1983-12-13-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
L L 2 . VABA EESTLANE teisipäeval, 13^ ^j^^embrii 19.83 — Tuesday, December 13, 1983" Nr. 92 Nr. 92 ¥ABA1>E EESTLASTE HÄÄLEKANDJA I . VÄLJAANDJA: O/Ü VataEestiane, 1955 Leslie St Don Mills,- 1 • d,nt.M3B2M3 TOIMETAJA: Hannes Oja TOIMETUSE K Q L L E E G I U M : Karl Arro, Heino" Jõe, Olev Trass TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused, ekspeditsioon) 444-4832 TELOMISfflNNAD Kanadas: aasta $51.—, poolaastas ja veerandaastas $15.r- TELOMISfflNNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.7-» aastas $35.— ja veerandaastas $18.— Aadressi muudatus 70 c. Üksiknumbri hind 70 K I I J U L U T U S T E fflNNAD üks toll ühel veerul: kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiküljel $5.50 REE ESTONIA Published by Free Estonian Publisher Ltd. 1955!Leslie St. Ij>6n Mills, Ö^^ jisiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiii iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiigsiesi Kogu iBiaailm,', eriti'' aga;Xää^^^ Euroopa, jälgib häirituit ja pingsas valveolekus Ühendriikide N. liidu üha liaivenevat vahekoi da. Mofikvä ja Wa^hin^ suhetes on varemgi T^ise maailmasõja jLrg-ineyal perioodil olnud jäiseid perioode, kuid^ varem kunagi pjole meed ohiud nii pingelised ja kok-kupõrkeahtlikud kui pmegusel momendil. Hirm tuleviku päijast .on seda suurem, et suurvõimi^de vahel puhkev sõda ei piirdu niiüd paljude oletuste kohaselt enam ainult konventsionaalsete relvade rakendamisega,' vaid sõjategevuse kestel lastakse käiku ka tohutu hävitustööga tuumarelvad, mis võivad jmuüta kogu maakera Miiskõlbmatuks kõrbeks. I Tuumarelvade küsunus on kuju-iiaenudki viimaste kuude kestel kitsamas mõttes Ühendriikide [ja N. Liidu ning Memas mõttes ida ja Lääne^ ] vahelisekis peamiseks probleemiks, mille kõrval on kahvatanud ja tagaplaanile jäänud mõlema ^ poole vahel valitsevad IdeoloogiUsed erinevused ja tõeji-sed poliitilised ühendust nõudvad küsimused. Keskmise lennuulätu-sega P^hing rakettide ja tübra-kettide toomme Ühendriikidest Euroopasse, et luua sellega valstu-kaaln N . Lüdu SS-20 tüüpi rak^t. tidele, on teMtauud Moskvas viha-pnrskeid ja propagandalisi vastulööke, mille eesmärgiks on olnud NATO riikide vahele lahkhelisid tekitada ning rakettide; iilesmojli-ieerimist I^ne-Eurqopasse takik^ tada. Vaatamatal nendele Moskya pingutustele on Jjtaalia, Ingiüsniaa jä Lääne-Saksamaa parlamendid uute rakettide ülesmonteerimise poliitika heaks l|iitEiudo Kui ähvardused ja Läänes orga^ niseeriiud rakettide-vastased demonstratsioonid ei aidanud ning esimesed tiibi^aketid ja Pershing tüüpi raketid hakkasid novembri lõpid saabuma Lääne-Saksämaale, Ingliisinäale ja IliBaUasse, ikjorite^ Moskva viimase desperaatse sammu j katkestades Genfis toimuvad läbirääkimised keskmise lennüulal-tusega rakettidis pidamiseks Euroopas. Seoses Oenf|konverentsUt lahkumisega tõotas Moskva uusi keskmise lennuulatusega rakette ülesmonteerida ka Tshehhosloys^- Mas ja lida-Saksamaal ning saats suuremal arvul rakettidega varus-üatud allveelaevu Ühendriikide ida^ jraimikulev ähvardades tuhastada ühendriikide suurlinnu kui ameeriklased peaksid julgema rünnata Euroopas nõukogude asulaid ja {tööjstuskeskusi. Selle ähvarduse eesmärk on käegakatsutav Ühendrükide rahvale tahetakse selgeks teha, et Eurocfpas uute rakettide ülesmonteerimine toob tuu-rilstiemiskohiiadesil';. asssb - K ^ k - Ameerikas, teine Eesk-Idas. Kui Ühendriigid oma Üitiaste Hondurase ja Guatemaaia ning CIA toetusel organiseeritud p^empoolse-te partisaniüksttste kaudu marksistlikule ja sõjakale Nikaraaguale survet avaldavad, siis on N. Liit täisa ja targu kellest võimalikusü sõjalisest tallermaast eemale hoidunud ja ajanud asju oma truu liitlase Kuuba kaudu, mille tagajärjel N. Liidu ja Ühendriikide sesed kokkupõrkevõimialused selles piirkonnas ön väga väikesed. Hoopis teistsugunei on aga olukord Kesk-Hais, kus mõlemad pooled on tihedalt seotud kolialike äuta-gpiiistidega, mis suurendab sõjalise tegevuse puhkemise võinMalus! suurriigi vahel. eksperdid on arvamisel, et Ühendriikide v^tsus talitas väga ettevaatamatutt ja järelemõtie-matiilt, kui ta andis oma täieliku toetuise Iisraeli agressiivsele poliitikale Keskridas ning on valmis viimaste kokkulepete kohaselt ise^ gi oma sõjalisi jõudusid koostöös lisraeUga rakendama. Iisraeli suuremaks vaistaseks Kesk-Idas on Süüria, kelle selja taga seisab Nv Lüt oma nõuandjatega ja relvastusega, mis loob suuri eeldusi kahe suuryõimu vaheliseks sõjaliseks tegeviteeks muhameedlaste ja kristlaste omavahelistest sõjabstest kokkupõrgetest ribadeks käristatud ning Süüria ja Iisraeli poolt osaliselt okupeeritud Lübanoniš. Õördepiikt E^sti Äsjasel T.E. Võitifejate ühuigu poojt I^rraid^tnd Eesti Vabadussõ-ja alguse 65. aastapäeval tõstatas Kanada Eesti Võitlejate ühingute LüduesimWs Käljü^fori huvitava faktip Vabadussõjata poleks me mitte võinud istuda siin mugavates kodudes. Sellepärast Vabadussõja alguse meelde tuletamine peaks olema meüe kõigile meenutamise väärt. Aastatega on see ohiud peamiselt T. E. Võitlejate Ühingu or-ganisatsiooni- siseseks sündmuseks. .Eesti Võitlejate ühmgute poolt dDU seda päeva tähistatud ka HamU-tonis Ja Montrealis. Esimeses koos Hamiltoni Eesti Pensionäride Kk-biga, teises eesti skaudinõorusega ia selle vanematepäevasa Võibolla Eesti Vabadussõja alguse 5. aastapäeva tähistamisest osa võtnud T.E. Võitlejate ühmgu JuhatuselUkmed j^g^ vümane vorm on õnnestmium Ja J a b a d i ^ õ j a ^ e r a m ^ ^ » d e g a d^koree^^ August Nüüd, seUe päeva mõt^ Johannes Saagi, Edukrd Uduste, Henrik Kukkur ja KaU^ seisavad Edward Kirs, Johannes Kirsipuu, üi© kasvavaile noortele Kpada Eesti Võitlejate übm^^ Paul Kuns-ümees, August I^ikk Ja Rene Undemami. / Foto: Vaba Eestlane Kui Eesti Vabaduspäevaga anti "yyy--y ' .•:" • . . • -- • • ' .. • : Eesti iseseisvuse mõttele konkreetne sisu, süs Vabadussõja algusega hakati seda mõtet realiseerima. Eesti mehed pidid selle mõtte oma võitluste Ja verehinnaga lunastama. Iseseisev riik andis allasurutud rahvale eluvõimaluse ise areneda, kulüiurrahvan a kasvada, - kel oli koht teiste vabade riikide AÄBS*i hiljutisel sümpoosionil käsitleti saastamise probleeme Baltikumis, üheks osaks oli dr. Ma- kgrval. Kes kahekümne aastaga re Taagepera ettekanne ökolMgiUstest probleemide kus eesti looduskaitse alal töötajad toda^ ^^^^g^j^J j^jj jj^j^j^jj^^^jij^^^ j^^j. vadiileindustriaUseerimist. Eriti on mm^ põhjustanud Muuga sadama ehitamine Ja sellega kaasas käi- tuurilise õitsingu Ja kus eestiaste JakÄMriprobleemid. töövUJakus näitas suuri saavutusi mine, ei tähen annavad 83 prots. põlevkivist, 1,6 - Eesti Vabarügi väljakuulutamme f mallkku ökolöogiiist, vaid ka tea- prots. elektrienergiast, 1,4 prots. pani Uikuma polütiUse masmavär-tüd kultuurilist icatastroofi, nagu mineraalväetisest ja 1.1 prots. nie- aga see veel ei tähendanud, et osutati 13 eesti : ntellektuäaU me- retrantspordist; viimane kahekor- vabadus oUiuks selle sammuga morandumis.d.od. 1982). disttiks Muuga sadama valmimisel, käes. Vabadussõda andis meüe va- Eesti looduskaitsjad on olnud väga haduse, aga ta andis ka palju roh- PROGNOOS JA aktiivsed, organiseerinud esimese- ^ejn» ta päästis meid nõukogude VÕIMALIK RAVI na Nõukogude Liidus õpilaste loo- kommunistüku ikke alla jäämisest, duskaitse ringi Tartu ülikoolis 1958, Jäid paljud väikerahvad, mõ- M plaan rahvusUke loo- korraldanud kursusi looduskaitse «^st räägitakse nüüd sõnadega „oü dusvarade kaitseks ja ratsionaal- põhimõtete üle ja treeninud spet- ^""^ «IOCH fnonönHn« Ä s e e S S s e ' S õ v S i S S selis kasutamiseks ^ei lõp praegu- sialiste looduskaitses . Tartu tiU-se olukorra kirjeldamisega. Mis kooh geoloogia teaduskonnas, sa-süs kui eelpoolmainitud suund jät- muti rajanud esimese rahvusliku kuks aastani 2005? Plaan sugeree- pargi N. Ludus, irib 5 protsendilist maksustamist KUNM.PIIRKON© Enamus probleemidest Kunda pürkonnas on kauaaegse tsemendi produktsiooni tulemus „Pimase Kunda** nimelises tsemendivabrikus, mis on töötanud 1892. aastast alates. Kuiida on ka keskus, kus ni. TALLINN On täiesti tõenäoline, et eestiased Jaganuks mgerlaste jt. soomeugri rahvaste saatust. , . .Vabadussõda andis mette 20 aastat läänemaailmas elamist, lääne-maattmlasteks muutumist, kes tea- ' V läätmete imhastamiseks iga töös- ^^^^^^^^^tuse suurendamine ei dis enese väärtust ja hmdas kodu TaUmn, sminm ? ^ ^^^^^^^^ ökoloogiliste rikku- maa iseseisvust nii, et ta n maa-ka suurimate ökoloogüistepÄe- " - ' ^ ^ suurenemisele lühiskomias, ilmasõjas asus seda maad kaits-midega. TalHnn on s u u r e m » J^^^^^^^^ vaid tekivad ka kultuurilised lõhas-konna tähelepanu alla. Näiteks kir x « x « v . & « . ^/ix p « M x ^ i x . . x v « ^ v .. nUrirf^nHi lo fnAir«i Tippd iuht- ^"^^ icAivau Aais^uxtuuimocu luuaö- ma Ja kannatas selle maa eest roh-gude tööstuslik kompleks, [kus on tused; kus etmlised grupid üigüvad kem ohvreid kui Vabadussõjas. soojusjöUjaam, keemilised jttevõt-ted, masina- ja metallitööstused, puu- ja tselluloositööstused, ehitus-materjalide vabrikud, nabatööstu-sed, trükitööstused jm. jutab see ette suurte vUjaväljadeO^^ätf te järete^^ piiramist rohuvööndiga vältimaks mesest Eests 65 prots. on eestla- tuhandeüe kommumstliku terron ^ . . sed ja on ettenaha,! et parast Muu- alt. loom. , sadama valmimist suureneb Kõige tähtsam on siiski, et plaan Tallinna elaiüke ary 200.000 immi- Vabadussõ: ata poleks vabariigi ja Lääne vahel valitsevat üldist ebakindlat olukorda aitab iSüvendada kahthi^ et N. liidus pole praegu Juri Ahdropovi haiguse tõttu kindlat jiditi ning s u^ ja kaugeleulatuvaid otsuseid tecr vad sõjamehe^, kes oskavad opereerida ainult relvajõuga. On isegi võimalik, et N . Liidus tekib And-ropoyi rivist väljalangemise korral ipikemä perioodi kestel võimutüh-jus, kuna tema järglase leidmiseks areneb iseniste kogemuste põhjal pikem^jalisem võimuvõitlus. Sel^ line olukord võib ühest küljed Lütu nõrgestada, kuid teisest kül-jest võimaldab riskan^^ samme astuda teise ja kolmanda järgu meestel, kes võivad teha kergekäe-lisi otsu^id sõjateele asumiseks. Kuid pessimistid® kõrval on ka optimiste^ kes arvava^ et president Reagan ei ole oma tegudes kaugeltki nii sõjakas kui sõnades. Ta müiib venelastele käel vilja ja gaasijuhtinestikueMtam^ traktoreid ning viimasel ajal on ta tühiistanud mõningaid Poola vastu rakendatud sanktsiooue. Äsja lükkas ta tagasi ka Pentagoni nõudmise ameerika s%avvee õlipuuri-mm . varustuse Venemaale müü-inise keelustamiseks. annab Tallinn 35-40 prots. kogu näeb ette, et kõik plaanid jäävad grandi võrra. Eestlaste oma iive väljakuulutamme saanud reaal- Eesti tööstuse väljalaskest peatöös- asjatuks, kui rahvastik ise ei pü- on madalaim N. Liidus (3 promü-seks. Eesti rahvas vomuks saada tuste harudes (väljaarvatucl põlev- ta X)ma isu materiaalsete Mvede li). Prc^^ on kompUtseeritud samase hävitusoperatsiooni oSah-kivi ja õlitööstus). Kõik see aktüv- ja kaupade järele, mille valmis- eestlastele osaks saanud suurema- seks nagu ukrainlased, kellest 7— süs on konsentreeritüd just 0,4 tamiseks vajalik materjalvüb öko- te takistustega nende oma kultuuri 1^ mUJonit hävitati süsteemipära-protsendile Eesti pindalast. Tule- loogUiste probleemide suurenemi- ja keele juurde. Venestamise pe- selt tekitatud näljaajaga. Vabadus-mušeks on kõrge kontsentratsioopi^ sele^^^^^^ Mitte üksnes rioodi ajal 1970-ndais aastais on sõf ata poleks meil njitte ohiud sega saastumine. Eriti tõsised on suurem arv kaupu, vaid ka tervis, suurem surve pandud vene keele ^ ^aasi, kust me läände saanuk-Õhu ja vee saatümise probleemid, puhas õhk ja vesi vajavad rõhuta- kasutamisele. Lasteaedades tuli siiae põgeneda, läänemaaUma elu-mist õpetada lastele pool päeva vene stJndardi Juures omale mugavad Tallinn on ka üks suuremaid sa- keeles. kodud ehitada Ja ise nende maade damaid Läänemeres. Praeguse sa- kõrgeid eluvõimalusi nautida, dama kapatsiteet on olnud koorma- K © K K Ü V Õ T E Loodus ei või kauem kannatada tud ja uus sadam on lähedal Muu-gas ehitamisel, mis ori projitseeri tüd topeltkapatsiteedigSo keskkonna rikkumist, mida põh- Võibolla ongi sün põhiline alus, i i K t f l b suurtööqtuqe arpnff priti ™is tingiks, et sellele päevale roh- Kokkuvõtteks Eesti tööstuspro- ^"fl^^i™ kem tähelepanu antakse Ja et T.E. MUUGA SADAM Esimese faasi lõpetamine sadama ehitustöös on ettenähtud 1984. looduse ja kultuuri säüitamiseks. ^püi^idiikud^^^^^l^^ ratud koosvübimisega suuremaks ToostusproauKtsioon on naru, mib ^^^^^ -^^^^^ suuremate tööstuspro- akfusesarnaseks sündmuseks ku- Jektide plaanitsemisel, nõudes suu- i - i a ^ ^ ^ ^ ^ nmtet_ tuleb ^^^^^^^^ arvatud Muu- isem raneiepanu aniaKse ja ei i.jc.. duMsicKJnv looduse vaatamata ees- VÕUlejate ühing selle päeva oma hekord näitab looduse ja ku ltsuuuurir enseävüaitt amvõiisteluksst. tfi. lio^ooüduussKkäaiittssijaattee aalkrttiuivvsseeliee ttoööollee . vä^ik s, emale arvule osavõtJaUe mää- Tööstusprödüktsioon on haru, mis keskselt (Moskva poolt) kontroüi- N. Liidu ajakirjandus on iseloo- looduse j^:to ^emat tähelepanu looduse säüita: da, vaatamata et alles nüüd leia» müstamid ^dämat^ „ g r a S . ^ ^ ^^^l^^^^,^ misele, v paraneda, "^e: kuidas oleme saanud seUise seks": See võib ka täita'S^^ ^ " ^ ^ ^ X ^ N ^ aga seda ei tehta, kuigi keskvalit^PäevalaiemaUmäridmata Jätta? tatsiooni, kui ettenähtud^^^ olema selge, et tõsi- Päev, mU otsustati alustada nitkmipmeetrit merepõhja on väi- ! f . ne keskkondlik Ja kultuurilule lõ- võiflust kodumaa vabaduse eest Ja ja võetiKi, 500.000 ku^riveeMt]^ hestamine ühes. „vkbartigis-võib sai pöördepunktiks Eesti aja-tooni oma kohale pandud ja 23 sa- Eestlased moodustavad 0,6 prots. nõrgendada kogu ühiskonna tervik- ^<|?s, pn märkimist vääriv. Aga sel damahoonet ehitatud. Sadamaehi-N. Liidu rahvastikust, ometi nad likkust. tamine põhjustab toetavate tööstuste arengu, uued räudteecl ja linn ise. Kontsessiooniks on siiski tehtud, et: peatee ei läbi Muuga suvi-tusrandade kaunist ranjiajoont, nagu oli esialgselt planeeritud. Probleem on tekkinud sadama ehitamisel, kuna merepõhi on hakanud liikuma. Kas on võimalik arendada seda „grandiposseks" sadamaks vastavalt -ettenähtud ulatu Sõiaväe relValtfost varastoti tankif Srierdvi, V . . • . 1^^^.^^^^^^^ päeval tuleb ka nooremaile öelda, et vaadake noored, sel päeval hakkasid eesti mehed võitlema, et Ida Mrmuvalla alt pääseda Läände. Selle päeva tõttu võite teie sim maaUmas elada, sest teie isad ja vanaisad keerasid uue lehekülje eesti rahva kuulumise küsimuses. laemale,.; ; ;.;'<Kuid'/tii^ ' tüli kõrval @i saa unustada ja kahe silma va-iele jätta kahte suuremat maaUma tulipunkti, kus kahe ysuurvõiinii :feuvid teiavalt ristlevad,. Üks. neist päris loomulik, et praeguse pmeva olukorra taustal tekib mit-mesuguiseid arvamisi, oletusi^ ennustusi ja kalkidatšioone. Mulised neist See päev Ja selle aastakümnete pikkune Järelduste ning tulemuste Ludvika politsei on viimastel nädalatel uurinud relvavargust ühest olemasolu nõuab, et seni kui on , , . sõjaväelaost, mida iseloomustatakse kui iiht t neid veel kord tänada Vaba Kogu JM Luöu loode^ purkonna nia- aineid ühest beto<Ä laost, mifle terasest uks keevitati lahti. Eesti, aga ka praeguse vabas maa-janduseUi suhteliselt lühikese aja: - ümas antud eluvõimaluse ga. Kuivõrd see rikub looduslikku Kui palju relvi varastati, on sa- tööd saanud kätte kõik relvad ja Teist poleks esimeseta ohiud. keskkonda, seda Idisitakše aVali- lajane, kuid politsei arvestuste ko- käsigrahaadid. Puudub vaid väik-kult. haselt vajasid vargad kaht kombi- sem kvantum lõhkeainet. kõrvalküsimuse^^ jekti juures, mitte-eesüastesi^^^^^ liste sissetoomine, kuni Neid on kätte saadud suurlinnade „mustadelt turgudelt", kuid väga suur osa oii jäljetult kadunud.. ' t . iiiiS iiiiuis8i;i8!iiiiiiiiiiii!iiii!iiiiiiiiiniiiiin)i]i]iiiiniiiik mmo ^ vargusega, et politsei laskis seinale riputada, vaid on kindel, et uuele tööle. Nii võib sadamaSu ^ ^ i ^ " ^ - ^ ^ ^ ^ vargad planeerisid midagi suure-sisse tulla Eestisse 150;OOo4o^^^^ mit töölist ja nende perekonnani- ^^'"^^^ 25-30 a^s-proovitulistamisi^W^ get.:Selle suure arvu^tõ^^^ tat, kes kmiluvad samasse jouku. ga. _ V neks eestlaste osa Tamnnaspra^ ka lüumasti- . Nn. mobilisatsiooniladudesse ga on äärmiislikud poliitilised or-guseU 51, protsendilt umbes 35^^ murtakse tihti sisse ja varastatak-ganisatsioonid, kes koguvad relvi sadama eMta- Folitsei on pärast pik^^^^ ja «ootavad oma aega". On oletatud, et teatud varguste ta- VALI NÄDAI 17. ja 18. dets. dr. T. Saukj 24., 25., 26. ja dr. R. Pahai lõuna-Fiol L.-Florida E. 27. novembrü^šü leidis elavat osa ka sünviibivato Peonmmides kor kunstnike poolt Esindatud olid Ii KoppeU, OHy R SpraU'i tööd, m suurt huvi. Avapeo avas Harald Hinno. P vast oli. pühen kuulsa kirjamehe Hugo Raudsepa, tähistamiseks. Ed ette nende lühielu die Allik esitas Riho Pätsi poolt 1 laulu tahaks laul tis Erich Allik, meeris G. Suitsu „Äike". Hugo Raudsep hištamiseks oli H nud.näidendist „ ri stiili iseloomu kandsid k e Hei perenaisena ja E delvorstina. Eeskava teises die Allik J. Andre rida", klaveril sa Edasi esines akor mitme eesti pak Järgnes rikkali Lembitu hoolitsus gis populaarne band. Tantsu V dati loterii, miUek netanud Hugo Ja perekond Luning' lik. Nu algas L. seltskondük <lu ja meeleoluritkal Monfreali - Montreali Pensil ettenähtud igal kus tutvutakse Ki kultuuriga. Reedel oli fümi näitajal melil Õnnestunud I film, mis käsitles Kanada arktilistell oli mõned aastad tud uurimiseretk, seks oligi näidata^ kus huvitavaid tej põhja-alädest. 25. novembril ettekandeõhtu Moi nde Klubi igaree^ kui Jaani kiriki ruumes. Seekordnel tud merest ja mef kirjaga „Meri ja Kuna meri on hutamata põhielei meri pakkus nii ü] kirjanduslikult, ka| lus, aga ka popul? tikUtena. , õhtu kava oli ko| et seal oli paras meeleolu kirjeldusij mere ajalugu ja mj nud ka meremeeste Sissejuhatavad Höövel, jäädes kavi Esimesena S. Ta| tuntud F. Tuglase 11 Huvitava E. Pasti| duse purjelaevast, reie, kandis ette Tel miseks oli kokkuvj ülevaade Eesti la( oli paras jagu pipai moriga. Selle teksti] ja kandis ette Anu meeste laule esitäs| tarri saatel. Teine pool kayj . Villmani luuletusegj mees". Momendiks tunud, kui äkki ruu| remehe rõivas mee.' ma. Siis tunti te mai ja järgnes tugev apl tas S. Tae.l-Koppel i luuletuse „Udu" jj ' Teet Koppel sama „Täitmatu haud'.. Lj ja reaalsusest üle si Alex 'J^oom kas ükij publikuga terve r( laule kitarri saatel.
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , December 13, 1983 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1983-12-13 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e831213 |
Description
Title | 1983-12-13-02 |
OCR text |
L L 2 . VABA EESTLANE teisipäeval, 13^ ^j^^embrii 19.83 — Tuesday, December 13, 1983" Nr. 92 Nr. 92
¥ABA1>E EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
I
. VÄLJAANDJA: O/Ü VataEestiane, 1955 Leslie St Don Mills,-
1 • d,nt.M3B2M3
TOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE K Q L L E E G I U M : Karl Arro, Heino" Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELOMISfflNNAD Kanadas: aasta $51.—, poolaastas
ja veerandaastas $15.r-
TELOMISfflNNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.7-»
aastas $35.— ja veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 70 c. Üksiknumbri hind 70
K I I J U L U T U S T E fflNNAD üks toll ühel veerul:
kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiküljel $5.50
REE ESTONIA
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955!Leslie St. Ij>6n Mills, Ö^^
jisiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiiiiiiiiiii iiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiigsiesi
Kogu iBiaailm,', eriti'' aga;Xää^^^
Euroopa, jälgib häirituit ja pingsas
valveolekus Ühendriikide N.
liidu üha liaivenevat vahekoi da.
Mofikvä ja Wa^hin^ suhetes on
varemgi T^ise maailmasõja jLrg-ineyal
perioodil olnud jäiseid perioode,
kuid^ varem kunagi pjole
meed ohiud nii pingelised ja kok-kupõrkeahtlikud
kui pmegusel
momendil. Hirm tuleviku päijast
.on seda suurem, et suurvõimi^de
vahel puhkev sõda ei piirdu niiüd
paljude oletuste kohaselt enam ainult
konventsionaalsete relvade rakendamisega,'
vaid sõjategevuse
kestel lastakse käiku ka tohutu
hävitustööga tuumarelvad, mis
võivad jmuüta kogu maakera
Miiskõlbmatuks kõrbeks. I
Tuumarelvade küsunus on kuju-iiaenudki
viimaste kuude kestel
kitsamas mõttes Ühendriikide [ja
N. Liidu ning Memas mõttes ida
ja Lääne^ ] vahelisekis peamiseks
probleemiks, mille kõrval on kahvatanud
ja tagaplaanile jäänud
mõlema ^ poole vahel valitsevad
IdeoloogiUsed erinevused ja tõeji-sed
poliitilised ühendust nõudvad
küsimused. Keskmise lennuulätu-sega
P^hing rakettide ja tübra-kettide
toomme Ühendriikidest
Euroopasse, et luua sellega valstu-kaaln
N . Lüdu SS-20 tüüpi rak^t.
tidele, on teMtauud Moskvas viha-pnrskeid
ja propagandalisi vastulööke,
mille eesmärgiks on olnud
NATO riikide vahele lahkhelisid
tekitada ning rakettide; iilesmojli-ieerimist
I^ne-Eurqopasse takik^
tada. Vaatamatal nendele Moskya
pingutustele on Jjtaalia, Ingiüsniaa
jä Lääne-Saksamaa parlamendid
uute rakettide ülesmonteerimise
poliitika heaks l|iitEiudo
Kui ähvardused ja Läänes orga^
niseeriiud rakettide-vastased demonstratsioonid
ei aidanud ning
esimesed tiibi^aketid ja Pershing
tüüpi raketid hakkasid novembri
lõpid saabuma Lääne-Saksämaale,
Ingliisinäale ja IliBaUasse, ikjorite^
Moskva viimase desperaatse sammu
j katkestades Genfis toimuvad
läbirääkimised keskmise lennüulal-tusega
rakettidis pidamiseks Euroopas.
Seoses Oenf|konverentsUt
lahkumisega tõotas Moskva uusi
keskmise lennuulatusega rakette
ülesmonteerida ka Tshehhosloys^-
Mas ja lida-Saksamaal ning saats
suuremal arvul rakettidega varus-üatud
allveelaevu Ühendriikide ida^
jraimikulev ähvardades tuhastada
ühendriikide suurlinnu kui ameeriklased
peaksid julgema rünnata
Euroopas nõukogude asulaid ja
{tööjstuskeskusi. Selle ähvarduse
eesmärk on käegakatsutav
Ühendrükide rahvale tahetakse selgeks
teha, et Eurocfpas uute rakettide
ülesmonteerimine toob tuu-rilstiemiskohiiadesil';.
asssb - K ^ k -
Ameerikas, teine Eesk-Idas. Kui
Ühendriigid oma Üitiaste Hondurase
ja Guatemaaia ning CIA toetusel
organiseeritud p^empoolse-te
partisaniüksttste kaudu marksistlikule
ja sõjakale Nikaraaguale
survet avaldavad, siis on N. Liit
täisa ja targu kellest võimalikusü
sõjalisest tallermaast eemale hoidunud
ja ajanud asju oma truu
liitlase Kuuba kaudu, mille tagajärjel
N. Liidu ja Ühendriikide
sesed kokkupõrkevõimialused selles
piirkonnas ön väga väikesed.
Hoopis teistsugunei on aga olukord
Kesk-Hais, kus mõlemad pooled
on tihedalt seotud kolialike äuta-gpiiistidega,
mis suurendab sõjalise
tegevuse puhkemise võinMalus!
suurriigi vahel.
eksperdid on arvamisel,
et Ühendriikide v^tsus talitas väga
ettevaatamatutt ja järelemõtie-matiilt,
kui ta andis oma täieliku
toetuise Iisraeli agressiivsele poliitikale
Keskridas ning on valmis
viimaste kokkulepete kohaselt ise^
gi oma sõjalisi jõudusid koostöös
lisraeUga rakendama. Iisraeli suuremaks
vaistaseks Kesk-Idas on
Süüria, kelle selja taga seisab Nv
Lüt oma nõuandjatega ja relvastusega,
mis loob suuri eeldusi kahe
suuryõimu vaheliseks sõjaliseks
tegeviteeks muhameedlaste ja
kristlaste omavahelistest sõjabstest
kokkupõrgetest ribadeks käristatud
ning Süüria ja Iisraeli poolt osaliselt
okupeeritud Lübanoniš.
Õördepiikt E^sti
Äsjasel T.E. Võitifejate ühuigu
poojt I^rraid^tnd Eesti Vabadussõ-ja
alguse 65. aastapäeval tõstatas
Kanada Eesti Võitlejate ühingute
LüduesimWs Käljü^fori huvitava
faktip Vabadussõjata poleks me
mitte võinud istuda siin mugavates
kodudes. Sellepärast Vabadussõja
alguse meelde tuletamine peaks
olema meüe kõigile meenutamise
väärt. Aastatega on see ohiud peamiselt
T. E. Võitlejate Ühingu or-ganisatsiooni-
siseseks sündmuseks.
.Eesti Võitlejate ühmgute poolt
dDU seda päeva tähistatud ka HamU-tonis
Ja Montrealis. Esimeses koos
Hamiltoni Eesti Pensionäride Kk-biga,
teises eesti skaudinõorusega
ia selle vanematepäevasa Võibolla
Eesti Vabadussõja alguse 5. aastapäeva tähistamisest osa võtnud T.E. Võitlejate ühmgu JuhatuselUkmed j^g^ vümane vorm on õnnestmium
Ja J a b a d i ^ õ j a ^ e r a m ^ ^ » d e g a d^koree^^ August Nüüd, seUe päeva mõt^
Johannes Saagi, Edukrd Uduste, Henrik Kukkur ja KaU^ seisavad Edward Kirs, Johannes Kirsipuu, üi© kasvavaile noortele
Kpada Eesti Võitlejate übm^^ Paul Kuns-ümees,
August I^ikk Ja Rene Undemami. / Foto: Vaba Eestlane Kui Eesti Vabaduspäevaga anti
"yyy--y ' .•:" • . . • -- • • ' .. • : Eesti iseseisvuse mõttele konkreetne
sisu, süs Vabadussõja algusega
hakati seda mõtet realiseerima.
Eesti mehed pidid selle mõtte oma
võitluste Ja verehinnaga lunastama.
Iseseisev riik andis allasurutud
rahvale eluvõimaluse ise areneda,
kulüiurrahvan a kasvada,
- kel oli koht teiste vabade riikide
AÄBS*i hiljutisel sümpoosionil käsitleti saastamise probleeme Baltikumis, üheks osaks oli dr. Ma- kgrval. Kes kahekümne aastaga
re Taagepera ettekanne ökolMgiUstest probleemide kus eesti looduskaitse alal töötajad toda^ ^^^^g^j^J j^jj jj^j^j^jj^^^jij^^^ j^^j.
vadiileindustriaUseerimist. Eriti on mm^ põhjustanud Muuga sadama ehitamine Ja sellega kaasas käi- tuurilise õitsingu Ja kus eestiaste
JakÄMriprobleemid. töövUJakus näitas suuri saavutusi
mine, ei tähen annavad 83 prots. põlevkivist, 1,6 - Eesti Vabarügi väljakuulutamme
f mallkku ökolöogiiist, vaid ka tea- prots. elektrienergiast, 1,4 prots. pani Uikuma polütiUse masmavär-tüd
kultuurilist icatastroofi, nagu mineraalväetisest ja 1.1 prots. nie- aga see veel ei tähendanud, et
osutati 13 eesti : ntellektuäaU me- retrantspordist; viimane kahekor- vabadus oUiuks selle sammuga
morandumis.d.od. 1982). disttiks Muuga sadama valmimisel, käes. Vabadussõda andis meüe va-
Eesti looduskaitsjad on olnud väga haduse, aga ta andis ka palju roh-
PROGNOOS JA aktiivsed, organiseerinud esimese- ^ejn» ta päästis meid nõukogude
VÕIMALIK RAVI na Nõukogude Liidus õpilaste loo- kommunistüku ikke alla jäämisest,
duskaitse ringi Tartu ülikoolis 1958, Jäid paljud väikerahvad, mõ-
M plaan rahvusUke loo- korraldanud kursusi looduskaitse «^st räägitakse nüüd sõnadega „oü
dusvarade kaitseks ja ratsionaal- põhimõtete üle ja treeninud spet- ^""^ «IOCH fnonönHn«
Ä s e e S S s e ' S õ v S i S S selis kasutamiseks ^ei lõp praegu- sialiste looduskaitses . Tartu tiU-se
olukorra kirjeldamisega. Mis kooh geoloogia teaduskonnas, sa-süs
kui eelpoolmainitud suund jät- muti rajanud esimese rahvusliku
kuks aastani 2005? Plaan sugeree- pargi N. Ludus,
irib 5 protsendilist maksustamist
KUNM.PIIRKON©
Enamus probleemidest Kunda
pürkonnas on kauaaegse tsemendi
produktsiooni tulemus „Pimase
Kunda** nimelises tsemendivabrikus,
mis on töötanud 1892. aastast
alates. Kuiida on ka keskus, kus
ni.
TALLINN
On täiesti tõenäoline,
et eestiased Jaganuks mgerlaste jt.
soomeugri rahvaste saatust. ,
. .Vabadussõda andis mette 20 aastat
läänemaailmas elamist, lääne-maattmlasteks
muutumist, kes tea-
' V läätmete imhastamiseks iga töös- ^^^^^^^^^tuse suurendamine ei dis enese väärtust ja hmdas kodu
TaUmn, sminm ? ^ ^^^^^^^^ ökoloogiliste rikku- maa iseseisvust nii, et ta n maa-ka
suurimate ökoloogüistepÄe- " - ' ^ ^ suurenemisele lühiskomias, ilmasõjas asus seda maad kaits-midega.
TalHnn on s u u r e m » J^^^^^^^^ vaid tekivad ka kultuurilised lõhas-konna
tähelepanu alla. Näiteks kir
x « x « v . & « . ^/ix p « M x ^ i x . . x v « ^ v .. nUrirf^nHi lo fnAir«i Tippd iuht- ^"^^ icAivau Aais^uxtuuimocu luuaö- ma Ja kannatas selle maa eest roh-gude
tööstuslik kompleks, [kus on tused; kus etmlised grupid üigüvad kem ohvreid kui Vabadussõjas.
soojusjöUjaam, keemilised jttevõt-ted,
masina- ja metallitööstused,
puu- ja tselluloositööstused, ehitus-materjalide
vabrikud, nabatööstu-sed,
trükitööstused jm.
jutab see ette suurte vUjaväljadeO^^ätf te järete^^
piiramist rohuvööndiga vältimaks mesest Eests 65 prots. on eestla- tuhandeüe kommumstliku terron
^ . . sed ja on ettenaha,! et parast Muu- alt.
loom. , sadama valmimist suureneb
Kõige tähtsam on siiski, et plaan Tallinna elaiüke ary 200.000 immi- Vabadussõ: ata poleks vabariigi
ja Lääne vahel valitsevat
üldist ebakindlat olukorda aitab
iSüvendada kahthi^ et N. liidus
pole praegu Juri Ahdropovi haiguse
tõttu kindlat jiditi ning s u^
ja kaugeleulatuvaid otsuseid tecr
vad sõjamehe^, kes oskavad opereerida
ainult relvajõuga. On isegi
võimalik, et N . Liidus tekib And-ropoyi
rivist väljalangemise korral
ipikemä perioodi kestel võimutüh-jus,
kuna tema järglase leidmiseks
areneb iseniste kogemuste põhjal
pikem^jalisem võimuvõitlus. Sel^
line olukord võib ühest küljed
Lütu nõrgestada, kuid teisest kül-jest
võimaldab riskan^^ samme
astuda teise ja kolmanda järgu
meestel, kes võivad teha kergekäe-lisi
otsu^id sõjateele asumiseks.
Kuid pessimistid® kõrval on ka
optimiste^ kes arvava^ et president
Reagan ei ole oma tegudes
kaugeltki nii sõjakas kui sõnades.
Ta müiib venelastele käel
vilja ja gaasijuhtinestikueMtam^
traktoreid ning viimasel ajal on ta
tühiistanud mõningaid Poola vastu
rakendatud sanktsiooue. Äsja lükkas
ta tagasi ka Pentagoni nõudmise
ameerika s%avvee õlipuuri-mm
. varustuse Venemaale müü-inise
keelustamiseks.
annab Tallinn 35-40 prots. kogu näeb ette, et kõik plaanid jäävad grandi võrra. Eestlaste oma iive väljakuulutamme saanud reaal-
Eesti tööstuse väljalaskest peatöös- asjatuks, kui rahvastik ise ei pü- on madalaim N. Liidus (3 promü-seks. Eesti rahvas vomuks saada
tuste harudes (väljaarvatucl põlev- ta X)ma isu materiaalsete Mvede li). Prc^^ on kompUtseeritud samase hävitusoperatsiooni oSah-kivi
ja õlitööstus). Kõik see aktüv- ja kaupade järele, mille valmis- eestlastele osaks saanud suurema- seks nagu ukrainlased, kellest 7—
süs on konsentreeritüd just 0,4 tamiseks vajalik materjalvüb öko- te takistustega nende oma kultuuri 1^ mUJonit hävitati süsteemipära-protsendile
Eesti pindalast. Tule- loogUiste probleemide suurenemi- ja keele juurde. Venestamise pe- selt tekitatud näljaajaga. Vabadus-mušeks
on kõrge kontsentratsioopi^ sele^^^^^^ Mitte üksnes rioodi ajal 1970-ndais aastais on sõf ata poleks meil njitte ohiud sega
saastumine. Eriti tõsised on suurem arv kaupu, vaid ka tervis, suurem surve pandud vene keele ^ ^aasi, kust me läände saanuk-Õhu
ja vee saatümise probleemid, puhas õhk ja vesi vajavad rõhuta- kasutamisele. Lasteaedades tuli siiae põgeneda, läänemaaUma elu-mist
õpetada lastele pool päeva vene stJndardi Juures omale mugavad
Tallinn on ka üks suuremaid sa- keeles. kodud ehitada Ja ise nende maade
damaid Läänemeres. Praeguse sa- kõrgeid eluvõimalusi nautida,
dama kapatsiteet on olnud koorma- K © K K Ü V Õ T E Loodus ei või kauem kannatada
tud ja uus sadam on lähedal Muu-gas
ehitamisel, mis ori projitseeri
tüd topeltkapatsiteedigSo
keskkonna rikkumist, mida põh- Võibolla ongi sün põhiline alus,
i i K t f l b suurtööqtuqe arpnff priti ™is tingiks, et sellele päevale roh-
Kokkuvõtteks Eesti tööstuspro- ^"fl^^i™ kem tähelepanu antakse Ja et T.E.
MUUGA SADAM
Esimese faasi lõpetamine sadama
ehitustöös on ettenähtud 1984.
looduse ja kultuuri säüitamiseks. ^püi^idiikud^^^^^l^^ ratud koosvübimisega suuremaks
ToostusproauKtsioon on naru, mib ^^^^^ -^^^^^ suuremate tööstuspro- akfusesarnaseks sündmuseks ku-
Jektide plaanitsemisel, nõudes suu- i - i a ^ ^ ^ ^ ^ nmtet_ tuleb ^^^^^^^^
arvatud Muu- isem raneiepanu aniaKse ja ei i.jc..
duMsicKJnv looduse vaatamata ees- VÕUlejate ühing selle päeva oma
hekord näitab looduse ja ku ltsuuuurir enseävüaitt amvõiisteluksst. tfi. lio^ooüduussKkäaiittssijaattee aalkrttiuivvsseeliee ttoööollee . vä^ik s, emale arvule osavõtJaUe mää-
Tööstusprödüktsioon on haru, mis
keskselt (Moskva poolt) kontroüi-
N. Liidu ajakirjandus on iseloo- looduse j^:to ^emat tähelepanu looduse säüita: da, vaatamata et alles nüüd leia»
müstamid ^dämat^ „ g r a S . ^ ^ ^^^l^^^^,^ misele, v paraneda, "^e: kuidas oleme saanud seUise
seks": See võib ka täita'S^^ ^ " ^ ^ ^ X ^ N ^ aga seda ei tehta, kuigi keskvalit^PäevalaiemaUmäridmata Jätta?
tatsiooni, kui ettenähtud^^^ olema selge, et tõsi- Päev, mU otsustati alustada
nitkmipmeetrit merepõhja on väi- ! f . ne keskkondlik Ja kultuurilule lõ- võiflust kodumaa vabaduse eest Ja
ja võetiKi, 500.000 ku^riveeMt]^ hestamine ühes. „vkbartigis-võib sai pöördepunktiks Eesti aja-tooni
oma kohale pandud ja 23 sa- Eestlased moodustavad 0,6 prots. nõrgendada kogu ühiskonna tervik- ^<|?s, pn märkimist vääriv. Aga sel
damahoonet ehitatud. Sadamaehi-N. Liidu rahvastikust, ometi nad likkust.
tamine põhjustab toetavate tööstuste
arengu, uued räudteecl ja linn
ise. Kontsessiooniks on siiski tehtud,
et: peatee ei läbi Muuga suvi-tusrandade
kaunist ranjiajoont,
nagu oli esialgselt planeeritud.
Probleem on tekkinud sadama ehitamisel,
kuna merepõhi on hakanud
liikuma. Kas on võimalik arendada
seda „grandiposseks" sadamaks
vastavalt -ettenähtud ulatu
Sõiaväe relValtfost varastoti tankif Srierdvi,
V . . • . 1^^^.^^^^^^^
päeval tuleb ka nooremaile öelda,
et vaadake noored, sel päeval hakkasid
eesti mehed võitlema, et Ida
Mrmuvalla alt pääseda Läände.
Selle päeva tõttu võite teie sim
maaUmas elada, sest teie isad ja
vanaisad keerasid uue lehekülje
eesti rahva kuulumise küsimuses.
laemale,.; ;
;.;' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-12-13-02