Vaba eestlane , October 31, 1985

              tt 2
VABA EESTLANE neljapäeval, 31. oktoobrü 1985 — Thursday, October 31, 1985 Nr.
¥ABABE EESTLASTE HMLEKANBIA
¥ÄBÄ
: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St
OiEt. MSB 2M3
s.
TEGEVTOIMETAJA: Hannes- Oja
TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
T O I M E T U D KOLLEEGIUM: Karl Airo. Heino Jõ©,' Olev Trass'
TELEFONID: toimetus 444-4823, taUtus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELUMISfflNNAD Kanadas: aastas $54.—, poolaastas $30,—
ja veerandaastas $16.-—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $68.—.
aastas $37.-^ ja veerandaastas $19.—
aadressi muudatus 70 c. Üksiknumbri Mnd 70 e.
KUULUTUSTE HINNAD:
üks toll ühel veerul: $5.00, esüctiljel $5.
I
Fublished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Doa Mills, Ont. M3B 2M3
Toronto Eesti
nusemärgido
Meeskoori 35. aastapäeval Kinnitati eakamaile koorilükmeile rinnale va-
Foto: Vaba Eestlane
Esialgsete-^ ^
te Järele otsustades 011 läänemaailm
na avalik airaBiiune president Rea^
geani kõnest ÜMneimdR^
Organisatsiooni Peaansamblee
koosolekul; . N ^ • Yorgis teatsjÖ
iMääral pettmiBud. PaÜnde kommen­taaride
Järele otsustades oödatS
fresidendilt leebemat hoiakut H .
Uidu suhteis j a arvati nähtavasti, et
Reagan tuleh enne n ^
muvat Meagän-Gorbatsh^ kohtu-naist
Kremlile avalikäsi vastu ja
e^tab tuum^elvastuse
N. Liidule yastuvõetavaid
nekuidj mis aitaksid teed rajada
jrelvalstuse vähendamiseks ja kok-
Imlepete saavutamiseks
Kuid Reagan ei lämud seUele Ii-
Ibedale teele, mida nähtavasti ooda-
^ ka Moskvas, kus nüüd presdendl
kõnesse eriti teravalt ja Mbeistunuli
suhtutakse ja seda teSevisibonIs,
caadios ja ajalehtedeis kiitiseeritak^
se. See pahameel on ka mõistetav:
Reagan ei jäänud ida j a lääne va­helise
koostöö aluste määritlemisel
peatuma ainult relvastuse vähenda­mise
juurde, vaid ta mõttelend ula-this
tunduvalt kaugemale diktaä-liorliku
kommunistliku maaümä Jä
demokraatliku läänemaailma põhi­liste
lahkarvamiste lahkamisele ja
mende vahel valitsevatest eirsnevus-
^ t järelduste tegemisele.
Keegi ei saa Reaganile ett^^ hei­ta,
et tal puudub heaitaibe N^ L i i ­duga
suhtlemisel mingisuguse mõ­dus
vivendi saavutamiseks, kuld
samal ajal on ka selge, et ta ei tee
seda iga hinna eest, nagu seda lää-
Memaailma ultraliberaalsetes j a sot-sialilstlikes
ringkondades oodatakse,
vaid ta esitab selleks ka oma tingl-mused.
Ning nende tingimuste
üheks tähtšamalis elemendiks on
vajalike abinõude rakemdämine |a
vastavate kokkulepete saavutami­ne,
mi^ pikakšid vene Imperialist­likke
vallutusi 5,vabastamise sõda­de"
sildi all. See oli lünk, mida ei
osanud ega taibanud 1972. aastal
^ i t a tolleaegne Ühendriikide presi­dent
Nixon j ä tema väHsminister
Kissinger, kes andsid detente polii­tika
kokkulepete raamides venelas­tele
vabad käed -oma vallutuspolii­tika
jätkamiseks,
PrelsidentEeagamlepamiakse te­ma
yaenlaste ning alandlikult
Moskva poole siimaviskavate ring­kondade
poolt pahaks, et ta suunas
suure osa oma kõnest ideoloogiii-sele
pinnale, tuues rõhutatult esile
marksistlik-lehinistliku süsteemi
varjuküljed, mi!s takistavad ida jä
Sääne vahel koostöö j a vastastikuse
usalduse saavutamist. Ta nentis, et
tJhendriigiä kujutavad endast de-mokraatiikku
riiki, kus valitseb
irahvas, kus ei ehitata müiire im-meste
liikumilse takistamiseks, kus
ei rakendata poMtseSsüsteemi rähyä '
vaikima sundimiseks jäknš ei
taotleta teiste maade okupeerimist^
Oma seisukohtadele suurema kaa­lu
andmiseks tsiteeris president N .
Liidu dissidenti Andrei Sahharovi^
kes mainibj et rahvusvahelist usal­dust,
vastastikust arusaamist, rel­vastuse
vähendainist ja rahvusvahe-liist
julgeolekut ei ole võimalik saa­vutada
ilma avatud ühiskonnata,
kus valitseb südametunnistuse, i n ­imise
ning retsimise |a elukoha . valiku
Reagan ats^eris ka praegust
Euroopa kaheks poolitamise polii­tikat,
kuiiiitades, et s e l l i s t ^ l i i t i -
kat ei ole kuidagi võimalik Õigus­tada.
,;Poolita3mse müürid ja umb­usaldus
peavad asenduma tihedama
läbikäimisega avatud maailma l a -
jamiseks,** toonitas president. Ta
tõi esile eriti yi^piurkonda, ksns
N. Lüt püüab oma mõju sõjaliste
jõududega või kommunistidele toe­tub
andmisega, maksm^^^^^
Etioopiat/ Angoolat jd Nikaiaao
guat " i a pakkus oma abi bendes
maades rahu saavutamiseks ja l u ­has
anda sõjast laastatud maadd^
toetust nende majanduse iilesehita-miseksi
President siin oma
kriitika noc^ed otseselt Moskva
„vabastamise sõdade^*
nsiing andis iselgesti mõista, et
Imgton ei saa jääda sellise vallutä-mispoliitikak
rahulikuks pealtvaata­jaks
ning ämab oma toetuse de^
moltraaflikele Västupanujõududele.
K m üldiselt^ arvati, et Reagam
tuleb; ÜMnemud Rahvaste : Organi­satsiooni
Peaäsamblee ees valla dc^
^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
šM kalmistul.
rahvale pis^roW
Mustarüetätiid ema kuinmardus iUe uue haua Moskva Yagaiikov-ojadena
tema põskedelt yaasi^ kus värsked lõikelilled.
is," ImrtisMaiiniejjjmu poeg 011 s u m ^ ) I
Hauakivil pole mingit epitaafi,
äga tihe noore mehe nägu naeratas
sinna paigutatud lotosuurendüselt.
Ä š rist oli asetatud mulda.
Khatskovski kahnistüi Moskva
ä,äreliniias on hoolikalt korras hoi­tud
hauad, kus kahes vaasis Värs­keid
lõikelilli. Graniidist haüäkiwi
on graveeritud noore näoga tume­date
juustega poisi näojooned, kii­ver
ja vintpüs, kaks roosi ja tekst:
„ N i k oM : Valerevich: Mkitin,
196:1—-1982y langes kangelasena
Äfgani^niSo"
tailiste ettepanekutega tuumasõja
piiramiseks ning annab sellega vas­tuse
partei peasekretäri Gorbatisho-vi
plaanile relvastuse vähendami­seks,
siis valmistas president nende
lootuste hellitajatele pettumuse. Ta
mainis ainult üldsõnaliselt, et
Ühendriigid uurivad põhjalikult N .
Lüdu ettepanekuid tuumarelvastu­se
vähendamiseks jä katsuvad sealt
leida seemneid, mida oleks yõima-lik
Viljeleda, t a hävitas ka Moskva
kiilivess ujuvate lääneriikide eks­pertide"
ja idealistide lootused n.n.
tähtede sõdade uurimistöö lõpeta^
miseks või vähemalt pidurdanü-seks,
mainides et kaitsevahendite
loomine on rohkem õigustatud
^'miffle.,;-
. Reagan on oma; seisukohad rah­vusvahelisel
foorumU avaldanud
ning niiüd on selge^ et ta ei lähe
Genfis toimuvale suurvõimude
kohtamisele ainult selleks, et aru­tada
relvastuse°vähehdamiise küsi­musi.
Presidendi 7 tõekspidamiste
kohadelt ei kindlusta maailmarahu
mitte ainult tuumarelvastuse käipi-mine,
vaid ka Kremli poolt orgmii-seeritud
ja toetatud mässude, üles­tõusude
ja partisanisõdade pidurda­mine.
Mõningatest Reagani väljen­dustest
võib järeldada, et ta kavat­seb
Gorbatshoviga kohtumisel päe-väkoitale
tõsta kä inimõiguste vä­gistamine
küsimuse N . Liidus, mis
on pidevalt mürgitanud fahvusva-iiellst
õhkkonda,
: Nü näeme, et
poolt kavandatud Genfi nõi
nüse amplituud on kaugeleiilatuy ja
avar, kuna venelased samal ajal ta"
havad rääkida ainult tuumarelvas­tuse
piiranusest, eriti aga ameerik­laste
tähtede sõja plaani hukka
mõistmisest ja selle Hkvideerimi-selst.
ISendest põhilistest aspektidest
lähtudes on vastuolud mõlema
poole vahel suured. Ja selliste suur­te
vastuolude taustal on võimalu­sed
kokkulepete saavutamiseks mt-
M.:Ao
ema ei põlvitanud haua
juures. Aga kahnistu külastajad;
kes käisid koryalhaudadel, olid
ilmselt shokeeritud epitaafist;
Hauakivi, kus dii vaid foto, oli
põhjuseks, miks üks keskealine
naine kahvatas ja hakkas nutmar
„Ära näka mulle seda, palun!"
tJksteise järel hauakividy kandes
noorte sõdurite : nägusid, on leid­mas
kohti kalmistuile põiki üle
suure riigi, tehes surma tõeliseks
nõukogude rahvale,
kes muidu osutaksid vähe tähele­panu
kaugeMevale Afganistani-
See pole midagi selletaolist nagu
TV-reportaažh, mis tõi Vietnami
sõja USA inimeste elutubadesse,
aga viis aastat pärast Nv Liidu väe­osade
.invasiooni Afganistani, soda
on tulnud paljudele koju.
konflikt jätkub,- teated sõdureist,
kes on ärahüpanud Läände näitab,
et väeosade moraal on langenud
droogide kasutamisega, enesetapp
mistega, distsipliini puudumise ja
küsimuse tekkimisega- selle kohta,
niis ^oda nad seal üldse peavad.
Kodus, mehed, kes sõdisid eelsÕ-
Jä ajastul räägivad noortele vai-mustavaid
lugusid oma võitlusist
sõjapäevilt neile, kes on vangilaag-reisse
peigutatüd, kuna nad keel­dusid
sõjaväes teenimast.
Nüiid on jutud köögüaua ääves
muutunud küsimuseks, kuidas
võiks hoiduda sõjaväeteenistu-
Pärast üksikvangistust ta töötas
kaks aastat, 18 tundi päevas Sibe­ri
sunnitöölaagris, kuni ta muutus
nii nõrgaks, et ei seisnud enam
püsti. LÜiai rippus lahtiselt tema
küue-jalasel luustikul, kui ta va­bastati;
kuus kuud enne määratud
aega, kuna riik ei soovinud, et te­ma
surm jääks nende hingele.
Mees seletas, et küsüooius ei šeis-^
nud siiski selles, et ta poleks tah^
nud teenida oma maad, kuid ta ei
tahtnud sõdida Afganistanis, kuna
ta ei mõistnud milleks seal sõdi­takse.:':
Afganistan m meie Vietnam,
iifles teine nocfr mees, kes hoi­dus
yõitlusiSst, registreerides end
sõjalisse kooli,
et saada mittevõitlusHkku ülesan­net
reservväelaste juures.
Kuid kõik venelased arvavad, et
neil võiks ehk olla mingeid või­malusi
valitsusele avaliku surve
avaldamiseks nagu tehti UŠA's ja
sõjaväed toodi Vietnamist koju. N .
Liidu juhtidele pole mingit avalik­ku
pposUsiooni, mida sellega võr-relda^
Nad- võiyad oma väeosad
hoida seal alalises võitluses^ sest
kommunistlik prestiizh ei luba
taandumist.
Eõii N ; Liit saatis pmä 85.000
sõdurit Afganistani detsembris
1979, siis vähesed Võisid arvata, et
lahingud võiksid- seal kesta nii
kaua, samuti kui USA juhid; ei
teadnud arvata Vietnami konflikti
kestmise aega. r
Lääne vaatlejad arvestavad,•et
N. Liidu sõdurite arv on suurene­nud
120.000-le, lisaks 30.000
meest valvab Afganistani piiri, mis
sel on ühine kolme N . Liidu va­bariigiga.
. Nad arvestavad N . Lüdu surma­saanute
arvu 1375-le aastas, ai­nult
30% neist ustakse olevat
langenud võitlustes.
Ülejäänud surmajuhtumeid • on
põhjustanud haigused, õnnestused
või enesetapud.
Surmasaanute kõrval ohverdab
M. Liidu valitsus kuni 2.7 miljardit
dollarit aastas Babrak Karmali re-zhiimi
ülespoputamiseks. Sbe sum­ma
on ainult 1% N . Liidu sõjaväe
üldkulutustest, mistõttu majandus­likud
raskused ei lõpeta konflikti.
Näib, et Kreml võib igavesti sõda
pidada ja on valmistanud juba oma
rahva ette ka selle valikuvõimalu-se-
vastu.;- • .
N. Liidu pressi ro^osilised teated
heroilisist sõdureist, kes pääsesid
vigastamata suurematest sõjalisfest
kokkupõrgetest,
kes olid andnud vastulööke väik-semaile
partisanide gruppidele,
on laiendatud suurteks vaenlase
irünnakuteks partisanide poolt,
kel olevat olnud väga moodsad rel­vad.
Äsjane kolmeosaline seeria N .
Liidu ajakirjas „Sotsialistieheskaja
industrija" viis lugeja nõukogude
kodusse ja rääkis emast, kes mur­dus
valust, kui talle toodi koju te­ma
noore poja laip, noor i,sõdur-poeet",
kes sai surma partisanide
rünnaku puhul. Noore mehe viim­ne
soov oli olnud kiirelt surra, i l ­ma
kannatusteta. ,-,Partisanidel oli
vajadus vene ohvitseride surmami­se
tõendiks tuua ära lõigatud kõrv,
nina, sõrm või skalp,"V öeldi artik­lis.
Konmienteerides artiklit, üks v^-
nem Aasia diplomaat ütles, et nad
valmistavad ette oma rahvast sure­ma
ja nad peavad selleks leidma
põhjuse.
Konnnentaarid
Kanadas juhtuh imeasju, millele
ei oska seletust anda uustulnukad,
isegi mitte need „uustulnukate"
gruppi kuuluvad Inimesed, kes on
sün olnud 30—40 aastat. Imede-ime
oli kahtlemata see suur rahvuslik
ärkamine, mille põhjustajaks oli
Torontos tegutsev Bliie Jays'i ni-meüne
pesapallimeeskond, kes
mängib Ühendriikide Ameerika U i ­ga
ida divisjonis, kus ta tiüi seits­me
meeskonna hulgas esikohale ja
pääses poolfinaali sama Inga lääne
divisioni võitja Kansas City vas­tu.
Kui Toronto meeskond oleks
Kansas Cityt löönud, oleks ta pää­senud
„maaüma seeria" füiaalis
National Liiga võitja vastu ja tal
-oleks ohiud väljavaated tulla pesa-paUi
,„maailmameistriks". Kuid
Toronto kaotas Kansas Cityle ja
kogu Kanada elas üle masendava
rahvusliku leinapäeva.
Mitte ainult Torontos, vaid kogu
Kanadas jagati karunahka enne kui
karu oli maha lastud. Poolfinaali
mängude ajal Kansas City vastu
lõi vaimustus Kanadas kõrgele ja
kogu maal oli kõigi kõneluste pea­teemaks
palUmängu finaal. Poolfi-maali
mängusid vaatasid rkümned
tuhanded pealtvaatajad, kelledest
paljud tulid Torontosse teistest lin­nadest.
Mängude ajal ja pärast
mängusid joodi ära palju õlut, kir­jutati
ajalehtedes iga päev sadu
lehekülgi pesapallist ning osteti
igasuguseid Blue Jays'i embleemi
kandvaid tigi-tagi esemeid. See oli
omapärane ja äraseletamatu vai-mustustorm,
mis tõi ärimeeste ra­hakassadesse
ning hotellide ja res­toraniomanike
taskutesse ootama­tult
mÜjonid dollarid.
Kõige kummalisem selle asja
juures oli, et Blue Jaysl meeskond
koosnes palgalistest ameerika ja
dominikaani mängijatest ning isegi
meeskonna manedzher oU ameerik­lane.
Kõik Blue Jaysi paremad
mängijad olid järsku palju popu­laarsemad
kui Kanada oma sellised
üldtuntud tegelased ja rahvuskan­gelased
nagu ühe jalaga üle mand­ri
jooksja Terry Fox ja meeleolu-laulja
Anne Murray, rääkimata
polütikutest, riigimeestest kirjani­kest
jä näitlejatest, kelledest ainult
vähesed on suutnud rahva üldist
tähelepanu äratada ja kanada rah­vusterviku
loomisele kaasa aida-
N.^ Liidu valitsuse ametnikud on
kiired osutamas sellele, et juhusli­kud
noored, kes julgevad hoiduda
sõjaväekohustusest on teise valiku­võimaluse
ees, kui USA sõjaväe­teenistusest
eemale hoidujad. N.
Liidul pole sellist lahtist piiri naa­berriikidega
nagu. on ameeriklasil
Kanadasse j a lõunasse. Fõrandaal-laminek
N. Liidus on tegelikult
võimatu.
Üks heade sidemetega nõukogu­de
noor, kes vabastati pärast kol­meaastast
vangistust, kuna ta oli
keeldunud sõjaväes teenimisest, üt­les,
et vangilaagreis on kriminaal-vängide
elu kergem. Tema. veetis
esimesed kuud üksikkongis, kus
midagi ei antud süüa peale leiva ja
vee..
Teda külastati ja taie räägiti, et
veel pole liiga hilja meelt muuta,
nad korraldaksid kohe tema Af-
' garalstan! saatmise. •.
MOSKVA N. Lüdu juht Mhhail Go^^^^
les 13; augustil, Muädalap^
paudud tuuinarelyade k^^^^ lubadus oli tõsiselt
mõeldud. Ta uuendas oma üleskutset USA'le iiMnemaks
samasuguse:lubadusega.; ::
va ülikoolis, võttis vatluse alla ka
mõned punktid USA poolsest aspek­tist,
käsitledes neid juriidilisel vii­sil.,
USA Ja N. Liit on mõlemad täna­vu
teostanud umbes samapalju kat­seid,
kuid pikema aja jooksul on
USA süski ees. USA on teinud-um-bes
750 katset N. Lüdu 500 vastu.
Kahel vümasel aastal on mõlemad
teinud 20—24 katset aastas. •
N. Liidu lubadus, mille tegi Gor-batshov
teatavaks 29. juulil algas
6. augustil ning kestab aasta lõpu­ni.
Aga kui USA liituks sellega, siis
võiks see kesta lõpmatuseni, väide­takse
Moskvas.
Kahtlemata kujutab Blue Jays'i
afäär endast ühte faasi Kanada
ehdaotsingu teekonnast, mida sel­lisel
määral ja populaarsel kujul
massidele ei suuda pakkuda Kana­da
omakultuuri saavutused ja tele­visioonisaated.
Kurh lugu seisis
ainult selles ,et asjaga mindi üle
piiri ja kalduti kõvasti Uialdama,
mis jätah kanadalastest väljaspoo-le
kodukoetud mulje Ja mõnigi
kainem vaatleja hakkas seda vai-müstustormi
nähes kartma, mis
juhtunuks veel süs, kui Toronto
meeskond täesti oleks jõundnud
maaUmaseeriate finaali j a kuidas
maa oleks värisema hakanud veel
sel juhul, kui Blue Jays oleks tul­nud
Ühendriikide populaarsema
spordi alal „maaümameistriks".
Kuid mõnes mõttes võib sellest
sptektaaldist siiski kuidagi aru saa­da
kanadalased tahtsid amee­riklastele
näidata, et nende kuul­sad
ja maailma parimateks peetud
pesapallimeeskonnad on ka sureli­kud
ja võivad isegi kanada juhus­likult
kokkuklopitud meeskondade
käest peksa saada. Ja paljudele ka-nadalastele
oli kindlasti seegi suu­reks
rahulduseks, et mõnigi amee­riklane
otsis Põhja-Ameerika kaar­dilt
välja Toronto asukoha ja pidi
omaks Imestuseks veenduma, et
Toronto ei olegi põhjanabal, vaid
isegi üsna Ameerika ühendrükid®
külje all.
N. Liidu juht lükkas tagasi USA
vaidlusküsimuse, et Moskva oli just
suurendanud oma katsete arvu en­ne
USAle avaldatud üleskutset.
Nüüd öeldi, et N. Liit oli tõesti
jätnud katseteseeria lõpetamata.
Gorbatshov ütles, et laiahaarde­line
katsetuste keeld oli üks punkt,
mida võiks diskuteerida president
Reganiga novembris toimuvaü lä­birääkimistel
Genfis.
Tema vastustes Tassi poolt üles
seatud küsimustele, oli antud ter-ve
rida päeyakorrapuhkte, mü-lest
võiks rääkida kokkusaamisel.
N. Liidu juht, kel on teaduslik
kraad õigusteaduslikul alal Mosk-
Vünavõtmlsega on nõukogude­maal
asjad halvad — kärgi nii
palju ja nü kõvasti kui tahad ning
jätta viinapoeuksed päeva ajal ai­nult
mõneks tunniks lahti, kuid
ometi ilmuvad viinapudelid kusa-güt
nagu nõiduse väel välja ning
lällütamlst on laialt tänavatel, kor-terimajades
ja isegi ametiasutus­tes.
Uus võimumees Mihhail Gor­batshov
peab leppima olukorraga,
et kiügi Kremlis talle keegi vastu
ei julge vaielda, ei suuda ta ometi
edukalt võidelda mehe, vastu, kes
kramplikult käes hoiab viinapude­lit.
-