1983-12-13-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
^ December 13, 1983 Nr. 92 Nr. 92 "
oa
saaremaa on üiinbritsetud mere- saare neiuga,
; ga ja sellega jpiiramätud võimalu- ma ja hakkas oma kogempsrnöor-sed
puijespordiks, M ^ " ;
ÜM selline situatsioon y^^^^^
Saareinaal, et kuigi poisid elasid õhtuni. Käiakse Nasval. Talvel on
meresääres, aga merega enda ehi .^^^^^^ viis korda "nädalas,
ei^ tahtnud siduda; kap kogenud yjutäfcse, jookstakse, tõstetakse
meremeeste ponnistused jäi-dpõlve ^angi, pluss päev teooriat
ko(^itaini^eks d andnud tag^^^^^
Ifui m!õned pstad^t^g^ maa- langenud, ^ j teised, kellele
pealsele ehüe pidama jää^^ Saaremaa asutused varuvad pare-rel
Niine haMcas noorte tnerehuvi- jnaid võimaiusi.^^^^^^^^^^^^^^^^ '
Ustega tegelema, siis
alustada, vastusids: pü;; jäik^ edus-.; KURESSAÄMIB ^ IM)RIÄOONIE -
se ei usutud, vaid mõni üksik EHITAMINE
poiss M i kaasa jä alustas harjiita-v
' '{'-y::/: ''\ •:•'.>: ::V.Äastail-'^^^
PURIESPORl
Saaremaa spordielu Eriöh Triim-mer.
Treenis võrkpallureid nii, et
need said medaleid Eesti vpisthis-
Juba 1935/ aastal ehitati Saares tgi. juhtis Saaremaa sporti kehakaale
cwna jahtihibi; Ka n!iiüdki ^ujtu^ ja" spordikomitees. Siis
jätkat^se^ toonast h^atust,n^ ta spordiala ja väHs teise
on klubi ninu Saaremaa Mere- ^i^k^^^^ Aga hakkas töö kõrvalt
spordiselts. Vana jahtkhibi^ on kit- sportunist asutusse sobitama. ^^^^K^
saks Wanud, n im hakati spordiplatsi tegevale
uut avaramat- pa töökohas^r asiädhaks valiti prügi-mat.;
(En^^^ mägi. Hakati pihta, puhastati plats, ^5^^
Kingissepas, kust: Nasvde on^^^^7 koormat mulda, tasanda- ^ ^
, ian). fühes osas on paatide varju- ^ ja tditi võrkpalli mänguvälja- '
alune^ja hoiuruum, teises järgus Aga siis hakkas mõtlema, et ———
tuleb ehitamiselei saun, kus merelt ^a kiühnal ajal oleks meestel ka-
I^Uugil VABA EESTLASE talituses:
PURJEDEGA II
iaiidmusi ja jutustusi mereelust
i EaiMaevastikii Inh&oniia Koondise» Torontos
väljaandel, 302 lk.
. • n - pinšs saateknlD Kanadasse $1.—) miiiaie $2.
MEMORIAM MIHKEL LÜDIG
Valik Mihkel Lüdigu loomingust
Eltekfflitod 100-aastaše sünnä mälestamise kontserdi
9onovembril 1980 Torontos
: AVAMÄNG — FAOTAASIA, LINDA LAU^
IGATSUS, BALLAAD.
jeH: JAANIÖÖ — sümfooniline poeem, PÕLISMETSA
JÄRV, KITS ja HUNT, LAPSEPÕLVES, LAEVNIK,
t)KS PISAR VlEffiM», K
Kai^egevad sümfooniaorkesster, noortekoor „LootDsl**, T. £1
Meeskoor, T. E* Segakoor, solistid õnne La^e, Irene Loo»>
berg > tghelMst Winona Zelenka. Juhataja P. P
^^^^
Saadaval ,,VABA EESTLASE" taUtroes ja
Ee^ Abistamiskomitee äris, 958 Broadview Ave., Toronto
Üheks osaks EvEtnograafiUse Ringi rahvakunsti õhtul olid T. E. Kesk-rahvatamtsud.
Fia Metsala j a P^^^^
Foto: vaba Eestlane MÜÜGIL
tulmid läbiraäjjad purjetajad saak- ^ i j j^ sportida: Möödunud aasta Toimef usete sneidetucl
kiri
Novembri teisel poolel toimusid BALTIMORE EESTJ ÖRGANI-lobudik
di ees, kui möö- Brantfordis (Ont) suuremad uju- SAISIOONIDE BÜLLETÄÄN nr.
ista aprillis alustati. Palju" misvõistlused kuni 870 võistlejaga; 183 - 1983, Sisus: F. Ise luuletus
šid end pesta ja soojalt toberriie-^^^^^^^ teostus. Ehitati
tuda. Kavas on teha kompleksne spordihoone.
veespordMübi, mitte airid^^
tajaile, vaid ka aerutajaile, akva- Puust
dunud aasta
Praegu teeb mofet mirletaiate ^^^^a oli vee Idisimuse lahenda- osa neist olid Amee^ Baltimore
füetüs — korralikku ^4indlät ^^^^g^' kombmeerimist enne kidest. Võistlused toimusid 25 m Eesti Seltsi esimehe kiri Baltimore
materjaU on keerdine ha^^^^^^^ ^^'^'^nH^'t^n
kombineeritakse muuga,kao^^ ^'^vi' ^ i S ^ M^
dude^t laüavaikstü mäfjteDarved mmgi luksushoone, vaid tavalme; eeofianp Praia IVitW tpq caavii ^"^^ * ' ' muiai see naii raj^
peavad kummiküed loovutama. ftocme, muies iauatenmse,^Koropna^^ köhad 100 liblikujumi- {{.ring" j P Kodumaalt lah-c^^^^^^^^
ja tõstmise ruumid. Otsatubadesse c^c a i c ^ a 1 18 Saaremaa Merespordiseltsis on ses ajaga 1.1 84192 j4ao ™^n ni mm ivoabWa - t^„iTsnninfifgt ,m äJT. fisrhi.R n„äiesv^ aumaait Ralaltni-ÄRVi
TINITSÄ koc^statud
Lennuväe abiteenistuslaste sõ|asõito n maaibn
lõpupoolel kirjeldav svnrteos
pra"e"g"u" üSler ^90r tp'"oi's'i^, 'k^e's^ l'a—gu^ne"vaAd Wian^d a,t i sa, un. Ain, ult pIoLle. leitud uiHjuim^misieSsf —' " "z^.z^y ,oS4 , "jSaji IKcnolimm^ann- " " " ^ mälestuspäev EELK Balti
tõstmist
m vabaujumises — 1.09,94 ja 200 j^ooli raadios WCVT-FM 89.f' ja
m kompleksujumises—- 2.51,74^ „Küin9es raadiosaade", palju ee^
jäi neljandaks 100^ m sdiliujitoii^ i^iorm algavale Sügisesele
ses — 1.21,50 ja viiendaks 200 m|-egevüshooajale, mis näitab Balti-seliUujimiises
--^2.51,40. more eesti üMskonna erakordset
13_-14.^astaste
Ahlberg saavutas kolmanda koha^ , • • ' :.- • • ' "
200 m kompldcsujuniiseš^^^
2.22,04, jäi neljandaks 200 i l i b - ^ ^ s ^ 1.13,20.
likujumises— 2.29,00, kuuendaks
meremiili purjutatud. Noori tree- Tiina Lillak on üheksas parim 100 m vabaujumises -—58J59 ja teiseks 200 m rinnuliujumises aja-
Hivad Fred Keert ja MatrSaari
Fred Keert oli varem purje^ 1983. Sellise tulemuse andis rah^ 50 m vabaujumises — 26,92 ja Kokku saavutasid eestlased 2
sportlane, „Lendava hoUaridlase" vusvahelisö ' spordiajaikirjanike seitsmendaks 400 m vabaujumises hõbe- ja 5 pronksmedalit. Eestlas-soodimees;
ta hakkas 13-aastaselt 14- aastane Valia test võistlesid veel Marie Lember,
regulabrselt purjetama. Abiellus pandud hääletus. ^^^^^^^^ 100 m Kia Puhm ja Robe^
võfeta. Teises fühmas on edasi-jõidnud,
kolmanda moodustavad
kaugpurjetajad, kecfe on kõige vä^
h«n. Praegu on nõudmine, et
avamerevõistlustel peab igas mees-korinas
olema üks noor, et vanu
asendada. Möödunud suvel tehti
käugpurjetajaile kursus ^ esimese
klassi roolimeeste paberid said V M O
9 poissi, neeä kel vähmialt 1 7 50
ilc pluss 80 lk fotosid (o dokument©
Hind $47.00 plDsls $1.50 saatelndn Kaira^
$3.00 teistele maadde
Soddoval Vobo Eestlose tolituses
KK Kultuurifondi ouhinnogo kroonitud
IVAR IVASKI p^^^
•
Lodetsja kaheksas Imdenuamat 00 pühendatud (HII£ snnnd
•anemafle „keBe tahniist Ja vafanastiBsest sündisid Tetaiida {•
vefandaiapmata antor^.
Hind $7.00 pluss 50 oehti postikulu
Müügil VABA EESTLASE talituses
liaiUIUrHIHHIIHIiliHIUIIIlHIIHMIiaiSSiUilUinWINiniHHHHIIUIilUlinH
•;V.,
kolmeks aastaks. Nad ei sobinud äõitjate näod morniks ja väsi- oli ^^^^^m^ kalk. Maakeelne „Hea, et siin oled! Mul on sihuke
hästi omavahel— ei uzbekid^^^^^^^ jutt andis mõlemale sooja. Nad tunne, et siin tehakse järjekordselt
lastega ega armeeMasedKesk-Aä-Lennuvälja-poolsei^^ ustest VCK)- läitsid, tikütuld peopesadega tuule paksu vene paska ja head pole tu-sia
kirgiisidega. Kõiki neid kaük-risvahetpid Peagi oli lemas midagi!"
aasia, keskaasia, sürjani ja läti ne välja — „Maa"^poolsest uksest selge, et ^,reisitakse"' samas len- „See värk haiseb täiesti sõja jä-noormeM
kokku Mttima pii pan- saabus aga ^p uusi nukis. v reie", ütles Peep oma rihma tooli
dud mäss venelasi, keda keegi ei autodelt mahalaetud meesterühmi., „iKatsüme sattuda kõrvuti istme- külge kinnitades,
sallinud ja kes mitte kellegagi ei Suures ruumis ei hõrenenud mees- le!" pani Pe©p ette/ „Kelle lühm Nad püüdsid meenutada kõike,
sobinud nende eneste, sobitamis-temassid karvajagügi... enne siseneb, see paneb koha oma mis nefie Afganistanist teada oli
püiideisft hoolimata. Sundaeg nõu- Ahti püüdis ühes ruumuiurgas kõrvale kinni!" — ja palju seda ei olnud: maa ku-kogude
armees tuli aga ära tee- mingisugustki ülevaadet saada selle Leping tehtud ja sigaretid tõm- sagü Liidu lõunapiiril, Pakistani ja
nida, selles asjas ei tuntud mingit porihalli massi voogamisest. Tema matud, läksid nad tagasi ooteruu- Iraani vahel, vist ka Indiani ja
hinnaalandust ega ajalühendust. meelest oli neid titalcesteks peetud mi. Hiinani ulatuva piiriga, rahvas is-
Mõned arvasid, et leidub nii lolle- jutuga, et neid Kabulisse paraadile Lennuteedelt tõusid üksteise jä- lami usku — kui palju teda seal
gi venelasi, kes uhkust tunnevad saadetakse. Siiski oli kogu inim- rel raskes lastis lennukid ja valju- on, ei tea, aga küllap oma 10—15
šeUest — olla iü^^ anti hästikuuldavaid, miljonit ikka. Politrukid vist ei
^^^^^-^^ raa- illi üksi, et tundis haledushoogu kuid halvasti arusaadavaid, k^^^^ teadnud suurt midagi, meestele
! dio rääkis ja ajalehed kirjutasid, peale kippuvat; aga ta püüdis selle vaid ja mürisevaid venekeelseid küll ei räägitud. Aga mida need
• ' / ^ Sõduritele^^^^p^^^^ nad maha suruda ja see õmiestus. Ta käsklusi. Peep müksas Ahti käsi- paraadile njiinejad tarvitsesidki
TeUistest iileslao^ suunduvad Afganistani sotsialismi erolnud veel kunagi tundnud nii vart:^
aga kõrgele müürile OÜ tuisanud^^^^^v^^^ see lollakas starshinaa vehib „Mis riigikord seal võib olla,
valgeid laike, kuna müüripealsesgeU sõna järele, kui praegu. Ta seal juba rusikatega. Hoia silmad võta kinni? Aga kommunistid vist
risus-räsus okastraattõkkes lumi dile Kabulis, et demonstreeerida oli ainukene eestl^a^^^ oma üksuses, lahti, kui meie minekukord tuleb!" on ikka, milleks siis muidu see
OÜ moodustanud abstraktseid ku^ niaaihnale sotsialismi võidu süga- õhk oli täis tökatiga määritud Aga Ahti ei saanud enam mõt- meie paraad?" Sõidu pärispõhjust
jundigruppe, üksainus suur pa^ Vähegi arukamad poisid säärikute ja vene sinelite lõhna, lemisaega, juba käsutati ta rühm niisuguse arutlemisega ikkagi kät-sirutas
onia raagus oksi iile naüür^ arvata: nõu-^ Lõhna? . . . see oli väga peenike lennuväljapoolse ukse alla. Ta te ei saadud. Informatsiooni oli
: — vabadusse. Elektrilampide toru- kogude kara slõbralikud kafsutuse4 sõna vene soldati spetsiifilise haisu püüdis oma kohta hoida viimases selle jaoks. liiga napilt, et mõtlejates
valgusvihkudes tantsisid pisi-oHd sjama^ selged eestlastele ja lät- kohta. Aga ju ta isegi sedašamuti nelikus. Ta pööras pead, et näha, mise teel mingile otsusele jõuda.
'•''•-}': '^i^^^^^ kesed, teravad lumekübemed.. lastele kui grusiinlastele või idr-. lehkas. kes on rivistatud nende järel ja Küll aga selgus edasisest vestlu-
^ - y Noored sõdurid, kaheksateist giisidele. y Igabinna eest rühma kooshoid- märkas Peebu laianaerust nägu: sest, et Peep oli juba eelmisel aas-kuni
kakskümmend aastat vanad,, Lõppeks halckasid. autod saabu- niiseks olid rakendatud kõik .või- see oli elava loomuga poiss ja naer tal Viljandi keskkooli lõpetanud,
KönigsbergiSj^^^p^ maa- nihelesid,^^^^ h^^ malikud vahendid; olgugi, et kel- tüli ta ihnesse kergesti. Ahti noo- vaevalt enne seda väljaviskamisest
iima^õda põliseks vene linnaks i^äsi vastamisi, aga olid vait, sest tuisust lahtise veomasinapealsesse lelgi mõttessegi ei tulnud siit jalga. gutas ja juba mindigi läbi uste pääsenud. Teda oli kahtiustatud
või väga ammu'..... amiuM. ••[
miiinasloona
loii kostaks pänsolövil^ tõdpst:
m Iga hetk täis minevikiE
tuulutatud praeguses Ahtit vaevas siiski mi tugev taas tuisu kätte. Kostsid veel rÖö- sini-must-valge lipu heiskamises
seisid suures kasarmuhoovis noo-^^^^^^^ sel- javäe-aerpdroomil. Sealseski tuisus suitsuhimu, et ta tasapisi ukse gatused ;,bõstreje, davai, davai!" ja Viljandi kirikutorni; Teda oli jul-fed
sundajateenijad jä trampisid les, mis neid ees ootab saab vae-; ei; osatud nendega paremat peale poole hiilis. Uksel aga komistas siis kuulis veel ainult mootorimü- geolekus mitu korda üle kuulatud,
kiihiia pärast jalgu, ; s ^ sisenev sõdur vastu Ahtit nii rinat ning tuulehulinat. Lage väli aga ta jäi oma eituse juurde kind-üsune
ja t^^ puru- kõvasti, et see eesti; keeles kära- astuti kiirsammul jalgsi üle, ei oi- laks, kuigi ei suutnud ametmeeste
tuinnrniii Jaijlan; ; nolMfH iS«pIn^H iiriH trnrmrinrti Vaid nanlinksi la Valmisvihlls tant- DÜSti täiskiilutud lenniiinarvio u^li; ^oc „VVaahhii , kVüiirraattj: šsiillmmaaddfetogaa , mmiitt-- nnuuHd mmiinnagweiHd šsnõiHiduuVkf^eiHid mmpfetüeistft^e Ilpenn-- kknurrijpe VkuaVhittllunesi i \krc\õmrivn\aArl^dA^a da. Sc^eilil»e-s*t
oodanud kogu varusttise^ süda- või ooteruumi .. te koibadega!" • nukitreppi viimiseks: vene soldatil siis tuligi, et julgeolekumehed
fateeS. Ne korduvalt kont- meis oli iiksäinus soov: ,,Ära siit!"^^^ Ö täägist üürikesekski „Tere veli!" pahvatas komistaja peavad olema head jalad ja tuge- nõudsid koolilt kahtlaselt lõpetaja-roUitüd,
ikka üle -—ära siit, kõige "par^^^ vabaneda heitsid poisid oma selja- rõõmsal häälel. «Vabanda, kui nü-vad tallad. Aga trepil kontrolliti jale niisuguse iseloomustuse välja,
toetud. Poisid^ ;H oma rahva juurde. ; kotid hunnikusse. Aga juba kärki- gisin! Mmu nimi on Peep." kõik jälle uuesti üle nimede. järgi millega ühtegi ülilcooU ei oleks
nad siin tuisu käes pidid lõdise-^^^^ N^ rühm, isiklik num- pääsenud.
t. Kergendatult naeratas Ahti alles
'
;' Järgneb
ma, sest kasarmuhoonest poleks du igast nurgast olid siia suurde; le kotid selga tagasi. Kehtis erilise ses' neoonvalguses aina edasi lõõt- ber... kõik ükshaaval,
neil mitte kuidagi viisi kergem oi- kasarmulinnaj endisesse pfeisilin- valmisoleku kord. Küllap seesama suvasse tuisku. Aga kumbki neist. Bud kuhugi kaduda. na, kokku kamandatud kaheks- tegigi kõigi j,Kabuli paraadile" ei märganud enam, et see ümbrus siis, kui Peep tema kõrvale istus:
Elmar Sili
m
. ELMi
Elmar Silm 7(
ükskord iga mel
tervist ja õnne.l
peatuda ja tagaj
das see kõik julj
Elmar Silm
ril 1913 Suure-Jf
vanaisa karjamt
sai kooliharidus^
lis ja Kolga-Jal
iseõppimise teel]
mi Põltsamaa
Katsus siis töö^
meistri kutse sui
aegselt edasiõpj
gilcs Pallase ki
lavakujimdušt ji
kust meenub
operetile „Lõbut
Varsti vallutas
tus saada kaadri
tub vabatahtliki
ti, kus lõpetab
minnes reservi i|
rina.
Rahutult sukelJ
ti ellu (1935), k|
süvenduslaeval
kaevamistöödel
verel.
Kolm aastat
tagasi Ratsarüi
lahingkooli Tonc
sõjamehe karjä|
Eestimaa „ülev(
sarügement lik\
hed Eesti Korpi
ratakse, keeldul
kaaslastega kodj
ja liitub metsadj
ga". Teeb kaasi
se lahingud, rut
linna kanti appi|
salgaga n. Itn.
vabastamaks
Sai seal haavati
asendas langeni
maülemana — jl
olid meie saarec
Aastaga 1942
jaretk idar;mnet(
n. Itn. Paul Mail
Debitsa-Heidelaj
meeritakse esim|
pataljon. SÕ3ate<
kus pataljon liic
ga ja sündis Na|
esimene lahing
venelaste 1943.
Peale ärateenitul
nas komandeeril
Heidelaagrisse,
ti Brigaad. Tegi
gud Neeveli all,
kursused ja E.
naudiks. E. D.
III pataljonis tej
taandumise —
Neuhammerini.
Oderi lahingutest
tulatsioon. Vangi
õnnestus põgei
1945.
Nõnda lõppes
sõjamehe karjääl
nete eest ta oma|
nende seas RR II
Järgnesid DP l£
Löwenstein), ud,
ger ja lõpuks tel
UnS. vahiüksusesj
tsivüistiks, alul
a. Kanadasse (Ki|
ootamas kulla- j?
sed. Siis lühipeat
edasi Torontosse,
aastaks töö Chi
puhkepaigani mii
' Eestlaste ühiskc
Elmar Silm hästi j
del: aktiivsel kaas
satsioonides ja ki
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 13, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-12-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e831213 |
Description
| Title | 1983-12-13-06 |
| OCR text | ^ December 13, 1983 Nr. 92 Nr. 92 " oa saaremaa on üiinbritsetud mere- saare neiuga, ; ga ja sellega jpiiramätud võimalu- ma ja hakkas oma kogempsrnöor-sed puijespordiks, M ^ " ; ÜM selline situatsioon y^^^^^ Saareinaal, et kuigi poisid elasid õhtuni. Käiakse Nasval. Talvel on meresääres, aga merega enda ehi .^^^^^^ viis korda "nädalas, ei^ tahtnud siduda; kap kogenud yjutäfcse, jookstakse, tõstetakse meremeeste ponnistused jäi-dpõlve ^angi, pluss päev teooriat ko(^itaini^eks d andnud tag^^^^^ Ifui m!õned pstad^t^g^ maa- langenud, ^ j teised, kellele pealsele ehüe pidama jää^^ Saaremaa asutused varuvad pare-rel Niine haMcas noorte tnerehuvi- jnaid võimaiusi.^^^^^^^^^^^^^^^^ ' Ustega tegelema, siis alustada, vastusids: pü;; jäik^ edus-.; KURESSAÄMIB ^ IM)RIÄOONIE - se ei usutud, vaid mõni üksik EHITAMINE poiss M i kaasa jä alustas harjiita-v ' '{'-y::/: ''\ •:•'.>: ::V.Äastail-'^^^ PURIESPORl Saaremaa spordielu Eriöh Triim-mer. Treenis võrkpallureid nii, et need said medaleid Eesti vpisthis- Juba 1935/ aastal ehitati Saares tgi. juhtis Saaremaa sporti kehakaale cwna jahtihibi; Ka n!iiüdki ^ujtu^ ja" spordikomitees. Siis jätkat^se^ toonast h^atust,n^ ta spordiala ja väHs teise on klubi ninu Saaremaa Mere- ^i^k^^^^ Aga hakkas töö kõrvalt spordiselts. Vana jahtkhibi^ on kit- sportunist asutusse sobitama. ^^^^K^ saks Wanud, n im hakati spordiplatsi tegevale uut avaramat- pa töökohas^r asiädhaks valiti prügi-mat.; (En^^^ mägi. Hakati pihta, puhastati plats, ^5^^ Kingissepas, kust: Nasvde on^^^^7 koormat mulda, tasanda- ^ ^ , ian). fühes osas on paatide varju- ^ ja tditi võrkpalli mänguvälja- ' alune^ja hoiuruum, teises järgus Aga siis hakkas mõtlema, et ——— tuleb ehitamiselei saun, kus merelt ^a kiühnal ajal oleks meestel ka- I^Uugil VABA EESTLASE talituses: PURJEDEGA II iaiidmusi ja jutustusi mereelust i EaiMaevastikii Inh&oniia Koondise» Torontos väljaandel, 302 lk. . • n - pinšs saateknlD Kanadasse $1.—) miiiaie $2. MEMORIAM MIHKEL LÜDIG Valik Mihkel Lüdigu loomingust Eltekfflitod 100-aastaše sünnä mälestamise kontserdi 9onovembril 1980 Torontos : AVAMÄNG — FAOTAASIA, LINDA LAU^ IGATSUS, BALLAAD. jeH: JAANIÖÖ — sümfooniline poeem, PÕLISMETSA JÄRV, KITS ja HUNT, LAPSEPÕLVES, LAEVNIK, t)KS PISAR VlEffiM», K Kai^egevad sümfooniaorkesster, noortekoor „LootDsl**, T. £1 Meeskoor, T. E* Segakoor, solistid õnne La^e, Irene Loo»> berg > tghelMst Winona Zelenka. Juhataja P. P ^^^^ Saadaval ,,VABA EESTLASE" taUtroes ja Ee^ Abistamiskomitee äris, 958 Broadview Ave., Toronto Üheks osaks EvEtnograafiUse Ringi rahvakunsti õhtul olid T. E. Kesk-rahvatamtsud. Fia Metsala j a P^^^^ Foto: vaba Eestlane MÜÜGIL tulmid läbiraäjjad purjetajad saak- ^ i j j^ sportida: Möödunud aasta Toimef usete sneidetucl kiri Novembri teisel poolel toimusid BALTIMORE EESTJ ÖRGANI-lobudik di ees, kui möö- Brantfordis (Ont) suuremad uju- SAISIOONIDE BÜLLETÄÄN nr. ista aprillis alustati. Palju" misvõistlused kuni 870 võistlejaga; 183 - 1983, Sisus: F. Ise luuletus šid end pesta ja soojalt toberriie-^^^^^^^ teostus. Ehitati tuda. Kavas on teha kompleksne spordihoone. veespordMübi, mitte airid^^ tajaile, vaid ka aerutajaile, akva- Puust dunud aasta Praegu teeb mofet mirletaiate ^^^^a oli vee Idisimuse lahenda- osa neist olid Amee^ Baltimore füetüs — korralikku ^4indlät ^^^^g^' kombmeerimist enne kidest. Võistlused toimusid 25 m Eesti Seltsi esimehe kiri Baltimore materjaU on keerdine ha^^^^^^^ ^^'^'^nH^'t^n kombineeritakse muuga,kao^^ ^'^vi' ^ i S ^ M^ dude^t laüavaikstü mäfjteDarved mmgi luksushoone, vaid tavalme; eeofianp Praia IVitW tpq caavii ^"^^ * ' ' muiai see naii raj^ peavad kummiküed loovutama. ftocme, muies iauatenmse,^Koropna^^ köhad 100 liblikujumi- {{.ring" j P Kodumaalt lah-c^^^^^^^^ ja tõstmise ruumid. Otsatubadesse c^c a i c ^ a 1 18 Saaremaa Merespordiseltsis on ses ajaga 1.1 84192 j4ao ™^n ni mm ivoabWa - t^„iTsnninfifgt ,m äJT. fisrhi.R n„äiesv^ aumaait Ralaltni-ÄRVi TINITSÄ koc^statud Lennuväe abiteenistuslaste sõ|asõito n maaibn lõpupoolel kirjeldav svnrteos pra"e"g"u" üSler ^90r tp'"oi's'i^, 'k^e's^ l'a—gu^ne"vaAd Wian^d a,t i sa, un. Ain, ult pIoLle. leitud uiHjuim^misieSsf —' " "z^.z^y ,oS4 , "jSaji IKcnolimm^ann- " " " ^ mälestuspäev EELK Balti tõstmist m vabaujumises — 1.09,94 ja 200 j^ooli raadios WCVT-FM 89.f' ja m kompleksujumises—- 2.51,74^ „Küin9es raadiosaade", palju ee^ jäi neljandaks 100^ m sdiliujitoii^ i^iorm algavale Sügisesele ses — 1.21,50 ja viiendaks 200 m|-egevüshooajale, mis näitab Balti-seliUujimiises --^2.51,40. more eesti üMskonna erakordset 13_-14.^astaste Ahlberg saavutas kolmanda koha^ , • • ' :.- • • ' " 200 m kompldcsujuniiseš^^^ 2.22,04, jäi neljandaks 200 i l i b - ^ ^ s ^ 1.13,20. likujumises— 2.29,00, kuuendaks meremiili purjutatud. Noori tree- Tiina Lillak on üheksas parim 100 m vabaujumises -—58J59 ja teiseks 200 m rinnuliujumises aja- Hivad Fred Keert ja MatrSaari Fred Keert oli varem purje^ 1983. Sellise tulemuse andis rah^ 50 m vabaujumises — 26,92 ja Kokku saavutasid eestlased 2 sportlane, „Lendava hoUaridlase" vusvahelisö ' spordiajaikirjanike seitsmendaks 400 m vabaujumises hõbe- ja 5 pronksmedalit. Eestlas-soodimees; ta hakkas 13-aastaselt 14- aastane Valia test võistlesid veel Marie Lember, regulabrselt purjetama. Abiellus pandud hääletus. ^^^^^^^^ 100 m Kia Puhm ja Robe^ võfeta. Teises fühmas on edasi-jõidnud, kolmanda moodustavad kaugpurjetajad, kecfe on kõige vä^ h«n. Praegu on nõudmine, et avamerevõistlustel peab igas mees-korinas olema üks noor, et vanu asendada. Möödunud suvel tehti käugpurjetajaile kursus ^ esimese klassi roolimeeste paberid said V M O 9 poissi, neeä kel vähmialt 1 7 50 ilc pluss 80 lk fotosid (o dokument© Hind $47.00 plDsls $1.50 saatelndn Kaira^ $3.00 teistele maadde Soddoval Vobo Eestlose tolituses KK Kultuurifondi ouhinnogo kroonitud IVAR IVASKI p^^^ • Lodetsja kaheksas Imdenuamat 00 pühendatud (HII£ snnnd •anemafle „keBe tahniist Ja vafanastiBsest sündisid Tetaiida {• vefandaiapmata antor^. Hind $7.00 pluss 50 oehti postikulu Müügil VABA EESTLASE talituses liaiUIUrHIHHIIHIiliHIUIIIlHIIHMIiaiSSiUilUinWINiniHHHHIIUIilUlinH •;V., kolmeks aastaks. Nad ei sobinud äõitjate näod morniks ja väsi- oli ^^^^^m^ kalk. Maakeelne „Hea, et siin oled! Mul on sihuke hästi omavahel— ei uzbekid^^^^^^^ jutt andis mõlemale sooja. Nad tunne, et siin tehakse järjekordselt lastega ega armeeMasedKesk-Aä-Lennuvälja-poolsei^^ ustest VCK)- läitsid, tikütuld peopesadega tuule paksu vene paska ja head pole tu-sia kirgiisidega. Kõiki neid kaük-risvahetpid Peagi oli lemas midagi!" aasia, keskaasia, sürjani ja läti ne välja — „Maa"^poolsest uksest selge, et ^,reisitakse"' samas len- „See värk haiseb täiesti sõja jä-noormeM kokku Mttima pii pan- saabus aga ^p uusi nukis. v reie", ütles Peep oma rihma tooli dud mäss venelasi, keda keegi ei autodelt mahalaetud meesterühmi., „iKatsüme sattuda kõrvuti istme- külge kinnitades, sallinud ja kes mitte kellegagi ei Suures ruumis ei hõrenenud mees- le!" pani Pe©p ette/ „Kelle lühm Nad püüdsid meenutada kõike, sobinud nende eneste, sobitamis-temassid karvajagügi... enne siseneb, see paneb koha oma mis nefie Afganistanist teada oli püiideisft hoolimata. Sundaeg nõu- Ahti püüdis ühes ruumuiurgas kõrvale kinni!" — ja palju seda ei olnud: maa ku-kogude armees tuli aga ära tee- mingisugustki ülevaadet saada selle Leping tehtud ja sigaretid tõm- sagü Liidu lõunapiiril, Pakistani ja nida, selles asjas ei tuntud mingit porihalli massi voogamisest. Tema matud, läksid nad tagasi ooteruu- Iraani vahel, vist ka Indiani ja hinnaalandust ega ajalühendust. meelest oli neid titalcesteks peetud mi. Hiinani ulatuva piiriga, rahvas is- Mõned arvasid, et leidub nii lolle- jutuga, et neid Kabulisse paraadile Lennuteedelt tõusid üksteise jä- lami usku — kui palju teda seal gi venelasi, kes uhkust tunnevad saadetakse. Siiski oli kogu inim- rel raskes lastis lennukid ja valju- on, ei tea, aga küllap oma 10—15 šeUest — olla iü^^ anti hästikuuldavaid, miljonit ikka. Politrukid vist ei ^^^^^-^^ raa- illi üksi, et tundis haledushoogu kuid halvasti arusaadavaid, k^^^^ teadnud suurt midagi, meestele ! dio rääkis ja ajalehed kirjutasid, peale kippuvat; aga ta püüdis selle vaid ja mürisevaid venekeelseid küll ei räägitud. Aga mida need • ' / ^ Sõduritele^^^^p^^^^ nad maha suruda ja see õmiestus. Ta käsklusi. Peep müksas Ahti käsi- paraadile njiinejad tarvitsesidki TeUistest iileslao^ suunduvad Afganistani sotsialismi erolnud veel kunagi tundnud nii vart:^ aga kõrgele müürile OÜ tuisanud^^^^^v^^^ see lollakas starshinaa vehib „Mis riigikord seal võib olla, valgeid laike, kuna müüripealsesgeU sõna järele, kui praegu. Ta seal juba rusikatega. Hoia silmad võta kinni? Aga kommunistid vist risus-räsus okastraattõkkes lumi dile Kabulis, et demonstreeerida oli ainukene eestl^a^^^ oma üksuses, lahti, kui meie minekukord tuleb!" on ikka, milleks siis muidu see OÜ moodustanud abstraktseid ku^ niaaihnale sotsialismi võidu süga- õhk oli täis tökatiga määritud Aga Ahti ei saanud enam mõt- meie paraad?" Sõidu pärispõhjust jundigruppe, üksainus suur pa^ Vähegi arukamad poisid säärikute ja vene sinelite lõhna, lemisaega, juba käsutati ta rühm niisuguse arutlemisega ikkagi kät-sirutas onia raagus oksi iile naüür^ arvata: nõu-^ Lõhna? . . . see oli väga peenike lennuväljapoolse ukse alla. Ta te ei saadud. Informatsiooni oli : — vabadusse. Elektrilampide toru- kogude kara slõbralikud kafsutuse4 sõna vene soldati spetsiifilise haisu püüdis oma kohta hoida viimases selle jaoks. liiga napilt, et mõtlejates valgusvihkudes tantsisid pisi-oHd sjama^ selged eestlastele ja lät- kohta. Aga ju ta isegi sedašamuti nelikus. Ta pööras pead, et näha, mise teel mingile otsusele jõuda. '•''•-}': '^i^^^^^ kesed, teravad lumekübemed.. lastele kui grusiinlastele või idr-. lehkas. kes on rivistatud nende järel ja Küll aga selgus edasisest vestlu- ^ - y Noored sõdurid, kaheksateist giisidele. y Igabinna eest rühma kooshoid- märkas Peebu laianaerust nägu: sest, et Peep oli juba eelmisel aas-kuni kakskümmend aastat vanad,, Lõppeks halckasid. autod saabu- niiseks olid rakendatud kõik .või- see oli elava loomuga poiss ja naer tal Viljandi keskkooli lõpetanud, KönigsbergiSj^^^p^ maa- nihelesid,^^^^ h^^ malikud vahendid; olgugi, et kel- tüli ta ihnesse kergesti. Ahti noo- vaevalt enne seda väljaviskamisest iima^õda põliseks vene linnaks i^äsi vastamisi, aga olid vait, sest tuisust lahtise veomasinapealsesse lelgi mõttessegi ei tulnud siit jalga. gutas ja juba mindigi läbi uste pääsenud. Teda oli kahtiustatud või väga ammu'..... amiuM. ••[ miiinasloona loii kostaks pänsolövil^ tõdpst: m Iga hetk täis minevikiE tuulutatud praeguses Ahtit vaevas siiski mi tugev taas tuisu kätte. Kostsid veel rÖö- sini-must-valge lipu heiskamises seisid suures kasarmuhoovis noo-^^^^^^^ sel- javäe-aerpdroomil. Sealseski tuisus suitsuhimu, et ta tasapisi ukse gatused ;,bõstreje, davai, davai!" ja Viljandi kirikutorni; Teda oli jul-fed sundajateenijad jä trampisid les, mis neid ees ootab saab vae-; ei; osatud nendega paremat peale poole hiilis. Uksel aga komistas siis kuulis veel ainult mootorimü- geolekus mitu korda üle kuulatud, kiihiia pärast jalgu, ; s ^ sisenev sõdur vastu Ahtit nii rinat ning tuulehulinat. Lage väli aga ta jäi oma eituse juurde kind-üsune ja t^^ puru- kõvasti, et see eesti; keeles kära- astuti kiirsammul jalgsi üle, ei oi- laks, kuigi ei suutnud ametmeeste tuinnrniii Jaijlan; ; nolMfH iS«pIn^H iiriH trnrmrinrti Vaid nanlinksi la Valmisvihlls tant- DÜSti täiskiilutud lenniiinarvio u^li; ^oc „VVaahhii , kVüiirraattj: šsiillmmaaddfetogaa , mmiitt-- nnuuHd mmiinnagweiHd šsnõiHiduuVkf^eiHid mmpfetüeistft^e Ilpenn-- kknurrijpe VkuaVhittllunesi i \krc\õmrivn\aArl^dA^a da. Sc^eilil»e-s*t oodanud kogu varusttise^ süda- või ooteruumi .. te koibadega!" • nukitreppi viimiseks: vene soldatil siis tuligi, et julgeolekumehed fateeS. Ne korduvalt kont- meis oli iiksäinus soov: ,,Ära siit!"^^^ Ö täägist üürikesekski „Tere veli!" pahvatas komistaja peavad olema head jalad ja tuge- nõudsid koolilt kahtlaselt lõpetaja-roUitüd, ikka üle -—ära siit, kõige "par^^^ vabaneda heitsid poisid oma selja- rõõmsal häälel. «Vabanda, kui nü-vad tallad. Aga trepil kontrolliti jale niisuguse iseloomustuse välja, toetud. Poisid^ ;H oma rahva juurde. ; kotid hunnikusse. Aga juba kärki- gisin! Mmu nimi on Peep." kõik jälle uuesti üle nimede. järgi millega ühtegi ülilcooU ei oleks nad siin tuisu käes pidid lõdise-^^^^ N^ rühm, isiklik num- pääsenud. t. Kergendatult naeratas Ahti alles ' ;' Järgneb ma, sest kasarmuhoonest poleks du igast nurgast olid siia suurde; le kotid selga tagasi. Kehtis erilise ses' neoonvalguses aina edasi lõõt- ber... kõik ükshaaval, neil mitte kuidagi viisi kergem oi- kasarmulinnaj endisesse pfeisilin- valmisoleku kord. Küllap seesama suvasse tuisku. Aga kumbki neist. Bud kuhugi kaduda. na, kokku kamandatud kaheks- tegigi kõigi j,Kabuli paraadile" ei märganud enam, et see ümbrus siis, kui Peep tema kõrvale istus: Elmar Sili m . ELMi Elmar Silm 7( ükskord iga mel tervist ja õnne.l peatuda ja tagaj das see kõik julj Elmar Silm ril 1913 Suure-Jf vanaisa karjamt sai kooliharidus^ lis ja Kolga-Jal iseõppimise teel] mi Põltsamaa Katsus siis töö^ meistri kutse sui aegselt edasiõpj gilcs Pallase ki lavakujimdušt ji kust meenub operetile „Lõbut Varsti vallutas tus saada kaadri tub vabatahtliki ti, kus lõpetab minnes reservi i| rina. Rahutult sukelJ ti ellu (1935), k| süvenduslaeval kaevamistöödel verel. Kolm aastat tagasi Ratsarüi lahingkooli Tonc sõjamehe karjä| Eestimaa „ülev( sarügement lik\ hed Eesti Korpi ratakse, keeldul kaaslastega kodj ja liitub metsadj ga". Teeb kaasi se lahingud, rut linna kanti appi| salgaga n. Itn. vabastamaks Sai seal haavati asendas langeni maülemana — jl olid meie saarec Aastaga 1942 jaretk idar;mnet( n. Itn. Paul Mail Debitsa-Heidelaj meeritakse esim| pataljon. SÕ3ate< kus pataljon liic ga ja sündis Na| esimene lahing venelaste 1943. Peale ärateenitul nas komandeeril Heidelaagrisse, ti Brigaad. Tegi gud Neeveli all, kursused ja E. naudiks. E. D. III pataljonis tej taandumise — Neuhammerini. Oderi lahingutest tulatsioon. Vangi õnnestus põgei 1945. Nõnda lõppes sõjamehe karjääl nete eest ta oma| nende seas RR II Järgnesid DP l£ Löwenstein), ud, ger ja lõpuks tel UnS. vahiüksusesj tsivüistiks, alul a. Kanadasse (Ki| ootamas kulla- j? sed. Siis lühipeat edasi Torontosse, aastaks töö Chi puhkepaigani mii ' Eestlaste ühiskc Elmar Silm hästi j del: aktiivsel kaas satsioonides ja ki |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-12-13-06
