Vaba eestlane , August 18, 1983

              VABA EESTLANE neljapäeval, 18. augustü 1983 - mursday, August 18, 1983 Nr. 61
¥ÄBADE EESTLASTE HMLEKANDJA
VÄUAANDJA: O/Ü Vaba Eesüane, 1955 Leslie St. Don Müls,
Ont. MSB 2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE-KOIl^EGIUM: Karl A ^^
TELEFONID: toimetus #4-4823, talitus^ kuülutusedp
^ ekspeditsioon) 4 ^
;TELUMISmNNÄP Kanadasr aa^^:$48,—,
^ " ja veerandaastas
laastas
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.—
s aastas $31.--- ja veerandaastas $16.—
Aadressi muudatus 50 c.~tJks&^ hind 60 c»
KUULUTUSTE HINNAD iikstoM^M veerul:
kuulutuste Mjel $4.75^ tekstis $5.—s,©siMiljel
P t E E • E S T Ü I I A
Published byFree Estonian Publisher Ltd,
1955 Leslie St. Don Mills, Ont; M3B 2M3
lilllillililiHiüilllilillllliililillllllllü
Kajakas
Stokholmi eesti noorte ansambel esinemas Jakobi MrSku altari ees. Pildil vasakult Martin
Krooni,; Tiina-Mari; landvÜK-, • Ingela Ader ja Rein Äksberg. - , Foto:. H. Trummer
katsetamisele
Meya ameeriklaste tübraketi Vastu
üleskihiitatiid oposjltsioim heidab
varja Kanada kaitsevalmidusele.
Tänaval tehtavate dempnstratsioo-mide
eesmärk on veenda inimesi,
et oma maa kaitsemine on korite-gelii^
paljiB lihtsam jat ohutum on
vastopaniita alistumine.
Just sel ajal, Ikui raketi Ikafseta-inise
vastu tehakse proteste,, on Ni
liida lemiukid,,eksmud''^^^^^^^K^
ohaniunii. l^eed on tidnud GrÖö*
niimaa ja Islandi vahelt ja võibolla
Ikaldanud kõrvale oma Kuuba tee-konnklt
või on saadetud kõrvale
kalduma Kanada identifitseerimis-tsooni,
tegemaks kindlaks, kas Ka­nadas
asuva NORAD siisteemi val­vurid
OB veel valvsad oma postidel
või on sinnagi ulatunud protestee­rijate
patsifistlikud m õ j ^
vastase ebainimlikuks nimetaMise-pu
Kanada on vahejohtumeüe
ffeageerinud ilmse tagasihoidM
sega, pärast identifitseerimist
vene lennukid tagasi merele.
See tuletab kanadalasfle meelde
{tõsiasja, et .Kanada põhjapoolseks
naabriks ori Nv Liit, kelle ^gne,
aga iganemata eesmärk on maail­marevolutsioon.
Iga kanadalane
peakis muretsems^ kuidas sellise
naabri „küla!skäikudele" reageerida
|a mõistma, et relvade katsetamine
on osa enesekaitsest. Naabrile, kel
on maailma.moodsaimad tuumarel­vad,
ei saa minna vastu aegunud
relvastusega.
Kaiiada ajalte^^^^^
kontroversiaalhe relvade katsetami­ne
toonudi esmakordselt problee­me;
tegelikult see on viimane pea-tüldc
seeriast, millele alus pandi
juba I maaihnaisõja ajal, kuna Ka­nada
olimaa-ala^d jalaväe ja tan-
Idüksuste manöövrite pidamiseks^
kahurväe laskehar^utusiks, õhujõu­dude
väljakoolitamiseks ja harju-tanusekSi
Kanada! on sobivaid või­malusi
kõigile relvaliikidele. Isegi
inglased tõid siia oma kuulsa
Camp X spioonide koolitamiseks,
inuS asus Qshawa lähedal.
Ka õn kaitsejõudude uurimisasu­tus
Suffieldis, Albertas korralda­nud
väga salajasi katseid keemilis­te
ja biohM)^šte rdvadega, niis
on sooritatud vastava intematsio-maalse
kokkuleppe alusd, inis es­makordselt
sõlmiti 1942 USA,
ja^Aistraalia vahel.
Katsed
mõned puud
sarnased
tehti põhjusel, et
New Brunswickis
¥ietnami puudega.
. Kuuludes NÄTO'sse osa >iÜdine
põhimõte katsete |a manöövrite
pidamiseks Kanadas sel alusel, et
Kanadal enesel ei tule selle eest
midagi maksta, väljaarvatud I^na-dale
kmiuv osa. Inglased ja lääne^
sakslased tulevad igal aasta! Alber-tase
ja Manitohasse tanki- ja jala-väemanöövreile,
mida on raske te­ha
nende tihedalt asu!statud maa­des.
Mõlemad võtavad osa ka ult-ra-
madaUennuh^utu^ist Kanada
baasist GooseBay's. Ka kasutab
USA laevastik Kanada Nanoose
torpeedode tulistamise harjutulsala.
Nende kõrval on veel väiksemaid
iihišeid treeninguprogramme.
Siiani on hoitud ära ainnBlt kat­sed
ühe relvaliigiga — tuumarelva-miiievilcys
Tuntud soome ajaloouurija Osmo losslla avaldas soome ajaknja „Kanava^' viimases numbris 3/83
Richard BacM lugu kajakas. Jo-nathan
Livingstonist ega Anton
Tshehhovi maailmakuulus klassik
„KaJakas" ei pääse lähedale selle­le
nimetule kajakale, kes Toronto
palliväljakul surma sai ning selle­ga
internatsionaalse intsitendi te^
kitas ja ülemaailmse^tähelepami
osaliseks sai, mis Toronto Imnale
muigega vaadeldava maine andis.
Ameerika pallimängija soojendas
end mängu eel väljakul ja heitis
ühe palli väljakul oleva kajaka
suunas. See tabas ja sellega pääses
valla loomaarmastajate hädakisa
„krimihaaise akti sooritaja vastu**.
Peale mängu vangistas kohal olnud
konstaabel sportlase, asetas käed
raudu ja viis politseijaoskonda,
kus ta aUes pärast keskkööd kauts­joni
vastu vabastati, kuid tal tuli
hiljem kohtus oma teo eest vastust
anda. ...... ........
Torontos 0n kajakate ülerahvas-tamine;.
mitte üksi järveäärsed
rannad, vaid ka linnasisesed par­gid
on oUiud sageli lindusid nii täis,
et nad on reostanud maapinna ja
muudavad pargid üldsusele kasu-tamiskõlbmatuiks.
Ka pallimängu­del
on kajakad sageli lennanud
löödud pallidele järele, eriti, kui
need kaugemale ja kõrgemale len­davad.
Silmapilguga pärast kajaka ta­artikK
peaMijäga ,,Mis on KGB?". Artiklis vaadeldakse Nõukogude Lüda julgeolekuteenistuse olevikku bamist tekkis rahvusvaheline konf-
Ja analüüsitakse seUe ajalugu ning erimevBuM ja samaSinsfl lääneriiMde plgeolekuteenistiisteg Edastame ™ ^ «'""^ P^^^^^^J^J»» J»"
r5i««™,«>flroo o>«*5iir« gunesiü KaneKs leenks: ioomaar-
^ mastajad nõudsid ,,krimmaalsekur-on
pidanud KGB ülemana). KGB naelu kommete väljaõppimist. Nad ^tegija" / karistamist, teised tegid
kirjastab ka oma ajakirju ja raa- abiellusid ilusate, kodanlike pere-, sündmuse naeruväärseks,
matuid. Tal on omad komsomoH- k^^ Loomakaitseühmg tellis ambu-
. allorganisatsioonid ning oma au- kl see kolmekümnendate aastate ^^^tsi ja viis surnud kajaka . üle
. . . . marssy V. Muradeü Mihail Versini pilt elusalt seda pilti, mille joonis- 1^0 km kaugusele Guelphi jooma-
^ Nuhasti keisn-Venemaai oli, kui sõnadele komponeeritud „Mars tas sandarmikolonel Stogov oma haiglasse, kus seUe lahkamme võt-
Nõukogude Venemaal ron oma dzherzhintsev'V pzherzhinsUaste mälest^^^^^ 1830-ndate .aastate tis kaks päeva, nagu poleks küllalt
^salajane politsei'VmiUest osa ka-:^j^^^^^ Simbirskist: " selge surmajuhtum,, kuigi mitu-sutab
mundrit, ka tänavatel ja „ . , ...... , , . . \ , , ^. kümmend tuhat pealtvaatajat olid
avalikel kohtadel liikudes. Selles ::Kui..s^^ ,,Ma.. tantsism yöunukate leedi- tumustajaiks.Süs hakkas ometi
kriställiseerubki õieti selle politsei-^ ^^^^^ nmgjnangism nendega bos- jjääH kostma, et selline tseremoo-organisatsiooni
paradoks: see on «^f Peet^se tshekistide^^^^^^^ esimesest nia surnud kajakaga on läinud kai-salajane,
avalik politsei. Tuleb s i i ^ ^ ^ ^ — jarg" ^tust ütlesid nemad, et ma olin maksumäksjaile ja nõuti loo­ki
tähele pamia,-et alguses polnud ^^s^i^ omadusi: tshekist on „ku:g- vaga meeldiv isik, kuigi taevasini- aulikku mõistust asjale vaatami»
teda kavandatud salajaseks, kuid ^^^^^^^^^^ seks.
seUine tast sai. krist^^^ ^dametunnistus ja pun- p-^^^^ seda, kui Põhja-Ameerf.
Kindral Kut^^^ kurtis 1841 ^tu võitlusems evhainsuelsa;s eta voanst uk,o ktüolnmaa-­Majanduslik^
^ ^ ka ajalehed olid lehekülgede viisi
dega. Kanada on praegu peaaegu ^kui m osakond poM mereline kohustuste ninid ning hu- Ühiskondlik toll tu^u marelvade ^ r 6 tõotanud veel kümmet aastiav. e
osa USA poolt omatavaist ja kont­rollitavaid
Oenie-rakettidest, mil­lega
kavatsetakse varustada Kana­da
Yoodoo-lennuMd^ kui Põhja-
Ameerikat rüimafakse õhust."
Siiski, niipea kui viimased neli
Kanada uut McDonnell Douglas
CF-18 Hornet lennueskaadrit võe­takse
k^utusele 1988, need vante-tatakše
Sparrow radariga juhitava­te
rakettidega, mil on konventsio-laalsed
laengud ja lühiulatusega
infrapunase juhiseadeldisega Side-wihders
raketid. Siis.viib USA oma
tuumaraketid tagasi.
Kanadas algasid katsed I maail­masõja
ajal. Inglise lendurid har­jutasid
Kanadas ja õppeklas^d olid
Torontos ja Ontario järve kaldail.
Neid koole kontrollib inglise
Õhujõud.
Ajalugu kordus II maailmasõja
ajal, aga palju suuremais mõõtu­des.
Simšes Briti Maailmmligi
õhujõudude treeningkoolis said
väljaõppe 13I.S53 õhujõu sõdurit,
nende hulgas 50000 pilooti. Kana­das
treeningu saanute osa oli nii
sinuv et USA prelsident F. D. Roo-sevek
nimetas Kanadat
kraatia lennuväljaks".
Seda koostöövormi on
ja praegune tiibrakettide katseta­mine
on osa kanada kauaaegsest
poliitikast ^ma liitlas-kohustuste
täitmisel, võimaldades oma suurtel
avanistel teha vajalikkie katseid,
pealegi kui tübraketi katse on ilma
I. See on osa
maanne, valmis ohverdama ennast
sellest esilehekülgedel kirjutanud,
leiti Torontos, et õigus oleks asi
lõpetada. Metropolitan Toronto lin- ffiepÄT^S^X ^ ^ onpO. KGB pole ato»h vaeMase Mvi- ^ e ä ^ Ä a s l ^ ; TM1«
tta i f S m a oUrS näh- hendanüd oma elu". Felk Džher- taja, vaenlase diversioonide paljas- uSA-s „süüfflase" ees, kes ä i ia kmüSata-^^^^^^^^ saada aja. Tal on ka Joov konstruk- üks parimaid USA pesapalU-taiMtuja
kuuldamata. ainult inimene, kel on külm pea, uvne ülesanne". Kõneldes Kwmh mängijaid, talle osaks saanud koht-
Kindral puudis leida seletast as- 'süda ja puhtad käed^Tshe-^^1^^^^ aastal mee- jemise pärast ia asi lõpetati Ni-jaolule,
miks^^ Vene u f i i t o a ar-^ t^^^^ pidi olema „puhastest puh- nutas Andropov Tsheka ja GPU ^^jj „a uSA-s hääH, mis n&idsid,
metut olukorda oh keisn eest sala- jaim, nagu kristall, läbipaistev". tegevust rahvamajanduse valjaehi- tulevikus tullakse Torontosse
tud, mng joudis sus seUisefc to^^^^ olid partei s a - ! ^ « ' ' ja ^sotsiaalsete küsimuste la- vsjsflema vaid sUs, kui lioitakse
tulemusele.^ Sandarmeeria ^^m^^^ Tshekistid plevatak- taj^^d mänguväljalt eemal. Sel-
..^k tüvselt osalenud näljahäda tõrju- Ust maianduslikku kahin, mis nai-tulemusele.
Sandarmeeria mudel
durid, kes teostasid Dartei tahet, . . . . . . i . _-'t. . . - j . t ^ i - r t M J.
Ust majanduslUdcu kahju, mis pai
limängude ärajäämine Toro
did ovlidi a'^lluit-artTud-r s"a-n"d'aTr"m"i.t elTe^ ^-jVa n^.u"fl?t . ü^ol^itsnel-s pvõiir akotnsiDiirvatisivsee lahendanuvdb ikdüethumsedk rtiüisüif unsien gv atõstsut-, ^giks tuua, ei võidud lubada,
mitte salajasele politseile, mis ^^^^^m^i^f^^^ nud töö efektiivsust.
sandarmitest kõrgemal. — Hiljem,
tuzovi arvates nii õnnetult muude- f ^ i ^ ^ ^ ^ ^ . l«)olitu^ olema samuti ^ transpordi restaureerimises, Smäneude" M ä m i n e "'TÕT^
tuna, et Venemaal salajased agen- laiahaardehne, mitte pmxiuma ai- ^ n n H tüüfn«. v««tn - S ? "^
ma marksistlik-leninistliku teooria
ning terve inimliku kultuuri või^
malikult ulatuslikult.
Tshekist pidi niisamuti nagu
pärast 1880. aastat tuli ka Vene­maale
otse Ohranaie alluvaid sala­jasi
agente, kuid suurem osa allus
ka pärast seda sandarmitele. -
Kuid keiser Nikolai I eesmär-; takti eest rahvaga, Või Andropovi
giks polnudki asutada salajast po- sõnadega: Sellises ühenduses rah-litseid,
vaid luua vahend, mis viiks vaga on alati olnud M S V Liidu
keisri õiguse otse rahvale mööda riikliku julgeolekuteeriistuse jõu al-
Küll julges üks linnanõunik mär­kida,
et kajakad on linnale saanud
,,Unustamatuks leheküljeks" tõesti nuhtluseks, kes on süüdi ka
Tshdka ajaloos nimetas Andropov järveäärsete vete reostamises, mis-hulkuvate
laste probleemi lahenda- pärast tuleks midagi selle välti­mist.
Selle töö eest saigi Dzher- miseks teha. ...
ü ^ ^ ^ i S f h i l j e m „humanisti" nime- Missal surnud kajakast, on jää.
tuse. Kodutuid, isata ja emata nud selgusetuks. Esialgsed plaanid
lapsi oli pärast kodusõda umbes 5 olid sellele suurte ,,matuste** kor-miljonit
ja^ nad olid tõepoolest raldamiseks, aga vist hakkas kogu
suur probleem, peaaegu et häda- asi ka neüe natuke naeruväärse-kaitsesüsteemist
ja tagatiseks, et
elanikud võiksid rahus elada, ka
üieed, kes oma meeleolu välj^
vad Äavademonstratsioonidega,
1960-ndaiš aastaisy Vietnami sõ­ja
ajal, osa Kanada sõjaväebaasi^
Gagetownis pritsiti USA helikopte-jreüt
keemilise ainega taimestiku
Mvitamiseks. Pritsimised tehti Ka­nada
siõjaväe soovil, et hävitada
aiiiiiiiiuiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiin
Wärnfeldt, biograafilised andmed
esitanud Maia Mathiesen. Valimi­kule
on kirjutanud eessõna rootsi
juhtiv poeet BöSetterlind.
Teoses on esitatud näiteid järg-^
miste eesti poetesside loomingust
Lydia Koidula, Anna Haava, Ma­rie
Under, Marie Heiberg, Betti
Alver, Ada Otema, Salme Ek-baum,
Liidia Tuulse^ Kersti Meiri-laas,
Salme Raatma, Karin Šaar-sen
ja Ilona Laaman. •
Pe ale luuletuste tõlkekvaliteedi on
ka rõhku asetatud raamatu vääri­kale
välimuseleo
ni.n,f^ fir ^^^^^^^ ""^^ ' • r ' f f At- Dzherzhinskf eestvõttel paigu- na tmiduma ja otsustati parem
^ r ^ ^ ^ S ^ ^ ^ ' desse V kolooniatele. Peamine kirjutab mõni kirjanik
S e Ä ^ l i m ^ 1 ° t i t o 60 aas- " - « i v - l i takistada k o n t ^ ka sulele nimetul^pämui kajaka-seks
ja toetuks korrahke k o d a » t a Ä a ^WüItoTel^tal 19^^^ •"'T T • ' *^ ! ? f ^ « « ^ jätva suur- kipi^r,r,Ai^hr.inip tapaeva piausiustet aastal ly// ^ii^ vastuvõtlik taunelava. Kuigi teose, ieUele langes osaks au saa-
S^nE^k iuhtkondn nüttti J"^' °fS" 'f^* Aleksander Solzhenitsõn on kirjel- da surma ühe praeguse parima
kmdralid ke^oM juba soj.^^^^^ ^ Andropov oliia^kõnes j4a-tena
toes^nud pm.v^eid^^ tshe^ ta„kommunlstliku hmnanismi" Ui-sandarmikolonel
voi kindral oma aistide juurde tulnud töölisi ja ta- ^ i , kuigi teistes oludes Ja teiste
uhkes, taevasinises mundris saaks lupoegi, intelligentsi ja parimaid jneetmetega
äratada imetlust ja usaldust, just esindajaid nei^ Mi oli . ^ . .
nagu oleks keiser isiMikult kohal. Tsheka ^^d^ . Dzherzhinski ajastul kasutatigi
Onolemasmär^e seUest, et ela- gu^^^^^^^^^ . Tshekat ja OGPU-d väga laias
nikkond vähemalt alguses suhtus
New York sdal)
niereväebaaši
• Marie Underi sajanda sünnipäe­va
puhul ilmils Stokholmis Välis-
Sesti ja EMP kirjastusel rootsi­keelne
valimik kaheteistkümne ees­ti
naisluuletaja loomingust pealkir-jaga;„
Vara sänger fick vi med
oss** (meie laulud saime kaasa)!
Valiku on koostanud ja esitatud
luuletused rootsi keelde tõlkinud
Silvia Airik-Priuhka, raamatu il­lustreerinud
Ada ^ Ötema jä Marika
, ^ , • ^ N. Y. Staten Islandi hnnaosas
minmsueune t^hekis- S ^^^/^^^anüuse en haru- ^^^^^^^ mereväebaas sõjalaevas-sandarmite
vastu oodatud kombel.^ des^ Dzherzhmsb. ise ^oh^samal tiku põhja-ida eskaadri^ jaoks.
Asutus ise muidugi väitis, et asi oli ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^SilteeS ^ ^ f ' ^ ^ T ^ ^ f "^^^^ ^aasüe ehitatakse spe4iaal- nn ja kdser^krnpsutas heameelega i ^ t n ^ ^ "^T^"' «^^^«^^^ staten IslandT S^pletoni
Mla need loigud aruamietes.^^^^^^^^^^^^^^J^^^ BrooWyni vastas.
samoaia, neist siunapaisivaunx.uD esimeheks kurn oma surmani r^^vnariri imuiamroVc w, q o , r oo
janka ees Dzherzhinski väljakul, 1926 aastal Tema oeamine mure f l^P^^^^^ on loodavas
hinoraafiaid on kiriutatud ia kõ- r ^^^^.^^f^/^^^"^"^® baasis lenn^^^^ mis-biograatiaia
on Kirjuiama ja KO oli — nagu see paistab Andropo- e„m,TiP IAAV phifnhiii K u n
poolehmd nesidavaWatud. Putkades müüakse ,iigi ole4 - ^öö efektiivsuse S i ^ ^ v ^ itv
- tema pildiga rinnamärice jne. Hil- toomine Kui me ei suuda tÖsta arvatud 1943. Laev
Neid samu omadusi, konstruk^ i^!^ ¥ ^ (sisemini^eeriu- töö efektiWsust, ei sudua me säi- I S j a ^ e l l ^ ^
tiivset rolli Ja elanikkonna poole- «^1^^^^^ lida töörahva nõukogude riigina", pikkus 900 laisa (ca 300 meetritV
hoidu on rõhutatud ka pärast aas- "^s^nesed nentis Dzherzhinski. Andropov jäi- Kokku on uue baasi P<?kaadriq
tat 1917 tshekistide ja nende^a^^^^ abistajatega 'mars^^ ^
tuste puhul Ka Tsheka oli pool- ^^^^^^^^ sammudega püstipäi uute- tähtsusest mh. augustis 1978 Pet- keristleja kolm miiniristleiat
avalik, samM on seda KGB. Ka ^Ifannet^^^^ andes oma endisek kodu- neist kaks aatomienergiaga tööta-tema
ohvitseridel on uhked muud- tegudest^ ^I^^^^^ maaihnasoja ajd annale üle Tööpunalipu ordeni. yat, ja kaks kergeristlejat. Baasi
sid, ^javäehste^ük^^^ ^^^^^^^W^ ^S- Merzhinski võitles tarmukalt meeskond on 3600 inhnest.
pamade,^utus k c ^ ^ sündikalismi vastu ja töödistsipliini N. Yorgi lümale amiab see aas-seid
kokkutulekixid ja^^^^^p^^^^ ^ \ . \ ^ tugevdamise eest. Esialgu taaŽaski tas 500 müj. dollarit. Baasis saa-koosolekuid,:
millest ajalehed laial- Kuid praktikas ei lahenenud ^ ^ - j . ^ ^ . ^ . ^^o^ra jcaoses öl- ^ad tööd 400 eraisikut. Ehitustöö­delt
JdrjutTO^^^^^ del saavad tööd 2000, kelledele U-konesid
avaldatakse (näiteks on palju rahvale kui imele ,,kõrgema- sandub veel 1500 töötajat laevade
oy le seisusele^ Neilt oodati sel^^ Pärgneto]) paranduste, jne. alal
'0,
Nr. 61
VALV
20. }a 21. augustj
dr. R. Pahaj
27. ja 28. august
dr. T. Maid
MEIE
KrisUma Sylvia
Harri tütar täliisl
esimest sünnipäc
TeadaaniK
Cantate Domil
proov esmaspäe\
kell 7 õ. kiriku
CNE kolmapäevi
Toronto Eel
õngitsejatl
Jahimeesti
teadaandel
Toronto Eesti |
himeeste Seltsi
4askeVõistlus hai
datakse laupäev?
güsega kell 10
hikiubi „Ber2
Võistlus toimubl
seM poolt välja|
le. Laskemoona
peal. Palume kõj
osavõttu.
* .
Seltsi 1983 a.
givõistlus korral]
vai, 28. augustil
Royal Beach'i
kell 7.00 e.l PJ
rani vastas oleval
jaama paricimise
algus kell 8.00 c
matsiooni võistl
antakse koguned
Kataiaiahi
lõteriivõidi
KalajaJahimt
teriipiletite nuni]
viimasel loosimif
150606, 001788,1
122651, 271205,
343522, 180427,
269240, 385754,
375485, 091021,
333238, 311625,
155130, 190691,
033543, 310583,
008323, 241530,
155124, 179245,
Indrek Järi
misjonite
Argentiinal
Kahekuisel mi{
nas viibis Toro]
kanadalastega Id
tes filmi Jeesuses
mitmes Argentiii
kontakte kohalikl
OPTICAL
R.SCHMn>|
Suur valik euro|
Zeiss, Rodenj
Spetslaliseerunuc
all
1586 BLOOR S
ne pool Dunc
Tel. 53|