1981-11-03-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
L L 4 VABA- BESl L A N E . teisipäeval 3. ^ novemlbril im —-Tuesday,, November %. 1981 Nr. 77
, PÕHJA-AMEEMKA EESTI ARSTITEADLASXE SELTS
Manalasse vadsesnd sõpm
LENNUVÄEPOISID ÜLE M A A I L MA
Amas! mSst- Sdrikukaaslast ja sõpra
PRIIT
AUGUST KUBIA
Meie südamlik kaastoime ELMAR'ile perekoamaga
abikaas ja ema
^01
sMma pihnl
teNDISED EESTI XENNUVÄELASED
Kallist lähedast sõpra
sügavas
'IRENE ja P A A V O LOOSBERG
Südamlik tänu sõpradele ja tuttavatele, kes minu armsa
VENDE TARK'
ktrstupnekust ja matusetalitnsest rohkearvuliselt osa voisidl |a
tema viimsele teekonnale saatmist lilledega kaunistasid, ajalehe
veergu^l ja kirjateel mälestasid ja minule kaastunnet avaldasid^
Erilme tänu praost O. Puhm'ile ja dr. R. ToWe.
APIKAASA
EELK TOEONTO
VAi^Ä ÄI^DRESE KOQDDDS
Carltoni ja Jarvise nurgal
õpetaja Andres Taul
Toronto, Ont.MGG 3K6
17 Frank Cresc.
Tel. 656-5248, kirik 923-5172
Pühap., 8. nov. KOGUDUSE L0-;
TERII algusega kell 2 p.l. Loterü
kinkeesemed palutakse ära anda
koguduse kantseleisse.
Pühapäeval, 15. novembril kontsert-
jumalateenistus kell 4 p.l.
(kellaaeg vahetatud läti kogudusega).
Laulab T.E.. Meeskoor, juhatab
Charles Kipper.
Pühapäeval, 22. novembril sumu-tepüha
jumalateenistus kell 4 p.l.
Armulaud.
ÕPETAJA KÕNETUNNID teisip.
ja neljap. 6—8 kiriku käärkambris.
E.E.L.E. PEETRI KOGUDUS
817 Mt. Pleasant Rd. Toronto
Ont. M4P 2L1 Kiriku tel,483-5347
Õpetaja Oskar Puhm
-Hooldaja õpetaja Udo Petersoo
Organist dr. Roman Toi
Pühap., 8. nov. JUMALATEENISTUS
kell 11 homm. Teenib piiskop
K. Raudsepp. Solistid Margit
V i i a — sopran, Martin Kiik —
harpsicord. Leerieelsed. .
'. Piiblitund kell 10 hommikul.
Ingliskeelne teenistus kell 9.30
homm., pastor Wukash.
KOGUDUSE NÄITEMÜÜK 8.
novembrU algusega kell 12. Loterii
ja einelaud.
15. nov. teenib õp. U. Petersoo.
ÕPETAJA KÕNETUNNID: teisipäeviti
ja neljapäeviti kell 6—8 õhtul.
TORONTO EESTI
EVANGEELNE KOGUDUS
BMl Higid.««,
i Algus lk. 1)
BaM. dikides m tööstoes m t i
arenenud alad, mis nõuavad
rohkel arvul oskuslikku tööjõudu,
nagu elektroonitehnikas.,
põllumajanduse tase, eriti karjapi-damise,'
piimasaaduste, puuvilja ja
aedvilja kasvatamise alal on kõrge
ja toodang N . Liidu teiste alade
elanikkonna varustamiseks kaugelt
suurem kui on Blati riikide
maa^ala ning elanikkonna suhe
N. Liidu teiste piirkondadega võrreldes.
MOSKVA SURVEABINÕUB
Stone Church, 45 Davenport
Jutlustaja Allan Laur,
141 Clark Ave., Unit 50 ThornhJll,
L3T 4P4. Tel. 889-8173.
Murrcsy E. Newbigging
^ATUSEMAJA
togemus eestlaste teenimiseks. Oskostt nõüsm®
; Ja mõõdufead Wimad
M. WÄYNE HAMILTON
Funeral Dh*ector ^
723 Monirt Pleasant M.
(lõunapool Eglintom)
Meüst&da td. 489-8811 o
Laup., nov. keU 7 õ. PIIBLI-TUND.
Br. M . Leesment kõneleb
teemal:„Efesuse kiri".
Pühap., 8. nov. kell L15 p. pühapäevakool
täiskasvanuüe ja lastele.
Kejl 2 p.l. JUMALATEENISTUS,
kõneleb Allan Laur, Ingrid ja
Evert Söderholm — duett.
' Teisip., 10. nov. keU 7 õ. PALVE,
ÕHTU.
TORONTO EESTI MPTISfl
KOGUDUS
883 Broadview Ave.
Tel 465-0639
Pastor K. Raid
36 Bards Walkway,
; Wmowdale, Ont. M2J 4T9
Tel. 499-6488.
OBADUSE KUULUTUSE"
raadiosaated igal pühapäeval keli
. 3 p.l. WHLD 1270 kc.
Pühap., 8. nov. kell 10.15 homm.
PÜHAPÄEVAKOOL, keU 11 hommikul
JUMALATEErllSTUS. Kõne-,
leb K. Raid, naiskoor.
Kell 6 õ. NOORTEÕHTU, noorte
tunnistused, vokaalansambel, solist
Senta Medri.
sm CHAPEL 2180 Hoiontaiio 279-7663
SOtlCESVAUXS P U P E I 436 Roncesvalles Avso
S33-7954
.DLMUS TEINE TRÜKK INGLISKEELSEST KOKARAAMATUST
Cooking Estonian Style
Hilja Traumirili ja Vjivi PIIrlsiM
430 ifetsei»ti Hind koos saatekultiga Can^ $ 13
Tellimisi võtab vastu „Vaba Eestlase^ taUtEs.
Raamatud saadetakse välja Los Angelesist/
YOKKE CKAPEL 2357 BIooi St. W.
767-3153 • :
Off-th^traet Paiking at all Chapels,
Meeldiv, v^rikas Ja individuaalset
tähelepanu osutav teeniminer
Oma parkimisplatsid kõikide
matusemajade juures
' Nõukogude võim püüab poliitilisi
ning religioosseid vabadusi
karmide vahenditega maha suruda.
Aastakümme tagasi Leedus
tekkinud aktiivsus usu alal põhjustas
Moskvas suurt rahutust: ühine
katoliku usk loob lähemaid sidemeid
leedulaste ja poolakate vahel.
Moskva mure selles küsimuses
suureneseriti pärast seda kui rahva
rahulolematus kommunistliku
partei valitsusega pn nüüd viinud
Poola, nagu Moskvas öeldakse,
„anarhia piirini".
Moskva närvilikkns Leedu sünd-
Muste pärast ja otsustavus fär-sult
maha suruda rahvusliku
ijng kultuurilise separatismi il-muvusi
Eestis ja Lätis tõendab
N. Liidu hirmu Balti riikide pä-last
ja ühtlasi ka otsustavust seda
piirkonda kõigi abinõudega
oma käes hoida.^^^^... . . . ^
Balti riikide osas lõpetatakse
analüüs , ,Noukogude Lüt ja Põhja-
Euroopa" järgmise kokkuvõttega:
Nõukogude Liidu polütUca Eesti,
Läti ja Leedu suhtes.koosneb „piir-konna
mõju" takistamise strateegiast.
Moskva eesmärgiks on vähendada
põhjamaade kultuurüise
' ning majandusliku mõjutuse võimalusi
Balti riikides. Moskva on
täiesti teadlik, et misugune mõjutus
koos ulatuslücult levmud etnüi-se
ning religioosse separatismiga
ja polütilise natsionalismiga võib
põhjustada ohtlikke poliitüisi
komplikatsioone kergelt murenevas
paljurahvuslises impeeriumis.
Arvesse võttes tihedat kontakti
põhjamaade rahvaste, eriti Rootsi
ja Soome ja Balti riikide, eriti
Eesti ja Läti vahel, ei ole põhja-maade
mõju takistamine nõukogudele
kerge ülesanne, V
tJlevaates on avaldatud Põhja-
Euroopa maakaart Eesti, Läti ja
Leedu territooriumide märkimisega
ja kümmekond fotot põhjamaade
ning N. Lüdu kaitse jõududest
ning riigitegelastest.
Ägr. Osvald U p ik
INMEMORIAM
Agronoom Osvald Lepiku süda
lakkas tuksumast 18. oktoobrü.
Meie, elavad, ei saa nagu uskuda,
et Sina meieikeskel enam ei viibi.
21. oktoobrü saadeti lahkunu Vana
Andrese kirikust viimsele puhkepaigale
York surnuaeda arvuka
leinajate kogu poolt.
Agr. Osvald Lepik sündis 13.
veebruaril 1908. a. Tartumaal Palamusel,
Tootsi Järvepera talu perepojana.
Lõpetas Tartu kommertsgümnaasiumi
ja Tartu Ülikooli
Põllumajandusteaduskonna
Agronoomiaosakonna. Diplomitööd
kaitses 1935. aastal. Kuulus aastaid
Tartu ülikooli Akadeemilisse Meeskoori.
1935. a. asus tööle Tartu linnale
kuuluva Anne mõisa valitsejana,
samalajal olles sealse vanadekodu
juhatajaks. Hüjem oli ka
Jaama ja Ropka mõisade valitsejaks.
'
1944. a. sügisel lahkus oma armastatud
kodumaalt, kus oli töötanud
edukalt põllumajanduse juhtimisel
ja tootmisel. Koos abücaa-sä
ja pojaga saabus ta üle Austria
Saksamaale. Pärast vahepeatusi
leidis uue ajutise kodu Geislinge-nis,
kus oli tegev laagri administratsioonis..
1948. ä. novembris vüs
tee koos perekonnaga Kanadasse.
Sün asus Ottawas tööle tolleaegse
föderaalvalitsuse ministri C D .
Howe juures aednik-autojuhina.
Järgnevalt asub agr, Osvald Lepik
Torontos tööle ehitusalal. Uueks
töökohaks on Esto , Construetion
Company, kus saavutab töödejuhataja
töökoha. Siin tööta^ ta kuni
•pensionüe minekuni. Ka võõrsü ei
unusta ta laulu, kuuludes Vana
Andrese Koguduse koori kuni surmani.
Akadeemüiselt kuulus J ahku-leml
meelitab Kreekat
Washingtonis oodatakse Kreeka um
valitsuse välispoliitilisi aktsioone
BONN — Lääne-Euroopa vasakpoolsetes polütaistes ringkondades
võeti Kreeka sotisialistide võit äsja toimimnd üldvalimistel vasta saare
rahuldustandega. Ühendriikide valitsns on asunud Kreeka uue valit-suse
suhtes äraootavale seisukohale, tundes erilist muret uue peaministri
Andreas Papandreo ähvarduste pärast NATO-st lahkumiseks.
Moskvas loodetakse Kreeka uue valitsusega lähema koostöö rajamise
võimalusi ja esitati uuele valitsusele kohe ettepanek vastastüaise kahepoolse
koostöölepingu sõlmimiseks. ^
Väliniiskampaania ajal noüdisi nende
likvideerimist. ^
Kreekas toimunud jiärlamendi-valimiste
lõplike andmete kohaselt
anti sotsijälistideie 48,8 protsenti
äraantud häältest, millega nad
said 174 ljohta 300-liikmel^ pai^
lamendis. Parempoolsele uüsdm
kraatlikule parteile, Tees seni öli
võimul, anti 35,93 prots. häältest^
mis i pn kuus protsenti yähem kui ^
eelmistel valimistel."
nisttik partei>^^^^ eelistasid
^10,96 protsenti valijatest.
Koininunistid said parl^^ 1^
kohta, kaks kohta rohkeni kui eelmistel
valimistel.
Moskva ettepaneku kohaselt
peaksid kreeklased kõrvaldama
oma territooriumüt kõüc tuumareL'
vad ning vastutasuks annab Kreml
lubaduse, et N . Liit ei tarvita võimalikus:
sõjas kunagi tuumarelvi
Kreeka vastu.
NATO võimud Brüsselis ootavad
samuti sündmuste arengut, kuna
praegu ei ole veel selge, kuidas
Ja mulal Kreeka uus valitsus ka-vaHseb
NATO-st lahkuda.
Washingtonis mamitakse, et uus
peaminister Papandreo on vümas-te
päevade jooksul muutunud, järel-andlikumaks
ühendriikide sõjaliste
baaside suhtes Kreekas kuigi ta
Suurem vandeseib paljastamisel
Islami ekstremistid kavatsesid kujundada
Egiptusest teise Iraani
KAIRO — Egiptuse võimud mainivad, et islami fundamentalistid
on rajanud Egiptuses suurema vandeseltsi, kelle eesmärgiks on Egiptuses
samalaadse range rezhUmi rajamine naga see eksisteerib praega
Iraanis. Valitsus teeb suuremaid pingutusi seUe vandeseltsi ja tema
pooldajate likvideerimiseks, arreteerides sadu Inimesi, keda süüdis-
Utakse valitsuse kokatamise plaanides.
Ehkki president Sadati mõrvamise
telgitagused ei ole veel täielikult
selgunud, on süski avalikkuse lette
pääsenud ühte-teist politseilise uurimuse
seniste tulemuste kohta.
Kui valitsuse ringkondadest esialgu
mainiti, et president Sadati
mõrvamme plaanitseti ja teostati
ühe väikese grupi poolt,
siis nüüd on asutud hoopis teisele
seisukohale ning presidendi mõrvamisega
seotakse islami ekstre-mistide
suuremad grupid,
kellede eesmärgiks oli Egiptuses
rajada Iraani eeskujul ranget islami
rezhümi.N^
Egiptuse siseriiinisteeriumist saadud
vümaste päevade informatsiooni
põhjal on politseü mitmel juhul
olnud tulevahetust islami
ekstremistidega. Valitsuse eemärgiks
on likvideerida neid äärmusla-
•si nende vangistamisega
. nüig tembeldada nad rahvamasside
silmis antisotsiaalseteks
elementideks ja Egiptuse hauakaevajateks,
kellede vastu tu-kõigi
vahei'^itega võidelda.
Otsitakse
Juri Mandre
loomingut
Mandre muusikafondü ilmus
trükis Jüri Mandre koorilaulude
kogu. See sisaldab tema sega-,
mees- ja naiskoori laule; Jüri
Mandre koorilooming puhkes raskustes
ja kodumaalt lahkumise paine
all. „Jõulutäht" peaks olema
loomus jõululaul, on aga selle asemel
traagiline meeleolukajastus
esimestest jõuludest kaugel kodumaast.
Sellele järgnevad „ööd hämaral",
„Samblane"katus" ja |,jMu
kodu", täis tundetihedaid mä-,
lestust kaugest kodumaast ja maha
jäänud kodust. Siis tekib Jüri
lauludesse trots ja viha aga ka
kindel lootus ja usk kodumaa
taasvabanemisse. Seda väljendavad
laulud „Vabaduse vafjutus" ja
„Ma kuulutan." Need annavad aga
varsti ruumi rahulisele ja uue eluga
kohanemisel armastus-romanti-nud
Korp! Rotalia perre.
Agr. Osvald Lepüc oli tubU töömees
kodumaal õpitud erialal,'samuti
ka siinsel uuel elukutsel. Ta
oli mitmekülgsete huvidega ja avara
sümaringiga, tagasihoidlik, täpne,
korrekte, selge sõna ja mõttega.
Olles nõuandjaks ja moraalseks
ning vaimseks toeks paljudele.
Kõrgelt hinnatud ja lugupeetud
oma kaastööliste keskel. Ta kandis
südames vaba eestituld. Oli km-del
selles, et kord tõuseb kodumaale
jälle vabaduse päike.
Mõttes, sõnas ja teos andis ta
oma kodumaale, perekonnale, sugulastele,
akadeemilisele organisatsioonile,
kaastöölistele ja sõpradele
tubli eesti mehe panuse. Leinav
abikaasa, poeg perekonnaga,
sugulasedj korp! Rotalia pere, agronoomid
ja põllumehed, sõbrad,
töökaaslased ja tuttavad ütlevad
Sulle unustamatu armas Oss —
puhka. rahus sünses võõramaa
niuUas! Mälestus Sinust elab edasi
meie keskel. , ^ .
Ein® Kuris
„VABA EESTLANE
on valvel eestlaskonna
üldhuvide eest!
kale lauludes ^Lõikuskuul" ja
,iis/eidiseid kirjuklddiseid". Helisevaks
mälestusmärgiks on tema abikaasa
surma puhul loodud laul
„Helisev lein." „Sind armastnn"
(T.1.18), „01en rändaja" ja .,0h
saada mind" on vaimulikest lauludest
väga tõsisekoelised ja täielise
usulise veendumusega kirjutatud.
Jüri Mandre loomingust on läinud
palju kaduma.; Ta ei ole kahjuks
, oma varasemast heliloomingust
jätnud endale mingeid vkoopi-aid.
Nii on läinud kaduma tema
saatemuusika Seljaru nukuteatri et^
tekannetele. Neid on olnud kolm:
„See oli unenägu" (1946), „Mui-nasjutt"
(1948) ja „Seitse ainsa
hoobiga" (1949).
Tema poolt loodud muusikast
filmile „Seitse vihta" on olemas
noodid ainult laulule „Saabub
aeg". Ülejäänud muusika noodid
on läinud kaduma.
Kas teab keegi midagi Mandre
laulust „Suvelaul"? Ön olnud jutte,
et Mandre oh loonud sellise
laulu. Muusikafondü pole aga; midagi
kindlat selle kohta teada.
Veel on olemas laul „ 0 n kallis
mulle kodupaik", millel on kitarri
saade ja mida peetakse Jüri Mandre
helitööks. Kas leidub ':cedagi
kes võiks selle laulu kohta muusikafondile
anda täpsemaid andmeid?
Muusikafond' palub, kui kellelgi
leidub veel m6ni' Mandre helitöö^
või soololaul mis er ole senini trükitud
tema heliloomingu tööde hulgas,
saata selle noot või selle äratõmme
Mandre muusikafondile et
neid praegu koostamisel olevas
uues soololaulude vihikus trükis
jäädvustada.
Noodid palume _ saata aadressil:
Mandre Music Fund, Inc., 3601
Elmora Ave, Baltimore, MDi
21213, U.S.A.
Nr. 77
Vei
Spi(
sõjass
veel kl
maalel
letusel
põl
geles
saavad
. E i
laeva(
mitm(
tes si
ei olel
pn m
põgenj
vältl
kelc
idai
SeeJ
jasadj
tes 11
vai si|
teks
vaid^
laev
metel
sionai
on lui
seadi
liikm]
me 01
onssf
nib,
et
pas
Rooti
väide
on
kordi
nöö^
. kuve
kaui
algul
seletl
kuml
illlllllll
25.
tis
yobi
Illlllllll
464
EEJ
nait
kcli
list
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 3, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-11-03 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e811103 |
Description
| Title | 1981-11-03-04 |
| OCR text | L L 4 VABA- BESl L A N E . teisipäeval 3. ^ novemlbril im —-Tuesday,, November %. 1981 Nr. 77 , PÕHJA-AMEEMKA EESTI ARSTITEADLASXE SELTS Manalasse vadsesnd sõpm LENNUVÄEPOISID ÜLE M A A I L MA Amas! mSst- Sdrikukaaslast ja sõpra PRIIT AUGUST KUBIA Meie südamlik kaastoime ELMAR'ile perekoamaga abikaas ja ema ^01 sMma pihnl teNDISED EESTI XENNUVÄELASED Kallist lähedast sõpra sügavas 'IRENE ja P A A V O LOOSBERG Südamlik tänu sõpradele ja tuttavatele, kes minu armsa VENDE TARK' ktrstupnekust ja matusetalitnsest rohkearvuliselt osa voisidl |a tema viimsele teekonnale saatmist lilledega kaunistasid, ajalehe veergu^l ja kirjateel mälestasid ja minule kaastunnet avaldasid^ Erilme tänu praost O. Puhm'ile ja dr. R. ToWe. APIKAASA EELK TOEONTO VAi^Ä ÄI^DRESE KOQDDDS Carltoni ja Jarvise nurgal õpetaja Andres Taul Toronto, Ont.MGG 3K6 17 Frank Cresc. Tel. 656-5248, kirik 923-5172 Pühap., 8. nov. KOGUDUSE L0-; TERII algusega kell 2 p.l. Loterü kinkeesemed palutakse ära anda koguduse kantseleisse. Pühapäeval, 15. novembril kontsert- jumalateenistus kell 4 p.l. (kellaaeg vahetatud läti kogudusega). Laulab T.E.. Meeskoor, juhatab Charles Kipper. Pühapäeval, 22. novembril sumu-tepüha jumalateenistus kell 4 p.l. Armulaud. ÕPETAJA KÕNETUNNID teisip. ja neljap. 6—8 kiriku käärkambris. E.E.L.E. PEETRI KOGUDUS 817 Mt. Pleasant Rd. Toronto Ont. M4P 2L1 Kiriku tel,483-5347 Õpetaja Oskar Puhm -Hooldaja õpetaja Udo Petersoo Organist dr. Roman Toi Pühap., 8. nov. JUMALATEENISTUS kell 11 homm. Teenib piiskop K. Raudsepp. Solistid Margit V i i a — sopran, Martin Kiik — harpsicord. Leerieelsed. . '. Piiblitund kell 10 hommikul. Ingliskeelne teenistus kell 9.30 homm., pastor Wukash. KOGUDUSE NÄITEMÜÜK 8. novembrU algusega kell 12. Loterii ja einelaud. 15. nov. teenib õp. U. Petersoo. ÕPETAJA KÕNETUNNID: teisipäeviti ja neljapäeviti kell 6—8 õhtul. TORONTO EESTI EVANGEELNE KOGUDUS BMl Higid.««, i Algus lk. 1) BaM. dikides m tööstoes m t i arenenud alad, mis nõuavad rohkel arvul oskuslikku tööjõudu, nagu elektroonitehnikas., põllumajanduse tase, eriti karjapi-damise,' piimasaaduste, puuvilja ja aedvilja kasvatamise alal on kõrge ja toodang N . Liidu teiste alade elanikkonna varustamiseks kaugelt suurem kui on Blati riikide maa^ala ning elanikkonna suhe N. Liidu teiste piirkondadega võrreldes. MOSKVA SURVEABINÕUB Stone Church, 45 Davenport Jutlustaja Allan Laur, 141 Clark Ave., Unit 50 ThornhJll, L3T 4P4. Tel. 889-8173. Murrcsy E. Newbigging ^ATUSEMAJA togemus eestlaste teenimiseks. Oskostt nõüsm® ; Ja mõõdufead Wimad M. WÄYNE HAMILTON Funeral Dh*ector ^ 723 Monirt Pleasant M. (lõunapool Eglintom) Meüst&da td. 489-8811 o Laup., nov. keU 7 õ. PIIBLI-TUND. Br. M . Leesment kõneleb teemal:„Efesuse kiri". Pühap., 8. nov. kell L15 p. pühapäevakool täiskasvanuüe ja lastele. Kejl 2 p.l. JUMALATEENISTUS, kõneleb Allan Laur, Ingrid ja Evert Söderholm — duett. ' Teisip., 10. nov. keU 7 õ. PALVE, ÕHTU. TORONTO EESTI MPTISfl KOGUDUS 883 Broadview Ave. Tel 465-0639 Pastor K. Raid 36 Bards Walkway, ; Wmowdale, Ont. M2J 4T9 Tel. 499-6488. OBADUSE KUULUTUSE" raadiosaated igal pühapäeval keli . 3 p.l. WHLD 1270 kc. Pühap., 8. nov. kell 10.15 homm. PÜHAPÄEVAKOOL, keU 11 hommikul JUMALATEErllSTUS. Kõne-, leb K. Raid, naiskoor. Kell 6 õ. NOORTEÕHTU, noorte tunnistused, vokaalansambel, solist Senta Medri. sm CHAPEL 2180 Hoiontaiio 279-7663 SOtlCESVAUXS P U P E I 436 Roncesvalles Avso S33-7954 .DLMUS TEINE TRÜKK INGLISKEELSEST KOKARAAMATUST Cooking Estonian Style Hilja Traumirili ja Vjivi PIIrlsiM 430 ifetsei»ti Hind koos saatekultiga Can^ $ 13 Tellimisi võtab vastu „Vaba Eestlase^ taUtEs. Raamatud saadetakse välja Los Angelesist/ YOKKE CKAPEL 2357 BIooi St. W. 767-3153 • : Off-th^traet Paiking at all Chapels, Meeldiv, v^rikas Ja individuaalset tähelepanu osutav teeniminer Oma parkimisplatsid kõikide matusemajade juures ' Nõukogude võim püüab poliitilisi ning religioosseid vabadusi karmide vahenditega maha suruda. Aastakümme tagasi Leedus tekkinud aktiivsus usu alal põhjustas Moskvas suurt rahutust: ühine katoliku usk loob lähemaid sidemeid leedulaste ja poolakate vahel. Moskva mure selles küsimuses suureneseriti pärast seda kui rahva rahulolematus kommunistliku partei valitsusega pn nüüd viinud Poola, nagu Moskvas öeldakse, „anarhia piirini". Moskva närvilikkns Leedu sünd- Muste pärast ja otsustavus fär-sult maha suruda rahvusliku ijng kultuurilise separatismi il-muvusi Eestis ja Lätis tõendab N. Liidu hirmu Balti riikide pä-last ja ühtlasi ka otsustavust seda piirkonda kõigi abinõudega oma käes hoida.^^^^... . . . ^ Balti riikide osas lõpetatakse analüüs , ,Noukogude Lüt ja Põhja- Euroopa" järgmise kokkuvõttega: Nõukogude Liidu polütUca Eesti, Läti ja Leedu suhtes.koosneb „piir-konna mõju" takistamise strateegiast. Moskva eesmärgiks on vähendada põhjamaade kultuurüise ' ning majandusliku mõjutuse võimalusi Balti riikides. Moskva on täiesti teadlik, et misugune mõjutus koos ulatuslücult levmud etnüi-se ning religioosse separatismiga ja polütilise natsionalismiga võib põhjustada ohtlikke poliitüisi komplikatsioone kergelt murenevas paljurahvuslises impeeriumis. Arvesse võttes tihedat kontakti põhjamaade rahvaste, eriti Rootsi ja Soome ja Balti riikide, eriti Eesti ja Läti vahel, ei ole põhja-maade mõju takistamine nõukogudele kerge ülesanne, V tJlevaates on avaldatud Põhja- Euroopa maakaart Eesti, Läti ja Leedu territooriumide märkimisega ja kümmekond fotot põhjamaade ning N. Lüdu kaitse jõududest ning riigitegelastest. Ägr. Osvald U p ik INMEMORIAM Agronoom Osvald Lepiku süda lakkas tuksumast 18. oktoobrü. Meie, elavad, ei saa nagu uskuda, et Sina meieikeskel enam ei viibi. 21. oktoobrü saadeti lahkunu Vana Andrese kirikust viimsele puhkepaigale York surnuaeda arvuka leinajate kogu poolt. Agr. Osvald Lepik sündis 13. veebruaril 1908. a. Tartumaal Palamusel, Tootsi Järvepera talu perepojana. Lõpetas Tartu kommertsgümnaasiumi ja Tartu Ülikooli Põllumajandusteaduskonna Agronoomiaosakonna. Diplomitööd kaitses 1935. aastal. Kuulus aastaid Tartu ülikooli Akadeemilisse Meeskoori. 1935. a. asus tööle Tartu linnale kuuluva Anne mõisa valitsejana, samalajal olles sealse vanadekodu juhatajaks. Hüjem oli ka Jaama ja Ropka mõisade valitsejaks. ' 1944. a. sügisel lahkus oma armastatud kodumaalt, kus oli töötanud edukalt põllumajanduse juhtimisel ja tootmisel. Koos abücaa-sä ja pojaga saabus ta üle Austria Saksamaale. Pärast vahepeatusi leidis uue ajutise kodu Geislinge-nis, kus oli tegev laagri administratsioonis.. 1948. ä. novembris vüs tee koos perekonnaga Kanadasse. Sün asus Ottawas tööle tolleaegse föderaalvalitsuse ministri C D . Howe juures aednik-autojuhina. Järgnevalt asub agr, Osvald Lepik Torontos tööle ehitusalal. Uueks töökohaks on Esto , Construetion Company, kus saavutab töödejuhataja töökoha. Siin tööta^ ta kuni •pensionüe minekuni. Ka võõrsü ei unusta ta laulu, kuuludes Vana Andrese Koguduse koori kuni surmani. Akadeemüiselt kuulus J ahku-leml meelitab Kreekat Washingtonis oodatakse Kreeka um valitsuse välispoliitilisi aktsioone BONN — Lääne-Euroopa vasakpoolsetes polütaistes ringkondades võeti Kreeka sotisialistide võit äsja toimimnd üldvalimistel vasta saare rahuldustandega. Ühendriikide valitsns on asunud Kreeka uue valit-suse suhtes äraootavale seisukohale, tundes erilist muret uue peaministri Andreas Papandreo ähvarduste pärast NATO-st lahkumiseks. Moskvas loodetakse Kreeka uue valitsusega lähema koostöö rajamise võimalusi ja esitati uuele valitsusele kohe ettepanek vastastüaise kahepoolse koostöölepingu sõlmimiseks. ^ Väliniiskampaania ajal noüdisi nende likvideerimist. ^ Kreekas toimunud jiärlamendi-valimiste lõplike andmete kohaselt anti sotsijälistideie 48,8 protsenti äraantud häältest, millega nad said 174 ljohta 300-liikmel^ pai^ lamendis. Parempoolsele uüsdm kraatlikule parteile, Tees seni öli võimul, anti 35,93 prots. häältest^ mis i pn kuus protsenti yähem kui ^ eelmistel valimistel." nisttik partei>^^^^ eelistasid ^10,96 protsenti valijatest. Koininunistid said parl^^ 1^ kohta, kaks kohta rohkeni kui eelmistel valimistel. Moskva ettepaneku kohaselt peaksid kreeklased kõrvaldama oma territooriumüt kõüc tuumareL' vad ning vastutasuks annab Kreml lubaduse, et N . Liit ei tarvita võimalikus: sõjas kunagi tuumarelvi Kreeka vastu. NATO võimud Brüsselis ootavad samuti sündmuste arengut, kuna praegu ei ole veel selge, kuidas Ja mulal Kreeka uus valitsus ka-vaHseb NATO-st lahkuda. Washingtonis mamitakse, et uus peaminister Papandreo on vümas-te päevade jooksul muutunud, järel-andlikumaks ühendriikide sõjaliste baaside suhtes Kreekas kuigi ta Suurem vandeseib paljastamisel Islami ekstremistid kavatsesid kujundada Egiptusest teise Iraani KAIRO — Egiptuse võimud mainivad, et islami fundamentalistid on rajanud Egiptuses suurema vandeseltsi, kelle eesmärgiks on Egiptuses samalaadse range rezhUmi rajamine naga see eksisteerib praega Iraanis. Valitsus teeb suuremaid pingutusi seUe vandeseltsi ja tema pooldajate likvideerimiseks, arreteerides sadu Inimesi, keda süüdis- Utakse valitsuse kokatamise plaanides. Ehkki president Sadati mõrvamise telgitagused ei ole veel täielikult selgunud, on süski avalikkuse lette pääsenud ühte-teist politseilise uurimuse seniste tulemuste kohta. Kui valitsuse ringkondadest esialgu mainiti, et president Sadati mõrvamme plaanitseti ja teostati ühe väikese grupi poolt, siis nüüd on asutud hoopis teisele seisukohale ning presidendi mõrvamisega seotakse islami ekstre-mistide suuremad grupid, kellede eesmärgiks oli Egiptuses rajada Iraani eeskujul ranget islami rezhümi.N^ Egiptuse siseriiinisteeriumist saadud vümaste päevade informatsiooni põhjal on politseü mitmel juhul olnud tulevahetust islami ekstremistidega. Valitsuse eemärgiks on likvideerida neid äärmusla- •si nende vangistamisega . nüig tembeldada nad rahvamasside silmis antisotsiaalseteks elementideks ja Egiptuse hauakaevajateks, kellede vastu tu-kõigi vahei'^itega võidelda. Otsitakse Juri Mandre loomingut Mandre muusikafondü ilmus trükis Jüri Mandre koorilaulude kogu. See sisaldab tema sega-, mees- ja naiskoori laule; Jüri Mandre koorilooming puhkes raskustes ja kodumaalt lahkumise paine all. „Jõulutäht" peaks olema loomus jõululaul, on aga selle asemel traagiline meeleolukajastus esimestest jõuludest kaugel kodumaast. Sellele järgnevad „ööd hämaral", „Samblane"katus" ja |,jMu kodu", täis tundetihedaid mä-, lestust kaugest kodumaast ja maha jäänud kodust. Siis tekib Jüri lauludesse trots ja viha aga ka kindel lootus ja usk kodumaa taasvabanemisse. Seda väljendavad laulud „Vabaduse vafjutus" ja „Ma kuulutan." Need annavad aga varsti ruumi rahulisele ja uue eluga kohanemisel armastus-romanti-nud Korp! Rotalia perre. Agr. Osvald Lepüc oli tubU töömees kodumaal õpitud erialal,'samuti ka siinsel uuel elukutsel. Ta oli mitmekülgsete huvidega ja avara sümaringiga, tagasihoidlik, täpne, korrekte, selge sõna ja mõttega. Olles nõuandjaks ja moraalseks ning vaimseks toeks paljudele. Kõrgelt hinnatud ja lugupeetud oma kaastööliste keskel. Ta kandis südames vaba eestituld. Oli km-del selles, et kord tõuseb kodumaale jälle vabaduse päike. Mõttes, sõnas ja teos andis ta oma kodumaale, perekonnale, sugulastele, akadeemilisele organisatsioonile, kaastöölistele ja sõpradele tubli eesti mehe panuse. Leinav abikaasa, poeg perekonnaga, sugulasedj korp! Rotalia pere, agronoomid ja põllumehed, sõbrad, töökaaslased ja tuttavad ütlevad Sulle unustamatu armas Oss — puhka. rahus sünses võõramaa niuUas! Mälestus Sinust elab edasi meie keskel. , ^ . Ein® Kuris „VABA EESTLANE on valvel eestlaskonna üldhuvide eest! kale lauludes ^Lõikuskuul" ja ,iis/eidiseid kirjuklddiseid". Helisevaks mälestusmärgiks on tema abikaasa surma puhul loodud laul „Helisev lein." „Sind armastnn" (T.1.18), „01en rändaja" ja .,0h saada mind" on vaimulikest lauludest väga tõsisekoelised ja täielise usulise veendumusega kirjutatud. Jüri Mandre loomingust on läinud palju kaduma.; Ta ei ole kahjuks , oma varasemast heliloomingust jätnud endale mingeid vkoopi-aid. Nii on läinud kaduma tema saatemuusika Seljaru nukuteatri et^ tekannetele. Neid on olnud kolm: „See oli unenägu" (1946), „Mui-nasjutt" (1948) ja „Seitse ainsa hoobiga" (1949). Tema poolt loodud muusikast filmile „Seitse vihta" on olemas noodid ainult laulule „Saabub aeg". Ülejäänud muusika noodid on läinud kaduma. Kas teab keegi midagi Mandre laulust „Suvelaul"? Ön olnud jutte, et Mandre oh loonud sellise laulu. Muusikafondü pole aga; midagi kindlat selle kohta teada. Veel on olemas laul „ 0 n kallis mulle kodupaik", millel on kitarri saade ja mida peetakse Jüri Mandre helitööks. Kas leidub ':cedagi kes võiks selle laulu kohta muusikafondile anda täpsemaid andmeid? Muusikafond' palub, kui kellelgi leidub veel m6ni' Mandre helitöö^ või soololaul mis er ole senini trükitud tema heliloomingu tööde hulgas, saata selle noot või selle äratõmme Mandre muusikafondile et neid praegu koostamisel olevas uues soololaulude vihikus trükis jäädvustada. Noodid palume _ saata aadressil: Mandre Music Fund, Inc., 3601 Elmora Ave, Baltimore, MDi 21213, U.S.A. Nr. 77 Vei Spi( sõjass veel kl maalel letusel põl geles saavad . E i laeva( mitm( tes si ei olel pn m põgenj vältl kelc idai SeeJ jasadj tes 11 vai si| teks vaid^ laev metel sionai on lui seadi liikm] me 01 onssf nib, et pas Rooti väide on kordi nöö^ . kuve kaui algul seletl kuml illlllllll 25. tis yobi Illlllllll 464 EEJ nait kcli list |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-11-03-04
