1981-11-05-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABADE EESTLASTE E M L E K A N DM
VABA geSTLANi
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlanei 13S Tecumseth Sž. Topontoa
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.Q. Boz 70, Stn. C, Toronto . Ont M&J 8M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutuMv
ekspeditsio(Äi) 364-7S75
TELLIMISHINNAD Kanadas: a^tas $38—, poolaastas $21.— |&
veerandaastas $11.^, kiripostiga aastas $61.-^, poolaastas $33—
ja veerandaastas $17— •
TELLIMISHINNAD väi jaspooF Kanadat: aastas $42—.poolaastas
$Ž3— ja veerandaastas $12—. Kiripostiga USA-s: aastas
$67—, poolaastas $35.50 ja veerandaastas $18Ä)
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $76.—, poolaastas
' $38— ja veerandaastas $20.—
J Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbn hind 50 c.
FREE ESTONIA
Published by Frea Estonian Publishw Ltd., .135 Teaimseithi St.,
Toronto Ont. M6J 2H2
gale türanniale tuleb lõpp
Lääneriikide vaatlejad, kelledel
on õnnestunud raudeesriidetagu-ses
Idä-Eumopas ringi liikuda ja
sealseid eluavaldusi ja ^ elurütmi
Jälgida, mainivad, et Poola sünd^
musi ei ole üheski teises satelliit-
Migis nüpea oodata, kuigi paljud
tunnusmärgid reedavad, et pika
keti otsas tuleb venelastel ka nendes
riikides tegeleda ebameeldiva-üe
sündmustega, mis sisaldavad
surmaohtu kogu kommunistliknle
süsteemUe.
Rahulolematus Moskva poolt
pealesurutud süsteemiga ulatub
ILäänemerest kuni Musta mereni,
Ida-Sakšamaast kuni Bulgaariani
ning kõikjal torkab silma, et Inimesed
ei taha enam elada Ja asju
teha nii nagu seda Kremli paadunud
vanahärrad heaks arvavad ja
ette dikteerivad. Vastumeelsus
kommunistliku süsteemi, ^etsate
elutingimuste ning vabaduse puudumise
vastu tekitab inimestes
kangekaelsuse, hoolimatuse ja viha
valitseva eliidi vastu, mis võib
soodsate eeltingiipuste juures jõuliselt
ja hävitavalt esile pursata.
Inimestele on saanud ka selgeks,
et neil ei tule kommunistliku süsteemi
all elades leppida mitte ainult
vabaduse puudumisega ja põhiliste
inimõiguste kärpimisega,
vaid ka suurte majanduslikkude tagasilöökidega.
Paljukiidetud ja
ülereWaamitud marksistlik majandussüsteem
ja eraalgatuse kõigi
f juurte läbilõikamine on osutunud
saamatuks ja mannetuks 1980-nen-date
aastate majanduslike probleemide
lahendamisel ning see on
omakorda kaasa toonud apaatsuse,
ükskõiksuse ja töötahte puudumise,
kuna igale vähegi mõtlejale peale
on selge, et ausa Ja ennastsalgava
tööga ei jõua keegi kommunistliku
süsteemi juures kuigi kaugele.
Paremal juhtumisel antakse sulle
ainult paar plekist auraha rinda,
mis on mõnelegi saajale rohkem
liäbiks kui kütuseks.
Ehkki teiste satellütrükidejuhnd
püüavad Poolas toimuvaid sündmusi
välispidiselt bagatelliseerida
Ja nendest üSe vaadata, on nad tegelikult
mures kommunistliku süsteemi
tuleviku pärast nin^ see mu-ire
suureneb sedamööda, kuidas
Poola sündmused võtavad üha suu-iremad
mõõtmed, kuidas tööliste
Iseseisev ametiühing võidab endale
üha rohkem õigusi mitte ainult
tööliste vaid riiklikkudes küsimustes
kaasa rääkimiseks j a kuidas
kommunistliku partei diktaatorllk
võim üha rohkem sulab ja kokku
kuivab» Poola sündmused on sundinud
Ida-Euroopa kommunistlike
parteide juhte paljusid oma seniseid
seisukohti ümber hindama ja
uuendusi läbi viima, mis mõneä
aastad tagasi olid täielikult vastuvõtmatud.
Arvestades N. Ludus
valitsevat majanduslikku kitsikust
Ja tagasilööke on hakatud ka lääneriikidega
tihedamaid kaubanduslikke
sidemeid otsima ja majandus^
likele probleemidele uusi lahendusi
otsima. Ametiühingud, kes seni
täitsid ainult partei kannupoisi
ülesandeid, on saanud oma tähtsu-^
sest aru ning omandanud tugevama
mõjuvõimu valitsusele ja teatud
määral ka kommunistlikule
parteile.
Tööliste vastupanuliikumine kommunistlikule
survesüsteemile teistes
Ida-Eiiroopa satelliitriSkides ei ole
veel küps suuremateks sündmusteks,
eriti kui venelased on saanud
Poola sündmustega kibeda õppe-tuijmi
ja on kohalike kommunistlike
võimude kaasabU ja toetusel
valmis juhnalt maha suruma iga
tööliste sammu ja algatuse, mis
kaldub kõrvale Moskva poolt ettenähtud
ja kindlaksmääratud liinist.
Kreml teab väga hästi, et kui mõni
teine Ida-Euroopa kommunistlik
riik võtaks eeskuju Poolast, siis
järgneks sellele kommunistlikule
terrorile ja survele ülesehitatud
kommunistliku aparatuuri kiire
kokkuvarisemine kogu Ida-Euroo-pas
ning selle liikumise sädemed
kanduksid üle piui ka N.Lüdu aladele,
kus venelastel on juba praegu
küllaltki tegemist allaheidetud
rahvaste ja okupeeritud alade vaos
hoidmisega.
Kuid ükskord variseb kokku ka
kõige suurem survesüsteem ja seda
aimavad ka kommunistlikud imperialistid
ja' Moskva maaUmariiei
ülesehitajad. Kuid neil ei ole taganemisteed
ehkki ajamärgid kinnitavad,
et nende mäng on läbi mängitud.
Vabaduse ideid j a inimõiguste
printsüpe võib ainult ajutiselt
alla suruda ja vägistada aga kui
kannatuste mõõt saab täis ja rahva
viha hakkab üle keema, siis
saabub ka türannidele kohtumõistmise
tund.! . .
' ^ K. A . '
Viktor VäM
Tallinnas kõrgel kohal j a kannab
ametlikütt tiitlit Eesti N S V tJlem-nõuiiogu
sekretäiv Ta! on oina igapäevaste
ülekannete kõrval siiski
nü palju a^a^ et ta y õ t ^
vahel te sulepea kätte j a
Oma võimeid kirjamehena. Seda
iÖitab tä ka teha Eestist väljasaadetud
VEKSA propagaiidaleh^s;
i,Kodumäa*V kus ta kirjuta^ 1^ oktoobril
huvitava loo N.JLndn Irons-titntsioonist
ja sdle hüvedest p ^
kirja all >,Meiepohišea
Viktor Vaht shcmgleerib kÖigf
vene' propagandameeste eeskujul
valedega, ja faktide; pea peale pööramisega,
kuid ta läheb tavalisest
Stokholml Juba mitmendat aastat olnud maratonlMmnaks. Tänavu startis 8000, neist -tuli võitjaks ämee- rutiinipropagandast isegi veel mSt-rikläne
Bill Rogers, kes kattis ligi 50-kilomeetriIise distantsi 2.13.26ga. Eestlane Mikk Marand oli ajaga me sammu võrra kaugemale ope-
3.55,15-ga 3571-1 köhal. Pildil maratomjooksjad Stokholml tänaval. Foto: H. Trummer reerides selle vana trikiga, et vale-
^ tamisel on kasulikum suurte vale-
'' ~^ dega välja tulla, kuna väiksed valed
äratavad kritiseerijate hulgas
äiati suuremat kahtlust kui suured
• ' v a l e d . . ; ; - ; : ' : ' : \ v : r ^ ^
tJiemnõuko^ on oma
artikli üles ehitanud nõukosiude
lehemeeste tuntud standardi järeles
BONN (EPL) — Shveitsis ilmus Avraham Shifrini sulest tähelepanu vääriv reisijuht N . Lüdu oija- tõugatakse truualamlikult siit ja
laagrite kohta —- „The Firšt Guidebook to the USSR, to Prisons and Concentration Camp Of the Soviet sealt Leniqi ja Brezhnevi tsitaate
Union". Raamat on ilmunud Sephanus EditionSeewis kirjastusel ja maksah 5 Inglise naela. N . Liitu külas- ja asutakse ^s juurde
tavatele turistidele võib soovitada vaadata teadlaste linnakest Akademgorodoki Novosibirski lähedal. Raa- —. iilistama kommunistliku Vene-matus
on nõuanne: jjKüsige kohe Matjevevkaja pürkonda, siis lähete õieti." maa põhiseadust,.mida nimetatak-
, ^> t . "J , siB truualamlikult «meie põhisea-
Kui jälgida raamatus toodud topolski prospektil 26-^28, kus tud — on äärestatud mädanenud ^^^^^^ji
kaardiskitsi, võib sõita^ bussidega hoitakse kinni rezhiimikriitikuid, teivastest^ vangide numbritega. ' yiktor Vahti „analüüsimiskuns-
8 või 22 laagrisse nr. 91/3. Tuhan- on dr. S\^itshev, telefon-120 22 55. Need on nimetute vangide hauad, ^g^u tutvunemiseks esitame all-de
vahialuse hulgas on Võibolla Üks tema «hoolealustest" on Gav- Juba pärast 1917. a. muudeti p^j^i mõned väljavõtted tema ar-juba
kirjanik Anatol Martshenko, riil Jankov,^ kes tahtis asutada va- Lenini korraldusel paljud kloostrid ^yjgj. ,
kes mõisteti septembris kümneks ba ametiühingut. vanglatek^.v See raskendab nende # Kõigel sellel, mis sisälduh uwes
aastaks range rezhiimiga laagrisse * Leningradis asuvas psühhiaatri- -restaureerimist rahvuslikeks kunsti konstitutsioonis,' on peasuund sot-ja
viieks aastaks sundasumisele. Ta ,lises hospitalis nr. 5 Lebedevi tän. mälestusmärkideks. sialistliku demokraatia — tõelise
on juba varem kuus aastat ja teisel 39 „ravitakse" usklikke. Kliiniku Leedu Vilniuses on Püha.Vära- ^hva võimu laiendamisele ja sü.
korral kolm aastat istunud, kuna sheff Jekaterina Kurakina leiab va klooster Rasus tänaval ikka vendamisele.
ta katsus maalt lahkuda ja protes- selle õige olevat: „Inimesed, kes veel vangilaager; Seal valmistavad 9 Rahvas teostab meil oma võimu
teeris vene ^issemarsi vastu Tsheh- usuvad Jumalasse, kuuluvad hullu- vangid elektroonilisi tõkkeseadeldi- rahvasaadikute nõükoimde kaudu,
höslovakkiasse. Martshenko abi- majja,^' si teistele vangilaagritele ja N . Liidu mis moodustavad NSV Liidu po-kaasa
Larissa, kes oli samuti neli N. Liidu sakslased, kes on ürita- piiridele. Kes normi ei täida, saa- lütilise aluse,
aastat vangilaagris, - kardab, et nud asuda-Saksa Liiduvabariiki, aetakse ,,surmalaagrisse". Seda ko- ^ Sotsialistlikus ühiskonnas kuu-mees
ei ela üle seda karistust, ku- hoitakse kinni^ Aleksejevska psüh- ges ka üks vahialune, kes kõhnus inb rahvale mitte ainult võimu--
na on-tegemist range rezhiimiga hiaatrilises kliinikus. See asub A l - 47.ie kilole ning saadeti laa,spriko- täius vaid ka kogii ühiskondlik
laagriga. See on spetsiaallaager ma-Ata lähedal, kus elab, umbes niandant Antonas Lumbase korral- vara.
91/3, nõukogude teaduse uhkus. 100 000 sakslast. düsel bauksüdikaevandusse" (alu- 0 NSV Liidu konstitutsioon mitte
KGB hullumajade kõrval — miiniumi tooraine) Arhangelski ainult ei deklareeri kogu võimEi
arstid, kes ei tunnista rezhiimikrii- piirkonda. kuultimist rahv^^
tikuid hullumeelseteks pannakse « i ^ r . n p ^ ^ ™ ™ * ! reaalsete Ja mõjusate garantii-
Sajad teisitimõtlejad on mõiste- vangi — on ka praegu niinimeta- ^OJlAIOOSijjUUäEö. ^^^^
tud viimase kahe aasta jooksul Ve- tud surmalaagreid poliitvangidele. ^ - ^ ^ näidatakse ® tJle nelja aastakiimne" kuulub
ne Föderatsiooni karistusseaduse Seal ei tapeta vahialuseid otse, vaid ]s;^^ Liidus meeleldi kui arenenud ka Eesti Nõukogude Sotsialistlike
paragrahv 70 põhjal> vangilaagris- üliraske ja tervistkahjustava tööga. pj|j.j^Qj^jja, asus peate erilaaeri Akä- Vabariikide Liitu, mis on šotsia-oa
Qaa -nironrcth-xT tf«mf«plf?iih flnti- Vannet rp^liiimian InncTrPiQ n n vähf» t. i t i *»/v - i . . , «n<1n»ni:c..n: *>rkk:mn«4A ntn:
Shveitsis ilmus iiksikasIdiBie ülevöade vene orjaiacsgrite koih|ta
INIMÕIGUSLASED
LAAGRISSE
Läänes tynfakse
muret punastele
antud suurte laenude
pärast
LONDON — Läänemaaiima pan-
Idirid on hakanud alles nüüd taipama,
et nad võivad Ida-Euroopa
kommunistlikkudele riikidele laenatud
suurtest rahasummadest
kergesti ilma Jääda. Kui Kolmanda
Maaüma' arengumaad võitlevad
praegu suurte majanduslike
raskustega, siiski veelgi halvem on
olukord kommunistlikkudes rüM-des,
nagu seda kinnitab Viinis asuv
Võrdlevate Majanduslike Uurimuste
Instituut. Ida-Euroopa kommunistlikkude
riikide võlga läänemaa-,
ilmale arvestati 1980. aasta lõpul
70 müjardi dollarile kuid 1985. aastaks
vÕib see võlasumma kasvada
juba fantastilise summani —
® Matti ja Urve Kiik võtsid osa
A.R.M.A. Board of Directors konverentsist
Phoenixis Arizonas, kus
Matti valiti uurimiskomitee esimeheks.
Matti Kiik on Eldor korporatsioonis
tehnilise teeninduse president
ja on praegu kõige noorem
komitee esimees A.E.MiA. ajaloos.
130 miljardi dollarile. Poola olukorda
peetaksöl majanduslikult nii-
\wd kataströofüiseks," et Poolal
kulub kümmekond aastat enne kui
ta suudab oma majanduse stabiliseerida.
Läänerükide pankurid tulid
Poolale käesoleval aastal vastu
ja nõustusid käesoleva aasta 3
miljardi dollarilise mahamaksu pikendamisega,
kuid see on alles asja
algus ja järgmised aastad toovad
paratamatult mahamaksude
osas veelgi sum^emaid tagasilööke.
se. See paragrahv tembeldab anti- Range rezhiimiga laagreis on vähe demgorodoki kõrval veel 50 laag- listliku föderalismi põhimõtte alu-sovetliku
agitatsiooni ettekäändel võimalusi üleelamiseks. 5 vangimaja. Seal monteeri- sel, rahvuste vaba enesemääramise
parteijoonest kõrvalekaldujad ras- Vangid töötavad ilma kaitserlie- vad vangid süütute nimedega tef Ja võrdõiguslike nõukogude sotsia-keima
kaliibriga roimariteks. - tuseta uraanikaevandustes, ^"has- ij^stes nagu ,,Himkontsentraat" või 'istlike vabariikide vabatahtliku
Alates käesolevast aastast vahis- tavad aatomiallveelaevade düüse, ,,Himaparaat" aatomisütikuid. Bai-^Wnemise:: tulemusena tekkinud
tab K G B püüdlusega rezhiimikrii- toodvad asbesti, töötavad tinakae- kal-Amuur-magistraalil, mida kii- paljurahvuseline liitriik.
tikuid välja rookida nädalas urn- vandustes ja metsaraiumisel või aetakse sajandi projektiks, hukkus Nagu eeltoodust võib järeldada,
beš neli rezhiimikriitikut või nen- kaevavad niisutuskanaleid kõrbes, j^i,^ neljakümnendatel ' aastatel ei ole Ülemnõukogu sekretäri arva-de
omaksetest, kes võitlevad 1975. Selliseid laagreid on N . Liidus hulgana saksa ja jaapani sõjavan- tes N . Liidus ja Eestis valitseval
a. Helsingis allakirjutatud leningus tqsinaid: Omutninsk Kiroyi lähe- ge kui ka küüditatud ida-euroop- vabadusel otsa ega äärt. Rahvas
fikseeritud põhiõiguste eest. ^al, Holevka Shitomiri juures, Ler- lasi. valib, rahvas otsustab Jä rahvas
Kaheksakümmend nõukogude n,ontov Põhja-Kaukaasias, Tolrha . . . . . valitseb. Kõiki seda maskeraadi
kodanikku on tänavu vangilaagris- Vologda juures, Aksu Kasahhsta- . Tookord oli piki liini 300 laa?- esitades ei maini Viktor Vaht poose
mõistetud: eesti, läti ja ukraina j^jg Aatomiallveelaevade düüse pu- kuulusid kompleksi „Oser- le sõnagagi kommunistlikku par-rahvuslased,
usklikud, juudid või kastavad ka naisvangid Paldiskis ja ^^S"- Ebainimlikes tingimustes teid, kes on N . Lüdu tegelik valitse-sakslased,
kes üritanud välja rän- Seredovinskis Kamtshatka poolsaa- ^^^^^^ karistuse üle ainult ja ja kelle lõa oteas tansib valitsus
nata ja töölised, kes seoses Poola <J.QI kümme protsenti vahialustest. Sa- nin^r kes paneb rahva partei mees-sündmustega
nõudnud paremaid mad orjad ehitasid ka Inturisti näi- te kasuks orjama Ja neile head Ja
palgatingimusi või vabu ametiühin- MOSKVAS 31 V A N G L A T tamisväärsuse Ida-Siberis hiiglasli- üusat elu teenima.
8"id- ,. , . , . . . . . Pealinnas Moskvas on 31 vang- /eejõujaama Bratski. Seda ni- Oma jutu lõpul teeb Viktor Vaht
Gulag arhipelaagi laagrid taitu- Q^J^^J j.^^^^^^^ metavad vahialused Bratski kalmis- ^g^, omamoodi võimsa uper-vad
jälle. Range rezhiimiga laagri- Lubjankast linna tsentrumis, mil- ^ palM, millega hakkama võivad saates
on valvemeeskond peremees j^^^ reisijuhid „üle näe- TAIGAS POLE KÜLMA ainult N . Ludus väljatreenitud
elu ja surma ule. Laagris 142/17 ^^^«^ ^^^^ „vereuurimiskeskuseni" poliitilised Wnamehed. Nii väidab
Murmanski lahedal kannatas eesti ^^^trojaama Kutuskova lähedal, ^^^^^ külmemates arktilistes Ülemnõukogu sekretär, et „kuulu-rezhiimikriitik
Juri Kukk, kes snri ^^.^ korrusel sooritatakse osoonides N . Liidus teevad raskei- mine NSV Lüdu koosseisu ei ahen-eeluunmisvanglas
Vologdas parast ^^j^gj^jg i^^llal meditsiinilisi ekspe- vangid. N i i on see Arhan- da Miduvabariikide suveräänsust,"
40 päeva kestnud näljastreiki. nmente. ^elski piirkonnas, kus 1,4 miljoni vaid vastupidi, tugevdab seo% sest
mTBTTTQTF R A A M A T in -r ' ^1 H-A . * inimese kõrval töötab liiduvabariikide suveräänseid õi-ÖUBUSTE
R A A M A T Erilise uhkusega näidatava met- 100000 vangi ehitustel, kaevan-, gusi kaitseb N . Lüt.« Siin pöörab
Kus laagrid sadade tuhandete va- ^^J^^"?^ ,^omsomolskaja juures dustes ja metsatööl. Samuti on ülemnõukogu tegelane fak«d ja
hialustega asuvad, kirjeldatakse f^^]^^ kasematid tu- paiju vange Murmanski piirkonnas tõsiolud täielikult pea peale ja
selles raamatus, mille endine sur- handetele vangidele, kes peatuvad ja Kola poolsaarel, kus nad e^ita- teeb N . Venemaast Eesti ja teiste
mamõistetud vahialune, kes elab transpordil * vad sõjalisi seadmeid ning tööta- allaheidetud riikide suveräänsuse
praegu Iisraelis on põhjaliku töö Kurikuulsaimaks KGB-vanglaks ^'^^ vase ja niklikaevandustes. kaitsja, kuigi ta tegelikult on nen-järele
kokku, seadnud. Üks õudne kogu N. Liidus on Lerfotovd Naisvange kes 40-kraadilises ^"^^'"^^"^"^^
r'TnoV^^!i """" ^^'^"^^ ^ ' " ^ ' " ^ piirkonnas. Seal j^^ses tööt'avad Krasnojarski ra- Jääb üle aiAult küsida, kas oku-bes
2000 aadressiga. ygetis ka Solzhenitsõn ühe öö enne
Autor Avraham Shifrin, Stalini deporteerimist Saksamaale.
Gulagis surnud juudi poeg, oli punaarmee
ohvitser ja prokurör. LE^^INGRABI
1953 mõisteti ta „antisofetliku ak- SPETSIALITEET .
000* r « , ™ o o;: JV TPAT^r I ' » iirffwm mis nad lar|utavaa voi on nad oma , rlvTnciT r'"^ KGB-vanglal Krestöil Leningra- ^ ^ t V 12 KÜÜD positsioonide tõtta .lihtsalt sanni-
Hrf X a f 10 a k e S ^""^ ""^ °" Autonoomne Vabariik Komi, tad rumalaid rida paberile panema, L T a b a ^ Mstal mTel^^^^^^ spetsialiteet: 70 korda 70 jäi„e tühimaa põhjas oli Stalini mis on siin välismaailmas ainult
Z talisraeli "^"^ ^*ialune ei ajal orjademaa oma kurikuulsa naeru- ja pilkeobjeködeks.
Laste ja noorte laagreid on .ei- ''''''' '''"'^^ y^^^T''; .'^"^ * ' • '
les reisijuhis loetletud 119. E!i'a- Aastal 1978 pani ülekuulamis- "J^^^ "''!"'^fi.^^'^^^^^^ . .. '
muses teevad lapsed ja noo>ed ohvitser Morosov vahialuse Nissa- kuud ja ülejäänud aastaaeg oli Viimasel ajal valguvad säin ja
metsa- ja kaevandustbid ja tervist ni 24 tunniks sellesse sulgu. f»^l: ftänapäeval on Ko^ni Va- seal ajajdijanduses teated, et Idri-kahjustavat
tuumareaktorite p u - b a r n g i s veel 20 000 vanai. ' knte konverentsid ja eriWrikute
hastamist. KMO&TRIIP Aga sadade tuhandete tundmata vaimulikud on satfunnd oma lahu-
I J ™ ^ , , » ' „ u ••! orjade luud puhkavad mullas. Tu- kampaaniaga ja desarmeerimise
SURMALAAGRIB V o K L o n X T n a pe le ^"""^'^ '^^^''«^ poliitikaga N . Liidu propaganda
Andmed selles reisijuhis on et hiiglaslik laagrite kompleks. Raud- ^ ^ u n u d mässude puhul tankide vankri ette. Tailisele inimesele ei
saktsed. Psühhiaatrilise , kliiniku tediin Moskva-Kuibõshev - Po-^-nilennukrte poolt. de enam selge, kas need usumees-nr.
13, sheff arstiks Moskvas Sevas- Mordva kaldal vangide poolt ehita- (Järg lk. 7) ' - (Järg lk. 3)
joonis metsaraiumisel,, ergutavad peeritud Eestis Viktor Vaht jä te-valvurid:
„Las käia! Taigas pole ma taolise^ artiklite kirjutajad on
külma." See tähendab: kui tp^ita saanud nn põhjalikul ajudepesemi-plaan,
siis tuleb ka higistada. ) se, et nad ise ka enam aru ei saa
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 5, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-11-05 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e811105 |
Description
| Title | 1981-11-05-02 |
| OCR text |
VABADE EESTLASTE E M L E K A N DM
VABA geSTLANi
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlanei 13S Tecumseth Sž. Topontoa
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.Q. Boz 70, Stn. C, Toronto . Ont M&J 8M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutuMv
ekspeditsio(Äi) 364-7S75
TELLIMISHINNAD Kanadas: a^tas $38—, poolaastas $21.— |&
veerandaastas $11.^, kiripostiga aastas $61.-^, poolaastas $33—
ja veerandaastas $17— •
TELLIMISHINNAD väi jaspooF Kanadat: aastas $42—.poolaastas
$Ž3— ja veerandaastas $12—. Kiripostiga USA-s: aastas
$67—, poolaastas $35.50 ja veerandaastas $18Ä)
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $76.—, poolaastas
' $38— ja veerandaastas $20.—
J Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbn hind 50 c.
FREE ESTONIA
Published by Frea Estonian Publishw Ltd., .135 Teaimseithi St.,
Toronto Ont. M6J 2H2
gale türanniale tuleb lõpp
Lääneriikide vaatlejad, kelledel
on õnnestunud raudeesriidetagu-ses
Idä-Eumopas ringi liikuda ja
sealseid eluavaldusi ja ^ elurütmi
Jälgida, mainivad, et Poola sünd^
musi ei ole üheski teises satelliit-
Migis nüpea oodata, kuigi paljud
tunnusmärgid reedavad, et pika
keti otsas tuleb venelastel ka nendes
riikides tegeleda ebameeldiva-üe
sündmustega, mis sisaldavad
surmaohtu kogu kommunistliknle
süsteemUe.
Rahulolematus Moskva poolt
pealesurutud süsteemiga ulatub
ILäänemerest kuni Musta mereni,
Ida-Sakšamaast kuni Bulgaariani
ning kõikjal torkab silma, et Inimesed
ei taha enam elada Ja asju
teha nii nagu seda Kremli paadunud
vanahärrad heaks arvavad ja
ette dikteerivad. Vastumeelsus
kommunistliku süsteemi, ^etsate
elutingimuste ning vabaduse puudumise
vastu tekitab inimestes
kangekaelsuse, hoolimatuse ja viha
valitseva eliidi vastu, mis võib
soodsate eeltingiipuste juures jõuliselt
ja hävitavalt esile pursata.
Inimestele on saanud ka selgeks,
et neil ei tule kommunistliku süsteemi
all elades leppida mitte ainult
vabaduse puudumisega ja põhiliste
inimõiguste kärpimisega,
vaid ka suurte majanduslikkude tagasilöökidega.
Paljukiidetud ja
ülereWaamitud marksistlik majandussüsteem
ja eraalgatuse kõigi
f juurte läbilõikamine on osutunud
saamatuks ja mannetuks 1980-nen-date
aastate majanduslike probleemide
lahendamisel ning see on
omakorda kaasa toonud apaatsuse,
ükskõiksuse ja töötahte puudumise,
kuna igale vähegi mõtlejale peale
on selge, et ausa Ja ennastsalgava
tööga ei jõua keegi kommunistliku
süsteemi juures kuigi kaugele.
Paremal juhtumisel antakse sulle
ainult paar plekist auraha rinda,
mis on mõnelegi saajale rohkem
liäbiks kui kütuseks.
Ehkki teiste satellütrükidejuhnd
püüavad Poolas toimuvaid sündmusi
välispidiselt bagatelliseerida
Ja nendest üSe vaadata, on nad tegelikult
mures kommunistliku süsteemi
tuleviku pärast nin^ see mu-ire
suureneb sedamööda, kuidas
Poola sündmused võtavad üha suu-iremad
mõõtmed, kuidas tööliste
Iseseisev ametiühing võidab endale
üha rohkem õigusi mitte ainult
tööliste vaid riiklikkudes küsimustes
kaasa rääkimiseks j a kuidas
kommunistliku partei diktaatorllk
võim üha rohkem sulab ja kokku
kuivab» Poola sündmused on sundinud
Ida-Euroopa kommunistlike
parteide juhte paljusid oma seniseid
seisukohti ümber hindama ja
uuendusi läbi viima, mis mõneä
aastad tagasi olid täielikult vastuvõtmatud.
Arvestades N. Ludus
valitsevat majanduslikku kitsikust
Ja tagasilööke on hakatud ka lääneriikidega
tihedamaid kaubanduslikke
sidemeid otsima ja majandus^
likele probleemidele uusi lahendusi
otsima. Ametiühingud, kes seni
täitsid ainult partei kannupoisi
ülesandeid, on saanud oma tähtsu-^
sest aru ning omandanud tugevama
mõjuvõimu valitsusele ja teatud
määral ka kommunistlikule
parteile.
Tööliste vastupanuliikumine kommunistlikule
survesüsteemile teistes
Ida-Eiiroopa satelliitriSkides ei ole
veel küps suuremateks sündmusteks,
eriti kui venelased on saanud
Poola sündmustega kibeda õppe-tuijmi
ja on kohalike kommunistlike
võimude kaasabU ja toetusel
valmis juhnalt maha suruma iga
tööliste sammu ja algatuse, mis
kaldub kõrvale Moskva poolt ettenähtud
ja kindlaksmääratud liinist.
Kreml teab väga hästi, et kui mõni
teine Ida-Euroopa kommunistlik
riik võtaks eeskuju Poolast, siis
järgneks sellele kommunistlikule
terrorile ja survele ülesehitatud
kommunistliku aparatuuri kiire
kokkuvarisemine kogu Ida-Euroo-pas
ning selle liikumise sädemed
kanduksid üle piui ka N.Lüdu aladele,
kus venelastel on juba praegu
küllaltki tegemist allaheidetud
rahvaste ja okupeeritud alade vaos
hoidmisega.
Kuid ükskord variseb kokku ka
kõige suurem survesüsteem ja seda
aimavad ka kommunistlikud imperialistid
ja' Moskva maaUmariiei
ülesehitajad. Kuid neil ei ole taganemisteed
ehkki ajamärgid kinnitavad,
et nende mäng on läbi mängitud.
Vabaduse ideid j a inimõiguste
printsüpe võib ainult ajutiselt
alla suruda ja vägistada aga kui
kannatuste mõõt saab täis ja rahva
viha hakkab üle keema, siis
saabub ka türannidele kohtumõistmise
tund.! . .
' ^ K. A . '
Viktor VäM
Tallinnas kõrgel kohal j a kannab
ametlikütt tiitlit Eesti N S V tJlem-nõuiiogu
sekretäiv Ta! on oina igapäevaste
ülekannete kõrval siiski
nü palju a^a^ et ta y õ t ^
vahel te sulepea kätte j a
Oma võimeid kirjamehena. Seda
iÖitab tä ka teha Eestist väljasaadetud
VEKSA propagaiidaleh^s;
i,Kodumäa*V kus ta kirjuta^ 1^ oktoobril
huvitava loo N.JLndn Irons-titntsioonist
ja sdle hüvedest p ^
kirja all >,Meiepohišea
Viktor Vaht shcmgleerib kÖigf
vene' propagandameeste eeskujul
valedega, ja faktide; pea peale pööramisega,
kuid ta läheb tavalisest
Stokholml Juba mitmendat aastat olnud maratonlMmnaks. Tänavu startis 8000, neist -tuli võitjaks ämee- rutiinipropagandast isegi veel mSt-rikläne
Bill Rogers, kes kattis ligi 50-kilomeetriIise distantsi 2.13.26ga. Eestlane Mikk Marand oli ajaga me sammu võrra kaugemale ope-
3.55,15-ga 3571-1 köhal. Pildil maratomjooksjad Stokholml tänaval. Foto: H. Trummer reerides selle vana trikiga, et vale-
^ tamisel on kasulikum suurte vale-
'' ~^ dega välja tulla, kuna väiksed valed
äratavad kritiseerijate hulgas
äiati suuremat kahtlust kui suured
• ' v a l e d . . ; ; - ; : ' : ' : \ v : r ^ ^
tJiemnõuko^ on oma
artikli üles ehitanud nõukosiude
lehemeeste tuntud standardi järeles
BONN (EPL) — Shveitsis ilmus Avraham Shifrini sulest tähelepanu vääriv reisijuht N . Lüdu oija- tõugatakse truualamlikult siit ja
laagrite kohta —- „The Firšt Guidebook to the USSR, to Prisons and Concentration Camp Of the Soviet sealt Leniqi ja Brezhnevi tsitaate
Union". Raamat on ilmunud Sephanus EditionSeewis kirjastusel ja maksah 5 Inglise naela. N . Liitu külas- ja asutakse ^s juurde
tavatele turistidele võib soovitada vaadata teadlaste linnakest Akademgorodoki Novosibirski lähedal. Raa- —. iilistama kommunistliku Vene-matus
on nõuanne: jjKüsige kohe Matjevevkaja pürkonda, siis lähete õieti." maa põhiseadust,.mida nimetatak-
, ^> t . "J , siB truualamlikult «meie põhisea-
Kui jälgida raamatus toodud topolski prospektil 26-^28, kus tud — on äärestatud mädanenud ^^^^^^ji
kaardiskitsi, võib sõita^ bussidega hoitakse kinni rezhiimikriitikuid, teivastest^ vangide numbritega. ' yiktor Vahti „analüüsimiskuns-
8 või 22 laagrisse nr. 91/3. Tuhan- on dr. S\^itshev, telefon-120 22 55. Need on nimetute vangide hauad, ^g^u tutvunemiseks esitame all-de
vahialuse hulgas on Võibolla Üks tema «hoolealustest" on Gav- Juba pärast 1917. a. muudeti p^j^i mõned väljavõtted tema ar-juba
kirjanik Anatol Martshenko, riil Jankov,^ kes tahtis asutada va- Lenini korraldusel paljud kloostrid ^yjgj. ,
kes mõisteti septembris kümneks ba ametiühingut. vanglatek^.v See raskendab nende # Kõigel sellel, mis sisälduh uwes
aastaks range rezhiimiga laagrisse * Leningradis asuvas psühhiaatri- -restaureerimist rahvuslikeks kunsti konstitutsioonis,' on peasuund sot-ja
viieks aastaks sundasumisele. Ta ,lises hospitalis nr. 5 Lebedevi tän. mälestusmärkideks. sialistliku demokraatia — tõelise
on juba varem kuus aastat ja teisel 39 „ravitakse" usklikke. Kliiniku Leedu Vilniuses on Püha.Vära- ^hva võimu laiendamisele ja sü.
korral kolm aastat istunud, kuna sheff Jekaterina Kurakina leiab va klooster Rasus tänaval ikka vendamisele.
ta katsus maalt lahkuda ja protes- selle õige olevat: „Inimesed, kes veel vangilaager; Seal valmistavad 9 Rahvas teostab meil oma võimu
teeris vene ^issemarsi vastu Tsheh- usuvad Jumalasse, kuuluvad hullu- vangid elektroonilisi tõkkeseadeldi- rahvasaadikute nõükoimde kaudu,
höslovakkiasse. Martshenko abi- majja,^' si teistele vangilaagritele ja N . Liidu mis moodustavad NSV Liidu po-kaasa
Larissa, kes oli samuti neli N. Liidu sakslased, kes on ürita- piiridele. Kes normi ei täida, saa- lütilise aluse,
aastat vangilaagris, - kardab, et nud asuda-Saksa Liiduvabariiki, aetakse ,,surmalaagrisse". Seda ko- ^ Sotsialistlikus ühiskonnas kuu-mees
ei ela üle seda karistust, ku- hoitakse kinni^ Aleksejevska psüh- ges ka üks vahialune, kes kõhnus inb rahvale mitte ainult võimu--
na on-tegemist range rezhiimiga hiaatrilises kliinikus. See asub A l - 47.ie kilole ning saadeti laa,spriko- täius vaid ka kogii ühiskondlik
laagriga. See on spetsiaallaager ma-Ata lähedal, kus elab, umbes niandant Antonas Lumbase korral- vara.
91/3, nõukogude teaduse uhkus. 100 000 sakslast. düsel bauksüdikaevandusse" (alu- 0 NSV Liidu konstitutsioon mitte
KGB hullumajade kõrval — miiniumi tooraine) Arhangelski ainult ei deklareeri kogu võimEi
arstid, kes ei tunnista rezhiimikrii- piirkonda. kuultimist rahv^^
tikuid hullumeelseteks pannakse « i ^ r . n p ^ ^ ™ ™ * ! reaalsete Ja mõjusate garantii-
Sajad teisitimõtlejad on mõiste- vangi — on ka praegu niinimeta- ^OJlAIOOSijjUUäEö. ^^^^
tud viimase kahe aasta jooksul Ve- tud surmalaagreid poliitvangidele. ^ - ^ ^ näidatakse ® tJle nelja aastakiimne" kuulub
ne Föderatsiooni karistusseaduse Seal ei tapeta vahialuseid otse, vaid ]s;^^ Liidus meeleldi kui arenenud ka Eesti Nõukogude Sotsialistlike
paragrahv 70 põhjal> vangilaagris- üliraske ja tervistkahjustava tööga. pj|j.j^Qj^jja, asus peate erilaaeri Akä- Vabariikide Liitu, mis on šotsia-oa
Qaa -nironrcth-xT tf«mf«plf?iih flnti- Vannet rp^liiimian InncTrPiQ n n vähf» t. i t i *»/v - i . . , «n<1n»ni:c..n: *>rkk:mn«4A ntn:
Shveitsis ilmus iiksikasIdiBie ülevöade vene orjaiacsgrite koih|ta
INIMÕIGUSLASED
LAAGRISSE
Läänes tynfakse
muret punastele
antud suurte laenude
pärast
LONDON — Läänemaaiima pan-
Idirid on hakanud alles nüüd taipama,
et nad võivad Ida-Euroopa
kommunistlikkudele riikidele laenatud
suurtest rahasummadest
kergesti ilma Jääda. Kui Kolmanda
Maaüma' arengumaad võitlevad
praegu suurte majanduslike
raskustega, siiski veelgi halvem on
olukord kommunistlikkudes rüM-des,
nagu seda kinnitab Viinis asuv
Võrdlevate Majanduslike Uurimuste
Instituut. Ida-Euroopa kommunistlikkude
riikide võlga läänemaa-,
ilmale arvestati 1980. aasta lõpul
70 müjardi dollarile kuid 1985. aastaks
vÕib see võlasumma kasvada
juba fantastilise summani —
® Matti ja Urve Kiik võtsid osa
A.R.M.A. Board of Directors konverentsist
Phoenixis Arizonas, kus
Matti valiti uurimiskomitee esimeheks.
Matti Kiik on Eldor korporatsioonis
tehnilise teeninduse president
ja on praegu kõige noorem
komitee esimees A.E.MiA. ajaloos.
130 miljardi dollarile. Poola olukorda
peetaksöl majanduslikult nii-
\wd kataströofüiseks," et Poolal
kulub kümmekond aastat enne kui
ta suudab oma majanduse stabiliseerida.
Läänerükide pankurid tulid
Poolale käesoleval aastal vastu
ja nõustusid käesoleva aasta 3
miljardi dollarilise mahamaksu pikendamisega,
kuid see on alles asja
algus ja järgmised aastad toovad
paratamatult mahamaksude
osas veelgi sum^emaid tagasilööke.
se. See paragrahv tembeldab anti- Range rezhiimiga laagreis on vähe demgorodoki kõrval veel 50 laag- listliku föderalismi põhimõtte alu-sovetliku
agitatsiooni ettekäändel võimalusi üleelamiseks. 5 vangimaja. Seal monteeri- sel, rahvuste vaba enesemääramise
parteijoonest kõrvalekaldujad ras- Vangid töötavad ilma kaitserlie- vad vangid süütute nimedega tef Ja võrdõiguslike nõukogude sotsia-keima
kaliibriga roimariteks. - tuseta uraanikaevandustes, ^"has- ij^stes nagu ,,Himkontsentraat" või 'istlike vabariikide vabatahtliku
Alates käesolevast aastast vahis- tavad aatomiallveelaevade düüse, ,,Himaparaat" aatomisütikuid. Bai-^Wnemise:: tulemusena tekkinud
tab K G B püüdlusega rezhiimikrii- toodvad asbesti, töötavad tinakae- kal-Amuur-magistraalil, mida kii- paljurahvuseline liitriik.
tikuid välja rookida nädalas urn- vandustes ja metsaraiumisel või aetakse sajandi projektiks, hukkus Nagu eeltoodust võib järeldada,
beš neli rezhiimikriitikut või nen- kaevavad niisutuskanaleid kõrbes, j^i,^ neljakümnendatel ' aastatel ei ole Ülemnõukogu sekretäri arva-de
omaksetest, kes võitlevad 1975. Selliseid laagreid on N . Liidus hulgana saksa ja jaapani sõjavan- tes N . Liidus ja Eestis valitseval
a. Helsingis allakirjutatud leningus tqsinaid: Omutninsk Kiroyi lähe- ge kui ka küüditatud ida-euroop- vabadusel otsa ega äärt. Rahvas
fikseeritud põhiõiguste eest. ^al, Holevka Shitomiri juures, Ler- lasi. valib, rahvas otsustab Jä rahvas
Kaheksakümmend nõukogude n,ontov Põhja-Kaukaasias, Tolrha . . . . . valitseb. Kõiki seda maskeraadi
kodanikku on tänavu vangilaagris- Vologda juures, Aksu Kasahhsta- . Tookord oli piki liini 300 laa?- esitades ei maini Viktor Vaht poose
mõistetud: eesti, läti ja ukraina j^jg Aatomiallveelaevade düüse pu- kuulusid kompleksi „Oser- le sõnagagi kommunistlikku par-rahvuslased,
usklikud, juudid või kastavad ka naisvangid Paldiskis ja ^^S"- Ebainimlikes tingimustes teid, kes on N . Lüdu tegelik valitse-sakslased,
kes üritanud välja rän- Seredovinskis Kamtshatka poolsaa- ^^^^^^ karistuse üle ainult ja ja kelle lõa oteas tansib valitsus
nata ja töölised, kes seoses Poola |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-11-05-02
