1984-10-16-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 76 ¥MA 'WmÄMtem^^ oktpobrü 1^84 Tuesday, October 16,1984
i " TÄLITüSiS
Hind Same-
5TÄT 2.—
3.—
• 18,—
,.f. 9,—
5.—
10.—
JST 2.—
lADUS 7.50
ILG
$1.—
.50
.70
.70
.70
.50
.50
11.- $1.
EM -3.50.
miLE 10.—
m ' 3.—.
>ADEL 3.—
.T 9.—
Ipeegeldnsi 5.-^
6.-
2) ....
.50
.50
.50
.50
,50
.50
.50
L—
.50
tea)- 20.— $1^
6.— .50
8.80 .50
6.— .50
1.50 .50
2.75 .50
J Ö * ...... 14.— .50
16.20 .50
8.— .70
18.— $1.-
6.— .70
13.—
. . . . . . . . . . . . 19.50 .70
15.— .70
2SENA 4.— .50
tolKÜD 47.—
$1.50, mnjale $3.—
TONU 5.75 .50
7.— .70
• 14.— 1.—
8.— 1.—
8.— c70
18.— 1.—
7.— .70
J Afl,.. 10.— $1.75
2.50 .70
.....l 2.25 .70
12.— $1.— '
JD
12.— $1.50
19.— ./$2,—
|etüsed).:' 10.— .50
5.— •;70
25.— $1.50
Jagi -TT- mittemillegi eest!
luks päev, kus suur ena-iviididest
deklareeriksid ja
tid niiviisi, et nad ei taba
tiitsüselt mitte midagi; et.
tvad ise hoolt kanda oma '
huvide eest; sellel päe-i;
s ka kõigi võimueliitide •
Sest suurim atraktsioon
idiga „kaasarninekuks"
Ist selles, et seeläbi loode- i
,da enesele midagi,, mitte-
|est. See ongi too meid l i -
•. sööt. VÕimueliit alati
idagi ja ikka mittemillegi
|a see „midagi" peab .es-võetama
kelleltki teiselt,
sid või lihtsalt rööv, et se-
'idaks jagada mujale, väs-iioliitilisele
toetusele.
[ciilised kriisid ja sõjad:,
•rakasutamist uute „võtan-tsüklite
propageerimisel,
ai, ajal kõvendatakse sil- :
ie •individuaalsete vaba- -
ber. Ja'muidugi ka, meü'
deviisi. „akadeemilisi käs- .
aalsejd ärimehi ja lihtsalt
|iul olesklejaid, kes kõik
aoodustavad mitteprodut-jastuvõtjaskonna
väljajaga- .
'snle produtseerijailt ära- ;
'>jövsaagist.
Järgneb
iSTLASES!
(-
Herbert Salliga
AJDsa väliseesti kirjanikuna, keS on kasutanud esseistlikku zhanri, on pidevalt loov olnud Lundiv elav
Kirjandusteadlane Herbert Salu. Üksteise järele on ilmunud tema esseedekogud, peamiselt on need käsit-lemid
uurui^usl j^a^^us^^ ja kultuimeiust. Kuid nii on ta neli romaanlgi vaadelnud esseistlikult
eesti ajaloo erijärkusid. Tänavu ihnus temalt uus essee dekogu „Kihutav troika" (EMP & Välis-Eesti). Peal-
Idrja laamatuie ön andnud essee, mife käsitleb tänapäevast hävingule vaštukihutamist, meeletult nagn
vene kolmehobuse sõidukiga. Märke sellest meeletusest leiab autor juba eelmise sajandi kirjanike töödest.
Kuitoiaks lähemalt ku-janiku tööst, vastab ta mõnele esitatud küsimusele. i
Ontario kodakondsuse Ja kuIiUimminister Susan Fisla (vasakul) ja
direktor mimstri poolt korraldatud vastuvõtul pärast seeria
Festival of Festivals
Foto: Gary. Beechey
kyltyurimiBiište@riyml käeh^^
Hiljutisel suurel Toronto filmifestivalil
Festivals i of Festival, kus
kümne päeva jooksi|l esitati kuni
400 filmi 26-lt maalt,-millest Kanada
osas oli 111 mängufilmi pluss
148 mitmesugukt lühifümi, oli
üheks osaks seeria „Two Way
Streets" (Kahesuunalised tänavad),
müIe käendajaks oli Ontario kodakondsuse
ja kultuuriministeeriumi
kodakondsuse arenguosakond. Nende
filmide eesmärk oli näidata rahvusi
väga erinevaist kultuuridest.
Mõned neist olid internatsionaalse
sisuga ja probleemidega, mis üldised
kõigile vähemusrahvaile.
Ka filmide tiegevušpaigad olid
erinevad Kanadast Shveitsmi, Austraaliani
ja Türgini. Need olid kõik
loodud midividuaalsete lavastajate
poolt kelle huvialaks on sotsiaalsed,
poliitilised ja individuaalsed elusaatused,
mis on keskseks nende
filmUpojate töös. Mõnele need olid
dramaatilisteks monumentideks
ajaloos, teised katsusid esile tuua
rahvusgruppide kaebusi, tuua esile
, nende põhjusi või stelgitada seda
ajaloolise taustaga.
Seeria avati pidulikult saksa lavastaja
Werner Herzo^ filmiga
„Where Green Ants Dream (Kus
rohelised sipelgad unistavad), mille
järel Ontario kodakondsuse ja
kultuuriminister Susan Fish kutsus
lavastajad ja etnilise pressi vastuvõtule.
Osavõtjate hulgas oli lavastajaid
Euroopast ja Aasiast, aga ka
eestlane Tiina Soomet, kelle film
„Estonias: For The Record" oli
seUes seerias. ' :
Lühidas sõnavõtus, mmister Fish
ütles, et film võib illustreerida jõu-
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspftevast
reedeni kella 9—3-Qi
Tdefoadd: toimetus 444-4823
t&litua 444-4332
KUULUTAsillNE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu:
liselt ja teravalt viisi, kuidas erinevad
kultuurid kohtuvad. Ministrina,
kes käendas seda seeriat ütles tä,
et ta on väga rõõmus selle programmi
üle, mis annab vaatlejaile
uut ja väärtuslikku pilti meie mit-mekultuurilisest
ühiskonnast.
,,Rohelised sipelgad" käsitlesid
keskkonna probleemi ja uskumusi
Austraalia algelanike juures. ,
otherPlace" (Teisel ajal, teises kohas)
erinevaist kultuuridest pärmer
vate inimeste kögeiiiusi sõjaaegsel
Shotimaal, kuhu toodi itaalia sõjavange
põUutöödele. Tiirgi/saksa
film ,,A Season in Hakkari" näitas
muust maailmast isoleeritud mägi-küla
Türgi idapoolses osas, kus elu
OÜ vaene ja algeline. Shveitsi film
„Hundenrennen", (Koerte võidujooks)
on tänapäeva pagulasist,
kes jõuavad Viini laagrisse ja
püüavad sealt edasi saada Shveitsi
või juba laagrielust pettunuina valivad
tagasimmeku kodumaale,
kanatusisse; \ •
Dokumentaalfilmid olid „Mo Sa-mi
Väldet" (Saamimaa võtmine).
Non^a film näitas saamüaste (laplaste)
võitlust nende maa võõrandamise
vastu, kes nägid seUes nende
kultuuri kaotsiminekut. Sellele
lähedane oli kanada film „Incident
At Restigouche" (Vahejuhtum Res-tigouches),
mikmak-indiaanlaste
võitlusest politseiga nende kalapüügiõiguste
kitsendamisel 1981.
Hispaanlaste kohanemisraskusist
New Yorgis näitas IJSA film ,,Sky--
line", mis tegeles kömöödiavormis
erikeelte keskkonnas. Tänapäeva
mustlaste elu kirjeldas prantsuse
film „lJes Princes", kes võitlevad
antirassismi vastu ega kohane oma
temperamendikuše tõttu tänapäeva;
-ühiskonnas.
„Estomans: For The Records"
näidati koos kanada filmiga „Spa-dina".
Mõlemal oM mõndagi ühist
Eestlased põgenesid nõukogude
terrori eest, juudid püüdsid Venemaalt
tuUes eluruumi saada anglo-sakside
Torontos; Spadina tänaval,
kus nad lõid omale tugeva ühiskonna.
S^ oli alul väga vasakpoolne,
kus'a:ienini pilte hoiti seintel.
Eesti filmile anti tugev aplaus, järelikult
oli eestlasi rohkesti kmos;
teine vaatajaskond koosnes peamiselt
juutidest, kes muidugi aplodeerisid
oma lavastajale. Ometi oU
nende filmis liialt venitatud stseene
mõne isiku mälestuste või kellestki
rääkimise esiletoomisel.
Argentiina/prantsuse füm „Är-gie"
jutustas Inglismaal asunud ar-gentünlasest,
kes FaMandi sõja
puhul ahistas Inglismaal oma isiklikku
sõda Inglismaa vastu, valides
esimeseks rünnatavaks ühe alasti-tantsija.
Samal seansil näidati kanada
filmi neist inimestest, kes il-legaalseina
elavad ja töötavad sim
,,laua all".
Viimane füm selles seerias oli
Austraalia film„Silver City", mis
kirjeldas sõjajärgset pagulaste
asumist Austraaliasse, kes esialgul
koondati suurisse, immigrantidele
loodud metallstoest elämüisse,
millest nimigi ,,Silver City". Seal
oh kõigist rahvusist inimesi; ühe
eestlase osa mängib austraallane.
Kuid peategelaseks on Ivar Kants
ja naistegelaseks GosiaDobrowska.
Lavastaja on ise olnud Silver City
elanik ja tunneb seda elu ning on
andnud väga tõetruu draama abi-elukolmnurgast
Neil mot^^ yaliski kultuuri-mihisteeriüm
need fümid oma programmis
esitamiseks, kuna need
põhjused ja elu on sageli olnud sarnased
ka teistel rahvastel. Siin aga
suurendab see kaaskanadalaste
mõistmist \
—• Kuicri §i„u viimases esseedekogus
,,lClhutav troika" leidub
põhjalik anitlus küsunusest^^eli-sada
aastst eSseistikat), tahaksm
snslii kohe algul küsida: missugusesse
Icirjandüsliiki tuleks essee ar-
:yata?-;\, • • •
Essee kuulub ikikirj aiidusse.
Kuid eesti kirjanikud on harrastanud,-
seda zhanrit vähe, sellele
pole meil õiget tunnustust antud.
Meie mitte-esseistid on kolleegide,
nonde väheste, esseistide, tööd hal-vüstänud
ja koguni sel määral, et
keelduti esseed ilukirjanduse hulka
aF/amast. Muidugi tagamõttega, et
iseenda tööd kehitada. Juba Noor-
Eesti rühma ajal tuU see tendents
selgesti esile.
Tuglas oli siiski sihnapaistev esseist,
tema kirjutas esseid kirjandusest.
Aga selle kirjandusliigi algataja
praiitšlane Montaigne on kirjutanud
esseid teemadel nagu kutse
yõõruspeoie, jalutuskäigu mõnu
yõi videvikutund õhtulambi paistel.
— Nii et need lugejad on väärarvamusel,
kes väidavad, et essee
olevat teaduslik ja kuiv proosalu-^
Nad on oma arvamistega eksi-
•teel.'\'.
Kima Sa viljeled kalite kirjandusliiki,
esüseed ja romaani, kas
on neil kahel Sinu käsitluses ühiseid
Joona?
On muidugi. Kuna mmu huvialaks
on olnud kirjanduslikud ja
kultuüTÜoolised probleemid mmevi-kus,
tuleb see kallak esile niihästi
mu romaanides kui esseedes.
— Kuidas on võimalik eksiilis
IFaktilist materjali saada sellisele
ki^le teemale kui Eesti Yafoariigl
algusaastatel valitsenud noorkirjanike
boheemlaselu? Ka<s võisid
issutleda mõnda kaasaegset?
Jah. Mui oli toepoolest õmi kõnelda
tolleaegsest kirjanduselust
ühe kaasaegse kirjanikuga. See oli
Albert Kivikas; Vanameister Kivikas
suri 1978-nda aasta kevadel
kuid tema elu viimaseil aastail oli
mul tihedaid kõnelusi temaga ta
loomingu jä tema kaasaegse kirjanduselu
üle (hulk helilinte on talletatud
neist kõnelustest). Kivikas oli
,,boheemlaskonnast" ' eemale tõrjutud,
kuid tal olid „boheemlaste"
tükogus ametnikke pidada iga ha-
. ruldase teose lugeja tarvi^7
Oled teose pealldrjaks pan-mid
„Kihutav troika" Ja kaanepilt
kujutab troikasõitu. Kas tahad sellega
alla krüpsutada, et pead esimest
ning samanimelist cs^e^d tähtsaimaks
raamatu nelja essee hiil°
• gas?;;;- : ' .:•
Nii oli mu soov. Kes selle essee
läbi loeb — kirjatükk nõuab veidi
pingutust ja autori mõttelõnga
hoolikalt jälgimist (igaüks seda ei
viitsi) -— see leiab, et püütakse se°
letada Euroopa allakäigu-problee-mi
ja maaihna praegust olukorda.
Nihilism, loomastumine, Euroopa
, , ... . J . ^ , , hävingu ennustused — sellised
vembud aiksikasjadeni teada,^^ka probleemid on kirjanduse suurvai-oma
romaanides on ta neid males- ^^de südameid murega täitnud
juba kaua tagasi. Kas see pole küllalt
oluline arutlus?
HERBERT SALU
tusi kasutanud.
— Muidugi oled lugenud tublisti
ka tolleaegset kirjandust ja ajakirjandust?
Ktiidas oM see Sulle
kättesaadav?
,,Boheemlaste" jä nende kaas-
—Mis töö on Sui praegu kä^?
Väike kodu-uurimus. Olen oma
lapsepõlve veetnud Kunda jõe ää-
V res (Sämisilla, Ühtna ja Varudi kü-aegsete
teosed pole praegu toesti lade kokkupuutepunktis, ristikivi
hõlpsalt: kattesaadaval, ajakirjan- ^^j^ jg^^ madalas vees). Vanaisa
/äus^ammug. mitte. Aga.leidub siis- mõisa kärner, oli paki
uks raamatukogu mis on^ligi- „nilt loa saanud jõe ääres tük&e
paasetav ja kus bajalüe materjal, va- ^ ^^^^^ ^^^^ ^^^^^
hemalt enamikus, on saadaval. See peale ehitada. Seal elasm ka mina ^,K^?"^?;.J^^^^^^V'''^'Ä' aastat,^ viimased
Helsmgi ulikod .oh i^md ^.eist M l aimilt su^^ Kunda mõis
neist kolmest, kes tsaari ajal ^ ^äres
tasuta eksemplari igas^ allavett paar-
"^^.^f^^^^m^s^ küomeetrit Tolles mõi-
(Peterburi ja Tartu uhkool said ka, .as elas kolm sajandit enne mmd
aga sedt laenamine pole.praegu „mõisavanem" Johamies
võimalik.) Vabanigi^al^ rikas mees, mana
head kommet jätkata. Kahetee- ^ Tallinnas. Tollel
^"TU^^S^V?' ^^^t" Xohannes MÜUeril oli seitse kaunist
sed teosed Helsingis joudmid kao^ kosilasi käis ehk seitse ko^
st minna. da seitse noort härrasmeest Nende
— Kas ^raamatukogudel pole poiste seiklused ulatused kuni
võimalusi kaitsta haruldasi teoseid Moskvasse ja Pärsiasse. Mõni neist
kadumise ee^?: on ka raamatuid kirjutanud või arhiividesse
ürikuid jätnud, jäljed
On ka, aga see on seotud suurte pole tänaseni kustunud,
kuludega. Olen paaril suvel töötar \
nud ühes eeskujulikus raamatuko- Tahan vaadata, kas mu kaugest
gus — Schilleri rahvusmuuseumi naabrist Johannes Müllerist, tema
raamatukogus Marbachis, Stuttgar- tütardest ja väimeestest on võima-ti
läheduses. Seal tuli iga harulda- lik midagi teha. Oli jõe kaldal ja
se raamatu laenamise puhul amet- ümbruses muudki huvitavat enne
nik lugemissaali kaasa ja istus su mind. Praegu on mu endme elu-kõrval
mi kaua, kui teose ohd eks- paik metsa kasvanud, Jumalast ja
peditsioonis tagasi andnud. Niisu- inhnestest maha jäetud. tJks^k
guse korra puhul on peagu võima- tamm kuuskede ja mändide keskel,
tUj et teos kaotsi läheks või et se- omal ajal isa istutatud, märgib
da rikutakse. Aga kust võtaks Hei- kohta, kus asetses meie õunaaed,
singi ülikool summasid, et raama- ' H,
fSB
O B kogemusi kõigis neis kunstivomii-des
oma luulekeelde.
.S.BROGOWSKI
OPfOMETRBT (OPTIK)
: : m 531-4251;;. V
412 RONGESVALLES AVE..
AT HOWARD PARK
-.75
üks toll ühel veerM;
kuulutuste ktiljdl,.:.
tekstis $5.—
esiküljel $5.50
nädala esunesse ajfdehte kual
©masp. homni. kella i l-ni ja
nädala tei^e ajalehte kuni fcol-map.
hömm. kella 11-ni.
teL 444-4832
Leida Marley .223-0080
Postiaadress:
9 Parravano Gt.
Willowdale, Ont M2R'3S8
Ka kodumaal hakkavad inimesed
kahtlema, kas on vaja alalõpma-tut
polütmformatüvset tööd, mida
juba lasteaiast peale on igal võimalikul
juhul leierdatud. SeUeks
on suur hulk inimesi.tö()le rakendatud,
kes peavad vahetevahel ka
end õigustama ja ütlema, et nende
töö on tarvilik. Praegu olevat eriti
olulme inimestele rõhutada toitlusprogrammi
täitmise kõiki võimalusi,
samuti individuaalloomapidami-sC;
propageerimine. Ainult üleskutsest
oma loomi pidada olevat vähe
kasu. Paljudes peredes tulevat sellega
jii uuesti; otsast pihta alata;
Nüüd ori indiyiduaalloömapidajaile
eraldatud heinamaad vajaduse järgi,
hem niidetakse ja veetakse ko-^
ju kolhoosi masinatega, ka loomade
realiseerimise korraldab ma-j
and. Individüäalloomapida jaile
taastatakse kunagisi •elumaju. Po-liittöölistele
on ülesandeks indivi-duaaUoomapidajaile
eeskirjade
andmine mUlal üht või teist teha,
mulal looma nuumata, millal lehma
lüpsta. Näib aga, et individu-aaUoomapidamise
vastu ei tunta
enlist huvi ja seda peab pideva
propagandaga iniinestele kohustuseks
tegema.
Põllumajandus uues katsesüstee-mis
peaks saavutama suuremaid
tulemusi. Kevadtööde yajalUailt
varaseks lõpule vümiseks oli par-teiorgahisatsioonide
esmane ülesanne
kikesti vüa kari värskele rohule,
mis olevat sama hea lehmadele
kpi jõusööda andmine. Suurt rõliJm
pannakse suvisele karjamaasööda-le
ja partei eeskirjade kohaselt pidi
lehmade arv kõigis majandeis
sunrenema. Kahjuks aga leiti, et
1. maiks oli lehmi ligi 2600 vähem
ku aasta tagasi, eriti tunduvalt just
Valga rajoonis.- Tänavuse kevade
üks iseärasus ongi selles, et sööda-värumist
tuli alustada enne kui ke-vadkülv
oli lõppenud.
Hälleforsnäsi
25. augustü kogunes Flerii lähedale
HäUeforsnäši grupp endisi laag-rikaaslasi,
tähistamaks kodumaalt
lahkumise 40. aastapäeva ja kohtumaks
vanade sõpradega. Kohaliku
Punase Risti ja lotaorganisatsiooni
ptx)lt oli arendatud mõtet külla kutsuda
eestlasi laagrielamkke ja
nende järeltulijaid mitu head aastat,
avaldades ajalehtedes kordu-vaid
üleskutseid.
Rootsi Eestlaste Esinduse vahendusel
õnnestus kmdlaks teha rida
perekondi ja üksüdsikuid, Ikes pä.
rast Rootsi saabumist ja esimesi
järelvaatuši saadeti HäUeforsnäši;
Kogusummas viibis laagris 86 eestlast,
mõned liivlased kaasa arvatud.
Kokkutulekul võttis sõna Fleni
linnapea Gunnar Andersson, kellel
oli isiklikke mälestusi eestlaste saabumisest
40; aastat, tagasi. Sellest
ajast peale on pjen üks neid kommuune,
kus pidevalt antakse peavarju
uutele inimgruppidele.
Aleksis Rännit, eesti poeet,
õpetlane ja kunstikriitik on sündinud
14. oktoobril Kallastel. Ta õppis
kunstiajalugu ja kirjandust
Tartu ja Vüniuse ülikoolis, pärast
II maailmasõda on õppinud
arbeoloögiat ja esteetikat Freiburgis,
1953. a. ta as^us Ameerika
Tühendriikidesse, uurides kirjandust
ja raamatukogundust Columbia
ülikooUs.
Rahnit ön taotlenud teha mitmesuguseid
töid, mis alaü on seotud
kunstiga. Pärast aastat 1960 ta ön
olnud Slaavi ja Ida-Euroopa uurimuste
kuraator Yale'i ülikoolis. Ta
on valitud International Academy
of Arts and Letters liige Pariisis
R.anniti osa Eesti PEN-klubis on
olnud väga oluline Eesti õiguste
kaitsemisel N. Liidu ja ta käsilaste
katsete vastu Eesti PEN^lubi internatsionaalsest
PEN prganisatsi-oonist
välja- liikata. Ta on korduvalt
üksikvõitlejana seisnud meie
rahva huvide eest
Ranniti luule W paremini mõistetav
tema elupikal pühendatusel
kunstile. Olles respekteeritud kunstikriitik
ta on organiseerinud kuns-'
tinäitusi, koostanud katalooge, andnud
loenguid j a kirj utanud ulatuslikult
kunsti üle, kuigi mitte ainult
20. sajandi kunstist Kirjanduskriitikuna
Rannit vaatleb laia ajaloo-lisvõrdleva
eruditsiooniga sünestee-tiiise
lähenemisega, Vaadeldes luulet
alati seotuna teistest kunstidest.
Olles asjatundja muusika, teatri ja
arhitektuuri alal Rannit tõlgendab
Ranniti enese luuletused on loodud
teravmeelsete väljendustega
stiliseeritud maastikeks nagu kunstnik
võiks neid näha, maalidena,
skulptuuridena ja muusikakompo-sitsioonidena.
nagu need ümuvad
poeedi ettekujutlusse. Ranniti luules
näidustub puhta lüürilise poeedi
konditsioon: tema loomulikult
pehme, hell ja voolav väljendus
nõuab range rütmi enesedistsipli-neeritust
ja rasket struktuuri kuju.
Rannit rõhutab joont, kuigi ta on
meister ka värvide delikaatseis
nüanssides. Rannit kultiveerib eufoonilist
aspekti oma värsis, arendades
keerukaid alliteratsiooni
mustreid ja siseriime, vokaalide assonantsi
ja modulatsiooni. Ta on
raskesti käsitletavate riimide meister,
iseloomustab teda luuletajana
Brown'i ühkooli võrdleva kirjandusteaduse
professor Victor äsjailmunud
„Encyclopedia of World
Literature in the 20th Century"
(köide 4, lk; 11).
Aleksis Rannitüt on ihnunud
luuletuskogud „Akna raamistuses"
(1937), „Käesurver (1945), ..Suletud
avarust" (1956), „Kuiv hiilgus"
(1963), „Kaljud' (1969), „Sõrmus"
(i972),„Helikeeli" (1982) ja ingliskeelsed
kogud -jjThe Violm of
Monsieur Ingres: Some Hleratic
and Söme Erratic Estonian Lines
in English" (19.83) tema oina kalligraafilises
käekirjas. Veel on temalt
ilmunud inglise keeles „Line"
(1970), „Dry Radiance: Selected
Poems" (New Directions 25), „Do-num*
Estonicum: Poems in Trans-lation"
(1976) ja„Cäntus\Firmus"
(1978). .
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 16, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-10-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e841016 |
Description
| Title | 1984-10-16-07 |
| OCR text |
Nr. 76 ¥MA 'WmÄMtem^^ oktpobrü 1^84 Tuesday, October 16,1984
i " TÄLITüSiS
Hind Same-
5TÄT 2.—
3.—
• 18,—
,.f. 9,—
5.—
10.—
JST 2.—
lADUS 7.50
ILG
$1.—
.50
.70
.70
.70
.50
.50
11.- $1.
EM -3.50.
miLE 10.—
m ' 3.—.
>ADEL 3.—
.T 9.—
Ipeegeldnsi 5.-^
6.-
2) ....
.50
.50
.50
.50
,50
.50
.50
L—
.50
tea)- 20.— $1^
6.— .50
8.80 .50
6.— .50
1.50 .50
2.75 .50
J Ö * ...... 14.— .50
16.20 .50
8.— .70
18.— $1.-
6.— .70
13.—
. . . . . . . . . . . . 19.50 .70
15.— .70
2SENA 4.— .50
tolKÜD 47.—
$1.50, mnjale $3.—
TONU 5.75 .50
7.— .70
• 14.— 1.—
8.— 1.—
8.— c70
18.— 1.—
7.— .70
J Afl,.. 10.— $1.75
2.50 .70
.....l 2.25 .70
12.— $1.— '
JD
12.— $1.50
19.— ./$2,—
|etüsed).:' 10.— .50
5.— •;70
25.— $1.50
Jagi -TT- mittemillegi eest!
luks päev, kus suur ena-iviididest
deklareeriksid ja
tid niiviisi, et nad ei taba
tiitsüselt mitte midagi; et.
tvad ise hoolt kanda oma '
huvide eest; sellel päe-i;
s ka kõigi võimueliitide •
Sest suurim atraktsioon
idiga „kaasarninekuks"
Ist selles, et seeläbi loode- i
,da enesele midagi,, mitte-
|est. See ongi too meid l i -
•. sööt. VÕimueliit alati
idagi ja ikka mittemillegi
|a see „midagi" peab .es-võetama
kelleltki teiselt,
sid või lihtsalt rööv, et se-
'idaks jagada mujale, väs-iioliitilisele
toetusele.
[ciilised kriisid ja sõjad:,
•rakasutamist uute „võtan-tsüklite
propageerimisel,
ai, ajal kõvendatakse sil- :
ie •individuaalsete vaba- -
ber. Ja'muidugi ka, meü'
deviisi. „akadeemilisi käs- .
aalsejd ärimehi ja lihtsalt
|iul olesklejaid, kes kõik
aoodustavad mitteprodut-jastuvõtjaskonna
väljajaga- .
'snle produtseerijailt ära- ;
'>jövsaagist.
Järgneb
iSTLASES!
(-
Herbert Salliga
AJDsa väliseesti kirjanikuna, keS on kasutanud esseistlikku zhanri, on pidevalt loov olnud Lundiv elav
Kirjandusteadlane Herbert Salu. Üksteise järele on ilmunud tema esseedekogud, peamiselt on need käsit-lemid
uurui^usl j^a^^us^^ ja kultuimeiust. Kuid nii on ta neli romaanlgi vaadelnud esseistlikult
eesti ajaloo erijärkusid. Tänavu ihnus temalt uus essee dekogu „Kihutav troika" (EMP & Välis-Eesti). Peal-
Idrja laamatuie ön andnud essee, mife käsitleb tänapäevast hävingule vaštukihutamist, meeletult nagn
vene kolmehobuse sõidukiga. Märke sellest meeletusest leiab autor juba eelmise sajandi kirjanike töödest.
Kuitoiaks lähemalt ku-janiku tööst, vastab ta mõnele esitatud küsimusele. i
Ontario kodakondsuse Ja kuIiUimminister Susan Fisla (vasakul) ja
direktor mimstri poolt korraldatud vastuvõtul pärast seeria
Festival of Festivals
Foto: Gary. Beechey
kyltyurimiBiište@riyml käeh^^
Hiljutisel suurel Toronto filmifestivalil
Festivals i of Festival, kus
kümne päeva jooksi|l esitati kuni
400 filmi 26-lt maalt,-millest Kanada
osas oli 111 mängufilmi pluss
148 mitmesugukt lühifümi, oli
üheks osaks seeria „Two Way
Streets" (Kahesuunalised tänavad),
müIe käendajaks oli Ontario kodakondsuse
ja kultuuriministeeriumi
kodakondsuse arenguosakond. Nende
filmide eesmärk oli näidata rahvusi
väga erinevaist kultuuridest.
Mõned neist olid internatsionaalse
sisuga ja probleemidega, mis üldised
kõigile vähemusrahvaile.
Ka filmide tiegevušpaigad olid
erinevad Kanadast Shveitsmi, Austraaliani
ja Türgini. Need olid kõik
loodud midividuaalsete lavastajate
poolt kelle huvialaks on sotsiaalsed,
poliitilised ja individuaalsed elusaatused,
mis on keskseks nende
filmUpojate töös. Mõnele need olid
dramaatilisteks monumentideks
ajaloos, teised katsusid esile tuua
rahvusgruppide kaebusi, tuua esile
, nende põhjusi või stelgitada seda
ajaloolise taustaga.
Seeria avati pidulikult saksa lavastaja
Werner Herzo^ filmiga
„Where Green Ants Dream (Kus
rohelised sipelgad unistavad), mille
järel Ontario kodakondsuse ja
kultuuriminister Susan Fish kutsus
lavastajad ja etnilise pressi vastuvõtule.
Osavõtjate hulgas oli lavastajaid
Euroopast ja Aasiast, aga ka
eestlane Tiina Soomet, kelle film
„Estonias: For The Record" oli
seUes seerias. ' :
Lühidas sõnavõtus, mmister Fish
ütles, et film võib illustreerida jõu-
VABA EESTLANE
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspftevast
reedeni kella 9—3-Qi
Tdefoadd: toimetus 444-4823
t&litua 444-4332
KUULUTAsillNE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu:
liselt ja teravalt viisi, kuidas erinevad
kultuurid kohtuvad. Ministrina,
kes käendas seda seeriat ütles tä,
et ta on väga rõõmus selle programmi
üle, mis annab vaatlejaile
uut ja väärtuslikku pilti meie mit-mekultuurilisest
ühiskonnast.
,,Rohelised sipelgad" käsitlesid
keskkonna probleemi ja uskumusi
Austraalia algelanike juures. ,
otherPlace" (Teisel ajal, teises kohas)
erinevaist kultuuridest pärmer
vate inimeste kögeiiiusi sõjaaegsel
Shotimaal, kuhu toodi itaalia sõjavange
põUutöödele. Tiirgi/saksa
film ,,A Season in Hakkari" näitas
muust maailmast isoleeritud mägi-küla
Türgi idapoolses osas, kus elu
OÜ vaene ja algeline. Shveitsi film
„Hundenrennen", (Koerte võidujooks)
on tänapäeva pagulasist,
kes jõuavad Viini laagrisse ja
püüavad sealt edasi saada Shveitsi
või juba laagrielust pettunuina valivad
tagasimmeku kodumaale,
kanatusisse; \ •
Dokumentaalfilmid olid „Mo Sa-mi
Väldet" (Saamimaa võtmine).
Non^a film näitas saamüaste (laplaste)
võitlust nende maa võõrandamise
vastu, kes nägid seUes nende
kultuuri kaotsiminekut. Sellele
lähedane oli kanada film „Incident
At Restigouche" (Vahejuhtum Res-tigouches),
mikmak-indiaanlaste
võitlusest politseiga nende kalapüügiõiguste
kitsendamisel 1981.
Hispaanlaste kohanemisraskusist
New Yorgis näitas IJSA film ,,Sky--
line", mis tegeles kömöödiavormis
erikeelte keskkonnas. Tänapäeva
mustlaste elu kirjeldas prantsuse
film „lJes Princes", kes võitlevad
antirassismi vastu ega kohane oma
temperamendikuše tõttu tänapäeva;
-ühiskonnas.
„Estomans: For The Records"
näidati koos kanada filmiga „Spa-dina".
Mõlemal oM mõndagi ühist
Eestlased põgenesid nõukogude
terrori eest, juudid püüdsid Venemaalt
tuUes eluruumi saada anglo-sakside
Torontos; Spadina tänaval,
kus nad lõid omale tugeva ühiskonna.
S^ oli alul väga vasakpoolne,
kus'a:ienini pilte hoiti seintel.
Eesti filmile anti tugev aplaus, järelikult
oli eestlasi rohkesti kmos;
teine vaatajaskond koosnes peamiselt
juutidest, kes muidugi aplodeerisid
oma lavastajale. Ometi oU
nende filmis liialt venitatud stseene
mõne isiku mälestuste või kellestki
rääkimise esiletoomisel.
Argentiina/prantsuse füm „Är-gie"
jutustas Inglismaal asunud ar-gentünlasest,
kes FaMandi sõja
puhul ahistas Inglismaal oma isiklikku
sõda Inglismaa vastu, valides
esimeseks rünnatavaks ühe alasti-tantsija.
Samal seansil näidati kanada
filmi neist inimestest, kes il-legaalseina
elavad ja töötavad sim
,,laua all".
Viimane füm selles seerias oli
Austraalia film„Silver City", mis
kirjeldas sõjajärgset pagulaste
asumist Austraaliasse, kes esialgul
koondati suurisse, immigrantidele
loodud metallstoest elämüisse,
millest nimigi ,,Silver City". Seal
oh kõigist rahvusist inimesi; ühe
eestlase osa mängib austraallane.
Kuid peategelaseks on Ivar Kants
ja naistegelaseks GosiaDobrowska.
Lavastaja on ise olnud Silver City
elanik ja tunneb seda elu ning on
andnud väga tõetruu draama abi-elukolmnurgast
Neil mot^^ yaliski kultuuri-mihisteeriüm
need fümid oma programmis
esitamiseks, kuna need
põhjused ja elu on sageli olnud sarnased
ka teistel rahvastel. Siin aga
suurendab see kaaskanadalaste
mõistmist \
—• Kuicri §i„u viimases esseedekogus
,,lClhutav troika" leidub
põhjalik anitlus küsunusest^^eli-sada
aastst eSseistikat), tahaksm
snslii kohe algul küsida: missugusesse
Icirjandüsliiki tuleks essee ar-
:yata?-;\, • • •
Essee kuulub ikikirj aiidusse.
Kuid eesti kirjanikud on harrastanud,-
seda zhanrit vähe, sellele
pole meil õiget tunnustust antud.
Meie mitte-esseistid on kolleegide,
nonde väheste, esseistide, tööd hal-vüstänud
ja koguni sel määral, et
keelduti esseed ilukirjanduse hulka
aF/amast. Muidugi tagamõttega, et
iseenda tööd kehitada. Juba Noor-
Eesti rühma ajal tuU see tendents
selgesti esile.
Tuglas oli siiski sihnapaistev esseist,
tema kirjutas esseid kirjandusest.
Aga selle kirjandusliigi algataja
praiitšlane Montaigne on kirjutanud
esseid teemadel nagu kutse
yõõruspeoie, jalutuskäigu mõnu
yõi videvikutund õhtulambi paistel.
— Nii et need lugejad on väärarvamusel,
kes väidavad, et essee
olevat teaduslik ja kuiv proosalu-^
Nad on oma arvamistega eksi-
•teel.'\'.
Kima Sa viljeled kalite kirjandusliiki,
esüseed ja romaani, kas
on neil kahel Sinu käsitluses ühiseid
Joona?
On muidugi. Kuna mmu huvialaks
on olnud kirjanduslikud ja
kultuüTÜoolised probleemid mmevi-kus,
tuleb see kallak esile niihästi
mu romaanides kui esseedes.
— Kuidas on võimalik eksiilis
IFaktilist materjali saada sellisele
ki^le teemale kui Eesti Yafoariigl
algusaastatel valitsenud noorkirjanike
boheemlaselu? Ka |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-10-16-07
