Vaba eestlane , November 3, 1981

              - • Mr. 77 I
" ' t'
ideoloogid on Mdä^,
t N . Liidus ja ta satel-
, vaid ka kommunistlikus
s kommunism on raken-ningal
määral erinevalt
üsteemist, kuid baseeru!)
samadele printsiipideleV
b siis kui marksistliku
a pankrotti läinud kom-lä
võimumehed hakkavadv
tuge kapitalistlikkudes
äibel olevate eraalgatms.
äettevõtluse majandusi!-'
alustest ja satuvad seal^
tekiljutamata raskustele,
eloomustab eriti kujukalt
re kolhoosniku Yan Xiao-uSj
mis näitab kuidas
stid on sattunud oma mä»
organiseerimisel tupikus»
soomülkasse, kust seda
ski bulldooser ei suuda
ada. : \
aoyun on energiline ja et-mees,
kes haris hoolega
eit tema kasutada antud
illulappi ja müüs sügisel
teravilja riigile. Yan^il
a suured plaanid tehtud,
[adud rahaga peale hakata
unistuseks oli jalgratta
. Ta sai aga rabava ülla-liseks
kui talle selgus, et
s kauplusis JalgrattaidK"
ei ole ja ta võib vaevaga
ja kogutud rahaga ainult
etsa kolhoositoa seinu ta-a.
Yan*i lugu puutus ko-arteimeeste
kõrvu ja lõ-alehtedesse.
Asja hakati
ja siis selgus, et Yan'i
maakond oa õigustatud
Shangaist jälgrattavabri-aastal
110 jalgratast, mis
la saadetakse. Kummalisel
lähevad aga kõik need jalg-eel
kaduma ja kohalikud
peavad oma viletsatele
ele uued pooledtallad alla
ja jalgsi isegi kõige' pike-d
läbi marssima,
lalgrattalugu näitab, et ka­ike
võtete kasutamine Hii-nduselus
ei anna soovitud
i, kuna suuremate pingutus-
IjateXe pole midagi nende
aeva eest vastutasuks an­ta
ja teiste kommunistlike
majandus, mis eriti ilmneb
ola praeguses olukorras,
ab seda vana lugu linnust
it tõrvatud katusel, kes tõm-a
lahti kuid siis jäi nokk
kui ta tõmbas noka lahti,
'a kinni.
majanduse produktsiooni
amiseks on Hiina praegune
d uuenduste propageerija
iaopingi juhtimisel jaganud
ide põllumaast umbes 15
ti kolhoosnikele eramaa
ks, mida kolhoosnikud higi
vaga harivad ja sellega poi-ndase
produktsiooni tundu-stavad.
Uue poliitika tuleme-n
maaelanike tulud viimase
jaasta jooksul 81 protsendi
iõusnud, knid kurb lugu sei-lles,
et kolhoosnikel pole tee-ahaga
midagi peale hakata,
n tarbekaupadest tühjad.
driikide poliitiline süsteem
ameeriklaste sõbrad sageli
evalt pead vangutama ning
vaenlased kahjurõõmsalt
pidama. Huvitavaks ja taba-näiteks
selle kohta on preši-ja
valitsuse otsus radarisead-a
varustatud luurelennukite
iseks Saudi Äraabiale, miJ-ekkis
tugev vastuseis Kong-sident
Reagan ja välisminis-aig
on nende lennukite müü-vajadust
mitmel korral põh-ilt
avalikkusele selgitanud,
ades, et see tehing on oluline
[driikide julgeoleku seisuko-lähtudes,
samuti Pärsia lahe
suuremate õliaUikate pUu-ituse
kindlustamiseks. Tehingu
sed lähtuvad Iisraeli ja nende
es töötavate ühendrükide
orgaiiisatsioonide ja mõju­sate
ringkondade seisukohta-kinnltades,
et moodsate luure-
Mte andmine Saudi Araabia
itusesse võib kujuneda ohtli-
Iisraeli julgeolekule.
inii need vaielused on käinud
1-tagasi. Ajakirjandus Ja tei-massimeedia
vahendid on
jtanud sellelfe piikide murdmi-tunduvalt
suurema tähelepanu
teistele palju tähtsamatele ja
(Järg lk. 3)
'1
'4-
I;;
Nr. ^ VABA EESTLANE teisipäeval, 3. Qove — Tuesday, November 3, 1981
tas
VALVEARST
7. Ja 8. novj
dr.M.
Imca Miiler sai omu kompositsiooni e@ 4.' 13 .
ja 15. .nov.
dr. H. Tari,
Kanada Heliloojate ja Kirjanike ühingu (Composers, Authors and Psiblisliers Ässociation Cana-dla)
auhinna Kanada heliloojatele määratud loomingu eest suurtele orkestritele võitis noor andekas eesti
helüooja Elma Miller, keda väärlstati kolmanda auhinnaga. See auhind on Sir Ernest MacMillan Äward
iEComposition kolmele kamada heliloojale, kelle tööd on välja vaHtud kõigi sissesaafleftud tööde Mgäst.
Elma Miller võitis auhinna ma- Elma Miller loodab, et ta heli- lindile- Töö eest tasus heliloojale
gistrikraadi taotlemiseks loodud töö tuleb esitamisele lähemal ajal. Ontario Arts Council.
kompositsiooniga „Genesis*-(Maa- Praegu on ta tegev Ontario Arts ,j»^^^"!iemata" on esitatud Otta-ilma
algus); Selle auhinna võitjana Councili poolt tellitud töö loomi- yas, St. Thomases^ Hamiltonis
on ta esimene eesti helilooja, kes sega National Youth Orkestrile, F^^Sj^smaaL .
sellise tunnustuse on saavutanud, mis valmib tuleval suvel. Arvustajatelt se^ töö on leidnud
Tema kompositsiooni õpetajad' Muuhulgas on Elma MUler u f''^'''^^^
Toronto Ülikoolis olid: Walter Bus- niuusikaarvustajaks Hamiltoni Mc !
zynski,. John Beckwith,- John ^. .^^^^^ f uT J ; T T f "'^
Wemzweig mng John Chownmg, Ca- , ^ ciihnptfp" iimrPQ iorontos, Londoms, Hamil-lifornia
Stanford Ülikoolist jj^j^. ^^^-^^^ bunueue juures. tonis, Ottavas, Montrealis, SaD
puuter muusika alal. — Tema nõu- Tema loodud tööde hulgas on ka Franeiscos ja Inglismaal,
andja teesi loomises magistri- üks v väga huvitav klaverisoolo JElma Miller on abielus Hamilto-töö
kirjutamisel oli Lothar Klein. „Minnemata", loodud ühe surnud ni Ülikooli prof. Aadu Pilfiga ja
Auhinna üleandmine toimub 5. lapse mälestuseks...-, See töö on harrastab-oma kodus lülede ja tai-novembril
Torontos ^C.A.P.Ä.C. tellitud pianist dr. Elaine Keilloni mede kasvatamist. Tä kodu on kui
poolt. ' poolt, kes on selle mänginud heli- kasvuhoone, täis õisi ja rohelust.
Trudeem manitseb
kokkuhoiule
ELMA MILLEE
Foto: Randolf Rhodes
Venelased lämmatavad
Eestlasi oma peoliiriiiasmnylf 51 protsenti
KRISTI ALLIK
Kanada peaminister Pieire Tru-deau
pidas mööduhud kolmapäe-
STOKHOLM (EPL) — Kui kangel' on venestamine Eestis? SeniM vai Torontos liberaalide partei toe-
^ avaldatud rahvaloendite andmed on tõendanud^ pidevat mitte-eestilise tuseks korraldatud lõunasöögil kõ-
7 . - elemendi kasvu, seda eriti aga pealinnas Tallnmas, MS mõju^
j^aba Eestlasest' nr. 75 oli aval- »magneedina" slaavi sisserändjaile. ' vast inflatsiooni vastu võitlema,
datud artikkel „Vajatakse toetusi Kodumaalt Eesti Päevaleheni jõudnud viimased andmed rahvos- Trudeau võttis omaks, et kanada
«Kalevipoja" lavastamiseks", mille Kkest suhetest näitavad selgelt ohtia, et eestlased on jäämas Tallinnas rahvas on segaduses ja häiritud va-juurde
oli lisatud foto allkujaga vähemusse: 1979-ndal aastal oli statistikas eestlasi veel 51,5 protsenti, litsuse majanduspoliitika pärast,
•rr t* A i i * i . •k^T^liäJi 1. l^f^ y . miin nea mnnlocojl rtortrto C A O C J milif vona i^hvncoci' 9. mmfcAn^'!.. tniii-l xröj^-ln /\*- T^n*^r\An m ^ n ^ nM
Ameerika &i&lehf:
Vene rakettide tulistamisalused
loome piiri lähikonnas
HELSINGI — Ameerika ajakiri „Aviation Week & ace Techn©?
olevaga õlge 'Erisö AHikra lEot©.
Ejime aü ühe teise isiku pilt. Toi- i^nid Venemaa irafevusi. sugugi nü halb kui seda arvatakse, ralleitnant Äimo Pajunen ütles, et Soomel pole vaja osa võtta suurrü-metus
vabandab ning avaldab käes- ... o^<v ^« « «.^to*.«fi iäranph Peaminister pühendas peaaegu ko- Mde, vahelisest diskussioonist sõjalisis küsimusis. Teiseks ei ole Soome
Amides fl^^l^Tirm 44 800 -^tervelt 62,3 protsenti järgneb .^^^ majanduslikele peastaabil mingeid tähelepanekuid nimetatud rakettide tuüstamisalus-
1 ^ ^ ' ^^"^«t 227 376 eestlas^ Oktoobri rajoon;56,9 pro^endig^ küsimustde, mida peiakse eite- ^ehitamisest.
168 513 venelased, ülejäänud Mujal oA „vene Imnadeks Sil- , . ' , K . . . , i^^^^^^^^^^^^^^ ^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^ ^
muudest rahvustest. lamäe 85,7, Narva, 85,1, Paldiski ™ " Ameerika sõjaväeline ajakiri räägitakse, et Plesetskisasete^^^^^^^
Kogu Eestis elas 1 464 476 ela- 72,9 ja Kohtla-Järve 59,3 protsen- novenibrü ^^^^^^^^^ ^^^^ ^^^^^^ pärinevad mäaüma kõige aktüvsemlja sateK
nikku. Neist oli 64,7 protsenti või di venelastega, millele vastavalt li- ' * ^ salaluureallikatest, naiUede liite sagedamm^
947 812 eesti rahvusest, 27^9 prot- sandub 10,10; 23,9; 10,0; 23,9 ja | | * | | § f @pi|(|| ^©©©ri^ici põhjal liikuvate tulistamisaluste maailmaruumi
senti või 408 788 vene rahvusest, 14,3 protsenti muid mitte-eesti rah- - _ v '^ehitamine toimub Plesetskisse, N.Lüt pole kunagi ametlikult -
Kadunudsaadik Torma koos ülejäänud muud muulased. Kui vusi. OriTil Te©SeS Moskvast loodesse,
dr. Tauliga olid esimeseks Luterli- vaadelda töövõimelist elanikkonda Kõige eestilisem linn on Midlas- inglismaal ilmus raamat komee- Selles piirkonnas on ajakirja tea­te
Kärdla, kus^3426.st elanikiastl ja teistest taevakehadest, ni-on
teivelt 92,4 prptsenti^ e^^
Luteriikü Nõukogy
ku Nõukogu Inglismaal asutajaiks eraldij siis oli nendes vanustes
liikmeiks 1948. a. Saadik Torma eestlasi 59,8 protsenti,* venelasi
jäi selle nõukogu liikmeks kuni 31,0 protsenti ja teisi 9,2 protsenti,
surmani, 1971; a. EELK sined SUma torkab venelaste koondu-
, . sed ja am. uW,^ 5. ,5- pro^ts ei-^ t^i p.a.m. - ^m^e^g^a.^: „^T.^he^ ^ co^m^^e^t^ ^^i s jc^o. m^ ^i^n^g^"..
teil kõrvalraudteid, mida mõned
vaatlejad peavad venelaste raket-venelasi
teatanud, kus asub nende maail-maruuipikeskus,
aga seö on sa­telliitide
lennumarsruutide- järe­le
otsustades umbes 500 kilomeet^
ri kaugusel Soome purist.
Inglismaal valis siis tema järgla- mine nii Tallinnas kn! mujal Järgneb Põlva 92,3, Elva 91,1,
seks usuteadlase mag. Salme Aare- teatud rajoonidesse.
tide' peitekohtadeks.
British Broadcasting Corporation. Ajaleht kirjutab, et N. Lüt on URSA arvab, et sealt maaümaruu-
Kuna kuulus Halley komeet on juba ammu vaikselt ehitanud oma mikeskusest. saadetakse .lisaks i l -
andi. Üle kümne aasta selle nÕu- Tallinn on jaotatud neljaks rajoo- 90,0, Viljandi 87,0 jne.
kogU liikmena on S. Aareandi in- niks, millistest nn. Kalinini oma on Toome alljärgnevalt võrdleva
nukalt olnud tegev Luterliku NÕu- venelaste linnaosa — neid on seal tabeli, milles on aga arvuliselt fik-
, kogu töös, eriti selle teoloogilises 46,4, eestlasi ainult 40,6 protsenti seeritud vaid eestlased ja venela-komitees.
Ta on esitanud Luterlik- (arvestuses ei ole teisi rahvusi loe- sed, mitte teised rahvused. Nende
^ ^ ^ \ r : i . l _ j : o^^^ perioodiüselt tagasiteel päikese MX-tuIistamisaluseid, kuna USA ma ja sidepidamise ^ satelliitidele
poole ja peaks olema nähtav 1896, samal ajal vaidleb oma rakettide üles ka sõjalisi tehiskehasid.
on raamat mõnes mõttes ajakoha- valmistamise j a paigutamise üle. Maa ou^ olnud^
ne. Soome õhujõudude luureohvitseriegevuse^jüfe^^^^^
Raamatus käsitletakse (alguse- L.-O. Fredrikson ütles, etPlesetsk nimetatakse idanaabri Põhja kos-
, XT- T c V TLT- M ö . ^ 1 . 1 ^ . 1 ^ t r L^Jirr V , , - lov! ga Uc. 59 ka eesti teadlase Ernst pole soomlasüe tuntud, kuna sinna modroomiks, kust tuhstatakse na-ku
Nõukogu Saksamaa Kirikupae- tud venelasteks, need tulevad pea- osa on kerge arvestada kui kaj^s \ . . . i-^ 4. • - , , ^. 1 ij »^\A o«,«fnvvn ^ i n U c 1 9 c a f « i i i i t i mi]lp«;t <?nnmp^
J 1 T / rtt t ^ J \ c ^1 * * « * « « n ; « , ^ o + Vi\i^u « , « 1 , 0 oriFo^c 1 ^fL^t öpifcu tcooriat komeetidest ja vai- pole kunagi korraldatud ametlikku dalas 1—2 sateUiiti, mmest öoomes
vadeL Luterlikku Nõukogusse kuu- le nende). Eestlaste protsent on esimest liita Ja m „ , • 1 . . ' ^ ^ r r t . i . u , ^ . J l ^ „ Q r . Ä ^ r . r . ^ r > ^ ^ 1 i A ^ 'i
l, u, ,v„a. dA j;äÖ rgmi:s.e. Ad luterlikud kvwir^iUkuiAd , suurim TLe'ni^ni; n^im^eilisLe s rajoonis «p.r.o.ct«se«n^,d-icsft.: keste taevakehade pilvest, mis külaskäiku. Kohta tuntakse Soomes on nahtud^l2.
resi«ktivad sinodid Ingl^maal:e^- ^^^Hkud sahted'Eestis 1979
tl, lati, norra, poola, rootsi, saksa,
jsoome, ungari ja ühendatud inglis­keelne
luterlik kirik. Käesoleval £ggjj
suvel lahkus abiesimehe kohalt 'paujjyj
rootsi praost Sven Evander puhke- Kalinini raj.
palgale mineku tõttu. Tema aseme- Lenini raj.
le valiti 12. septembril sel aastal y^^^Q j-aj.
Luterliku Nõukogu abiesimeheks Oktoobri raj
mag. Salme Aareandi. Olgu nime- i^Qi^^ja-Järve
tatud, et a on esimene naine Lu- pärnu
terliku Nõukogu juhatuse koosfsei- Sillamäe
sus. Narva
Dr. Taul^on olnud juhtivalt te- jartu
gev Luterliku Wõukogu juhatuses Valga
selle asutamisest peale, töötades viljandi
veelgi selle laekurina ja on valitud yõru
Luterliku Nõukogu Inglismaal elu- Jõgeva
aegseks aupresidendiks. Kuressaare
^ _ „ „ „ (Kingissepa)
Kommentaarid Türi
(Algas lk. 2) Mva
Rakvere
olulisematele probleemidele, mE- Tapa
lest vÕ5b järeldada, et ühendrüki- j^^pla
de massimeedia vahendid on väga Elva
tihedalt juudi rahvusgrupi kontrol- Haapsalu
li all. Vekgi häirivam on lugeda, Keila
et Ühendrükide president, kellel Paldiski
tnleb pä^v-päeva kõrval lahendada Kärdla
Ja pead murda paljude oluliste si-se-
ja välispoHitiliste probleemide
L464.476
441.800
123.607
105.576
69.798
129.706
72.699
54.051
16.157
72.783
104.381
18.474
22.368
16.767
5.387
•14.207;: :•
9.641
6.626
4.817
19.011
10.851
5.599
6.358
13.035.
7.197
7.311
3.426
eesftlased- %
947.81^ 64,7
227.376 51,5
50.193 40,6
65.755 62,3
32.462 46,5
73.808 56,9
19.197 26,4
36.748 74,1
689 4,3
3.538 4,9
77.597 74,4
10.052 54,4
19.469 87,0
13.783 83,8
4.554 . 84,5
12.783 90,0
8.363 86,7
5.989 .90,4
4.446 92,3
14.550 77,8
4.684 43,7
5.070
5.794
10.593
5.573
233
3.167
408.788 27,9
168.513 38,2
57.314 46,4
31.530 29,9
ümbritseb päikesesüsteemi. SeUe lähemalt satelliitide väljatulistami- Läänemaailma satelliitide kaudu.
' Ernst õpiku teooria on omaks võt- se kohana; Sealt ou lastud nädalati saadud õhufotode abil on pearaja ;
nud ja edasi arendanud HoUandi rakette, miUedest mõni on ka näh- kõrval olevais ehitustes arvukalt
astronoom Jan Oort. Nigel Calder taval olnud Soomes. tagavaraosasid, kiihu viivad raud-
29.889 42.9
90,5
91,1
77,5
78,5
3,2
92,4
nimetab sellepärast seda päikese­süsteemi
ümbritsevat väikeste tae­vakehade
pilve: „the f aboloüs õpik
— Oort Cloud", ehk lühendatult
43 981 33 9 j.öoo Cloud". Ja sellest pilvest on-
43 911 593 gipsrit komeedid ja meteoorid.
10 540 19'.5 Komeedid on enamasti kui suured
13.847 85^7 milledes^ on , lüva ja-
61.938 854 ^iv®-
21.530 20,6 päike komeedüt -lume ära
6.164 33,4 sulatab, jäävadki järele ainult ki-
2.013 9,0 vid. Neid Mve kutsutakse apollo-
12,9 objektideks, ehk lihtsalt apollo-
10,1 deks. Ernst õpik on ammu väitnud,
et apollod on surnud — ehk õige-
7,6 mine: Imstunud komeedid.
8,4 Komeetide avastajaks võib saada
6,0 igaüks, kellel kannatust öösel tae-
4,9 vast vaadelda. (EPL). '
17,5
Eesti radmafuid
adventistide Ülikoolile
TäheteaduslUcuš ühingus URSA-s tee /haruliinid.
VABA EESTLANE
2.388
544
1.076
806
397
234
3.326
4,460
345
389
3.050
1.191
Maksab Kanadas; ' ?Sljasp«Qt SM
Aastas $38.-- $42.—
Poolaastas $21.— $23.—
Veerandaastas $11.— $12.—
I R I P O-STS GÄ
^adas:
Aastas $61 $67.-
Poolaastas $33."«*™ $35.50
Veerandaastas $17.— $18.50
41,1
6,2
•6,1;
18,0 Õpetaja Eduard Mägi annetas
1^'^ Loma Linda-Riverside adventistide
5.326 72,9^ ülikoolile ingliskeelse W. -Tomin-
187 5,5 gase ,,The Soviet Gotonization of •
' : EstQma". ja A. yiirlaidi ,,Graves
without Crosses'\ Neh
pn ülikooli raaniatukogu ajaloo
osakonnas ja teine ilukirjanduse
osak. Kui ainsaid raamatukogus,
ei ole need laenutatavad, vaid
määratud kasutamiseks kohapeal.
tnikooli ajakiri „La Sierra To­day"
sügisnümber toob foto E.
Mägi poolt raamatute üleandmi­sest.
ülikooli presidendile dr. V.
Norskov Olsenile, kdlega õp. E,
Mägi tuttav juba 1931. a. Taanis;
toimunud kohtamisest Põhja-Eu-r-
kas Ühendrükide presidendil ja tidega lahkujaid kodusaarelt. ;,lga- Heinz Riivald ja Herman Lahesa- roopa adventkirikutenoorsookong-valitsusel
ei ole. tõesti võimalik üh- yg^e mälestus" koorihelide saitel lu-Lane; New Yorgist — Tamara ressi ajal. Leht kirjutab, et E. Ma­te
piiratud ulatusega probleemi mälestati langenuid ja viimastel Khalili ja Long Islandilt r~ Harita gi on Adventistide Koguduste Ees-lihtsamalt
ja praktilisemalt lähen- aastatel lahkunuid. Solistide tase- Müürisepp, koori juhatas Albert ti Liidu endine esimees, antakse
dada kui sellise ülepingutatud Ja mega laulukoori liikmeid oli tui- Vaart. Jumalateenistusele järgnes Eesti asukoht ja märgitakse ka
ülereMaamitud spektaakliga. , nud Kanadas Elena Yillard ja ühine koosviibimine millest võttis E. V. praegune okupatsiooni olu-
' Tamara Norheim,~New Jerseyst ~ - osa ligemale 70 inimest
LENNUPOSTIGA filemere-maadletsse: '
Aastas $76--, poolaastas $38.^, veerandaastas $ »—
Aadressi muudatus 50 centi. üksümumbri hmd 50 ceBtä
Eanada aadressidele palume märkida ^POSTAL CODE" ja
USA aadressidele „ZIP CODE"
Pangatshekk või rahakaart ku-jutada
Free Estoniaa Pnblishers nimele.
pärast, peab oma aega raiskama SciCiHaste pSh^
selleks et t a » ^ ijj^^^jj
üksikult oma 3uurde valgesse Majv
ja ja, katsub neüe individuaalselt g^^^^^ ^^^^^^^ järjekordse ko-selgeks
teha milline tähtsus on ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^ul korraldas Eesti
ühendriikide tuleviku ja julgeole- apostliku õigeusu Kogudus Long
' kuseisukohalt luurelennukite Saudi j^j^^^jj g^^^. ^^^^^ pühapäeval,
Äraabiale levereerimise tehmgul. oktoobril jumalateenisuse.
Kogu see tehing oli enne lõpliku Praost-ülempreaster E. Lepik Ka-otsuse
tegemist senatis tohutult ^^^^^^ meenutas oma jutluses ko-üles
pi^hutud ja üle dimensioneeri- dumaalt lahkumise viimaseid päe-tud
ja tekib paratamatult küsimus oktoobris 1944 ja viimaste paa-
H . KIRIK
^nsurance.
Agency
23 WESf MORE Dr., Süite 2W
Kesdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
TelUmme saata:
P,Oo B©K 7®, Postöl Stn. C, Toront^© 3, Ont
MU 3M7
Palun muie saata VABA EESTLANE ft?staS3 / KMwlaastak» /
veerandaastaks Uvalise / Idripostiga alates , ,
19____ . Tellimise katteks lisan $ süBjuureÄ
rahas /tshekiga / rahakaardiga. (Eaha saata aimsii tahtkirjas)^
Nimi —* „ —- ——
Aadreid