1982-09-09-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäeval, 9. septembril 1982 - Thursday, September 9,1982 Nr. 67 saa SBivlne «Triinu" Eesti kodude ajakiri Triinu" toob juba teistkordselt oma kaanepildil üle saja aasta tagasi iimu> nud eesti rahvarõivaid tutvustavate joonistuste abil säilitatud selleaegse rahvarõiva kirjelduse. See teebki pidulikumaks ajakirja 30-nda juubeliaastakäigu, sest 1952. a. sügisel ilmus esimene ajakirja number Rootsis, mida uues numbris ka ajakirja koguaegne toimetaja v. Poska-Grünthal märgib. Toimetaja annab ka ajakirjani jõudmise eelloo, tuues esile neid vajadusi mida ajakiri on aastate jooksul täitnud. Suvises numbris on avaldatud õp. T. Vaga jutlus «Kahekordne vabadus", M. Laansoo „Mõtisklusi eesti keele aasta puhul", Sandra Rannu auhinnatud töö „01en ja jään eestlaseks"i E. Vräger„Mamma mälestuseks", piiskop Johan Kõpp -,Hinu ema", 6. Ränk „Uudset meie tekstilise rabvataide alalt kodumaises käsitluses",; „Torcmto Eesti Naisseltsi käsitööringi tegevu-sest", Evi Jäaguste „Aruba päi-kesesäar Kariibi meres", Aita Kan-giir „Mälestused ja nieie", E. Liiv- Blizner „Laul teeb rinna rõõmsaks", Rutt Eliaser '„Pärimisest Eestis praegusel ajal", Lilian Esop „Mõista, mõista, mis see on Linda Tomingas-Vanaaus„Aarma-allika näkineid", Arvid Vilms ,;Pärn . . /lõhmus . . .niinepuu". Käsitöö ja kodunduse* alalisest on avaldatud Ene Runge „Väike-Maar-ja noorema naise ja neiu ülikond XIX sajandi keskelt". Helve Poska „Haapsalu sall", Tüu Änson „Kih-nu tänukirja, motiividel linik", Erna Klemmer „Raamätukaaned ristpistes". Salme Puus „Pits-kleit", Lilian Tõnisson „Mood", ,,Kalade ja liha suitsutamine", Hilja Jukkumi,,Suviseid; sööke'-.rahvarõivaste kusimusi jä järelhüüe. Artiklite vahel Elmar Vrageri ja Ly Laasi luulet. Spordimcirkmeid Turus peetud Paavo Nurmi mängudel parandas Tiina Lillak jälle Soome odaviske rekordi, saavutades 69.14, mis on Euroopa tipptulemus. Tema seeria oli 63.56, 66.36, 60.78, 66.62 ja 69.14. Teine tugev tagajärg oli Martti Vaino 13.24,89 5Ö00 m jooksus. See on kõigi aegade teine parim tulemus Soomes. Samal võistlusel Harri Huhtala heitis, vasarat 75.66, teiseks jäi lääne-sakslane Klaus Ploghaus heitega 74.88. Oslos peetud kergejõustikuvõistlustel parandas endine maailmäre-kordimees John Walker oma tä-na-vuse miili aega 3;49,08 ja Ray Flynn Iiri rekordi 3.49,77, mis on -vastavalt 3. ja 5. inaaihna edetabelis. 2000 m jooksid kaks hooaja parimat aega Steven Ovett 4.57,71 ja Thomas Wessinghage 4.58,42. Milanos i>eetudvõisthistel hüppas 1976. a. olümpiavõitja poolakas Tadeusž Slusarski tänavu esimest, korda 5.60, sama kõrguse ületas ka ameeriklane Earl Bell. David Lee 48,79 on sel suvel 400 m tõkkejooksus edetabelis kuues aeg maailmasi Kõrgushüppes olid parimad kanadalased Milton Ottey 2.28 ja Debbyfirül 1.93. Stokholmis jooksti 3000 m takistusjooksus tänavused kolm paremat aega ühes ja samas jooksus: inglane Colin Reitz jooksis uueks Inglise rekordiks 8.19,80, poolakas Boguslaw Maminski 8.20,80 ja \ inglane Roger Haokney 8.21,41. Ida-Saksamaa kümnevõistlejate meistrivõistlusel sai esikoha juunioride maailmarekordiks 8387 Tors-ten Voss, teiseks Siegfried Stark 8182 ja kolmas Roland Wiese ' 8087. Naiste seitsmevõistluses võitis Anke Vater 6366 punktiga. Raahes peetud võistlusel hüppas endine Soome kerkejõustikukoon-dise kapten Antti Kalliomäki teivast 5.50," mis on 35-aastaste maailmarekordiks. Kanadalase Angela Taylori 100 m jooksu tulemus Colorado Springs'isj peetud võistlusel 11.03 on uus Kanada rekord ja maaü-mä tippklassi tulemus. Torontola-ne Tony Sharpe jooksis uue Kanada rökordi meeste 200 m jooksus ajaga 20.22. Möödunud aastal jooksis ainult 2 meest maailmas paremini. t ' Ameeriklanna Mary Decker- Tabb jooksis Eugenes, Oregonis , naiste 10.000 m maailmarekordi ajaga 31.35,3; eelmine rekord 32.17,19 oli venelanna Jelena Si-patova nimel mille ta jooksis möödunud aastal. ^ . 26-aastane Lappeenranna politsei Juha Tiainen heitis Tamperes uue Soome vasaraheite rekordi 7C34. Tulemus oli juuni lõpul kuue parima hulgas maaihnas. Tianen on nii pidevalt pühendanud end treeningule, et ta oli vinnati töös 12. jaanuaril. Samal võistlusel lääne-sakslane Klaus Ploghaus jäi teiseks 76.68-ga. ' Evoime Hannus jooksis naiste 800 m uue Soome rekordi 2.01,73; ka eelmine rekord oli tema nimel tulemusega 2.02,09. Samal võistlusel Dan Ripley ja Büly Olson hüppasid mõlemad uueks USA rekor- ..dikš teivashüppes 5.72. Dave Volz jäi teisele kohale 5.62-ga. Ameeriklane Dave Volz võitis Lausanneš, Shveitsis teivashüppe tuleniusega 5.70, võites prantsuse hüppekuulsuse Thierry Vig-neroni, kes hüppas 5.60 ja olümpiavõitja poolaka Kozakiewicsd, kelle tagajärg oli 5.50. Ameeriklane Henry Marsh jooksis 3000 m takistusjooksu ajaga 8.25,09, Mary Decker-Tabb jooksis 800 m 1.58,33, austraallane Richard Mit-chell jooksis 400 m 45,88'^ja ameej-iklan^ James Robinson 800. m ajaga 1.45,24. USA ja Ida-Saksamaa maavõistlusel jooksis GalvinSmith 100 m ajaga 9.91, mis oleks uus maailmarekord, kui mitte taganttuul ei puhunuks 2,1 m sekundis. Jun Hinesi 9.95 jääb edasi kehtima maaihnarekordina. Samal võistlusel naiste 400 m tõkkeid jooksis idasakslanna Ellen Fiedler maailma tippajaga 54,96, enne seda kuulus tippaeg rootslannale Ann- Louis Skoglundile, meeste 400 m tõkkejooksus saavutas Uwe Acker-mann uue Ida-Saksämaa rekordi ajaga 48,50, mis on praegune tipp-tulemus Euroopas. ILMUS TEINE TRÜKK INGUSBaEELSEST KOKARAAMÄTÜOT Cooking Estonian Style' Hilja TrenmuHi ja Viivi PlirisIM ) retsepti ^ Mind koos saatelailiig& Can. $1^» Tellimisi võiab vasta ,»ValMi Eesilase" tatttne. SU&matnd saadetalQM viUa Los^^^A^^ Kaunid suvepäevad Jõekääru Laste-šuvekodus on veedetud, Maie Linask Comiecticutist on oma vams-ttisega ootavate vanemate juurde astumas. •• Foto: J. Säägi Rootsi tüdrukuid müüakse Koug-ltt^ ARVO M&GI Sll RAHVA AJARAAMAT Eesti Päevalelie kirjastas Stokliolmis 1979. 2M lk. Kaas, 21 iUastratsiooni ja lay-oat Otto Pajalt/17 kaarti Eestfi ajaloo eriaegadest autori visandite Järgi joonistanad Vello Kallat. Raamat sisaldab kroonika kujal (aasta^aastalt) eesti rahva ajav laga selle algasest tänapäevasal koos tähtsamate s&ndmoftega maailma ajaloost, eriti seikadest, mis on mSjustaaad eesti a)a^ laga. Teos kirjeldab eesti rahva ajaloo põhijoont, sündmoile esitamise kõrval kommenteerib autor olakordi, teeb järeldiul Ja oletusi. Eriti sobiv noortele Unketeoseks. Mind $26^ plass $1.90 saatekala MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES USA-st puitu KOTKA — Soome metsatöös^ tuson puidupuuduses. Kuigi Soome metsades kasvab arvestuste kohaselt rohkem puid kui kunagi enne, valmistab Kotkas asuv tselluloosi-tehas suurema osa oma toodangust importpuidust. Kui puud pole saada Soomeis, siis see tuuakse Ameerikast. Kokku tuuakse välisriikidest 6 nriljonit kuupmeetrit puitu. Juba kevadel saabus Soome 3440Ö tonni puidumaterjali. Teine pool vajalikust puidust tuuakse N. Liidust. A/s Sunilale Ameerikast toodav puit Ott odavam kui kodumaine. Üldse saab Soome metsatöösh tus käesoleval aastal 12--13% oma vajadusest välismaadelt. STOKHOLM — Rootsis paljastati rootsi tütarlaste müük Kaug- Ida lõbumajadesse. Ühe Kagu- Aasia prostitutsiooni ringi liige oli vahendanud Rootsik kümmekond noort naist Kaug-Itta. Stokhohni politseikomissar Paul Handlingi ütluse kohaselt on tüdrukuid „püüdnud" 27-aastane mees, kes on neid meelitanud Kaug-Itta abiellumise võimaluse paikkumisega. Tüdrukutega äritsemine tuli ilmsiks kui I7-aastane rootsi neiu pöördus • Malaias sealse Rootsi suursaatkonna poole. Ta oli reisinud sinna, et abielluda aasialasega, kellega ta oli tutvunud Stokholmis. Peigmeest teeskleja andis aga tüdruku Malaias teisele mehele ja tüdruk suunati töötama Hjakarta, Singapore, Kuala Lumpuri ja Bpr-neo lõbumajades. Vahepeal, oli tiidruku sinna viinud mees jõudnud Rootsis uue mõrsja leida, öeldes et endine oU jooksnud ära teise mehega. Kui mees uuesti Rootsi tuli vangistati ta. Mees oli liikunud ka Soomes, aga ei ole teada, kas ta seal ka omale ohvreid leidis. •. : • Värskemad .uudised loete ' „VÄBA EESTLASEST"' VABA EESTLASE TALITUSES müügil stereo heliplaat bass-bariton CHÄRLiS KIPPER — kiaverisoade Metsateel (A. Kapp), Ennemoiste (M. Saar), Üks saa (M.Saar)i Muremaa (B. Päts), Laal sõnajala õiest (T. ¥ettik),Sfaid tervitame kaldapäike (A.Karindi) ja Rändaja õhtulaul (J. Tall) ja rahvalaule: K. Raidi seades— Lanla mõju, Kai mä hakkan lan-lemaie, Ära viies ja Kivikasnkas, L. Virkhausi seades — Kas on kus on korva koda, V. Kappi seades Linakatkoja ja J. Zeigert seades — Kanneldajast vend. Hind $9.50 pluss postikulu $1.-» Prof. FELIX OINAS ..KALEVIPOEG KÜTKES HBuid esseid e^sti rahval uulesto mütoloogiast ja kirjandusest" Saadaval VABA EESTLASE talituses ffind $13.-- + saatekohi $1.— üuiiipiiiHiiiuinniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiniiiiiiiiiiii^ ,,Maarefprm oli esimene samm, mille uue riigi loofad kaksküm-niend aastat tagasi ette võtsid," vastas ta mõtlikult. „Valitsus ostis iiles suurmaaomanike maad ja jagas need välja rahvale väikeste talundite näol. Metsad jäid aga riigile. Kõik need talud on nüüd ju-- ba välja makstud ning metsad maksid tegelikult kinni maaostu ning on ka hiljem osutunud heaks tuluallikaks riigile." ,, Järgmiseks tuleks nimetada pangasüsteemi. Pangad pole küll otseselt riigistatud, kuid on kahtlemata valitsuse kontorollile allutatud. Valitsus omab ka ühe-kol-mandiku pankade osatähtedest. Eestlased peavad oma pangasüsteemi väga oluliseks teguriks ning nad hoolitsevad selle eest, et pian-gad — olgu need siis riiklikud, munitsipiaälsed või ühistegelikud — teenindavad rahvast ega too kasumit mitte ainult mõnele eelista-tule." „Kolmandaks põhjuseks aga on ühistegevuslik hikumine. See evib Eestis teatud mõttes võtmepositsi-ooni ning tal oh oma sõna kaasa rääkida nii riigi majanduslikus kui tööstuslikus struktuuris." Eeltoodu andis selge ja lühikese vastuse küsimustele ja lahendas probleemid, mida Saksamaa ja itaalia abitult ja oskamatult püüdsid lahendada ja mida ma oma reisil olin näinud. Oskamatusele lisandus veel tubli annus hoolimatust ja juhnust. Sama olin näinud ka Prantsusmaal, kus ikka ; veel ägati rahameeste võimu all, püüdes selle vastu võidelda kuid sattudes ikka enam ja enam segadusse. Sama olin ka näinud Venemaal, kus nende asjade eest võideldi toorusega ja kõhutavate kannatustega, mis majandust sammugi edasi ei viinud, kuna alused olid valed. Ja / siin, selles. väikeses, miljon •; ja veerand elanikuga riigis, olid kõik need probleemid suudetud lahendada kohne äärmiselt lihtsa võttega. Me ei lahkunud Eestist kavatsetud päeval. Taevas oli tume ja madal ning ükski lennuk ei tõusnud õhku. See olukord kestis veel mitu päeva. Külastasime ETK ehk Eesti Ühistegeliku Hulgimüügi Keskust, mis asus mitmes kivimajas ja mille hoov oli täis põlluma-jandusmašinaid, mis kõik ootasid väljasaatmise järjekorda. Raudtee tuli otse hoovi ning kõikjal olid kaubakastid ootatesi pealelaadimist. Hoone ise oli kui mesipuu, kõigil oli kiire, õiendamist oli palju. Masinakirjutajad klõbistasid oma masinate taga, mehed istusid koosöle-kulauade ümber, käskjalad jooksid siia ja tänna. Kuigi meid võeti lahkelt vastu, tundsime, et segame nende tööd. Kui härra Säluste meile kinkis raamatu „Estonia" ning ütles, et sealt leiame kõik vastused oma küsimustele, tänasime ja lahkusime. Ma lugesin seda raamatut hoolega ning Õppisin palju selle väikese maa kohta. Kuivad faktid said selga otsekui maagilise kuue, sest nad olid ootamatud jä väga optimistlikud. Eesti asub Soome ^lahe lõunakal-dal ning Tallinn on Helsingist ainult mõne tunni laevatee kaugu-sel, Stokholmist aga kahe päeva kaugusel üle Balti mere. Eesti on pindalalt suurem kui Taani, Holland või Shveits, hõlmates umbes 18,000 ruutmili. See on peamiselt põllumajanduslik m^, kus umbes 60% elanikkonnast on talupidajad Talud on väikesed. Ülejäänud 40% tegelevad kaubanduse ja tööstusega või on kõrgema haridusega Vabakutselised. Miljon ja veerandist elanikust on 90% eestlased, ülejäänud 10% koosneb venelastest, baltisakslastest ning juutidest. Juute ön Eestis proportsionaa.lselt sama palju kui Saksamaal. Eestlased on pikakasvulised, hea Välimusega inimesed, enamuses siniste silmadega, hele^ dapäised ja roosade põskedega. Nad ei ole ei indo-eurooplašed ega kä slaavid, vaid on hõimud soomlaste Ja ungariasftega. Nad on tõsimeelsed kuid mitte ebasöbralir •kud.' Sõites läbi linna võisime pilg;u heita eesti ajaloole, mis kivisse raiutud. Nii näiteks, vana ristirüütlite maja, mis on ehitatud nende poolt, kes 1250. a. põhjapoole tulid. Selleks sundis neid kaks asjaolu: esiteks tuua ristiusk paganate maale ja teiseks välhitada maad oma aristokraatia noorematele võsudele, /y.. Eestlased ei olnud ettevalmistar tud sõjale maalt^ sõda oodati ikka merelt. Kuid sellest hoolimata hakkasid nad vällutajaile vapralt vastu. Kuid vaprusest üksi oli vähe ja lõpuks heideti nad ikkagi alla ja ristiti Kristuse nimel; uude usku. Nad olid ligi 700 aastat balti parunite orjaja, kes nende maa vägivallaga ära olid Võtnud niiig nüüd nende töövilja lõikasid. Selle aja Tiiälestuseks leidub Tallinnas ; mitmeid rooma-katoliku kirikuid, mis ikka veel onia torne taeva poole sirutavad. ^ Siis tuli reformatsioon ning ristirüütlite võim murti. Eestlased andsid ennast vabatahtlikult rootsi võimu alla ning teravatipulised luteri kirikud pärinevad sdlest ajast. Kuid see muudatus ulatus sügavamale kui usu vahetamine või ajutiselt uue valitseja alla sattumine. Reformatsioon oli siin, nagu kõik^ j ai mujalgi, isikuvabaduse ja poliitilise vabaduse eelkäija. Rootsi andis Eestile koolid, kaasaarvatud hea ülikool, pehmendas teoorjuse tingimusi ning võõrandas mitmeid endiste feodaalisandate varasid ning jagas need talupoegadele. See teguviis aga tõi venelased kohale. Saksa maaisandad pöördusid nende poole^bi saamiseks rootslaste vastu. Peeter Suur nägi siin head võimalust nmg haaras sellest otsekohe kinni. Ta võitis lahingus poiss-kuninga Kaarel XII ning kuulutas ennast tsaariks Eesti üle. Sellest ajajärgust kõnelevad örtodõkskiriku sinised kuplid Tallinnas. y:y:::y:,im^^ Peetri jalajälgi leidub kõikjal. Sõitsime ta maja vaatama, mis asub pisut linnast väljas. See oli moodne kivimaja, mille ta oma kätega oli esitanud ning oli tema meelispaik' puhkuseks. - Ta eelistas seda ilusale paleele) mis asub linnas ja mille ta oli ehitanud oma naisele. Seal elab praegu eesti president. Peetri maja oli primitiivne ning sinna põgenes ta õrna lõbusate kaaslastega, kus ta maha pani kõik oma privileegid ja oli mees meeste hulgast Qlin natukene väsinud ning jätsin Crane'i ja giidi omapead. Istusin Peetri majas pingile puhkama. Mõtlesin, etniiks Peeter, kes ju polnud eestlane, nii tihti siia tuli oma puhkusi veetma. Vaatasin läbi avatud ukse tuppa, kus ta magada tavatses. Suur voodi on ikka veel seal, nüüd pisut kulunud välimusega" ning vöodikardinad koidest •. näritud. Vaatlesin suurt kaminat ning tugitoole selle ees, kus ta oma kaaslastega õhtuti istus. Seintel on lahtiste rindadega, rikkalikult juveelidega ülekülvatud daamide maalid, neid on õige mitu, kuid ometigi ei pääsenud neist ükski siia maskuliinsesse paika. Peeter Suur oli tuntud ägeda ja toore mehena ja ma mõtlesin, et võrb-oUa siin OÜ paik, mis viis .teda, tagasi ta tundlikku lapsepõlve, kus ta ennast jälle süütuna sai tunda. v'r''y\ Mulle tundus see paik vaimude majana, kust selle endised e l ^ - kud olid najgu hallid varjud uksest välja metsa libisenud ja ootasid nüüd minu lahkumist, et siis uuesti naasta ja oma varjuelu jätkata. Oli nii, et need, kes siin naernud ja joonud olid koos lärmaka Peetriga, olid nähtamatule filmilindile võetud, kuid minu sissetung oli korraga filmi lõhki käristanud. Niipea aga, kui ma lahkun, hakkab film edasi jooksniä; jutustades uuesti ja uuesti selle maja eli|st neile, keda ei ole siin kuüla-mas. Vv •-'vV:, Kui olime Kuld TJÕvisse tagasi jõudnud, helistas Crane lennüjaa- ; ma ning teatas mulle kõne tulemustest õhtulauas. „Ma arvan, et homme: sõidame edasi." ' „0h!" ütlesin. „Sa ei taha siis lahkuda?" „Ei. Tahan edasi jääda ning paremini seda maad ja inimesi tundma õppida, on nii palju, mida ma veel teada jä kogeda tahan/* : ,,Mul on kahju. Kuid meie aeg Ott täis ja me peame edasi sõitma." „Jah, saan mi. Kuid ma arvany et tulen siia varsti tagasi;" Dl la on Talvel eelstl&skoniia üldhuvide eest! ÜMMIZMC
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , September 9, 1982 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1982-09-09 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e820909 |
Description
Title | 1982-09-09-06 |
OCR text | VABA EESTLANE neljapäeval, 9. septembril 1982 - Thursday, September 9,1982 Nr. 67 saa SBivlne «Triinu" Eesti kodude ajakiri Triinu" toob juba teistkordselt oma kaanepildil üle saja aasta tagasi iimu> nud eesti rahvarõivaid tutvustavate joonistuste abil säilitatud selleaegse rahvarõiva kirjelduse. See teebki pidulikumaks ajakirja 30-nda juubeliaastakäigu, sest 1952. a. sügisel ilmus esimene ajakirja number Rootsis, mida uues numbris ka ajakirja koguaegne toimetaja v. Poska-Grünthal märgib. Toimetaja annab ka ajakirjani jõudmise eelloo, tuues esile neid vajadusi mida ajakiri on aastate jooksul täitnud. Suvises numbris on avaldatud õp. T. Vaga jutlus «Kahekordne vabadus", M. Laansoo „Mõtisklusi eesti keele aasta puhul", Sandra Rannu auhinnatud töö „01en ja jään eestlaseks"i E. Vräger„Mamma mälestuseks", piiskop Johan Kõpp -,Hinu ema", 6. Ränk „Uudset meie tekstilise rabvataide alalt kodumaises käsitluses",; „Torcmto Eesti Naisseltsi käsitööringi tegevu-sest", Evi Jäaguste „Aruba päi-kesesäar Kariibi meres", Aita Kan-giir „Mälestused ja nieie", E. Liiv- Blizner „Laul teeb rinna rõõmsaks", Rutt Eliaser '„Pärimisest Eestis praegusel ajal", Lilian Esop „Mõista, mõista, mis see on Linda Tomingas-Vanaaus„Aarma-allika näkineid", Arvid Vilms ,;Pärn . . /lõhmus . . .niinepuu". Käsitöö ja kodunduse* alalisest on avaldatud Ene Runge „Väike-Maar-ja noorema naise ja neiu ülikond XIX sajandi keskelt". Helve Poska „Haapsalu sall", Tüu Änson „Kih-nu tänukirja, motiividel linik", Erna Klemmer „Raamätukaaned ristpistes". Salme Puus „Pits-kleit", Lilian Tõnisson „Mood", ,,Kalade ja liha suitsutamine", Hilja Jukkumi,,Suviseid; sööke'-.rahvarõivaste kusimusi jä järelhüüe. Artiklite vahel Elmar Vrageri ja Ly Laasi luulet. Spordimcirkmeid Turus peetud Paavo Nurmi mängudel parandas Tiina Lillak jälle Soome odaviske rekordi, saavutades 69.14, mis on Euroopa tipptulemus. Tema seeria oli 63.56, 66.36, 60.78, 66.62 ja 69.14. Teine tugev tagajärg oli Martti Vaino 13.24,89 5Ö00 m jooksus. See on kõigi aegade teine parim tulemus Soomes. Samal võistlusel Harri Huhtala heitis, vasarat 75.66, teiseks jäi lääne-sakslane Klaus Ploghaus heitega 74.88. Oslos peetud kergejõustikuvõistlustel parandas endine maailmäre-kordimees John Walker oma tä-na-vuse miili aega 3;49,08 ja Ray Flynn Iiri rekordi 3.49,77, mis on -vastavalt 3. ja 5. inaaihna edetabelis. 2000 m jooksid kaks hooaja parimat aega Steven Ovett 4.57,71 ja Thomas Wessinghage 4.58,42. Milanos i>eetudvõisthistel hüppas 1976. a. olümpiavõitja poolakas Tadeusž Slusarski tänavu esimest, korda 5.60, sama kõrguse ületas ka ameeriklane Earl Bell. David Lee 48,79 on sel suvel 400 m tõkkejooksus edetabelis kuues aeg maailmasi Kõrgushüppes olid parimad kanadalased Milton Ottey 2.28 ja Debbyfirül 1.93. Stokholmis jooksti 3000 m takistusjooksus tänavused kolm paremat aega ühes ja samas jooksus: inglane Colin Reitz jooksis uueks Inglise rekordiks 8.19,80, poolakas Boguslaw Maminski 8.20,80 ja \ inglane Roger Haokney 8.21,41. Ida-Saksamaa kümnevõistlejate meistrivõistlusel sai esikoha juunioride maailmarekordiks 8387 Tors-ten Voss, teiseks Siegfried Stark 8182 ja kolmas Roland Wiese ' 8087. Naiste seitsmevõistluses võitis Anke Vater 6366 punktiga. Raahes peetud võistlusel hüppas endine Soome kerkejõustikukoon-dise kapten Antti Kalliomäki teivast 5.50," mis on 35-aastaste maailmarekordiks. Kanadalase Angela Taylori 100 m jooksu tulemus Colorado Springs'isj peetud võistlusel 11.03 on uus Kanada rekord ja maaü-mä tippklassi tulemus. Torontola-ne Tony Sharpe jooksis uue Kanada rökordi meeste 200 m jooksus ajaga 20.22. Möödunud aastal jooksis ainult 2 meest maailmas paremini. t ' Ameeriklanna Mary Decker- Tabb jooksis Eugenes, Oregonis , naiste 10.000 m maailmarekordi ajaga 31.35,3; eelmine rekord 32.17,19 oli venelanna Jelena Si-patova nimel mille ta jooksis möödunud aastal. ^ . 26-aastane Lappeenranna politsei Juha Tiainen heitis Tamperes uue Soome vasaraheite rekordi 7C34. Tulemus oli juuni lõpul kuue parima hulgas maaihnas. Tianen on nii pidevalt pühendanud end treeningule, et ta oli vinnati töös 12. jaanuaril. Samal võistlusel lääne-sakslane Klaus Ploghaus jäi teiseks 76.68-ga. ' Evoime Hannus jooksis naiste 800 m uue Soome rekordi 2.01,73; ka eelmine rekord oli tema nimel tulemusega 2.02,09. Samal võistlusel Dan Ripley ja Büly Olson hüppasid mõlemad uueks USA rekor- ..dikš teivashüppes 5.72. Dave Volz jäi teisele kohale 5.62-ga. Ameeriklane Dave Volz võitis Lausanneš, Shveitsis teivashüppe tuleniusega 5.70, võites prantsuse hüppekuulsuse Thierry Vig-neroni, kes hüppas 5.60 ja olümpiavõitja poolaka Kozakiewicsd, kelle tagajärg oli 5.50. Ameeriklane Henry Marsh jooksis 3000 m takistusjooksu ajaga 8.25,09, Mary Decker-Tabb jooksis 800 m 1.58,33, austraallane Richard Mit-chell jooksis 400 m 45,88'^ja ameej-iklan^ James Robinson 800. m ajaga 1.45,24. USA ja Ida-Saksamaa maavõistlusel jooksis GalvinSmith 100 m ajaga 9.91, mis oleks uus maailmarekord, kui mitte taganttuul ei puhunuks 2,1 m sekundis. Jun Hinesi 9.95 jääb edasi kehtima maaihnarekordina. Samal võistlusel naiste 400 m tõkkeid jooksis idasakslanna Ellen Fiedler maailma tippajaga 54,96, enne seda kuulus tippaeg rootslannale Ann- Louis Skoglundile, meeste 400 m tõkkejooksus saavutas Uwe Acker-mann uue Ida-Saksämaa rekordi ajaga 48,50, mis on praegune tipp-tulemus Euroopas. ILMUS TEINE TRÜKK INGUSBaEELSEST KOKARAAMÄTÜOT Cooking Estonian Style' Hilja TrenmuHi ja Viivi PlirisIM ) retsepti ^ Mind koos saatelailiig& Can. $1^» Tellimisi võiab vasta ,»ValMi Eesilase" tatttne. SU&matnd saadetalQM viUa Los^^^A^^ Kaunid suvepäevad Jõekääru Laste-šuvekodus on veedetud, Maie Linask Comiecticutist on oma vams-ttisega ootavate vanemate juurde astumas. •• Foto: J. Säägi Rootsi tüdrukuid müüakse Koug-ltt^ ARVO M&GI Sll RAHVA AJARAAMAT Eesti Päevalelie kirjastas Stokliolmis 1979. 2M lk. Kaas, 21 iUastratsiooni ja lay-oat Otto Pajalt/17 kaarti Eestfi ajaloo eriaegadest autori visandite Järgi joonistanad Vello Kallat. Raamat sisaldab kroonika kujal (aasta^aastalt) eesti rahva ajav laga selle algasest tänapäevasal koos tähtsamate s&ndmoftega maailma ajaloost, eriti seikadest, mis on mSjustaaad eesti a)a^ laga. Teos kirjeldab eesti rahva ajaloo põhijoont, sündmoile esitamise kõrval kommenteerib autor olakordi, teeb järeldiul Ja oletusi. Eriti sobiv noortele Unketeoseks. Mind $26^ plass $1.90 saatekala MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES USA-st puitu KOTKA — Soome metsatöös^ tuson puidupuuduses. Kuigi Soome metsades kasvab arvestuste kohaselt rohkem puid kui kunagi enne, valmistab Kotkas asuv tselluloosi-tehas suurema osa oma toodangust importpuidust. Kui puud pole saada Soomeis, siis see tuuakse Ameerikast. Kokku tuuakse välisriikidest 6 nriljonit kuupmeetrit puitu. Juba kevadel saabus Soome 3440Ö tonni puidumaterjali. Teine pool vajalikust puidust tuuakse N. Liidust. A/s Sunilale Ameerikast toodav puit Ott odavam kui kodumaine. Üldse saab Soome metsatöösh tus käesoleval aastal 12--13% oma vajadusest välismaadelt. STOKHOLM — Rootsis paljastati rootsi tütarlaste müük Kaug- Ida lõbumajadesse. Ühe Kagu- Aasia prostitutsiooni ringi liige oli vahendanud Rootsik kümmekond noort naist Kaug-Itta. Stokhohni politseikomissar Paul Handlingi ütluse kohaselt on tüdrukuid „püüdnud" 27-aastane mees, kes on neid meelitanud Kaug-Itta abiellumise võimaluse paikkumisega. Tüdrukutega äritsemine tuli ilmsiks kui I7-aastane rootsi neiu pöördus • Malaias sealse Rootsi suursaatkonna poole. Ta oli reisinud sinna, et abielluda aasialasega, kellega ta oli tutvunud Stokholmis. Peigmeest teeskleja andis aga tüdruku Malaias teisele mehele ja tüdruk suunati töötama Hjakarta, Singapore, Kuala Lumpuri ja Bpr-neo lõbumajades. Vahepeal, oli tiidruku sinna viinud mees jõudnud Rootsis uue mõrsja leida, öeldes et endine oU jooksnud ära teise mehega. Kui mees uuesti Rootsi tuli vangistati ta. Mees oli liikunud ka Soomes, aga ei ole teada, kas ta seal ka omale ohvreid leidis. •. : • Värskemad .uudised loete ' „VÄBA EESTLASEST"' VABA EESTLASE TALITUSES müügil stereo heliplaat bass-bariton CHÄRLiS KIPPER — kiaverisoade Metsateel (A. Kapp), Ennemoiste (M. Saar), Üks saa (M.Saar)i Muremaa (B. Päts), Laal sõnajala õiest (T. ¥ettik),Sfaid tervitame kaldapäike (A.Karindi) ja Rändaja õhtulaul (J. Tall) ja rahvalaule: K. Raidi seades— Lanla mõju, Kai mä hakkan lan-lemaie, Ära viies ja Kivikasnkas, L. Virkhausi seades — Kas on kus on korva koda, V. Kappi seades Linakatkoja ja J. Zeigert seades — Kanneldajast vend. Hind $9.50 pluss postikulu $1.-» Prof. FELIX OINAS ..KALEVIPOEG KÜTKES HBuid esseid e^sti rahval uulesto mütoloogiast ja kirjandusest" Saadaval VABA EESTLASE talituses ffind $13.-- + saatekohi $1.— üuiiipiiiHiiiuinniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiniiiiiiiiiiii^ ,,Maarefprm oli esimene samm, mille uue riigi loofad kaksküm-niend aastat tagasi ette võtsid," vastas ta mõtlikult. „Valitsus ostis iiles suurmaaomanike maad ja jagas need välja rahvale väikeste talundite näol. Metsad jäid aga riigile. Kõik need talud on nüüd ju-- ba välja makstud ning metsad maksid tegelikult kinni maaostu ning on ka hiljem osutunud heaks tuluallikaks riigile." ,, Järgmiseks tuleks nimetada pangasüsteemi. Pangad pole küll otseselt riigistatud, kuid on kahtlemata valitsuse kontorollile allutatud. Valitsus omab ka ühe-kol-mandiku pankade osatähtedest. Eestlased peavad oma pangasüsteemi väga oluliseks teguriks ning nad hoolitsevad selle eest, et pian-gad — olgu need siis riiklikud, munitsipiaälsed või ühistegelikud — teenindavad rahvast ega too kasumit mitte ainult mõnele eelista-tule." „Kolmandaks põhjuseks aga on ühistegevuslik hikumine. See evib Eestis teatud mõttes võtmepositsi-ooni ning tal oh oma sõna kaasa rääkida nii riigi majanduslikus kui tööstuslikus struktuuris." Eeltoodu andis selge ja lühikese vastuse küsimustele ja lahendas probleemid, mida Saksamaa ja itaalia abitult ja oskamatult püüdsid lahendada ja mida ma oma reisil olin näinud. Oskamatusele lisandus veel tubli annus hoolimatust ja juhnust. Sama olin näinud ka Prantsusmaal, kus ikka ; veel ägati rahameeste võimu all, püüdes selle vastu võidelda kuid sattudes ikka enam ja enam segadusse. Sama olin ka näinud Venemaal, kus nende asjade eest võideldi toorusega ja kõhutavate kannatustega, mis majandust sammugi edasi ei viinud, kuna alused olid valed. Ja / siin, selles. väikeses, miljon •; ja veerand elanikuga riigis, olid kõik need probleemid suudetud lahendada kohne äärmiselt lihtsa võttega. Me ei lahkunud Eestist kavatsetud päeval. Taevas oli tume ja madal ning ükski lennuk ei tõusnud õhku. See olukord kestis veel mitu päeva. Külastasime ETK ehk Eesti Ühistegeliku Hulgimüügi Keskust, mis asus mitmes kivimajas ja mille hoov oli täis põlluma-jandusmašinaid, mis kõik ootasid väljasaatmise järjekorda. Raudtee tuli otse hoovi ning kõikjal olid kaubakastid ootatesi pealelaadimist. Hoone ise oli kui mesipuu, kõigil oli kiire, õiendamist oli palju. Masinakirjutajad klõbistasid oma masinate taga, mehed istusid koosöle-kulauade ümber, käskjalad jooksid siia ja tänna. Kuigi meid võeti lahkelt vastu, tundsime, et segame nende tööd. Kui härra Säluste meile kinkis raamatu „Estonia" ning ütles, et sealt leiame kõik vastused oma küsimustele, tänasime ja lahkusime. Ma lugesin seda raamatut hoolega ning Õppisin palju selle väikese maa kohta. Kuivad faktid said selga otsekui maagilise kuue, sest nad olid ootamatud jä väga optimistlikud. Eesti asub Soome ^lahe lõunakal-dal ning Tallinn on Helsingist ainult mõne tunni laevatee kaugu-sel, Stokholmist aga kahe päeva kaugusel üle Balti mere. Eesti on pindalalt suurem kui Taani, Holland või Shveits, hõlmates umbes 18,000 ruutmili. See on peamiselt põllumajanduslik m^, kus umbes 60% elanikkonnast on talupidajad Talud on väikesed. Ülejäänud 40% tegelevad kaubanduse ja tööstusega või on kõrgema haridusega Vabakutselised. Miljon ja veerandist elanikust on 90% eestlased, ülejäänud 10% koosneb venelastest, baltisakslastest ning juutidest. Juute ön Eestis proportsionaa.lselt sama palju kui Saksamaal. Eestlased on pikakasvulised, hea Välimusega inimesed, enamuses siniste silmadega, hele^ dapäised ja roosade põskedega. Nad ei ole ei indo-eurooplašed ega kä slaavid, vaid on hõimud soomlaste Ja ungariasftega. Nad on tõsimeelsed kuid mitte ebasöbralir •kud.' Sõites läbi linna võisime pilg;u heita eesti ajaloole, mis kivisse raiutud. Nii näiteks, vana ristirüütlite maja, mis on ehitatud nende poolt, kes 1250. a. põhjapoole tulid. Selleks sundis neid kaks asjaolu: esiteks tuua ristiusk paganate maale ja teiseks välhitada maad oma aristokraatia noorematele võsudele, /y.. Eestlased ei olnud ettevalmistar tud sõjale maalt^ sõda oodati ikka merelt. Kuid sellest hoolimata hakkasid nad vällutajaile vapralt vastu. Kuid vaprusest üksi oli vähe ja lõpuks heideti nad ikkagi alla ja ristiti Kristuse nimel; uude usku. Nad olid ligi 700 aastat balti parunite orjaja, kes nende maa vägivallaga ära olid Võtnud niiig nüüd nende töövilja lõikasid. Selle aja Tiiälestuseks leidub Tallinnas ; mitmeid rooma-katoliku kirikuid, mis ikka veel onia torne taeva poole sirutavad. ^ Siis tuli reformatsioon ning ristirüütlite võim murti. Eestlased andsid ennast vabatahtlikult rootsi võimu alla ning teravatipulised luteri kirikud pärinevad sdlest ajast. Kuid see muudatus ulatus sügavamale kui usu vahetamine või ajutiselt uue valitseja alla sattumine. Reformatsioon oli siin, nagu kõik^ j ai mujalgi, isikuvabaduse ja poliitilise vabaduse eelkäija. Rootsi andis Eestile koolid, kaasaarvatud hea ülikool, pehmendas teoorjuse tingimusi ning võõrandas mitmeid endiste feodaalisandate varasid ning jagas need talupoegadele. See teguviis aga tõi venelased kohale. Saksa maaisandad pöördusid nende poole^bi saamiseks rootslaste vastu. Peeter Suur nägi siin head võimalust nmg haaras sellest otsekohe kinni. Ta võitis lahingus poiss-kuninga Kaarel XII ning kuulutas ennast tsaariks Eesti üle. Sellest ajajärgust kõnelevad örtodõkskiriku sinised kuplid Tallinnas. y:y:::y:,im^^ Peetri jalajälgi leidub kõikjal. Sõitsime ta maja vaatama, mis asub pisut linnast väljas. See oli moodne kivimaja, mille ta oma kätega oli esitanud ning oli tema meelispaik' puhkuseks. - Ta eelistas seda ilusale paleele) mis asub linnas ja mille ta oli ehitanud oma naisele. Seal elab praegu eesti president. Peetri maja oli primitiivne ning sinna põgenes ta õrna lõbusate kaaslastega, kus ta maha pani kõik oma privileegid ja oli mees meeste hulgast Qlin natukene väsinud ning jätsin Crane'i ja giidi omapead. Istusin Peetri majas pingile puhkama. Mõtlesin, etniiks Peeter, kes ju polnud eestlane, nii tihti siia tuli oma puhkusi veetma. Vaatasin läbi avatud ukse tuppa, kus ta magada tavatses. Suur voodi on ikka veel seal, nüüd pisut kulunud välimusega" ning vöodikardinad koidest •. näritud. Vaatlesin suurt kaminat ning tugitoole selle ees, kus ta oma kaaslastega õhtuti istus. Seintel on lahtiste rindadega, rikkalikult juveelidega ülekülvatud daamide maalid, neid on õige mitu, kuid ometigi ei pääsenud neist ükski siia maskuliinsesse paika. Peeter Suur oli tuntud ägeda ja toore mehena ja ma mõtlesin, et võrb-oUa siin OÜ paik, mis viis .teda, tagasi ta tundlikku lapsepõlve, kus ta ennast jälle süütuna sai tunda. v'r''y\ Mulle tundus see paik vaimude majana, kust selle endised e l ^ - kud olid najgu hallid varjud uksest välja metsa libisenud ja ootasid nüüd minu lahkumist, et siis uuesti naasta ja oma varjuelu jätkata. Oli nii, et need, kes siin naernud ja joonud olid koos lärmaka Peetriga, olid nähtamatule filmilindile võetud, kuid minu sissetung oli korraga filmi lõhki käristanud. Niipea aga, kui ma lahkun, hakkab film edasi jooksniä; jutustades uuesti ja uuesti selle maja eli|st neile, keda ei ole siin kuüla-mas. Vv •-'vV:, Kui olime Kuld TJÕvisse tagasi jõudnud, helistas Crane lennüjaa- ; ma ning teatas mulle kõne tulemustest õhtulauas. „Ma arvan, et homme: sõidame edasi." ' „0h!" ütlesin. „Sa ei taha siis lahkuda?" „Ei. Tahan edasi jääda ning paremini seda maad ja inimesi tundma õppida, on nii palju, mida ma veel teada jä kogeda tahan/* : ,,Mul on kahju. Kuid meie aeg Ott täis ja me peame edasi sõitma." „Jah, saan mi. Kuid ma arvany et tulen siia varsti tagasi;" Dl la on Talvel eelstl&skoniia üldhuvide eest! ÜMMIZMC |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-09-09-06