vägivallategusid ei toimunud.
Kohale tuli küresti sadu mülit-said,
kes arreteerisid mõningaid
rahurikkujaid. Sellele alale toodi
ka sõjaväeükšusi, kuid need jäid
oma autodesse.
Meeleavaldused põhjustas Jlm^
selt Tallinnas liikvel olnud kuulu-jutt,
miUe järgi Eesti 3«5itiv
.spordiselts • Ealev kavatsetakse
Äuhindcideks kogusummois 1500 dollarit
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas Koolitoimkond koostöös Toromto
Eesti Seltsi Täienduskoolidega ja Eesti õpetajate ühinguga Kanadas
kuulutas välja Eesti Keele- ja Eesti Kooliaasta puhul Ikirjandite võist­luse
kanada eesti noortele 20. (kaasaarvatud) eluaastani. Kuna vahe­peal
on pikk suvi möödunud ja suur osa sügisestki, siis on paljudel kir­jandite
võistlus unustuste hõlma vajunud. Koolitoimkond peab vajali­kuks
seda Uuesti meenutada. Seni on saabunud mõned üksikud tööd,
kuid loodame, et talve tulekuga on rohkem aega ^janduslikuks tege­vuseks
ja huvi elavneb.
Eest! Sihtkapital Kanadas
Annetused, testamendi-pärandused
ja mälestusfondid on tulumaksu­vabad.
Suunake' oma annetused
noortele ja teistele eesti organisat­sioonidele
Eesti'' Sihtkapital' Kanadas :
kaudu tulumaksuvaba kviitungi
saamiseks. — Eesti Maja, 958
Broadview Ave. Toronto, Ont.
M4K 2R6 .
Ants Toi referaat
l^ontrealis
MONTREv^^L ( V E )— Eesti Nais-selts
Montrealis korraldab neljapäe­val,
26. novembrE referaatõhtu,
kus külaliskõnelejana esineb dr.
Ants Toi, kes on Hamütoni McMas-ter
ülikooü arstiteaduskonna pro­fessor.
Dr. A. Toi on sündinud Eestis,
hariduse saanud Torontos ning
spetsialiseerunud kõrgsageduse he­li
(ultra sound). alal. Tema re|e-raadi
teemaks on , .Kõrgsageduse
heli (ultra sound) moodsa arstitea­duse
teenistuses*'.
Sellest on vaid kümmekond aas­tat
tagasi kui kõrgsageduse heli
võitis täieliku, tunnustuse ja raken­duse
arstlikus diagnoosis, eriti
loote uurimistel, kui ka südame
ning allkeha elundite häirete kind­laks
määramisel. Võrreldes rönt­genikiirtega
on kõrgsageduse helU,
mis töötab radari põhimõttel, tea­tav
eelis, kuna see ei jäta kehale
mingeid kahjustavaid järelmõjusid:
Dr. A. Toi loengut selgitavad dia­positiivid
ning diagrammid, mis
annavad kuulajaüe avara nmg üle­vaatliku
ettekujutuse sellest kürelt
arenenud arstiteaduslikust valdkon­nast.
•
oa valvel eestlaskonna
üldhuvide eest!
BQ
' Auhindade kogusumma on 1500
dollarit, mUlešt lOOÖ dollarit on an­netatud
Eesti Sihtkapital Kanadas
poolt, ülejäänud annetus on laeku­nud
Eesti õpetajate ühingult Ka­nadas
ja Toronto Eesti Koolikomi-teelt.
Võistlus toimub viies vanusegru-pis
alljärgnevatele teemadele:
Esimene vanusegrupp: kuni 10
aastani.
1. Minu sünnipäev.
2. Suvitamas.
3. Minu'koduloom.
Teine vanusegrupp: 11—12 a.
1. Minu sõber.
2. Koolipäev.
3. Talvelõbud.
Kolmas vanusegrupp: 13—15 a.
1. Unenägu. (Nägin unes . . .)
2. Kelleks tahan saada?-
3. Olen ja jään eestlaseks.
Neljas vanusegrupp: 16-^17 a.
1. Joosep Tootsjä Arno Tali 0.
Lutsu „Kevades".
2. Kuidas säüitada eestlust.
3. Maailm aastal 2000.
Viies vanusegrupp:'18—20 a. -
1. ESTO 1984.
2. Noored eesti ühiskonnas.
3. Vaba teema.
Ku-jandi pikkus esimesel grupil
on vähemalt 150 sõna, teisel 250^
kolmandal 400, neljandal 500 ja
viiendal 750 sõna.
Soovitav on kirjutada lehe ühele
küljele.
Tööde esitamise tähtpäevaks on
1. jaanuar 1982. Tööd postitada
märgusõna all aadressil: ;Edgar
Marten, 24 Laurelwood Grescent,
Weston, Ontario M9P 1L5. Märgu­sõna
kirjutada ümbriku vasakule
nurgale, samuti vanusegrupp. .
' Sellesse suurde ümbrikku lisada
väike kinnine ümbrik^ mis sisaldab
kirjutaja õige nime, sünniaja ja
postiaadressi.
Hindamiskomisjoni kuuluvad:
Hella Leivat, Leida Marley, Edgar
Marten, Henn Ründva ja Hannes
Oja. Hinnatakse amult võistlustee-madele
kirjutatud töid.
Võistlustulemused tehakse teatsi-vaks
24. veebruaril 1982. a.
Rahalisi auhmdü on igale vanuse-grupüe
määratud kolm.
1. vanusegrupp 1. auhind $70, 2.
auhind $55, 3. auhind $45. 2. vanu­segrupp
(1.) $100, (2.) $75, (3.)
$55, 3. vanusegrupp (1.) $125, (2.)
$100, (3.) $75, 4. vanusegrupp (1.)
$150, (2.) $125, (3.) $75, 5. vanuse­grupp
(1.) $200, (2.) $150, (3.) 100,
Hmdamiskomisjonü bn õigus jät­ta
mõni auhind välja andmata, kui
tööd ei ole selle väärilised. Auhin­dadele
tulnud tööd avaldatakse
eesti ajalehtedes ja ajakirjades.
EKN Koolitoimkond.
. Toronto Eesti Seltsi ,
Täienduskoolid.
Eesti õpetajate ühing Kanadas
t
i
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
L LATER&CO.
Ltd.
"INSURANCE"
1482 Bathurst St., 4 korfl
(Bathurst-St. Gair)
Telefon kontoris 653-7815 ja
553-7818
Väiksemaid
REMONTtöiD
majade juures:
elekter, torud, puutööd jne.
Helistage - J. MEIUSI 225-3283
Korraldan
PIDULAUDU
väiksematele koosviibimistele
Tel: Hiide, 755-4025