Vaba eestlane , June 13, 1986

              reedel, 13. jouml 1986 Friday, Jume 13,
Nr. 45
O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Doa MüK ,
Ont. M3B2M3
PUBLISHER: Free Estonian Publishers Ltd. 1955 Leslie St
Don Mills, Ont. M3B 2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja. TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832 avatud esmaspäevast reedeni 9-—3-m
TELLIMISHINNAD Kanadas: ajalehe .tariifiga aastas' $57.—,
poolaastas $32.— ja veerandaastas $17.--, kiripostiga lisandub
postikulu — vastavalt $107.—, $57.—, $29.50.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $77.—, poolaas­tas
$42.— ja veerandaastas $22.—.1 klassi posti ja lennuposti
hinnad vastavalt — USA $111.—, $59.—, $31.—, mujal välismaal
$136.—, $72.—, $38:—.-
Xadressi muudatus $1.— y^,--:-^:.--,^:-.. Üksiknumbri hiad 70 c.
45. AASTAPÄEVAKS
KUULUTUSTE HINNAD: Üks toll Ühel veeru
jel $6.—. KiBuliitusn võetakse vaistiiD nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella 10-ni ja nädala ^eise ajalehte kuni kolmäp.
homm. kella iO^ii. Väljaspool tööäegas Leida Marley 223-0080
1941 10.000 eestlast küüditati Siberi sunnitöölaagreisse j a teistesse kaugetes-vaiiuses,
imikuist yanavanemäteni, kellele
pikale teekonnale. Järgmine küüditamine 1949. aastal
[un küüditatutega.
Bühdimise
V 14. jüiinil, möödiBb 4S^^^T^^^
aastat sellest päevast, mil Eesti Va- gu, on Siberi surmaasundustest väga
bariigi vägivaldselt anastaniid kom- ähm ja ebamäärane pilt. Mosk-munlstlik
Venemaa hakkas eesti vä kommunistlik valitsus on seik
rahvast üksikasjaliselt plaanitsetud ajaloolise unustamisprotsessiga näh-suurte
kiiiiditamisoperatsioomdega tavast! juba et^^^^ arvestanud, kusna
huvitama. Tegelikult olid rahva poliitbüroo on teadlik, et isegi mil-fiBävfitamisoperatsioonid
alanud joniteiikralnlaste surnuks näljuta»
yäikSemas skaalas juba yärem — mine Stalini kolhošeerimise kam»
ki>he pärast kommunistliku režhii- paania ajal ei suutnud eriti liiguta^
mi; ^kehtestamist punaarmee tan läänemaaiSma liing alles viima°
üksuste toetusel, kuid need aktsioo- sel ajal oii vabas maailmas tegutse-mid
piirdusid eeskätt poliitilise vate ukraina ajaloolaste jä orgiaina-
Juhtkonna ja kõrgemate sõjaväelase satsioonide organiseerimisel |a sur«
te arreteerimisega ja mõrvamisega^ vel hakatud sellele karsuvale milio
14. luuni 1941 oli aga signaaliks meid inimesi
suurematele ja kaugeleulatuvamate^ tä
le sündmustele ---süsteemikindlale ; Kuid 'UBHustamBse probleem :ei ek^^
genotsiidile, mis kujunes aluseks sisteed mitte ainult läänemaailmas
hiljem teostatud veelgi suurematele ja teiste rahvaste juures, vaid seda
küüditamisoperatsioonidele ja järk- l m ka oma südametunnistust
järgulisele veneštamisprotsessile. uurides j a oma käitumist vaagides.
Kui väikesest Eestist viidi ühe öö Väljaspool kodumaad sündinud
Jooksul ilma süüdistusi esitamata nooremad generatsioonid teavad
ja kohtuotsuseta Siberisse surema väga vähe või pealiskaudselt eesti
Jr k 0 n r .^^er ekonna-- ^eeg—j a ^ i s a n i r a r^
1. Aa^^
3V " Anna^^
^ ;^ 1^^^^
^5^^^ Helja-Märet M a r t i n i t,
7 ö. Martin-Aügüst J a a n i pv
T• Aamis sepp, Hoosi M i h k l i t .
8, Aare J, Johannes
10« "Aare» V i l ^
; 11 • Aaremäe 3 Ellihpr-^Juliäne
-•'••:/'•.:: v''Karli''t'». v:/-"^
12. Aarma^ August
" Ee^a Hermanni ta
Gunnar A u g u s t i po -
H e l j u Kärli^
; "\:/:liiisa
17 0 " Sulho Augusti p^^
l8c ^ '/^^^^^^^^^^^ T^^^ Sulho p,
19o AäSj A i l i Tonu t .
20o " A l e k s a n d e r Jüri p.
-2iof:'^7;::. :;:::^Pääru:p:o:::^•:-
Elukoht
Asukoht
Venemaal
12, Via: OT
9 . I I I 37
3» II 81
15. I X 01
A V 35
11, I I 01
7„ n Oh
13. I
2T« II
16. TOI95
12oIII
iTo IX 83
23. X l i *
2HoyiIIl6
22, XI 15
19- I X 83
Ž9. XI 12
'2. XI ii0
10- XI 09
19^
IX 9^
Tapa
Kunda
T a l l i n n
J . K i r n a jaeffii
T a l l i n n '
J . K i r n a jaam
RoKuigatsi
Talliiin
I . 3
U.Lüganuse v»
S.Pöide V
J.Väinjärve V
Kanadas on etteyalmistuseiküü'' neist 10.205 küüditatut (kelle tõe-
- . IL J . u uu . J I l " ' ditatute nimestiku väljaandmine näoline koguarv võ
.000 inimest, nendest suur osa rahva vedamist trellitatud looma- ka balti rahvaste probleemidele ja i^^esoleval juubeliaastal. Ü^^
naisedja lapsed, Ä on see karjuv^^^^v^^ PÜsšItää- Mniwtustele. 9.632 nime, mida on praegu
ülekohus ja kuritegu millele teised kid^ '®®^fH^^^^^ trükitud ja ar-riigid
oleksid pidanud palju ^uure-^ mille koostas Saksa okupatsiooni hiiviandmetepõ^^
mat tähelepanu pühendama kui se- selle südandlõhestava draama kaak
da on tehtnd seni ajani;
M läyibiidud Iseseis^^^^^^ põllumehe siponide liikmed on muutunud sel-^^^^^ ZEV-i nime all he tulp (Elukoht) kasutab lühen-
Massi hävitamine Pli isegi veelgi l^^usta^^^p
suurem kuritegu, kuna siis langes Mõned elab praegu British Ko-
Venemaa punaste t^^^^ mäleta
saatimliku kommunis^^ H, J, S, U jt. tä-ohvriks
ligemale lOMOO^ Ä ^^
sa nenik perekon^^
kardeti, et nad sugulaste 3op^^^ maU^tu^ks sota^^^^ kodanikku, lest see teada
, kuid see on ka koik. Kui varem rõhutanud, et eestipoolsed
hobsisüsteemi rakendamisele ja me elame yeel mõnd aastad selli- cMNaJad selle päeva korraldamise .•• - ... ;. . ' .-- • - . ' • ' •'.
maa riigistamisele. ses jinustussambla kasvatamise J^omitees peaksid eriti valvel olema
Küüditamine tabas ka paljusid meeleolus, siis võime varsti nõuko- eesti rahva sihikindla hävitamise
M.n. uusmaasaajald w
tamehi^ kelledele kommunistlik Balti riikides ei ole küiiditamisi Eesti ja ieiste balti rahvaste rah-irežhnm
lõikas esialgu suurtalundi- üldse olnud—-kõik need jutud vä- va hävitamine julmade küiiditamis-lt(
S tükeldamisel maaribasid iseseis- givald^^
iimajapidamiste asutami- sest on pagulasladviku poolt välja^ suurimaid, julmemaid ja metsiku­seks.
ISelle pettemanööyri ohvriks mõeldud ja lendulastud propagan- niaid kuritegusid inimsuse vastu,
m Bgalpool maailmas. Hiljuti kirjutas „Gö°
" eestlasest Leönard^^^^M^ kes on Vaikse
;^uurim;kalur.. '
Ihlq^yadmaatöölised, kes hiljem k i - Ohtliku uhiistamishaigmise vaštp^tamata. Püsima on jäänud ka see l^onga koosneb limbes 170 säai^ö^ mida müüakse pealiiina turul Suu-
Ibedüsega pidid kOnstatee^
Meid oli haledalt petetud ja alt vee- J U ©«"a jwht- alustugedeks on terror
eud. ^^^^^^^^^ 1^^ on kõva nahk millel 1 tihti on ok-
: ;^MeIe: oma eestikeelsetes iievaä-- me mõ selle mandri ja :Eu-küiiditamislainete 45. aaštpäeval on ;Tongat kirjeldatakse kui maali- kaid, mis lõhuvad võrgud küresü
detes |a kurjanduslikeš teostös on rp^ mõjuvõimsamates ajalehte- meie kohustuseks kogu ma^^^ ,
üsna pphjalikull kirjeldatud ja v^^^ lalt, päike paistab aasta rin^^ Tongalased on vägk usklikud,
gustotudee^ti rahva traagilist saa- suurem osa on luteri usku tihti
tet ja julma hävitamist^ kuid mu^sSoonide 45. aastapäeval lähemalt teod, mis oii sooritatud m^^ ""ahva 25 kraadi, pinge on tundm
|al maailmas on sellele pühendatud seda rahvusvahelist kuritegu, mi ei esine,^jne- sissetulekust •kiriku kass^
erakordselt vähe tähelepaaiin^^ 25-protsendine tööpuudus 611 nard Niit ütles:
^jä kulgedes mattub see kuritegu tes poliitilistes organisat^^ nõuab ohvrimeelt, majandusU^^ ,,Ma ei unusta iialgi,/kui vaene
läielikuU unustuse hõlma. sen! vajalikku tähelepam^^ seda OBB Leonard Niit juhib ainukest örgä-^^p^
nnamlmas ei tea nooremad generat- p Ä ta oli andnud 13 oma kökkuteenitud
slobnid Balti rahvaste küüditami-1^^ tes MaritimePröjects; Fääri pae-^^^^^l^
-^^t kõige vähematki ja vanematel n^ rakeHidaiae. vaga püüab ta koos oma kaläpaa- suurim et nad lõi '
fiffiinaKBsr ^, A . di m 2—3 tonni kala, misjonäride söömise."
Nr. 45
'mfti . xm
ühenduses on
Tori
f58
KINNISVAI
ISIKLIKUD
Hnfermat
avatud: esmasp.-
teldp. Jal
Kommentaaril
N. Liidu (ootmissüsteemis |
imeasju, nagu võib vahel
lugeda nõukogude ajakirjs
kus Gorbatshovl uue pöliiti
sel khrjeldatakse veidi \\
nõukogude süsteemis e:
väärnähteid, kuid loomuliki
tikult välditakse süsteemi k|
se kritiseerimist. Eriti huv|
gu Umus 8. mail Eestis nai
häälekandjas „Rahvä Häälej
les kirjeldati Terase"
tööstuse probleeme lapsei
produtseerimisel, mis on
tööstuse juhtkonnale otse
matuid raskusi.
„Teras" hakkas lapse
valmistama aastaid tag
vankrite järele oli süur
ning nende ostmisel seisi
sed päevade kaupa sabas,
ei pandud rõhku ka ianseva{
limusele — peaasi kui
emad said mõne ratastel
käru kätte, mille abil täna
si toimetada oma Järeltul
gu. Tehas produtseeris
14.500 lapsevankrit ning n(
sid ostjate kätte nagu sooj
Nüüd on aga olukord m'
Juba 1984. aasta lõpul tel
Ludu LennukitööstusminisI
kes kooskõlastab kogu
ulatuses lapsevankrite
(kuidagi ei saa aru, mis
kitööstusminist^riumil
lapsevankritega), „T^^asel
r alduse, lõpetada lapse)
tootmine, kuna seda teevj
uued moodsamad tööstust
aga uus tehas Liepajas, Li
suudab aastas turule saati
lapsevankrit. „Teras** otsuj
se vankrite tootmise Moskj
nud korralduste kohaselt
mng hakkas selle asemel sl
hulgal juuksekuivatusapaj
kokkupandavid toole vab
sest ettenähtud toodangupl
täita. Kogu see edasi-tagas
verdamine tõi aga tööstusj
raskusi ja nagu mainivad
juhid, läks töötasu tõusu
jakuse vahekord täielikult'
Kuid „Terasel" on h
veel üks suur probleem
lattu on jäänud ligemale
moodsat lapsevankrit, mis]
võistelda uute vabrikute
ga ja mida keegi osta
„Oleksime nõus neid kaj
kinkima, aga seda eeskirj
ba," kurdab peamsenei
Veski. Tööstus pööras ai
iseks Eesti Vabariikliku
kaupade Hulgikaubandus^
(ka selline kummaline
gutseb praeguses Eestis)
omakorda otsustas kontal
kõigi liiduvabarükide ku(
pade baasidega, kuid ki
tuntud vanade moest läu
vankrite vastu huvi^ ki
tööstused vuhivad rl
tempoga uusi lapseyjinl
ja turg on üleküllastatudl