Vaba eestlane , December 23, 1986

              . 4 VABA EESTLANE teisipäeval, 23. detsembril 1986 — Tuesday, December23, 1986 Nr. 96 96
m DANFORTH AVENÜE
TORONTO, ONTARIO M4K 1N2
465-6251 .
iM priUI-retsepte, mUt ,icataracr tüüpt
valik iästeraame, spordi kaifsepriUe Ja parimas kyaiiteedis
Raamid peamiseltEuroopaSt, alates $12.--- kmii
lliiiiBaalaiidus kaasmaalastele 10%
TMIdäme ka kodumaiseid retsepte ja ^vikorral saadame im.
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
Eesti Noorsoo Kasvatose
päeva tähistamisest osavõtjad 17. oktoobril 19M Tarto Gollege restorasii iniiegavates
roumides: 1. rida vasakult — Ellen Sarap-irs, Erika Alajan-Bockfeldt, Tanni Grünt-hal-
Kents. 2. rida — Aino Silvere^Assor, Emilie Tulf-Aloe, Leida Kippasto- Kask, Ly- -
dia Karlson-Olvet, Malle Kobin-Laansoo, Senta Ratassepp-Ra^u^^^^ Leppiko, A i -
- Lilian Birk-Rannala, Helmi Peebo-Mäv
50^Sheppard Ave. E., Scarborbughl Ont. MIS 4L9
PAUL JÜTTÜS
Müük ja rentimine
Tei, 291-5054, kodus 423-5716
täLeppik-Ots, Laine Silvere-Pant. 3. rida vate olude vastu. Meist püüti
\ • vaiw vaoiu. lYiviot pwuti
igi, Helle-Mai Jõgi, Juta Subbi-ilves, Elsa Krüüner-Vellner, Haldi Hallik-Viires, Helga kasvatada terveid, iseteadlikke
Koppel-Kess, Aino Vatsel-Rebane. Endla Loppi-Aun, Selma Randmaa-Põldma, Maimu eestlasi, kes oleksid võimelised
iinuiiiniiiiiiiiiitiiitiiiiiiiitiiiHiiHiHiniiiiiiiiiiiiiiiH^^^^^
iCATüSETÖÖD
iBued ja parandam^^^^
Soome ehitajad
Peterson-Limion, Selma Külm-Peel, Ilme Reinhold-Seren, Asta Mägiste-Kaljuste, Nata- Skogn^ku'kreõer4imeXa k''õ'kikiihdte^l ^a^la^d^el^ t ol- Vell Salminen 4924351
Iie Jaanits-Molle. 4. rida — Lydia Stiglitz-Liiv, Ada Teemaa-Vardja, Aino Lepik-Ott, seltskonnaga. Ka venestamine oli
Virve Madisson-Otsa, Helga Anni-Soans, Asta Rammul-Söödor, Endla Pau-Lüdig, Ma- hoos Tekkis hulgaliselt „pajuve-
. , p. , , , , ^ r - . . ^, .. nelasi ..kadakasakste kõrval.
retSaukas-Sipsaka, Leelo Kalm-Roman. NunaMürk-Saarendi.
M e t r o licence 2422
iiiiiigiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii
Meie kop! ^sisendas meile rah- ngii kogemusi ja teadmisi, mida
yuslikkust ^ ja i^teadvust ilma oli omandanüÜ esimeses eesti
kompleksideta. Se^^uus^^^^^e^ keskkoolis, kus üheks põhima-vaim
murdis end põhjalikult la- teks oli olnud õpilaste isetege-lil
. vuslik töömeetod.
Seltsi Tutariaste ^Keskkool . oh ^^^^^^^aastate jooksul 1906-
Tartus ainuke eesti õppekeelega ,544 Tütarlaste keskkoo-keskkool
aastatel 1906—1917. .'T^ • • "v^,• 1^^
e i • i - i 1- 1 r i 1 11 list. — gümnaasiumist on labi
^el perioodi :d. koplil kdckii käinud. Neile kõigile o^, see kool
038 õpilast Nn, oh see koo ^.^ ^ väärtuslikku ellu kaasa
Kui sel sügisel Eest! Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi endisei '^e^aj^f • .^^'^^.f .^e^f^^^^^^
eesti nariuusDOllul' saades' ise** . ' õpilased kogunesid, et koos oma kooli juubelit pühitseda, siis tundsid Md — vaata- seisva Eesti keskkooli meile tugeva
" rahvustunde la isetead IKU c£St"
mnata kaugusele nii ajas kui ka kohas — et nad on endiselt üks pere» Peeter Põld -— E. V. Ajutise j ^ ^ ^ kindluse Tänus mõtleme ta-
Valitsuse haridusminister, kes 1. . , ' ^ .. -
Tähtpäevadel seisatume ja emakeelse hariduse edendamise, ärides sageli saksa keelt, see oli dets. 1919 alatbs oli Tartu Üli- g^^r "^iie, Kes on sea^
heidame pilgu tagasi käidud tei- Ümberrahvustamise hädaoht oh „peenem''). Tookordne ülirah- kooh kuraatoriks, oli ENKST ' f^ ^^^^
te. Nii ka vaatame tagasi oma tol ajal eriti suur; kõrgemad vuslus ja muu mis sellega seoses keskkooli direktoriks i90g_ ^i^a^a^na^^o^^
koohle ja kooli sünnieelseile aas- koolid olid võõrkeelsed, enamu- oli ehk liialdus, aga seda inten- J918. Ta rakendas Tartu ülikoo- ^^^Ketel aegadel,
taile oma kodumaal. Esimesel ses vene, aga ka saksa omad. siivsust ja julget pealehakkamist lis pedagoogika professorina Tanni Grünthal-Fi!I-Kent§
eesti laulupeol 1869. a. Tartus Valik langes eestitütarlaste kesk-esines
noor Jakob Hurt oma Esi- koolile eeskätt sellepärast, et
meselsamaaHse kõnega, kus ta loodeti vähemat vastuseisu vene
rõhutas, ct eestlane jäägu ikka vahtsuse poolt tütarlaste koohle;
eestlaseks; ka mainis ta hariduse aga ka sellepärast, et eesti kodu-tähtsust
ja emakeelse keskkooli kultuur oH see, mis seisis asuta-vajadust.
jail silme ees ja eesti tütarlaps
largEnscims esaeilce eesti
aulupeole OÜ j u tulevane eesti kodu looja
, mis oli eestluse See oli 1. s-cptembril 1906,
tõusuajaks, kuid see . olukord mil Tartus toimus Eesti. Noorsoo
muutus tagurliku Aleksander III Kasvatuse Seltsi Tütarlaste
troonile astumisega. Piiriäärsetes Keskkooli avamine; hiljem pü-maades,
seega ka Eestis, kehtes- hitseti kooli aastapäeva alati 14.
tati range ; vencstamisrezhiim, oktoobril. Alles Eesti Vabariigi
mis eesti noortele haritlastele vä- ajal asendati „keskkoorv kooli
ga rusuvalt mõjus. Venestamise nimes gümnaasiumiga, kuid kooli
Hädaoht' oli nii suur, et kardeti märgis jäid püsima ETK.
eestluse kadu. Avamise ajal oh koolis õpila-
1905. aastal toimus vastu- si vaid 48, õpetajaid 4; koclidi-reaktsioon
ülevenemaalise, mässu rektor oli Oskar Kallas, kes töö-näol,
mis ka Eestit haaras. 1906. tas koolile palgata. Esimene lend
a. aprillis anti vene duuma poolt lõpetas kooli 1913. aastal. Sel-määrus,
mis lubas tsaaririigis lest lennust on teadaolevalt ain-elavatele
rahvastele asutada ko- sana elus veel Marta Jürgenstein-haliku
õppekeelega erakoole. Rosenberg, asutaja ' Anton Jür-
Kuid neil koolidel ei olnud samu gensteini tütardest vanim. Oma
õigusi mis kroonukoohdel ja „Mälestustes'v 1973. a. kirjutab
nende majandamine toimus koo- ta muuhulgas järgmist: Õpilaste -rnrn.n--nnrninrrrr- ^ r r r w T^ ^^S^iirsSÄl ^-VlS^.S^^i^S^^ 1^- i^86 ENKSTG80. a. juubeli osavõtiad: 1. rida - H i l j a Unt
lati Tartus ärksamate n^r^rroMoioA (n^**^.,!.. : A i » . ..
vuslaste J. Tõnissoni,
steini, dr. H. Koppeli, ar. u. iseteadliRud. luleb maha raputa-
Kallase, Peeter Põllu, dr. J. Lui- da võõras saksa ja vene mõju. v --j-*/? i ^ » " ^v^iiciuei^-iviives,^
ga, V. Reimani, K. E. Söödi, Peate olema uhked oma rahvu- (Laadif), Maret Aule, Arminda Nilsson; J utta Norlan Melitta Luuk,
Veera Jõgeveri jt. poolt Eesti sele ja mitte häbenema kõikjal p i ™ ™ c x ^ ^ ^ ^ ^ 7hin Ra^kj^^nv WilH^ Q; ^ ^ ^ ^ V.
Noorsoo Kasvatuse Selts, mis eesti keelt kõnelemast (Tol ajal ^^^^"^^^ bomersaa, Zoja Kaskasov, Hilda Sikkar
.seadis, oma.. ^ tähtsamaks sihiks .kõnelesid .eesti :tegelaste. naised Abel, Menda Jansson...., .,.
ai aastal asu- le mdoktrineeriti iga päev: Olete '^r'"''"''""* ^"^^^^ pubeli osavõtjad: 1. rida — Hilja lint
ate eesti rah- tulevased eesti haritud naised ja (korraldaja), Cordula Krooni, Amanda Jasmiin, Anna Perlitz (õpetaja) Hilda Kauri
J e t J i^^aVSliE^TÄa^S^S^
• ^- ' • . ! i.v 0 ^<A„ Veronica Rulisa (korraldaja), Eva Zetterberg-Riives, Leida Mägiste
Ao Vaks
Kasper oli see poiss, kes f
tas päevad läbi all sadamas t
muses kontoris, kus kirjutas k
ba saatekirjadele aadresse.
Ta elas kitsas katusekamb
vanaünna veel kitsamal tänav
samas majas, mil e allkorru
asus suur pagaritöötuba ja äri
• te teate ju seda tänavat.'..
Õhtul töölt koju jõudni
mängis Kasper nukkudega-jah,
päris tõsi -—nukkiude
Need olid aga teistmoodi nuk
— nägid välja nagu kolmes
• melised labakindad. Tõmba
sellise kätte, siis jäi nimetissõ
keskmisesse sõrmisesse, miil
oli maalitud nägu ja mis oli
ku peaks — ülejäänud sõr
jäid nuku käteks.
Nukk võis peaga nooguta(
käsi liigutada ja hüpata.
Kasperil oli teine selline nu
veel --- tõmmanud need kät
jalutas ta nendega lauaser
edasi-tagasi: sasipäine kurb
silmadega poiss ja pikkade v
gete juuksepatsidega tüdruk. 1
nad olid- jalutamisest tüdin
hakkasid nad tantsima ja lauln
lõpuks vaikisid, seisid vastam'
vehklesid kätega ja nodguta.
peaga — kõnelesid. Vaheteva
hüppas /. valgepatsiline tüdr
vaikselt lauaserval — ja sasip'
sel poisil oli nüüd tikukarbisL
rune kitarr paelaga kaelas,
laiad käelabad Hbisesid õrn
üle kitarri keelte ja ta hak
aul ma vaikse häälega:
„ S u v e l j a talvel käin pikka
•• ^ •• •; teed: • •.
ja kuhu juhtun, seal olen ööd
Ma rändaja laulik,.kes rahu
ei saa, '
kel puudub kodu ja isamaa!''
See oli nii ilus laul! Ja valgep'
siline tüdruk noogutas, sllnv
niiskes läikes.
Seda peavad kõik kuulm
hüüdis ta.
Kasper jooksis alla pagi
juurde. : Ja seal lauhs sasipäi
poiss jälle: „—^ Ma rändaja la
' •Hk^^v—,-:: ••,\;:'V;''.
, Pagariemad noogutas ema
kult ja kõik sellid töötoa uk.
plaksutasid.
Pagar jälgis väikest halliküu
Ust kitarrimängijat leti ser
ärimehe pilguga: „Tja-a';' ütl
vaid. Vaatas veel korra —.
,,Jah,": lausus siis, „mul
piaan pühade nädal avada eri li
akna, millel oleksid pühade-kü
sised ja.maiustused, ja sa võiks
selle avamise, hommikul on
väikse kitarrimehega seal. all a
na serval kepsutada. See tõ
baks nagu tähelepanu aknale
sunniks möödujaid seisatama
jah!''
Varsti - teatati vanalinnas- k
nelda, et pagar avab oma püha
nädala ülJatusega — üllaiusa
naga!
Nõnda sündis.
. Sel hommikul sadas pehmet
laia lund, oli nii vaikne ja puh'
1
65
1, Ida Saarne, Mai
695 ST. CLAIR 'AVENUE WE'
Kinnisvara