1984-10-16-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 76
•OI
larid
lanuline ajakir-idale
uue näri-n
tegemist ku-
Ikülastusreisiga
ilijnuv ajaleht
' tungib peal-le
meie kunin-as
toonis kai-pordimiiiistrile
olevat puudu-gunemis^
st lä-küünarnukki
rängalt protor
harilik surelik
ludütada ainult
põhjusel oma
Snow eitab
ajalehtedes too-et
ta pole
inna selga
larnukM rahva-tseii
Snow jttäS-ümbritsevad
inehed, kuid ta
iti, mis annaks
les toodud süil-rld"
toimetajad
sensatsiooniar»
lemisel, et ku-oii
ka kanada
ka „meie ku-iastel
on palju
tiaste iile nuri'
ajakirjanduses
Kanada kiminr
Jstayad ja oma
fgel olevaid ar-fa
kas ei olnud
lalees ihukaits-
I inglased/ kelle
mõni ateg täga-is
kuninganna
^tus tema vQOdi
>igem kui iiieie
istame häält ja
„Käed eemale
rkä võiduTÕõm-idi
Siberis uue;
iänest itta kui-raudteeliini
Imaha YÜmased
I sündmusele Ni
pühendati era-
Miks ka mitr
Jud Siberi taga-lurte
maapõue-fpluateerimiseks
ittsvaradele ligi
ole venelastel
lemaailma eks-imunistlik
kaa-
)kseb paralleel
haudteega, kuid
põhjapoplsema-
I endast to^^
maksma ca 10
{Kindlasti oleks
tunduvalt kal°
istide kasutu-tööjõudu^
mids
Venemaa nurka-aladelt,
kaasabi
saadeti Sibe-terved
ehitus-jektiga.
alustati
kohaselt pidi
la 1982. aastal
ida- 4a lääne-sviimine
võtnuö
kui seda esial»
ei ole kaugelt-sõidukorras.
See
Äune kui rongid
Itamatult hakka-feud
tunnelid oi
lendest ön aju-riöödk
mindud,
la jaamahooneid
lataiuute asulate
peavad andma
tagapõhja. Uus
lia pool Baikali
fkufist Ja kulgeb
ie ja metsade
asuva Komso"
k varem rabatud
m mere äärde.
letab Ida-Siberi
i. mis on sageE
maavärisemiste
22 mäeahelikku
j 5ge, rääkimata
test veekogudest.
^.eb seal mõnes
85 kraaAi alla
järele ja suvel
kraadile niiske-pem
osa maapin-külmunud,
mis
btammide ja tun-
Nr. 76 VABA EESTLANE teisipäeval, 16. okto^ — Tuesday^ October 16,1984 Lk. 3
VALVEARST
^ÄDALALÕIPOL
20. ja 21. oktoobril
dr. R. Pahapül, teL 921-7777
27. ja 28. oktoobril
dr. M. Leesment, tel. 481
icindpered
külastavad üheüdnike
Nagu kuuleme, saabus oktoobri
esimese nädala lõpuosas ühendriikidesse
Valdo Randpere abikaasa
Leila Milleriga. Mõlemate saabumise
organiseeris Los Angelese
Balti Vabadusliit. Nad jäävad nä-dalapäeviks
Kalifomiasse, kuhu
neid tulles lennuretk viis.
Randperede USA-sse külastus-matkä
organiseerimine oli arutusel
ka ERKU juhatuses, küs igakülgsel
olukordade kaalumisel asuti
seisukohale, et praegune valimiste-eelne
aeg pole selleks
saavutamiseks kasutatav, küna rah^
• va tähelepanu jä ,ka uudistemee-diate
leheküljed ö h k üM koormatud
valimiseelsete huvidega. Peeti
sobivamaks seda teha hiljem, pär
rast valimisi. '
V Balti Vabadusliit pn s i i ^ i otsustanud
pakkuda sõiduyõi
nüüd, valimiseelsel ajastuk [Arvatavasti
külastavad nad kä idaranni-kuninganna
vastuvatul
Kuninganna Elizabeth n külaskäik lõppes suure galapidustusegs
Wümipegis, kus peaminister Brian Mulroney tänas kuningannat ja üt-fes,
et kanadalased hindavad monarhiat. Kuninganna omalt poolt ütles
häid sõnu Kanadale sooja vastuvõtu eest. Järgmise} päeval oli üle kah®
tuhande inimese kogunenud lennuväljale, kui kuninganna lahkus viiepäevasele
eraviisilisele kiilakäigule tutvumaks tõuhobuste farmidega.
Kui saatjad lehvitasid Inglise ja
Kanada lippudega, õhujõudude orkester
mängis Inglise hümni, jalutas
kuninganna, üks samm tema järel
peaminister Brian Mulroney, läbi
auvalve, tehes vümast inspekt-sioom.
Saatmisel yübisid kindral-said
kutse
roney'lt.
peaminister B. Mul-õhtune
programm oli väga mitmekülgne,
dzhässist ooperüauljaini ja
halletitantsijaini.
Kavale järgnes fuajees äärmiselt
kuberner JeanneSauve, Manitoba ^kuninglik** vastuvõtt. Kuninganna
leitnant kuberner Pearl McGonigal, jalutas peaministri ees^ järel prints
peaminister Howard Pawley Ja se- phnip ja peaministri abikaasa Mi-naator
Duff Roblm.
Stokholmi Noortekoor Royal York hotellis enne esinemist kirjandus
jas koorijuht Jaan
õl ennelõunal. Paremalt nel-
Foto: ¥aba Eestlaie.
ESTO-84 ajal esines Torontos omaette koitserdiga Ja osaMsena kirjändtismuusikaMsel enielõnnal nada hümni.
Stokholmi Eesti Noortekoor Jaan Seim! juhatusel. Koor äratas imetlust oma kõrge laulutasemega ja vars
kete lauludega, tekitades soovi nende lauludest veelgi enam kuulda.- ' _
la Mulroney läbi rahva, olles kõigile
käeulatuses, talle noogutati, leh-vitati
ümi käepuuteta. Dr. 0. Trassil
oli kõnelusi R; Mlcheneriga, kes
oli istunud kuninganna loozhis ja
tuletas 80-aastasele endisele spüke»
riie meelde ta osavõttu Eesti Vabariigi
aktustest 1960-ndais aastais.
Ta õnnitles ka majandusminister
Talle anti kuus 21-lasulist ja üks Michael Wüsoni, kes on õhiud Ees-
8-lasuline saluut. Ta kuulis igal ti Majas EV aastapäeva vastuvõt-ametlikul
vasMvõtul IngHse ja Ka- tud^^^
12-päevase avaliku külaskäigu
ajal (kaks päeva-'viibis ta oma jahil
, ,Britannia** puhkusel),
sai kuninganna 29 ametpku lillebuketti
ja sadu mitteametlikke
väikestelt lastelt. >
. See võimalus ongi olemas. Noo- mängivad viisi ja kannel saadet; mitte vaild olla" ja E. Oja
red tõid jubia ^iis kaasa^ o
hidest valmistatud heliplaadi „ . . . . ^ , . , Torontos esinemisel äratas koor
Suurel vastuvõtul võis olla ka tel-,
Inglise kuningakoja ametnikud si eestlasi, kuid dr. 0. Trass ei
peavad külaskäiku suureks korda- märganud neist kedagi,
minekuks, kuid inglise ajalehed
Y£g ,,Kaks külge eesti —rah.v-a muusikat".. E, sit„a ta,v ais, tähelepanu öma intonatsioonilise „„^,„, _
ühel küljel Kassari rahvapfflime- kandled vahel uksi viiulitega ja aii- pui,t„jg laulurõõmuga ning oma iäks„U rahvamurd
hed ja: lauljad, teisel: Stokhdmr^^:»^ juhi hoolika jälgimisega. ; asunud"ootama, et:
Söndags-Expressen pühendas palju
ruumi Kuhstiakadeemia tänavusele
õpilaste vastuvõtmisele ja sellega
ühenduses a^^adeemia professor
Enno Hallekile, kellele omal
ajal sama kõrgkooli uksed avanesid
ja kes nüüd avab jse uksi teist^e,
Tänavu oli soovijaid 800, Vastu võe.
.Sellesse iõrgkooli ei pääse tunnistustega
ja teenetega, btsustavad
ön ainult võimed, mida kandideerijad
peavad esitama oma loöniingu
näiteina.
üks, kelle maalid talle K|unstiaia-
(fleeniia uksed avas, oli Madeleine-
Mansson. Temast peab kunstniku
vormima tema maaliõpetaja Enno
Hallek. Jä Hallek naljatab intervjueerijale:
,^See on tubli ^üdruk.
Temast saab parim. Parem kui
Picasso . . H a l l e k näitab õpilase
proovimaalidele ja märgib, et tema
sissepääs oli „päevaselge".
Vastuvõtjad hagid kohe, et sim on
erilisi arehguvõimalusi, kuigi töödes
on puudusi, nagu igal algajal. :
Intervjuu mõlemaga on illustreeritud
poolteiseleheküljelise värvipil-digaHallekist
vaatamas Madeleme
proovimaale. „SBin on midagi, mis
on sügavalt ^untud j^ üleelatud.
Sim on poeetiline i ruumitunnetus,
peen valgusekäsiüus, näha, et maalijal
önvärvurõõm," ütleb ta kommentaariks.
,
. EPL
Eesti Noortekoor.
Heliplaadi saatesõnas märgitakse,
et„kus väliseesti noored koos
mängivad ja laulavad ilmneb üsna
varsti nende loomulik ühine nimetaja
— eesti rahvamuusika ja
rahvalaul.
pärase kõla. Setu regivärsüine rah
valaul annab ettekujutuse kuidas
meie esivanemad juba põlisest
ajast laulnud on.
Kassari poolel on „Taagepera
polka", ,,Suur meri",„Räditants",
„Sea surmalugu", „Lätsi alla lüliv,
süüdistavad Kanadat, et kuningannat
polevat küllalt austatud, kuigi
peagu kõücjal, kuhu kuninganna
tunde varem
teda hetkekski
Üheksa laulu heHplaadi küljel ^^a^^
aga amiavad veelgi ulatuslikuma talle osutatuid tahelepami.
haarde koori interpretatsiooni- Torontos kum^^ korraldatud
gala-õhtul Roy Thompson hallis,
. : •
; „Fruudivaltser", „Pumapolka'',
Nagu polekski ohiud Eestist la- Pakri pulmalood:„Hins Johannes''
husoleku aega, ikka tullakse ta= ja Kon lurk ni", >,Vändra valss",
gasi laulude ja viiside juurde, ,,Poiss • põõsa alt", „Sangaste
meisterlikkusest, otse helisedes
värskusega, õrnusega, nagu filigraanse
tundelikkusega iga kuulaja
südamesseo
mida vanemailt
Selles kunstüoömingus on sisuline
sõnum: me laulame eesti laulu ja
see mida me loome on pärit meie
rahva ürgsest laulurõõmust.
OÜ kutsutud külaliseks ka eestlane
prof .dr. Olev Trass abikaasaga,
kes konservatiivide valimis-
PieakonšulJaakson
Londonis
Eesti Vabariigi esindaja USA-s,
peakonsul Ernst Jaakson viibis
ariietireisil Londonis, et tutvuda
sealse Eesti Vabariigi saatkonna
probleemidega.
Londoni saatkonnas on praegu
hooldaja-asjaajaja kohustes kauaaegne
saatkonna ametnik Anna
Ikampaaniaie kaasaaitamise eest "Tartu.
ja lisatakse põhjusen^a „vOibolla on
siin tegemist sooviga endale oma
nägu luua võrreldes ümbritseva
maaümagä, võibolla on juurte tunnetamine
määrav." : •
Kassari rahyapülii;aehed Ja lauljad
on praeguses koosseisus tegutsenud
iile viie aasta paralleelselt
Samanimelise rahvatantsurühmaga.
TüuSoom-Jerkemani juhtimisel on
• püütud iutvustada eesti' rahva
muusikalist loomingut nii nagu see
tegelikult kõlas. Esitatud 12-es
numbris on regüaulu kui ka uuemaid
tantsu- ja pilHlugusid mitmetel
erinevatel pillidel;
. Rühma eesmärk on olnud esitada
eesti rahvamuusikat nagu seda
valss" ja ,,Lombak rätsep."
Stokholmi Eesti Noortekoor asu^
tati 1979 ja seda on kogu aeg juhatanud
Jaan Seim. Koor on selle ajaga
tähelepanuyäär-seks kooriks arer
nenud Stokholmi eesti ühiskonna^,'
pakkudes seal nii eesti kui ka rah-yusvahelišt
koorimuusikat.
Erilist rõhku on pandud kavade
koostamisele, kuhu on põimitud 23. sept. pidas Hamütoni kogu-eesti
heüloojate origmaaiseadeid dus kodumaalt lahkumise 40. aas-eesti
rahvalaulude alusel. nädala!
Heliplaadile on valitud heliloojate
töid, kes stülüt küll erinevad,
alates rahvusromatilise Müna Härmaga
ja lõpetades väga isikupärase
Veljo Tormisega. •
Noortekoori küljel oii M. Saare
„Karjane", G. Ernesaksa „Nääri-tapäeva
tähistamise jumalateenistust
fkirikus. Teenis õp. T, Nõmmik,
orelil organist Eva Rammo.
Jumalateenistust .kaunistas metso-s-
opran Hilda Sepp kahe lauluga
— S. Liddle' „Kui kaunid ön Su
Sff nl-m ust - vaf g@ @f a f o osf
William M. Scholl College of
Podiatric Medicine Chicagos lõpetas
Harry J. Zima doktorikraadiga.
Ta saavutas BA kraadi abtropoloo--
gias osariigi ülikoolis Buffalos ja
BS kraadi farmakoloogias Arnold
& Marie .Schvi^artz farmaatsia kol-ledzhis
Long Island Universitys,
Brooklynis. N.Y.
New -York i University lõpetas
Marciis Abel (EÜS) BA kraadiga
kunsti alal. ^
Itbaca College lõpetas Arne
Abel (EÜS) BS kraadiga Communications
alal.
hooned" ja P. Tammeveski ,,Kodu-muld".
, , , , ^ ü A- • « Lipuvaive oh H. E. Võitlejate;
mängiti külasimmanitel käesoleva ^^^^^ „A]a kari sua', V ühingu poolt ning. langenute mä-sajandi
alul, Tormise_ tsüklist „Ingerimaa õh- lestamine Itn. A. Jürsilt, kes mai-kus
lõõtspillid, vMuIid ja torupdl laul Ront^ska'SM. Härma Ei saa j,^^^^^
.... •;; • . ..- : ; .. —: • " : " '' . - • nu sõjaväeüksüstele suudeti hoida
rinnet idast tuleva hädaohu eest,
mis andis võimalust paljudele peredele
põgenemiseks sõjamöllus. Ajaloo
suuriin viga aga tehti peale II
maailmasõda, mil miljonid inune-
V • . sed müüdi maha punasele rezhii-
Millal Eesti sini-must-valge esi- Nii sõitsime kogunemiskohfa mile. Loodame aga siiski, et kord
mest korda lehvis Austraalia pin- pariamendihöone juurde, kus sea- vabaneb meiegi rahvas. Mõtleme
nai, on raske kindlaks teha, kuid ti rongkäik kokku. Seal oli kä roh- täna meie: kannatavale rahvale kö-kmdel
on ometi see, et .Sydney kesti teisi äride reklaam-autosid, dumaal ning neile, kes võideldes
suure silla avamispidustusil 1932. kuid need juhiti kõik millegipärast meie kõikide eest andsid oma ter-aastal
^esines ka meie rahvuslipp, kõrvale ning minu autod jäid rong- vise või elu."
Lipu viis välja. Sydney eesti leiva- käiku. ' ; Päevakohase laululehe kaanepil-tööstur
G. Kubbere, kellelt kuule- jookord '011 N S W osärii''! oli kunstnik E. Kõksi„Põge-me
selle kohta kokkuvõttes järg- peao^inistriks ^ t ö ö e M l a n e V J . : , miUine • pn: X a k w o d i -
Lang, kes pidi.ametlikult avama ^"havaimukinku^^d^^^
Maksab Sansdffiss
$51.
$28.
$15.
väljaspool Kaiudait
$65.—
$35.~
$18.—
+ SAATEKULU
Hanadss.
$56.
$30.
$16.— +
+
$42^
$21.—
$10.50
Kanadat;
$47.—
$24w-
$12.—
mist:
.„Kui pärast 7 aastat kestnud 1 , . ,
ehitustöid 1932. a. aprUlis tuli kasutamiseks vastava pidul*
Sydney suur sild_ avamisele vastav-ak usega. Pärast kõnet pidi ta lõika- rg
pidulikkusega, otsustasin sellest osa mJ:a ilär b„ .i , üle si^ll a tõmm• atu,d •s iiid,li*n -
fv,AQ+tft„a ning valja viia k1 a ET-e st*i• lri pu. dl- KuTi? d • SUS tu^h ette vahae- ju*h tum,
.vcimi-ef.mk. xrnttic ™a Esimesest maaihnasojastosa-gnenteiciridl
(Algus lk. 2)
•Ametliku versioomi kohaselt ehitati
raudtee aimult Siheri rikkuste
ekspluateerimiseks, .kuid suure
vaeva jä valuga mahapandud roobastel
on ka teine eesmärk. See
teine eesmärk on puhtal kujul
strateegiline. Kuna ptaegune Trans-
Siberi raudtee on liiga lähedal Hiina
piirile, siis fuii mõelda ka sellele
võimalusele> et sõja korral võivad
hiinlased selle raudtee võrdlemisi
kiirelt läbi lõigata, mis eraldaks
Venemaa laialdased ida-alad
toos Vladivostoki •so|asaiamaga
Selle ^rahnistamise võttis oma pea-le
minu abikaasa ning lipu moo- , mreriSnrtk^
dud olid 7 jalga pikk ja 3 jalga ^^^V^^ol^^^^m^
,lai. ühtlasi otsustasin Sydney rahvale
tutvustada ka eesti leiba ning
vahnistasm kaks suurt, 6-e jala
pikkust rukkileiba.
Kui siis saabus pidupäev, ehtisin
oma äri kaks leibade väljaveo autot
Austraalia ja Eesti rahvusvärvides
lindikestega, kuna kumbagi
auto ette, kaitseraudade külge km-nitasin
leivad. Sellele autole, milles
asusin ise autojuhi ning poja
teisse, missugune oli vastasrinnas Palvuse pi^^^^^
Langi pahempoolse valitsusega, š 5 i - f f ' Fdute)ne Endla Koka anti
tis ratsahobusel valvepostidest möö- ^le stipendiume-Ruut ja^ Adeele
da ning raius mõõgaga siidMlä-^^gl^nt^^ noortefondist Kavalises
bi emie^kui Lang seda jõudis te- «sas mitmesuguseid esinemisi. Lo-ha.
Sellest tekkis väike segadus
ning kiiresti sõlmiti läbiraiutud lint
jälle kokku ning nüüd lõikas selle
katki peaminister Lang.
puks seltskondlik osa.
, VÄLJASPOOL KANADAT }a OSA^dt
LENNUPOSTIGA aastas: $129.—, ipooiaasta». $67.—
'aastas $3S., '. '.
Aadressi muudatus 70 centi. Üksiknumbri hind 70 c^tS
b s d a asdressIdeSe pahnne mSridda ,yPOSTAL COD£** ^ .
FanptshelLk või rahakaart Idrjiitada
Free Elstoiiian Pnblishers nimele.
Wlimine saata:
f^' VABA EESTLANE
1955 LeslIeŠt., Don Mills. Oiti M3B 2M3
Göteborgi Johannebergi koolima-
Kuna see pidulik sündmus filmiti
ning jäädvustati ka fotpplaatidele
George'iga, paigutasin ka kolmlip- suure hulga reporterite poolt, siis jas alustas Õppeaastat Göteborgi
pu — paremale poole Austraalia oli järgmise päeva ajalehtedes mit- Eesti algkool. Kombekohä
lipu ning vasemale poole Inglise meid pilte ka minu autodest ning ku aktuse avas koolijuhataja Aho
lipUj keskele meie smi-must-valge. lehvivast sini-must-vaigest, tekita- Hebas, vaimuliku talituse õp, J.
Teine auto, milles asusid peale^ des nii õige rohkel määral kõMv tealu. Algajate klassis on 6 õpi-austraallasest
autojuhi veel minu kuna sündis nii paljusidki uurima, last; üldse pn koolis õpilasi 44. õpe-abikaasa
ja noorem tütar Florence, mis lipp see õige õh ja kust maalt tajaiks on Juta Nõmm, Evi Lepik,
oli ©hitud,ainult lintidega.-. pärit.'V:(Ä:27. 10. 49) •. . Marita Idayain Ja Aita'Pats...
Palrai muUe saata VABA EESTLANE aastaks / pooldataks /
veerMidaastaks — tavalise / kiripostiga alates
1 9 . $ . . . . . . ..•..öiinjmircs
rahas / hekiga / rahakaardiga. (Raha saate einidt
K ID
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 16, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-10-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e841016 |
Description
| Title | 1984-10-16-03 |
| OCR text | Nr. 76 •OI larid lanuline ajakir-idale uue näri-n tegemist ku- Ikülastusreisiga ilijnuv ajaleht ' tungib peal-le meie kunin-as toonis kai-pordimiiiistrile olevat puudu-gunemis^ st lä-küünarnukki rängalt protor harilik surelik ludütada ainult põhjusel oma Snow eitab ajalehtedes too-et ta pole inna selga larnukM rahva-tseii Snow jttäS-ümbritsevad inehed, kuid ta iti, mis annaks les toodud süil-rld" toimetajad sensatsiooniar» lemisel, et ku-oii ka kanada ka „meie ku-iastel on palju tiaste iile nuri' ajakirjanduses Kanada kiminr Jstayad ja oma fgel olevaid ar-fa kas ei olnud lalees ihukaits- I inglased/ kelle mõni ateg täga-is kuninganna ^tus tema vQOdi >igem kui iiieie istame häält ja „Käed eemale rkä võiduTÕõm-idi Siberis uue; iänest itta kui-raudteeliini Imaha YÜmased I sündmusele Ni pühendati era- Miks ka mitr Jud Siberi taga-lurte maapõue-fpluateerimiseks ittsvaradele ligi ole venelastel lemaailma eks-imunistlik kaa- )kseb paralleel haudteega, kuid põhjapoplsema- I endast to^^ maksma ca 10 {Kindlasti oleks tunduvalt kal° istide kasutu-tööjõudu^ mids Venemaa nurka-aladelt, kaasabi saadeti Sibe-terved ehitus-jektiga. alustati kohaselt pidi la 1982. aastal ida- 4a lääne-sviimine võtnuö kui seda esial» ei ole kaugelt-sõidukorras. See Äune kui rongid Itamatult hakka-feud tunnelid oi lendest ön aju-riöödk mindud, la jaamahooneid lataiuute asulate peavad andma tagapõhja. Uus lia pool Baikali fkufist Ja kulgeb ie ja metsade asuva Komso" k varem rabatud m mere äärde. letab Ida-Siberi i. mis on sageE maavärisemiste 22 mäeahelikku j 5ge, rääkimata test veekogudest. ^.eb seal mõnes 85 kraaAi alla järele ja suvel kraadile niiske-pem osa maapin-külmunud, mis btammide ja tun- Nr. 76 VABA EESTLANE teisipäeval, 16. okto^ — Tuesday^ October 16,1984 Lk. 3 VALVEARST ^ÄDALALÕIPOL 20. ja 21. oktoobril dr. R. Pahapül, teL 921-7777 27. ja 28. oktoobril dr. M. Leesment, tel. 481 icindpered külastavad üheüdnike Nagu kuuleme, saabus oktoobri esimese nädala lõpuosas ühendriikidesse Valdo Randpere abikaasa Leila Milleriga. Mõlemate saabumise organiseeris Los Angelese Balti Vabadusliit. Nad jäävad nä-dalapäeviks Kalifomiasse, kuhu neid tulles lennuretk viis. Randperede USA-sse külastus-matkä organiseerimine oli arutusel ka ERKU juhatuses, küs igakülgsel olukordade kaalumisel asuti seisukohale, et praegune valimiste-eelne aeg pole selleks saavutamiseks kasutatav, küna rah^ • va tähelepanu jä ,ka uudistemee-diate leheküljed ö h k üM koormatud valimiseelsete huvidega. Peeti sobivamaks seda teha hiljem, pär rast valimisi. ' V Balti Vabadusliit pn s i i ^ i otsustanud pakkuda sõiduyõi nüüd, valimiseelsel ajastuk [Arvatavasti külastavad nad kä idaranni-kuninganna vastuvatul Kuninganna Elizabeth n külaskäik lõppes suure galapidustusegs Wümipegis, kus peaminister Brian Mulroney tänas kuningannat ja üt-fes, et kanadalased hindavad monarhiat. Kuninganna omalt poolt ütles häid sõnu Kanadale sooja vastuvõtu eest. Järgmise} päeval oli üle kah® tuhande inimese kogunenud lennuväljale, kui kuninganna lahkus viiepäevasele eraviisilisele kiilakäigule tutvumaks tõuhobuste farmidega. Kui saatjad lehvitasid Inglise ja Kanada lippudega, õhujõudude orkester mängis Inglise hümni, jalutas kuninganna, üks samm tema järel peaminister Brian Mulroney, läbi auvalve, tehes vümast inspekt-sioom. Saatmisel yübisid kindral-said kutse roney'lt. peaminister B. Mul-õhtune programm oli väga mitmekülgne, dzhässist ooperüauljaini ja halletitantsijaini. Kavale järgnes fuajees äärmiselt kuberner JeanneSauve, Manitoba ^kuninglik** vastuvõtt. Kuninganna leitnant kuberner Pearl McGonigal, jalutas peaministri ees^ järel prints peaminister Howard Pawley Ja se- phnip ja peaministri abikaasa Mi-naator Duff Roblm. Stokholmi Noortekoor Royal York hotellis enne esinemist kirjandus jas koorijuht Jaan õl ennelõunal. Paremalt nel- Foto: ¥aba Eestlaie. ESTO-84 ajal esines Torontos omaette koitserdiga Ja osaMsena kirjändtismuusikaMsel enielõnnal nada hümni. Stokholmi Eesti Noortekoor Jaan Seim! juhatusel. Koor äratas imetlust oma kõrge laulutasemega ja vars kete lauludega, tekitades soovi nende lauludest veelgi enam kuulda.- ' _ la Mulroney läbi rahva, olles kõigile käeulatuses, talle noogutati, leh-vitati ümi käepuuteta. Dr. 0. Trassil oli kõnelusi R; Mlcheneriga, kes oli istunud kuninganna loozhis ja tuletas 80-aastasele endisele spüke» riie meelde ta osavõttu Eesti Vabariigi aktustest 1960-ndais aastais. Ta õnnitles ka majandusminister Talle anti kuus 21-lasulist ja üks Michael Wüsoni, kes on õhiud Ees- 8-lasuline saluut. Ta kuulis igal ti Majas EV aastapäeva vastuvõt-ametlikul vasMvõtul IngHse ja Ka- tud^^^ 12-päevase avaliku külaskäigu ajal (kaks päeva-'viibis ta oma jahil , ,Britannia** puhkusel), sai kuninganna 29 ametpku lillebuketti ja sadu mitteametlikke väikestelt lastelt. > . See võimalus ongi olemas. Noo- mängivad viisi ja kannel saadet; mitte vaild olla" ja E. Oja red tõid jubia ^iis kaasa^ o hidest valmistatud heliplaadi „ . . . . ^ , . , Torontos esinemisel äratas koor Suurel vastuvõtul võis olla ka tel-, Inglise kuningakoja ametnikud si eestlasi, kuid dr. 0. Trass ei peavad külaskäiku suureks korda- märganud neist kedagi, minekuks, kuid inglise ajalehed Y£g ,,Kaks külge eesti —rah.v-a muusikat".. E, sit„a ta,v ais, tähelepanu öma intonatsioonilise „„^,„, _ ühel küljel Kassari rahvapfflime- kandled vahel uksi viiulitega ja aii- pui,t„jg laulurõõmuga ning oma iäks„U rahvamurd hed ja: lauljad, teisel: Stokhdmr^^:»^ juhi hoolika jälgimisega. ; asunud"ootama, et: Söndags-Expressen pühendas palju ruumi Kuhstiakadeemia tänavusele õpilaste vastuvõtmisele ja sellega ühenduses a^^adeemia professor Enno Hallekile, kellele omal ajal sama kõrgkooli uksed avanesid ja kes nüüd avab jse uksi teist^e, Tänavu oli soovijaid 800, Vastu võe. .Sellesse iõrgkooli ei pääse tunnistustega ja teenetega, btsustavad ön ainult võimed, mida kandideerijad peavad esitama oma loöniingu näiteina. üks, kelle maalid talle K|unstiaia- (fleeniia uksed avas, oli Madeleine- Mansson. Temast peab kunstniku vormima tema maaliõpetaja Enno Hallek. Jä Hallek naljatab intervjueerijale: ,^See on tubli ^üdruk. Temast saab parim. Parem kui Picasso . . H a l l e k näitab õpilase proovimaalidele ja märgib, et tema sissepääs oli „päevaselge". Vastuvõtjad hagid kohe, et sim on erilisi arehguvõimalusi, kuigi töödes on puudusi, nagu igal algajal. : Intervjuu mõlemaga on illustreeritud poolteiseleheküljelise värvipil-digaHallekist vaatamas Madeleme proovimaale. „SBin on midagi, mis on sügavalt ^untud j^ üleelatud. Sim on poeetiline i ruumitunnetus, peen valgusekäsiüus, näha, et maalijal önvärvurõõm," ütleb ta kommentaariks. , . EPL Eesti Noortekoor. Heliplaadi saatesõnas märgitakse, et„kus väliseesti noored koos mängivad ja laulavad ilmneb üsna varsti nende loomulik ühine nimetaja — eesti rahvamuusika ja rahvalaul. pärase kõla. Setu regivärsüine rah valaul annab ettekujutuse kuidas meie esivanemad juba põlisest ajast laulnud on. Kassari poolel on „Taagepera polka", ,,Suur meri",„Räditants", „Sea surmalugu", „Lätsi alla lüliv, süüdistavad Kanadat, et kuningannat polevat küllalt austatud, kuigi peagu kõücjal, kuhu kuninganna tunde varem teda hetkekski Üheksa laulu heHplaadi küljel ^^a^^ aga amiavad veelgi ulatuslikuma talle osutatuid tahelepami. haarde koori interpretatsiooni- Torontos kum^^ korraldatud gala-õhtul Roy Thompson hallis, . : • ; „Fruudivaltser", „Pumapolka'', Nagu polekski ohiud Eestist la- Pakri pulmalood:„Hins Johannes'' husoleku aega, ikka tullakse ta= ja Kon lurk ni", >,Vändra valss", gasi laulude ja viiside juurde, ,,Poiss • põõsa alt", „Sangaste meisterlikkusest, otse helisedes värskusega, õrnusega, nagu filigraanse tundelikkusega iga kuulaja südamesseo mida vanemailt Selles kunstüoömingus on sisuline sõnum: me laulame eesti laulu ja see mida me loome on pärit meie rahva ürgsest laulurõõmust. OÜ kutsutud külaliseks ka eestlane prof .dr. Olev Trass abikaasaga, kes konservatiivide valimis- PieakonšulJaakson Londonis Eesti Vabariigi esindaja USA-s, peakonsul Ernst Jaakson viibis ariietireisil Londonis, et tutvuda sealse Eesti Vabariigi saatkonna probleemidega. Londoni saatkonnas on praegu hooldaja-asjaajaja kohustes kauaaegne saatkonna ametnik Anna Ikampaaniaie kaasaaitamise eest "Tartu. ja lisatakse põhjusen^a „vOibolla on siin tegemist sooviga endale oma nägu luua võrreldes ümbritseva maaümagä, võibolla on juurte tunnetamine määrav." : • Kassari rahyapülii;aehed Ja lauljad on praeguses koosseisus tegutsenud iile viie aasta paralleelselt Samanimelise rahvatantsurühmaga. TüuSoom-Jerkemani juhtimisel on • püütud iutvustada eesti' rahva muusikalist loomingut nii nagu see tegelikult kõlas. Esitatud 12-es numbris on regüaulu kui ka uuemaid tantsu- ja pilHlugusid mitmetel erinevatel pillidel; . Rühma eesmärk on olnud esitada eesti rahvamuusikat nagu seda valss" ja ,,Lombak rätsep." Stokholmi Eesti Noortekoor asu^ tati 1979 ja seda on kogu aeg juhatanud Jaan Seim. Koor on selle ajaga tähelepanuyäär-seks kooriks arer nenud Stokholmi eesti ühiskonna^,' pakkudes seal nii eesti kui ka rah-yusvahelišt koorimuusikat. Erilist rõhku on pandud kavade koostamisele, kuhu on põimitud 23. sept. pidas Hamütoni kogu-eesti heüloojate origmaaiseadeid dus kodumaalt lahkumise 40. aas-eesti rahvalaulude alusel. nädala! Heliplaadile on valitud heliloojate töid, kes stülüt küll erinevad, alates rahvusromatilise Müna Härmaga ja lõpetades väga isikupärase Veljo Tormisega. • Noortekoori küljel oii M. Saare „Karjane", G. Ernesaksa „Nääri-tapäeva tähistamise jumalateenistust fkirikus. Teenis õp. T, Nõmmik, orelil organist Eva Rammo. Jumalateenistust .kaunistas metso-s- opran Hilda Sepp kahe lauluga — S. Liddle' „Kui kaunid ön Su Sff nl-m ust - vaf g@ @f a f o osf William M. Scholl College of Podiatric Medicine Chicagos lõpetas Harry J. Zima doktorikraadiga. Ta saavutas BA kraadi abtropoloo-- gias osariigi ülikoolis Buffalos ja BS kraadi farmakoloogias Arnold & Marie .Schvi^artz farmaatsia kol-ledzhis Long Island Universitys, Brooklynis. N.Y. New -York i University lõpetas Marciis Abel (EÜS) BA kraadiga kunsti alal. ^ Itbaca College lõpetas Arne Abel (EÜS) BS kraadiga Communications alal. hooned" ja P. Tammeveski ,,Kodu-muld". , , , , ^ ü A- • « Lipuvaive oh H. E. Võitlejate; mängiti külasimmanitel käesoleva ^^^^^ „A]a kari sua', V ühingu poolt ning. langenute mä-sajandi alul, Tormise_ tsüklist „Ingerimaa õh- lestamine Itn. A. Jürsilt, kes mai-kus lõõtspillid, vMuIid ja torupdl laul Ront^ska'SM. Härma Ei saa j,^^^^^ .... •;; • . ..- : ; .. —: • " : " '' . - • nu sõjaväeüksüstele suudeti hoida rinnet idast tuleva hädaohu eest, mis andis võimalust paljudele peredele põgenemiseks sõjamöllus. Ajaloo suuriin viga aga tehti peale II maailmasõda, mil miljonid inune- V • . sed müüdi maha punasele rezhii- Millal Eesti sini-must-valge esi- Nii sõitsime kogunemiskohfa mile. Loodame aga siiski, et kord mest korda lehvis Austraalia pin- pariamendihöone juurde, kus sea- vabaneb meiegi rahvas. Mõtleme nai, on raske kindlaks teha, kuid ti rongkäik kokku. Seal oli kä roh- täna meie: kannatavale rahvale kö-kmdel on ometi see, et .Sydney kesti teisi äride reklaam-autosid, dumaal ning neile, kes võideldes suure silla avamispidustusil 1932. kuid need juhiti kõik millegipärast meie kõikide eest andsid oma ter-aastal ^esines ka meie rahvuslipp, kõrvale ning minu autod jäid rong- vise või elu." Lipu viis välja. Sydney eesti leiva- käiku. ' ; Päevakohase laululehe kaanepil-tööstur G. Kubbere, kellelt kuule- jookord '011 N S W osärii''! oli kunstnik E. Kõksi„Põge-me selle kohta kokkuvõttes järg- peao^inistriks ^ t ö ö e M l a n e V J . : , miUine • pn: X a k w o d i - Lang, kes pidi.ametlikult avama ^"havaimukinku^^d^^^ Maksab Sansdffiss $51. $28. $15. väljaspool Kaiudait $65.— $35.~ $18.— + SAATEKULU Hanadss. $56. $30. $16.— + + $42^ $21.— $10.50 Kanadat; $47.— $24w- $12.— mist: .„Kui pärast 7 aastat kestnud 1 , . , ehitustöid 1932. a. aprUlis tuli kasutamiseks vastava pidul* Sydney suur sild_ avamisele vastav-ak usega. Pärast kõnet pidi ta lõika- rg pidulikkusega, otsustasin sellest osa mJ:a ilär b„ .i , üle si^ll a tõmm• atu,d •s iiid,li*n - fv,AQ+tft„a ning valja viia k1 a ET-e st*i• lri pu. dl- KuTi? d • SUS tu^h ette vahae- ju*h tum, .vcimi-ef.mk. xrnttic ™a Esimesest maaihnasojastosa-gnenteiciridl (Algus lk. 2) •Ametliku versioomi kohaselt ehitati raudtee aimult Siheri rikkuste ekspluateerimiseks, .kuid suure vaeva jä valuga mahapandud roobastel on ka teine eesmärk. See teine eesmärk on puhtal kujul strateegiline. Kuna ptaegune Trans- Siberi raudtee on liiga lähedal Hiina piirile, siis fuii mõelda ka sellele võimalusele> et sõja korral võivad hiinlased selle raudtee võrdlemisi kiirelt läbi lõigata, mis eraldaks Venemaa laialdased ida-alad toos Vladivostoki •so|asaiamaga Selle ^rahnistamise võttis oma pea-le minu abikaasa ning lipu moo- , mreriSnrtk^ dud olid 7 jalga pikk ja 3 jalga ^^^V^^ol^^^^m^ ,lai. ühtlasi otsustasin Sydney rahvale tutvustada ka eesti leiba ning vahnistasm kaks suurt, 6-e jala pikkust rukkileiba. Kui siis saabus pidupäev, ehtisin oma äri kaks leibade väljaveo autot Austraalia ja Eesti rahvusvärvides lindikestega, kuna kumbagi auto ette, kaitseraudade külge km-nitasin leivad. Sellele autole, milles asusin ise autojuhi ning poja teisse, missugune oli vastasrinnas Palvuse pi^^^^^ Langi pahempoolse valitsusega, š 5 i - f f ' Fdute)ne Endla Koka anti tis ratsahobusel valvepostidest möö- ^le stipendiume-Ruut ja^ Adeele da ning raius mõõgaga siidMlä-^^gl^nt^^ noortefondist Kavalises bi emie^kui Lang seda jõudis te- «sas mitmesuguseid esinemisi. Lo-ha. Sellest tekkis väike segadus ning kiiresti sõlmiti läbiraiutud lint jälle kokku ning nüüd lõikas selle katki peaminister Lang. puks seltskondlik osa. , VÄLJASPOOL KANADAT }a OSA^dt LENNUPOSTIGA aastas: $129.—, ipooiaasta». $67.— 'aastas $3S., '. '. Aadressi muudatus 70 centi. Üksiknumbri hind 70 c^tS b s d a asdressIdeSe pahnne mSridda ,yPOSTAL COD£** ^ . FanptshelLk või rahakaart Idrjiitada Free Elstoiiian Pnblishers nimele. Wlimine saata: f^' VABA EESTLANE 1955 LeslIeŠt., Don Mills. Oiti M3B 2M3 Göteborgi Johannebergi koolima- Kuna see pidulik sündmus filmiti ning jäädvustati ka fotpplaatidele George'iga, paigutasin ka kolmlip- suure hulga reporterite poolt, siis jas alustas Õppeaastat Göteborgi pu — paremale poole Austraalia oli järgmise päeva ajalehtedes mit- Eesti algkool. Kombekohä lipu ning vasemale poole Inglise meid pilte ka minu autodest ning ku aktuse avas koolijuhataja Aho lipUj keskele meie smi-must-valge. lehvivast sini-must-vaigest, tekita- Hebas, vaimuliku talituse õp, J. Teine auto, milles asusid peale^ des nii õige rohkel määral kõMv tealu. Algajate klassis on 6 õpi-austraallasest autojuhi veel minu kuna sündis nii paljusidki uurima, last; üldse pn koolis õpilasi 44. õpe-abikaasa ja noorem tütar Florence, mis lipp see õige õh ja kust maalt tajaiks on Juta Nõmm, Evi Lepik, oli ©hitud,ainult lintidega.-. pärit.'V:(Ä:27. 10. 49) •. . Marita Idayain Ja Aita'Pats... Palrai muUe saata VABA EESTLANE aastaks / pooldataks / veerMidaastaks — tavalise / kiripostiga alates 1 9 . $ . . . . . . ..•..öiinjmircs rahas / hekiga / rahakaardiga. (Raha saate einidt K ID |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-10-16-03
