Vaba eestlane , June 29, 1978

              E E S T M N E neljapäeval, 29. juuiul 1978 , J « i e 29,1078
• • e I
Richard Sööti 75 a. juubeli
kunstinäitus avati laupäeval 10.
juunil Lakewoodi Eesti Majas. Sa­mas
esines kunstnik ka ettekande­ga,
käsitades oma arusaamisi sel
alal. „Eksituse" tõttu oli näitus ka
avatud pühapäeval, külastajaid oli
rohkesti ning suur arv R. Sööti
Imnstiteoseid leidsid taas omale
uue kodu Lafcewoodis.
Jõekäärul toimus juunil skaut- Ja gaidmalevate spordipäev.
Pildil näeme noori kuuli tõukamas 10—11 aastaste vanuse klanis.
Vasakult seisavad: Mari-Ann Käiigsepp, Karin Jürman, Rutt Küng,
iLisa Vähi. Kuuli tõukab ingrid-Msiiian,ten^ selja taga K r i s t i M -
tantsil teise 'koha ning täitsid nor­mi
N. Liidu rahvusvahelise fclasš
nieistersportlase nimetuse saami­21.
juunil Tallinnas peetut Mrge- seks.'
, Jõustikuvõistlustel Mppäs 25-aas-tane
Tiit Pahapill uue Eesti rekor­di
kõrgushüppes tulemusega 2.24.
.Möödunud aastal oli Pahapilli pa­r
im hüpe 2.18^ kolmikhüppes saa­vutas
Jaak Uudmäe 16.33,
eise kohani vennad Eiki ja Pred
Keert oma „Lendaval hollandla­sel".
Neljandale kohale jäid -.Tor­naado"
klassis Ain Pomerants ja
Vaiko Vooremaa.
Nr. 4»
Kodumaal ihnuvas ajakirjandu­ses
on meenutatud sajandivahetu­se
populaarset eesti muusikameest
Enn Kiilaspead tema sünni loo.'
aastapäeva puhul, Enn Kiilaspea
sündis Aidu vallas, õppis Tolli val­lakoolis,
Paistu kihelkonnakoolis
ja Viljandi linnakoolis. 1892. aastal;
omandas ta õpetajakutse ja töötas
mitmel pool kooliõpetajana, ktiid
vahetevahel hoopis teistel aladel.
Nii- oli ta kord Pärnu Tarbijate
ühisuse ärijuhiks, siis metsavahiks
Ahimäel ja raamatukaupmeheks
Tõrvas.
Bulgaarlane V. Stojev
Sofias peetud kergejõustikuvõist­lustel
kuuli 20.35, mis on uueks
Bulgaaria rto^di&s.
Osträvas peetud võistlusel tõu­kas
ida-sakslane U. Beyer meeste
kuuli 21,30, vasaraheite võitis ve­nelane
A. Bunejev 73.70, kolmik-iiüppe
.maaihiiarekordunees bra
šiiUane J . de Oliveira hüppas kau-.
gust 8.B.
Sanial võistlustel naiste aladel
heitis praegune maailmarekordi
omaja^ venelane F. Veleva-Melnik
tetast 68.72, teiseks jäi idarsaks-laneM.
Proese 66.90, kolmas ida­sakslane
E . JaWJl 65.28.
Moskvas peetud rahvusvahelisel
soLidevõistlüstel esinesid edukalt.
Pämu: ,,Kalevi" sportlased A. Ruu-kel
ja J . Poljans. Neljalises paa­dis
koos Sedovi j a Kononenfcogä
omandasid nad 500 ja 1000 m dis-
Juuni alul toimus Tallinnas tra­ditsiooniline
jõuproov Tallinna ja
Tartu kergeJõusitikukoöndiste va­hel.
Meeste 100 m jooksu võitis G.
Organöv 1Ö,5, 400 m jooksu A. Susi^
49,2, 3000 m tWistusjOoksu t . Pu-ronen
9.08,6, H. Sild tõukas kuuli
18.95 ja E. Rohula 18.83.. Naiste
alal saavutas Ä. Ailliksoo 100 m
jooksus 12,0, M. Kalle jooksis 400
m ajaga 58,9, 1500 m jooksis I.
Kukk 4.34,4, kuulitõukes saavutas
V. Minina 16 04.
Teisel päeval kordas tartlane G.
Organov tema nimel olevat Eesti
rekordi 200 m jooksus ajaga 21,0.
Enn Sellik jooksis 5000 m 1400,
Tarmo Valgepea liüppas kõrgust
2.13, Ramon Lindal teivast 5.0
Henn Pikisild hüppas kaugust 7.52,
Jaak Uudmäe kolmikut 16.35, oma­aegne
N.j Liidu odaviskemeister
Mart Paariia viskas oda 70.44. Nais­test
Heli Mägi hüppas kaugust
6.09, Helgi Parts heitis ketast
59.10, Maret Ints viskas oda 50.32
ja Aili Ällikgoo jooksis 100 m tõk­keid
13,k Linnade vahelise võist-hise
võitis Tallinn. V
15. rahvusvahelisel regatÜ Odes
sas startisid edukalt ka tallinlased
„Finnil" võistlev Aare Kööp oli
olümpiahõbeda Andrei Balashovi
järel' teine, Esmakordselt jõudsid
Rahvusvahelisel- sõuderegatil
Moskvas võistles sportlasi 12 rii­gist.
Võisteldi 1000 ja 2000 m dis­tantsidel,
mõlemal päeval esiko­hale
tulnud N. Liidu naiste neljase
paarisaerulise paatkonn^ eessõud-jaks
oli tartlanna Reet Pahn.
Meeste roolita kahesel saavutasid
tartlane Gennadi Kinko ja pärnu­lane
Tiit Helmja teisel võistlus­päeval
Saksa ja Leningradi paat-konna
järel kdmanda^ koha; Kol^
manda koha sai ka Raul Arne-mann,
te kuuhis M. Liidu neljase
paatkonda eessõudjana. -
Zaporozhjes peetud N. Liidu
meistirivõistlustel klassikalises
maadluses võitis I keskkaalu
thempionitiitli kohtlajärvölane Avo
Taipas. Varem on ta saavutanud
kaks korda hõbe- ja üks kord
pronksmedalini. Kuldmedali sai ta
aga esmakordselt:
Tartus peetud 16. Gustav Sule
nimelisel mälestusvõistlustel oli
peaalaks odavise. Heino Puuste
oma tulemusega 81.30 oli esimene-
Naiste odaviskes aga Maret Ints
tulemusega 48.66. Muudest tule­mustest:
Tiit Pahapill hüppas kõr­gust
2.15, . Henn Piirisild kaugust
7.54 ja Ramon Lindal teivast 5.00.
Nädalavahetusel ületas ta Tallin­nas
aga 5.10.
Kadrioru staadionil püstitas Hei­no
Sild Eesti kuulitõuketulemuste
tippriiargi 19.31. Keskmaajoolcsjäte
seeriavõistlüsei. 2000 m oli kiireim
Toivo Puronen 5.18,8.
Kohtla-Järvel selgus 10. ] juunil
peetud võisthistel Eesti meister 20:
km maanteejooksus, kelleks osutus
Aare Kuum ajaga 1.04.22,0.
N. Liidu ulatusega ametiühingu­te
laskemeistrivõistlustel Kiievis
olid" õhupüssiharjutuses kaks pa-runat
Liivi Frm 387 silmaga ja
Enn Kiilaspea peamiseks töö-1
alaks oli siiski õpetajaamet nii
selle 'kõrval elav tegevus muusika­põllul
— orkesitrite ja laulukooride
loomine ning nende juhatamine.
Igal pool, kus Enn Kiilaspea elas,
pani ta helisema mängu- ja laulu­koore.
Nii on teada, et ta asutas
kogusummas kuus orkestrit ja neli
laulukoori ning peale selle oli ta
varemasutatud orkesitrite ja laulu­kooride
juhiks. Enn Kiilaspea suri
1943, aastail Abja lähedal Arundü.
Enn Kiilaspea järeletulejatest ja
õpilastest on võrsunud nimekaid ja
silmapaistvaid muusikamehi. ^ Ta
poeg Ants Kiilaspea töötas Tallhi-nas
müusikapedagoogina ning oÜ
tuntud ka heliloojana rimg üldlau­lupidude
iihe koorijuhina. T a suri
kolm aastat tagasi kuid t a lapsed
Enn, Mall ja Tuuli on kodumaal
kõik tuntud muus^ainimesed.
Vend August Kiilaspea elab To­rontos
hing on Kanada eestlastele
tuntud muusikamees. Iseseisvas
Eestis juhatas ta Olustvere PõUu-töökeškkooli
laulukoori ja Vana-
Kuüste kaitseliidu orkestrit. Kana­das
juhatas ta Vancouveri säärel
Kanada suurtükiväe orkestrit ning
oli Toronto Eesti Meeskoori esime­ne
koorijuht. • August Kiüaspea
poeg Enn, kes on Torontos tuntud
skauditegelane, juhatas siin aas­taid
skautide orkestrit. Enn Kiilas­pea
pojad omakorda asutasid koos
sõpradega „Kaja" nimelise tant­suorkestri,
mis on võitiiud endale
suure populaarsuse eestlaskonna
nooremate põlvkondade hulgas.
Dme IVandi — Pargi
Kal<^® tanmetõrp .~
ettdkanded Koortele
L. WaJitras — Lüvaklass
' Rävimts^meä, 256 retsepö :
Enn Nõu ~ yastuvett
Anna Ahmatova — Marie Under —
H. Michelsoö - Skantlikiil Se®l
H. Michelson — Noprsoptöö radadel
H. MichdsoQ — Eesti raMelt
EQpm IS
Torol
P98tiaa(
Ont (]
24-tundi!
•SOT
M m 15
2.50 15
5.- 40 m 35
3.- 85
AM \ S3
)3.~ m
Bona Laaman -
(luuletuskogu)
EstjUiisBi Officlal Gnide
Paul Laan ~ Mõttelend - FÜte ja peegeldu!
Karin Saai^^ ~ Lohengfliülalkiim^
Herbert Salu — Utoopia ja futuroloogia r
triiim" üksiknumbreid
A. Kubja — Kadtmad kodad
A. Eubja — Mälestusi kodtasaareüi
Ä. Kubja — Pallikesed
E. Uustalu ja R. Moora - Soonw
426 lk. + 64 fotosid
Leho Lumiste — Alamuse Ändr/MS — biogn^-
liae Jutustus kirjan^ Lutsust
X>. Lumiste Atlandi
L. Lumiste - saiad külas
A. Vöaam — JUsts5nad I
A. Vomm — Ristsõnad II
A. Voinm - S&istsõnad IH
A. Vomm --Ristsõnad IV
' Ants Vomm — Mm hing (luuletusk<^)
K. Serme —Snnand laevad ja elavad
mälestused
K. Eerme — Päevata päevad Ja ööta
S, Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu)
tugevas konkurentsis auhinnalise Anne Oberg 38 silmaga.
OS
10. juunil toimus Chieago Eesti
Seltsi juhatuse koosolek, kus vialiti
seltsi uueks esmjeheks senine abi-esiniees
Elmar Kuningas ametist
lahkunud Augiist Partsi asemel.
Samal koosolekul valiti seltsi uueks
abiesinaiseks Alma Ruus.
J. Pitka — RajiisõiMed
A. Käbin — VaSsn Ja muld , '
Urve Karuks ~ Kodakondur (luuletuskogu)
H. Oja — Koputused eneses (luuletuslojgu)
E Oja — Tunnete purdel (luuletuskogu)
Ä. Küng-Mis toimub Soomes?
E. Sanden Mitme näo • ja nimega
; Aarand Roos — Jiutide -kuningas Tallinias
3 . -
5 . -
5 . -
4.50
4.50
1. KJ
2. ~
14.- .
6.6S
2.1c
550
150 m
125
.2.25
1.5©
15
25
EETH
365 Bay
' Õhtuti
40
20
5.™
a.-
1.50
2.75
14.~
12.50
40
40
40
.20
25
25
50
50
LASTELE:
Kakvipoeg---•.Õppe- ja. tööraamat laštela .
%eta mind lugema 3 "--(Õppä ja tööraamat
eelkooliealistele lastel® värvitrükis) 1
õpeta mind lugema II — õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
Eesti. Iseele^^H^
.4.-
3.
¥ALE»^ lA GARDENS
KUNDAS ehitas enne
hetust suurema purjelaeva „Fami-lie"
kapten M, Lootsmann. Kunda
feemendiyabriku omanikud koos
väiksemate tsemendiveolaeyade
kaptenitega ostsid 1908. a. kolme-mastüise
raapurjeka „Fomai-haut'i",
müle kapteniks sai Juulius
Truuberg.
N i W A r J o E S U U oli peamiselt
metsamaterjali väljaveokohaks,
kuid suuremad purjelaevad seal
puudusid. Kaptenid Konga, Hitrov,
SäiMü, Schipai jt. leidsid teenistust
mujü Vhniranna laevadel. ^
Süski — 1878. a. hukkus Narva-
Jõesuus hoUandlastele kuuluv
paridaev y^ilhetai'^ (700 BRT),
ehitatud Norras. Narvakad Sompa
ja Nasarov ostsid avaristi ja ehita­sid
selle korralikuks merelaevaks.
Amult et liaar kuud hüjem, samal
reidü metsamaterjali,laadides, jäi
laev taaskordselt tormi kätte, mis
laeva uuesti randa paiskas, kuhu
see lõpuks jäigi.
1852. a. ehitas Martin Lootsmann
150-tonnüise purjeka '„FaniUie",
Iilis purjetas rannavetes kuni Tal-iinnani
välja. Veel oli naryakal
.Sinovjevil purjekas „Matvei", mis
kapten Kaabeli juhtimisel käis ise­gi
Inglismaal, ja K. Hitrovil pur­jekas
„Venküir*, mis tema poja
juhtimisel tegi reisi koguni üle At-jandL
•. •[.
LOKSAL oli kahemastilised kal-
'ised „Capelia" ja # r a m " ; Viir
mase kapten ütles, et ta talutööd
ega meresõitu ei tunne, kuid ho­bust
ja laeva oskab x)sta asjatundli­kumalt
kui keegi teine. ,J^ram"
osteti noarootslastelt ja oli tõesti
hea purjetaja. Veel oli Loksal moo-torpurjekas
yvNansen". ;
im/:
Teejuhis: Sõita Mwy. 40; kimi Whitby'm, sealt põhja poole Hwy.
12 Pprt Perry^ni, sealt County Eoad 2, Lilla St., kuni 1 miil põhja
poole Seagrave'i,: pöörata paremale County Road 28 Ja 8 miili
otse edasi kmE Eesti lipp paistab.
V /Hind: $3.75 6-qnarrinetev.'.,
• ^ : . ^ \' eiLJÄ ja HÄRRY PUUSME
n i "
Loksa telliskivivabrikul oli oma
toodete vedamiseks viis purjelae-.
va. Neist suurim oli kahemastiline
raalaey „Vera Erma", laadides 450
tonni ja vedades Loksalt Inglis­maale
propse, tuues sea^.t tagasi
kivisütt Loksa vabriku jaoks. Kap­teniks
oli hiidlane Mihkel Män-napso.
Minnes hüjem iile aurikute­le,
tuli kapteniks Ränkson, samuti
:; Teised neli - Ernani", „Ma-mand",
„Ester" ja „Johan", olid
kõik kahemastilised kaljased, olles
rakendatud telliskiviveole Loksalt
Helsingisse. „Johan" randus 1905.
a, hüissügisel tulles Helsmgist tu­geva
N4ormiga ja hukkus. „Erna-aga
vedas veel peale Vabadus-i
telliseid Helsingisse'
TAPURLAS ehitas Nelberg kahe-mastilise
M j a s e „Äleida", mis
valmis aastal 1911. Laeva suuru­seks
oli 59 BRT, esüneseks kapte­niks
Yalmar Nelberg. Veel oli V i -
ruranria meestel enne Esimest
maaümasõda 200 tonnine purjekas
„Lmda^', kapteniks R. Paalberg,
ja veidi suurem „Mathilda". Aas­tal
1931 osteti taanlastelt - kolme"
mastüine raalaev V „Blsi'' (233
BRT) '
Viruranna laevade hulka võiks
õigusega lugeda ka laevaselts
„Linda" kaht parklaeva. feist
..Aleksander": (331 NTR) sõitis
vaid paar aastat „Linda" lipu all
ja hukkus 26. märtsil 1893 Norra
rannikul. Teine, „Linda Morgen-röden"
(448 NRT) müüdi pärast
laevaseltsi pankrotti jäämist 1893.
a. lätlastele. Laev kadus jäljetult
kogu meeskonnaga Atlandil 1898. a.
Herbert Michelsonile anti iile
BSA peakorteri poolt 25 aasta vete­rani
liikmekaart, arvestades tema
tegevust USA pinnal./25 aastat sai
skm. H. Michelsonil täis oktoobris
1975. üleandmine teostus Lake­woodi
skautüksuse pidulikul koon­disel
pühapäeval, 11. jüunü Eesti
Majas, üleandjaks oli Whispermg
Pine distrikti eshnees. Liikme­kaart
on alla kirjutatud kä Jünmy
Carteri poolt, kes on BSA aupresi­dendiks.
Tõnu Peep Kuusik (korp! Saka­la)
saavutas magistrikraadi Con-neoticuti
ülikoolis. / Computer
Science ja Information Science
alal. . ;
Krista Marika Altok lõpetas
Temple Universitjr Phüadelphias
BA kraadiga cum laude muusika
alal Pärast suvesemestritM
ne'i iilikoolis Pariisis, siirdub ta
Eüroopa-reisüe,
Põikread: 1. Teatud i i & i mõista­tus,
7: Paks, rasvane — inglise
keeles, 8. Tehnilise, haridusega
isik, 12. Kinnitüsvahend, 13. Sak­saks
isiklik, asesõna, 14; Vald Har­jumaal,
15. ülase teine nimi, 17.
Linn Eestis, 18. Puu osad, 20. Naat­riumi
sümbol, 23. Isiklik asesõna,
24. Pifckusemõõdu lühend, 26.
Maailma teatud osades puhuv troo-püine
tuul, 28; Ajaline mõiste, 29.
TeravÜi.
Püstread: 1. Auvalve, 2. Kala,
3. S i k - . . . , 4. Puuvili, 5. õnnekütt,
seikleja, 6. Sirgjoones, 9: Riik Aa­sias,
io. Hmakaar, .11. Vana eesti
! mahumõõt, 16. Külmetushaigus,
Rootsis, Ta kavatseb sügisel i:ööle
asuda omal erialal jä samal ajal
õpinguid jätkata magistrikraadi
taotlemiseks, Ta kuulub Füiae Pat-riaeiiikmeskonda.
19. ülev mõte, 21. Lapse imetaja,
22. Sugulane, 22. Kaassõna, 2?.
Võõrkeel?|ie eitus. '
RISTSÕNA. Nff^. %7 LAHENDUS .
Põöcread: 1. Lk. 6. Särab, 10.
Kain, a. Raba, 12; Enam, 13. Od­raiva,
15. Kaine, 18. Puur, 19. E r a ,
21. Endla, 24,Mot, 25. Ilse, 27.:Eda-si,
29. Uih, 31. Odessa, 33. Idioot,
36. Qim, 37. Harva, 39. Kurg, 41.
Aru, 42. Ivask, 44. Not, 46. Tool,
48. Sol, 50. Orvud, 52. Tõkkeks, 54.
Odav, 55. Alus, 56. õlak.
Püstread: L Lade, 2. K u ^ , 4.
ürv, 5, Saapad, 6. Saku, 7. Rei 8
Annetus, 9. Baer, lÖ'. Kollisioon,' 14.
Ind, 16. Armid, 20. Arhangelsk 22
Nero, 23. Lesta, 26. Lodi, 28: s^^^
30. Isar, 32. EElCS, 34. Imaitra, 35.
Ohutu, 38. Viltu, 40. Uksel, 43. Alk
45. Ood, 47. Oda, 49. Oka, 51. Vv
53. õs.-: .• ... .„... ^'
RAAI
JOHI
Chi
55 UnJ
Toi
Teen kõil
3323 Däi
RISI
VAI
UI
.23
O
Ui
ih
-iv
B
l
• a
„Vaba
taUil
TOII
avat
reec
Telefonil
Toimetal
väijasj
Kar]<
Här
Kualuj
nädala
esmasp.
nädala
map.l
K
VAI
on tasi
Kui
üks toU
esiküljel]
tagakül3(|
KUI
7. Vaba
135
Teleto
Posti
Stn.
Talitu
Helmi
149 B
Willo
Telef 0
^1