Vaba eestlane , October 31, 1985

              t
VABA EESTLANE neljapäeval, 31. oktöobrÜ , OctoberSl, 1985 Nr. 81
cmi
NR
Pika nädalalõpu laupäeval Sun-
' nybrock pargis vihmase ilmaga toi­munud
masterite klubidevahelisel
3 korda 4.3 km murdmaa teate­jooksu
meistrivõistlustel tuli eesti
meeskond 60—69-aastaste klassis
Järjekordselt esikohale.
Individuaalselt tuli Yalden Sadul
60—64 a. klassis ajaga 21 mm. 54
sek. esuneseks, Uno Limit 24.05-ga
teiseks ja 65—69 klassis Kaljo
Fehtla 24.30-ga esimeseks.
Võitjad said auhinnaks nägusad
Brooks'i kandekotid.
la pikal nä<
toimusid Guelphi lähedal Ontario
EESTLASED
Eesti Füatelistide ühing Rootsis,
(EFtJR) peakoosolekul Stokholmis
valiti ühingule kaks auliiget ^
Hans Krondström ja Elmar Ojas-te,
nende eriliselt suurte teenete
eest eesti filateelias. Hans Krond­ström
on olnud viimased 20 aastat
ühingu esimeheks ja liikmete arv
on selle aja jooksul tõusnud 20-it
200-le. Samal ajal oü ühing saavu­tanud
rahvusvahelise tunnustuse
läänemaailma filatelistide hulgas.
Elmar Ojaste on omakorda ühingu
ajakirja „Eesti Filatelist", viinud
sõna tõsises mõttes „laia maail­ma".
Ajakiri on saanud rohkeid
auhindu ja on rahvusvahelistel näi­tustel
otsitud eksponaat. Neljateist-künme
toimetamisaasta jooksul on
Ojaste 604eheküljelise bülletääni
paisutanud 420-leheküljeliseks aas­taraamatuks.
Stokholmis toimus kevadhooaja
lõpul uues kunstigaleriis Art-Atriu-mis
arhitekt Harry Raudsepa maa-
. iide näitus.Harry Raudsepp onuks
neid arhitekte, kes oma peategevu-se
kõrval maalimisega tegeledes
, väiksel viisil suurt traditsiooni jät­kavad.
Näitusel oli esitatud,peami°
selt akrüülmaale, aga 31 töö hul­gas
leidus ka neil õlimaali ja se-rigraafia.
Motiivistik oli pärit eran­ditult
arhitektuuri valdkonnast: lin­navaated,
tänavapildid, sammas­tikud,
fassaadid, balustraadid, por-
, taalid. Erguvärvüised arusaadavad
^ motiivid kergesti nostalgilises mas­keeringus
olid atraktiivsed, müüki­de
suhtes, edutavad.
meistrivõistlused orienteerumisesj
millest ka kolm eestlast osa võtsid.
Laupäeval oli ihn külm ja vih­mane.
Kerge riidega jooksjail oli
tegemist kohmetanud kätega kaar­di
tembeldamisel
6.3 km pikkusel hallil rajal tuli
eestlanna Mall Bishop-Peepre W35
klassis kuuendaks. M55 klassis tuli
Theo Vellend 4.3 km pikkusel
pruunil rajal seitsme võistleja hul­gas
kolmandaks. Startijate nimekir­jas
oli veel Madis Tambre, aga te­ma
tagaärg jäi esialgul teadmata.
Pühapäevane võistlus oli ajalooli­ne.
See toimus täpselt samal maa­alal,
kus peeti esimesed võistluseid
1967. a. kadunud Sass Peepre kor­raldusel,
millest eestlased Edgar
Marten, Endel Tigane, Paul Toom­salu
ja Theo Vellend osa võtsid.
Ilm oli pühapäeval haruldaselt ilus.
Maastik oli lahtine ja rajad kerge-võitu.-
•
Mapp Peepre tuli nüüd 6.3 km
pikkusel rajal viiendaks ja Vellend
5.3 km distantsil 84 min.44 sek-ga
teiseks (võrdluseks laupäevane ta­gajärg
4.3 km — 95.03!)
'Kahe päeva peale kokku tuligi
Vellend 179 min. 47 sek-ga mit­mekordse
Kanada meistri Dick de
St.-Groix järel teiseks. Kõhnas oli
John Challow Montrealist.
n tmat r V r i w
1
1
i i
—-
a 1\3 9
i li 15 H
i 11
1
i8
20
, • i
• M . • •
• 1 29 3/ il 32 33 34 n i
• i 0 • B 39 40 ki r 43 |v:BI-Ji
AAMATUID
MÜÜGIL ..VABA EESTLASE" TALITUSES
PõSkread! 1. Üks Eestil peami­nistreid,
6. õllesort, 10. Ainukese,
11.. Surnud eesti ooperüaulja, 12.
Kahekesi, 13. Üks Joosepi venda­dest,
14. Juuretis juustu valmista­miseks,
16. . . .küla — kohanimi
Saaremaal, 18. Veesõiduk, 19. Ilut­seb
mõne mehe vestil, 22. Mehe­nimi,
24. Joovastus, ülim vaimus­tus,
25. MaaUnüsobjekt kunstniJce-le,
27. Mitmekuine eesti sportla­ne
1920—30. aastail, 29. Harul-duSj
32. Metalhaha, 35. Võõras­ema,.
36. Eesti praost Kanadas, 37.
Los Angeleses asuv Mazfa Track Ckb meelitab TS-m.
Lillakut „oma teesaisüisse^V kaheks aastaks. Äsja löo^
dud spordiselts tahab oma liikmeskonda katsuda olüm-piamängudel
edukalt esinenud sportlasi, maailmarekordi-mehi
ja -naisi, kes võtsid osa Grand Prix-mängudesto
Selts pakub sportlasile /«häm­mastavalt
suuri stipendiume", kuid
mingisugust elukutselisust : ei ole
Tima mänedzheri Tor Westerbergi
üteluse kohaselt pakkumises. Tiina
ise on praegu Hispaanis.
Tiina ja tema mänedzher on
saatnud spordiseltsile oma vastuse,
kus esitatakse mõningaid tingimusi.
Liitumine ameerika spordiseltsiga
tähendaks eeskirjade kohaselt seda,
et Tiina peaks lahkuma oma seni­sest
spordiseltsist Espoo IF-st, ka
'Kaleva Kisat jääksid Tiinale vahe­le.
Los Angelesele saadetud vastiO'-
üngiMUStes tehaksegi ettepanek^
et Tima saaks jätkata samaaeg-
(selt kodnseltsis_ja võiks siis oša
; võtta ka Soome Mieistrivõistlii°
sist.
Lisaks Tiinale katsub selts oma
liikmeskonda saada ka tänavusi
maaihnarekordite tegijaid.. Nime-kurjas
on ka Rootsi kõrgushüppaja
Patrick Sjöberg ja Maroko jooks­ja
Said Aouita. ; •
Kuigi Tiina liõustuks asuma
Soomest ühendriikidesse ei tähen­da
see, et ta muutuks elukutseli^
seks, kuna tasud makstakse stipen­diumidena.
Rooma teaduse ja kunstide juma­lanna,
39. Tegi teatavaks, 40. Äär­mine
kokkuhoid, 41. Kuulsa soom­lase
eesnimi, 42. Eestlasest Euroo-pameister
poj^sis, 43. Abistama.
püstread! 1. . . . ; mäed oh piir
riks Euroopa ja Aasia vahel, 2.
Reaabe, võhnalik, 3. Jälle/ uuesti,
4; Teatud häält tegema, 5. Mõiste,
astronooinias ja laskeasjanduses, 7«
Mul bn, 8, Taibukas, tähelepane­lik,
9, Mitte kerget, 12. Higiaidc
nahas, 15. Veider, 16. Võõrapära­ne
hääldamisviis, 17. Kujutus- või
väljenduslaad kirjanduses ja kuns­tis,
29. Uimastuse, 21. Teadmiste
proov, 23. Eesti haiskirjanik 1892
—1927, 26. Krahv;... — tegela­ne
ühes populaarses ooperis, 28.
Seal peeti moodsa aja esimesed
olümpiamängud, 29. Alatu inime^
na Või pinki lööina, 31. Koduloom,
33. Tagapõhia, 34. ÜSA osariik,
ne, 30. Viliapeksul vihku vastu sei-
37/Täimevili, 38. Hõige.
l U ^ Ö N A NR. 1260
LAIfflNDUS, ; •
Põikread: 4.. Kodus,; 7. Järvi, 9.
Luton, 11. Saak, 12. <Glen, 13.
Piir, 14. Beirut, 16: Kest, 17. Esik,
18. Sinel, 20. Aho, 23. Oskar, 26.
Torino, 29. Neid, 30. Mäe, 31.
Oder, 32. Havre, 33. toksa,
34. Ammän. . /
Püstread: 1. Loik, 2. Tulge, 3.
Väsis, 4. Kvarts, 5. Suli, 6. fionus,
8. Raie, 10, Tere 13. Pealt, 14.
Banjo, 15. Tibad, 19. London, 21.
Tomat, 22. Orav, 24. Seek, 25.
Kirst, 27. Ikä, 28; Neeme, 31.
•Olav.-- •'.„
Hind Saate-
$ kollid
EESTI SKAUTLUS VHSKÜMMENID)' AASTAT 2.— $1.-
ESTONIAN SCOUIING .50
Fred Limberg — ISAMAA EEST^ . . .. 18,— .70
EDUARD RÜGA graafik >BSBaaUJa^^^^.^.... . . . 9w— .71
Ivar Ivask — ELUKOGU 10.— $1^ j
Heino Jõe — LUGU KÄBIST, LUGU KÄNNUST 2.— •5^ u
Anna Ahmatova—Marie Under — REEKVIEM 3.50 .50
Qerliert MicheLson — KODUMAALT VÕÕRSILE 10.— .50
Herbert Michelson — SfeAUTUKUL TEFJ. . . 3.— .50
HerbeitMicheisoä--NOORSOOTÖÖ RADADEL 3.— io
Herbert Michelson -p EESTI RADADELT 9.— .50
Paul Laan — MÕTTELEND — pilte Ja peesfMiB .50
Aai^d Roos ~ JUMALAGA, KARS JA
: ERZURUM ^ .50
Ants Vomm — VARJUD GindetBsiHicti) . . . . $1.-
Salme Ekbamn — AJATAR (hndetaskogii) 4.— M
Johan Pitka — RAJUSÖLMJm ... . . . 8.80 30
Urve KaniksKÖDAKONDUR OoidetQ^^ «.— .50
Hamies Oja ~ KOPUTUSED I^^ESES
; (InidetofiiEOga) - 1.50 M
Hannes Oja --TUNNETE FtJRDEL 1
(Imdetiiätogii) 2.75 .50
Andres Küng MIS TOIMUS SOOl^? . . . .50
Einar Sandeik — LOOJANGUL
; LAHKUMINE TALLINNAST .50
y. Veedam — LURICU AMEERIKAS . . .. .70
E. UnstJdn TAGURPTOI SÖUDES
(Mälestosl 1914—1943) ^^^^^^^^^^^^^^^^ . . . ^ 18-—
A. Roos RÄNDAMAIE (Metabln^ . . . . . .70
Prof. Felix Oinas KALEVIPOEG KÜTKFJ^
•••• j.m.--esseid' 13.— $1^
E. Sandcn „SÜDA JA KIVID^ 19.50
L KülvetNÄITEMÄNGURAAMAT
(5 näidendit) . . 15.— .70
H. Rajamaa — m R I E UNDER INIMEA 4.— .50
UD 47.—
SaatekolQ Kanadoate $1.50, mujale $3.—
Gisela McBride — TALES FROM ESTONIA
V. Kimberg-Kotkas InnletDskogD
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL ^
E. Unstain — FOR FREEDOM ONLY ..
REHVmJD PURJEDEGA II .^^ .. .
NAER ON TERVISEKS — ködijulte .. ..
ümar JAKS — NEPTÜN ......
Ivar Ivask — VERANDARAAMAT
InnIetuskoguV..........V.................
S. Ekbanm — Imiletöskogn öHUMiUlGI ALL
Ants Vomm RISTSÕNAD n . . .
NAER ON TERVISEKS^
M. Jnhkam — USK ON MEID AIDANUD
(Valimik valmalikke sõnamõte kodmnaale)
TAIMI PROOS — ELUKOGEL (S^
E. Eerme — EESTI EKSLIIBRIS
^VÄLISMAAL IV"
H. Meret — TEREMIJlJTUSIXJS
.LISANDUSI I;:.::^^
mõtete ja uudiste vabale levikule Eest2i
Ä. Mägi — EUROOPA RAHVASTE
AJARAAMAT 264 kl., köites . . . v .
5.75 .50
7..
14..
7.—
10.—
2.25
12.—
.70
1.—
1 —
JO
.70
$1.75
.70
$1.-
12.— $1.50
10.. .50
.70
$1.50
20.— 1.—
Robert Kreem — VANDEGA SEOTUD
E, Past — MAALT ja MERELT ...
$22.— —.70
US$2.00
15.— $1.50
WO.— $1.50
3Bin!iil!]IIilillin!l!i!iiiililil»inilllliliii9!IHÜIIIilllllil{!91 liilinHiillilHUitllilKllö
Tähelepanekuid k<arjdcaste sacif msesf
Kultuuritöö osas on kultuurikes­kuse
töö tugevnenud, on tekkinud
uusi tegevusalasid. Kultuurikeskuse
teenindusi on kasutanud oma huvi­des
tuhanded karjalased, äga ka
^Ijaspool olijad. Uurimise alal
alustati tv-sarja i,Elias vaeltaja"
filmimist ja „Kalevala" näidendi
tvrversiooni valmistamist. Enim on
siiski teenindusist kasutatud olnud
teatriteenindus, teabevahendus, su-guuurimus,
kandlekool ja muud
muusikaalad, üksi 1984 lisandus
arhirva 1-8 jooksvat meetrit riiuleid
ja raamatukogusse 300 köidet.
Karjalatalol on oma teatrlgruppj
mis on aastaringi tegevuses harju­tuste
ja esmemistega. Tänavu ke­vadel
esitati „Kalevalan tarinat".
Muusika alal tegutseb pideval!^ ka
kandlekool, kes peab suveti kand-lelaagrit.
Samuti on oma laulukoor.
Suguseltsi uurimisega alustati
aastal 1983; need on peamiselt eel­sete
sugupõlved© meeslSikmete lii­ni
kaudu. Uurimusi tehakse karja­laste
suguseltsidest loovutatud ala­del
elanud inimestele. Kultuuriliidu
majanduslik seis oli 1984. aastal
19.024.599 Soome marka; selles on
terve rida erifonde karjalaste poolt
annetatud summadest.
Tänavune Karjala Liidu aasta­koosolek
tõdes, et käesolev„Kale-vala"
150. juubeliaasta on toonud
elava rahvusliku kultuuri aluse,
rahvakultuuri värviküllase pärandi
mitmekülgselt esile. Juubeliaastat
tähistati suurima sündmusena Ka­levala
suurpidustusel Helsingis. Ka­levala
suurpidustus, samuti kui
Kalevala" ise on võimekas näide
Karjala osast kogu selle rahva
vaimsest suurusest.;
iKarjalatalo on karjalaste teine
uhkusobjekt juubelit tähistava „Ka-levala"
kõrval. Oma elava kultuuri­töö
vajaduseks ^titasid nad Soo­me
pealinna maja, mille ehitami­seks
vajaliku raha on kõik liikmes-organisatsiöonid
kogunud lisakor-jandustega,
ürituste ja näitemüülci-de
korraldamisega, mis^ kestis mit­meid
aastaid. Abi on saadud kar­jalaste
kõrval ka teiste hõimude
liikmeilt, kes on positiivselt vasta­nud
korjandustele motoga: „Kariar
latalo — kultuurivelka Kaijalalle"
(Karjala- Maja kultuuriyõlg
Karjalale). • ;
Selles on suure peosaali kõrval
mitmeid väikseid 'klubiruuihe, na­gu
Ingeri, Wiipuri jt. Ka restorani
kõrval on väiksemad karjalasöök-lad,
Karjalantupa, Kannas ja Raja-
Kärjalä, saunad ja muud tervis-võimlemise
ruumid. Koigi oma roh­kete
ruumidega, aga neis toimuva
tegevusega on Karjalatalo kõigile
karjalastele kui tükike Kodü-Karja-last.
Mitmelt poolt tullakse seda
uudishimulikena. külastama, kuid
erilist rõõmu tuntakse, et karjala
noorus on võtnud maja omaks, ku­na
see tagab nii majale küi ka ko­gu
karjala hõimule julgustava väl­javaate'tulevikku.
Karjalatalo on ka karjala kunst­nike
kujutavkunsti keskus, kus
seintel on rohkesti väljapanekuid;
eriti huviküllane kunstnik Oili Mäe
kavandatud riijüvaip j,Karjala elee­gia",
miis kogu ulatusliku sema ka­tab,
Wgä omapärane on kõigi loo­vutatud
Karjala kihelkondade
vimplite paigutamine ühte rivisse,
alates Soome, siis Karjala, jä kihel-kpndade
miniatuurlipjpudega.
Mis aga Ütlemata meeldiva pildi
jätab, on selle sisearhitektuuri ku^
jundämine karjala värvidega või
männipuidust
T©ifl©Ösjala keskus on Nurme-se
lähedale ehitatud Bomba karjala
küla ja Kaleva mõis. See on täp­ne
koopia 1855, aastal karjalase
Jegor Bombi poolt pojale ehitatud
palkehitusešt. Karjala arhitektuuri
omaduseks on tugevaist palkidest
ehitatud mitmekorruselised ja eri­ti
kaunistatud majad. Koos sarnas­test
palkidest ehitatud palveruumi-ga,
tsasoniga need on karjalaste;
ehituskunsti kauneimad saavutu­sed
Need jutustavad vanast kul­tuurist
ja rikkast pärandist. Sellele
kultuurile oli iseloomulik, et nü
ehitused kui ka töövahendid tehti
kauniks ja silmale meeldivaks.
Nüüdne Bomba maja ja Kaleva
mõis on aastasadade arengu tule­mus.
Selle sündimist on mõjutanud
paljud tegijad. Karjalas säilis ja on
ka mujal jäänud inuneste eluruu­mid
ja karjalaut sama katuse alla^
Bomba maa asus Kuikkanieme
külas ja seda peetakse parimaks
näiteks sellest ehitusstiüist. Ehitus©
pind oli 24 X 10 m ja see oli kol­mekorruseline,
eluruumidele lisaks
karjalaut ja muud talupidamise
ruumid. Majas asus, aastakümneid
suurperekond, kuid aastal 1934 oli
see ^attunud nii halba olukorda, et
kisti maha, kusjuures lammutatud
maja palgid jagati viie venna va­hel,
kellest vähemalt kohn" neist
ehitasid omale elmnajad,
Kogu suurhoone ehitamise juu­res
kasutati kirvest ega kasutatud
ainsatki raudnaela ega muud rauast
sideosa. Kõik oli puidust ja'Osku­sega
tehtud. Nüüd on sama korra­tud
Bomba majas esindamaks kar­jala
erilist ehituskunsti kaünisust.
See oh saanud ka soome ehitus­kunsti
pärandiks nagu kalevala ru­no.
Nüüdne Bomba on ehitatud
rahvakultuuri elavaks ilminguks.
See ehitati Nurmesesse Sluojärve
kihelkonhaseltsi ja Karjala Liidu
koostööl. Sellega tõdeti kauaaegne
unistus erilise pärandimaja püstita­miseks,
milleks saadi kaunis Risto-nieme
rannapiirkond. Kui alul oli
mõttes ainult Bomba maja uuesti
ülesehitamine, siis tööd tehes laie­nes
mÕte ja võeti eesmärgiks kogu
paarikünme ehitusega karjala küla
ehitamine.
Mõte ei olnud^siiski mitte muu-seumiküla
loomine, vaid luua ela­vate
karjalaste asunduse tervik.
Nüüd on Bombast saanud üks hin­natumaid
turismikeskusi, olles sel­lejuures
ka kultuuriilming ja tiks
karjala kultuuri keskpunkt.
Küla ehitistest on siiski ainult
Bomba maja tehtud tegeliku ees­kuju
järgi, muud ehitused aga va­balt
karjala arhitektuuristiili kasu­tades.
Kõikide hoonete ehitamisel
on kasutatud palke.
Bomba karjala küla on saanud
uueks karjalaste ärkamis© ja üles­ehitamise
sümboliks. Sellest on tul­nud
karjalastele palverännakukoht,
kus karjalasuse aateid ja vaimu
käiakse tugevdamas. Aga.sellest on
mi kodumaalastele kui ka välis­maalastele
saanud matkakoht, kus
otsitakse soomelikku rahvuslikku
vaimu. Nii on algatus omalt osalt
rikastamas ja arendamas rahvus­kultuuri,
tugevdades karjala hõi-mu
ja esitades karjala omanäolislt
kultuuri selle mitmekülgse pärandi-viisidega.
Suvel on Bomba karjala külas
mitmesuguseid esinemisi- rahva-kunsti
alal, nagu rahvatantsu,
ja teatrietendusi
eriliste Bomba peoni
•Tänavu esitati Bomba
teatris, mis üldpildilt lä­hedane
olevat Jalkala eesti üksuse
Võrgu trehtriga" — vabaõhuteat­riga,
Kalevan Näyttämö r.y. poolt
„Kalevala" draamateosena.
Prof. Heikki Kirkinen on Bom­ba
karjala maja väljendust sidunud
karjala rahvaga ja selle iseloomu­ga:
sel on suuruse tunnet, aga sa­mal
ajal see on sensitiivne ja üli­külluslik
oma väljendusvormis na­gu
karjalane ise, kel on oskust luua
rikast Ja üusat väga lihtsast mater­jalist
talatega.
väbaõhu-näib
lä-eesti
is^rgiiflisolstooitide
•egewst
VABASfSTUSES!